juutide püha. Johannes ei ütle, mis pühaga on tegu, aga on alust arvata, et tegemist on 31. aasta paasapühaga. Johannese evangeelium on üldjuhul kronoloogiline. Kontekstist nähtub, et see püha toimus peagi pärast seda, kui Jeesus ütles: „Neli kuud veel ja siis tuleb lõikus.” (Joh 4:35.) Kuna lõikusaeg, eelkõige odralõikus, algas paasapüha (14. niisani) paiku, ütles Jeesus need sõnad neli kuud varem kislevikuus (november-detsember). Kuigi kislevi ja niisani vahele jäid templipühitsemispüha ja purim, ei nõudnud Jumala seadus iisraellastelt nendeks pühadeks üles Jeruusalemma minemist. (5Mo 16:16; Lu 22:1.) Seega, selles salmis mainitud juutide püha, mil Jeesus Jeruusalemma läks, on tõenäoliselt paasapüha. On tõsi, et selle ja järgmise paasapüha (Joh 6:4) vahele jäävad Johannese järgi vaid mõned sündmused, ent nagu näitab lisas A7 olev tabel, kirjutas Johannes Jeesuse teenistuse algusajast kokkuvõtlikult, teistes evangeeliumites on kirjas rohkem sündmusi. Ka see toetab järeldust, et kahe paasapüha vahele, millest üht mainitakse tekstis Joh 2:13 ja teist tekstis Joh 6:4, jäi veel üks paasapüha. (Vt lisa A7 ja Joh 2:13 kommentaari.)

heebrea keeles. Piibli kreekakeelses osas öeldakse, et heebrea keel oli juutide seas kõneldav keel (Joh 19:13, 17, 20; Ap 21:40; 22:2; Ilm 9:11; 16:16), samuti pöördus ülesäratatud Jeesus selles keeles Sauluse poole (Ap 26:14, 15). Tekstis Ap 6:1 räägitakse heebrea keelt kõnelevatest juutidest ja kreeka keelt kõnelevatest juutidest. Ehkki mõned õpetlased arvavad, et neis kohtades oleks pidanud heebrea keele asemel olema aramea keel, on alust arvata, et mõeldi siiski heebrea keelt. Näiteks arst Luukas ütles, et Paulus pöördus Jeruusalemma elanike poole heebrea keeles. Need olid inimesed, kes uurisid iga päev heebrea keeles Moosese seadust. Lisaks on Surnumere kirjarullide seas palju heebreakeelseid pühakirja- ja ka muid tekste, mis näitab, et seda keelt kasutati igapäevaselt. Vähem on arameakeelseid fragmente, mis näitab, et ka seda keelt kasutati. Seega on väga ebatõenäoline, et kui piiblikirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad tegelikult aramea või süüria keelt. (Ap 21:40; 22:2; vrd Ap 26:14.) Piibli heebreakeelses osas on tehtud vahet aramea ja juudi keele vahel. (2Ku 18:26.) Ja kui 1. sajandi juudi ajaloolane Josephus räägib samast piiblijutustusest, eristab ta samuti neid keeli. („Juudi muinsused”, X kd, 1. ptk, lõik 2.) On tõsi, et heebrea ja aramea keeles on sarnaseid sõnu, ja on võimalik, et mõned heebrea sõnad pärinevad aramea keelest. Pole aga põhjust arvata, et kui piibli kreekakeelse osa kirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad aramea keelt.

Betsataks. See heebrea keelest tulenev nimi tähendab „oliivi(de) koda”. Mõnes käsikirjas on tiigi nimeks Betesda (võimalik tähendus „halastuse koda”) ja ka Betsaida („küti koda; kalapüüdja koda”). Paljud õpetlased eelistavad nime Betsata.

lebas ... haigeid. Arvati, et kui inimene läheb tiiki siis, kui selle vesi liikuma hakkab, saab ta terveks. (Joh 5:7.) Seepärast kogunes tiigi äärde palju haigeid. Piibel ei ütle, nagu oleks Betsata tiigi ääres Jumala ingel imesid teinud. (Vt Joh 5:4 kommentaari.) Küll aga ütleb piibel, et Jeesus tegi selle tiigi ääres ühe mehe terveks. Ja mees sai terveks kohe, ilma et tal oleks olnud vaja vette astuda.

