Kui Johannes oma evangeeliumi kirjutas, olid Matteuse, Markuse ja Luuka evangeelium juba enam kui 30 aastat kasutusel olnud. Siiski oli Johannesel veel palju lisada: umbes 90 protsenti tema kirjapandust on uus info, mida ülejäänud kolmes evangeeliumis ei leidu.

Üksnes Johannes räägib sellest, et Jeesus oli olemas juba enne inimeseks saamist. Sellega Johannese evangeelium algab ja hiljem kinnitavad seda mõtet ka Ristija Johannes ja Jeesus ise. (Joh 1:1–3, 29, 30; 3:12, 13; 8:58.) Kuuest Jeesuse imest räägib vaid Johannes, sealhulgas esimesest imest, kui Jeesus muutis vee veiniks, ja viimasest, kui ta pärast ülesäratamist andis jüngritele suure kalasaagi.

Ilmselt oli Johannes üks esimesi Ristija Johannese jüngreid, keda tutvustati Jeesusele, ning esimese nelja hulgas, keda Jeesus kutsus üles end järgima. (Mr 1:16–20; Joh 1:35–39.) Johannes, kes võis olla Jeesuse tädipoeg, oli temaga väga lähedane ning teda tunti kui „jüngrit, keda Jeesus armastas”. (Joh 13:23; 21:20, 24.) Ta nägi pealt Jeesuse hukkamist ning Jeesus usaldas tema hoolde oma ema. Ja tema oli see, kes jooksis Peetrusest kiiremini, kui nad ruttasid üheskoos haua juurde, et uurida välja, kas Jeesus on tõesti üles tõusnud. (Joh 19:26, 27; 20:2–4.)

Selle asemel et tähendada üles juhud, kui Jeesus rääkis rahvahulkadega, paneb Johannes kirja paljud tema vestlused üksikisikutega, nii jüngrite kui ka vastastega. Johannese evangeeliumit lugedes saame heita pilgu Jeesuse sisemaailma, näiteks just sealt leiame Jeesuse pikima palve, mis on piiblisse talletatud. (Joh 17:1–26).

Johannese evangeelium kirjeldab üksikasjalikult Isa ja Poja vahelist armastust. Samuti näidatakse seal, et ka jüngritel võib olla Jumala ja Jeesusega väga eriline suhe, kui nad kuuluvad nendega ühte. Johannes kasutab sõnu ”armastus” ja ”armastama” sagedamini kui ülejäänud kolm evangeeliumikirjutajat kokku.

Paljud õpetlased arvavad, et vanim teadaolev piibli kreekakeelse osa fragment on Rylandsi papüürus 457, millel on mõned salmid Johannese evangeeliumi 18. peatükist. See pärineb 2. sajandi esimesest poolest ja leiti Egiptusest. Tõsiasi, et Johannese evangeeliumi ärakiri oli tollal Egiptuses kasutusel, kinnitab, et see evangeelium pandi kirja 1. sajandil ja et kirjutajaks oli Johannes.

Johannes pani oma evangeeliumi kirja selleks, et need, kes seda loevad, usuksid, et „Jeesus on messias, Jumala poeg” ja et nad saaksid tema nime kaudu elu. (Joh 20:31.)