Jesaja 62:1–12
62 Siioni pärast ma ei vaiki,+Jeruusalemma pärast ma ei püsi tasa,enne kui ta õigus hakkab paistma kui valgussära+ja ta pääste põlema kui tõrvik.+
2 „Siis näevad rahvad su õigust, oo, naine,+ja kõik kuningad su auhiilgust.+Sind kutsutakse siis uue nimega,+mille annab sulle Jehoova suu.
3 Sa oled kauniks krooniks Jehoova käes,kuninglikuks turbaniks oma Jumala peos.
4 Sind ei nimetata enam hüljatud naiseks+ega sinu maad mahajäetuks,+vaid su nimeks saab Sina Oled Mu Rõõm+ja su maa nimeks Abielunaine.Sest Jehooval on sinu üle hea meelja sinu maa on kui abielunaine.
5 Nii nagu noor mees abiellub neitsiga,nii abielluvad su pojad sinuga.Su Jumal rõõmustab sinu ülenagu peigmees oma pruudi üle.+
6 Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahimehed.Ärgu nad hetkekski vaikigu ei päeval ega ööl.Teie, kes räägite Jehoovast,ärge puhake,
7 ärge andke temale rahu, kuni ta on Jeruusalemma kindlustanud,pannud kogu maa seda kiitma.”+
8 Jehoova on andnud vande oma parema käe ja tugeva käsivarre juures:„Ma ei anna enam teie vilja teie vaenlastele toiduksja võõramaalased ei joo enam värsket veini, mille pärast te olete vaeva näinud,+
9 vaid kes koguvad, ka söövad seda ja kiidavad Jehoovat,ning kes korjavad, joovad seda minu pühades õuedes.”+
10 Minge välja, minge väravaist välja!Puhastage rahvale tee!+Ehitage tee, ehitage maantee,eemaldage kivid!+Pange rahvastele püsti kogunemistähis!+
11 Jehoova kuulutab maa äärtele:„Öelge Siioni tütrele:„Sinu pääste tuleb.+Tal on kaasas tasu,ja tema ees on palk, mida ta maksab.””+
12 Neid nimetatakse pühaks rahvaks, Jehoova lunastatuiks,+aga sind nimetatakse Otsituks ning Linnaks, Mida Pole Maha Jäetud.+