Mõnes käsikirjas on alates 3. salmi lõpust kuni 4. salmi lõpuni lisatud järgmised sõnad: „kes ootasid vee liikumist. 4 Sest aeg-ajalt tuli Issanda ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli.” Need sõnad aga ei esine varajastes ja usaldusväärsetes käsikirjades ning võib järeldada, et neid ei olnud Johannese evangeeliumi algtekstis. (Vt lisa A3.) Mõned piibli kreekakeelse osa tõlked heebrea keelde, mida lisas C4 tähistatakse lühenditega J^{9, 22, 23}, ütlevad „Issanda ingli” asemel „Jehoova ingel”.

matt. Võib tõlkida ka „voodi”. Kr krábattos. Piibliaegadel kujutas voodi endast sageli lihtsalt õlgedest või kõrkjatest matti, mida pehmendati teki või mingit laadi madratsiga. Kui voodit ei kasutatud, rulliti see kokku. Selles salmis käib kreeka sõna krábattos tõenäoliselt vaese mehe voodi kohta. Piiblikohas Mr 2:4–12 kasutatakse sama kreeka sõna halvatud mehe kanderaami kohta.

juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest ja kes suhtusid vaenulikult Jeesusesse. Selles salmis mõeldakse juutide all ilmselt juudi usujuhte, aga võib-olla laiemalt ka teisi juute, kes pidasid tulihingeliselt traditsioonidest kinni.

Ära tee enam pattu. Need Jeesuse sõnad ei tähenda, et mehe haigus oleks olnud patustamise tagajärg. Mees, kelle Jeesus tervendas, oli olnud 38 aastat haige oma päritud ebatäiuse tõttu. (Joh 5:5–9; vrd Joh 9:1–3.) Nüüd, mil mehele oli osutatud armu ja ta oli terveks saanud, innustas Jeesus teda püsima õigel teel ja vältima tahtlikku patustamist. Muidu võiks selle mehega juhtuda midagi halvemat kui see haigus ehk talle võiks saada osaks lõplik häving. (Heb 10:26, 27.)

hakkasid ... taga kiusama. Vastav kreeka verb on vormis, mis väljendab kestvat tegevust. Juudid, kes hakkasid Jeesust taga kiusama, olid kas usujuhid või teised, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest.

teinud end Jumalaga võrdseks. Kuigi Jeesus viitas õigustatult Jumalale kui oma isale, ei väitnud ta kunagi end olevat Jumalaga võrdne. (Joh 5:17.) Need olid hoopis juudid, kes ütlesid, et Jeesus püüab ennast Jumalaga võrdseks teha, kui ta Jumalat oma isaks nimetab. Needsamad juudid väitsid sedagi, et Jeesus on rikkunud hingamispäeva käsku, kuid ka selles polnud neil õigus. See selgub Jeesuse sõnadest, mis on kirjas salmides 19–24. Ta ütles: „Poeg ei saa teha midagi omapead.” On ilmselge, et ta ei teinud end Jumalaga võrdseks. (Joh 14:28.)

omapead. Sõna-sõnalt „iseenesest”. Jumala peamise esindajana kuulas Jeesus alati Jehoovat ja rääkis seda, mida Jehoova tal öelda käskis.

Isa on Pojasse kiindunud. Jeesus kirjeldab siin oma lähedast suhet Isaga, mis tal oli juba alates loomistööde algusest. (Õp 8:30.) Johannes kasutab selle suhte kirjeldamiseks kreeka sõna philéo (kiinduma). Selle verbiga kirjeldatakse sageli väga lähedast sidet, mis on tõeliste sõprade vahel, näiteks Jeesuse ja Laatsaruse vahel. (Joh 11:3, 36.) Samuti kirjeldatakse sellega vanemate ja laste vahelisi suhteid. (Mt 10:37.) Selle sõnaga näidatakse, kui kiindunud on Jehoova oma poja järelkäijatesse ja kui soojad tunded on jüngritel Jumala poja vastu. (Joh 16:27.)

ei mõisteta hukka. Võib tõlkida ka „ei saadeta kohtu alla”. Selles fraasis on kreeka sõna krísis, mille täpne tähendus selgub kontekstist. Näiteks tähendab see kohtumõistmist (Joh 5:22, 27, 29 ja kommentaar), õiglust (Mt 23:23; Lu 11:42), kohut (Mt 5:21). See võib tähendada nii õigeksmõistvat kui ka süüdimõistvat kohtuotsust, aga enamasti mõeldakse piibli kreekakeelses osas just viimast tähendust. Selles salmis on seda kõrvutatud surmaga ning vastandatud elu ja igavese eluga. Seega käib see surmamõistva kohtuotsuse kohta. (2Pe 2:9; 3:7.)

on läinud surmast ellu. Siin kõneleb Jeesus neist, kes on varem olnud vaimses mõttes surnud, kuid kes tema sõnu kuuldes usuvad temasse ja lõpetavad patuteel käimise. (Ef 2:1, 2, 4–6.) Nad lähevad surmast ellu selles mõttes, et usu tõttu Jumalasse on neilt kõrvaldatud surma needus ning nad on saanud igavese elu lootuse. Jeesus rääkis vaimses mõttes surnutest ka siis, kui ta ütles juudi mehele, kes soovis minna koju oma isa matma: „Lase surnutel oma surnud matta.” (Lu 9:60; vt Lu 9:60 ja Joh 5:25 kommentaari.)

surnud. Jeesus ütles, et aeg, kui surnud kuulevad Jumala poja häält, on juba käes. Seega pidas ta surnute all silmas inimesi, kes tol ajal elasid, kuid Aadamalt päritud patu tõttu olid surma mõistetud. (Ro 5:12.) Jumala vaatenurgast pole inimkonnal õigust elule, sest „patt annab palgaks surma”. (Ro 6:23.) Kui inimesed kuulsid Jeesuse sõnu ja tegid nende järgi, läksid nad piltlikult surmast ellu. (Vt Joh 5:24 kommentaari.)

vägi anda elu. Sõna-sõnalt „elu iseendas”. Jehoova andis ka Jeesusele väe anda elu. Jeesusel oli vägi anda inimestele võimalus seista puhta südametunnistusega Jumala ees ja saada seega elu. Tal oli ka vägi anda elu tagasi neile, kes olid surnud. Umbes aasta pärast kasutas Jeesus seda fraasi oma jüngrite kohta. (Vt Joh 6:53 kommentaari.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

haudades. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See sõna tuleb verbist mimnéskomai tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest ei unustata ära. Siin salmis tahetakse öelda, et Jumal peab seda inimest meeles. See teeb tähendusrikkamaks ka Jeesuse kõrval hukatud kurjategija sõnad „Pea mind meeles [verbi mimnéskomai üks vorm], kui sa kuningavõimu saad”. (Lu 23:42.)

tõusevad üles. Vt Mt 22:23 kommentaari.

tõusevad üles, et saada igavene elu. Need, kes „tõusevad üles, et saada igavene elu”, on need, „kes tegid head” enne, kui nad surid. Jumala eesmärk ustavate inimestega on niivõrd kindel, et „nad kõik on tema silmis elavad”, ehkki nad pole veel üles äratatud. Nende nimed on juba „eluraamatusse kirjutatud”. Seda raamatut on kirja pandud alates „maailma rajamisest”. (Lu 20:38 ja kommentaar; Ilm 17:8; vt ka Flp 4:3.) Nad on ilmselt need samad õiged, kellest on juttu tekstis Ap 24:15. Salmis Ro 6:7 öeldakse: „Sellele, kes on surnud, on patud andeks antud.” Seega on õigete patud tühistatud. Kuid nende head teod ei ole tühistatud. (Heb 6:10.) Muidugi tuleb neil edaspidigi Jumalale ustav olla, et nende nimed eluraamatusse ka jääksid ja nad saaksid lõpuks igavese elu. (Joh 3:36; Ilm 20:12.)

tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut. Need, „kes tegid halba” enne, kui nad surid, „tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”. Viimases fraasis on kreeka sõna krísis, mille täpne tähendus selgub kontekstist. (Vt Joh 5:24 kommentaari.) Paistab, et selles salmis räägitakse kohtumõistmisest neutraalses tähenduses. Ühe leksikoni järgi võib see kreeka sõna tähendada käitumise hoolikat jälgimist. Need, kes „tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”, on ilmselt samad, keda tekstis Ap 24:15 nimetatakse ülekohtusteks. Jeesus ja tema kaasvalitsejad jälgivad hoolega, mida nad pärast ülesäratamist Jumala kuningriigi alluvuses teevad, ning selle alusel mõistavad igaühe üle kohut. (Lu 22:30; Ro 6:7; Ilm 20:12, 13.) Ainult nende nimed, kes oma varasema eluviisi hülgavad, pannakse kirja eluraamatusse ja nad saavad igavese elu. (Joh 3:36; Ilm 20:15.)

omapead. Sõna-sõnalt „iseenesest”. Jumala peamise esindajana kuulas Jeesus alati Jehoovat ja rääkis seda, mida Jehoova tal öelda käskis.

mida Isa mulle ütleb. Sõna-sõnalt „nagu ma kuulen”. Jeesuse isa Jehoova on kõige kõrgem kohtunik.

veel keegi. St Isa. (Joh 5:34, 37.)

pühakirja. Sageli mõeldakse sellega piibli heebreakeelset osa tervikuna. Juudid, kes uurisid hoolega pühakirja, oleksid võinud kergesti näha, et Jeesus on messias, kui nad oleksid võrrelnud tema elu ja õpetusi pühakirjas ennustatuga. Aga need juudid ei uurinud neid rohkeid ennustusi siiralt. Nad arvasid, et saavad pühakirja kaudu igavese elu, aga keeldusid vastu võtmast Jeesust, kes on pühakirja järgi ainus, kelle kaudu on võimalik saada elu. (5Mo 18:15; Lu 11:52; Joh 7:47, 48.)

ainsalt Jumalalt. Mõnes varajases käsikirjas pole siin sõna „Jumal”, aga see esineb teistes varajastes usaldusväärsetes käsikirjades.