Joosua 9:1–27
9 Kui juhtunust kuulsid kõik kuningad, kes olid lääne pool Jordanit+ — mägismaal, Sefelas, Suure mere* rannikul+ ja Liibanonist lõunas (need olid hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased)+ —,
2 siis sõlmisid nad omavahel liidu, et Joosua ja Iisraeli vastu sõtta astuda.+
3 Ka Gibeoni+ elanikud kuulsid, mida Joosua oli teinud Jeeriko+ ja Aiga.+
4 Seetõttu tegutsesid nad nutikalt. Nad panid kulunud kottidesse teemoona ja võtsid vanad, lõhkiläinud ja parandatud nahast veinilähkrid ning tõstsid need eeslite selga,
5 panid jalga kulunud ja paigatud sandaalid ning selga kulunud riided. Kogu nende kaasavõetud leib oli kuiv ja murenenud.
6 Siis läksid nad Joosua juurde laagrisse Gilgalisse+ ning ütlesid talle ja Iisraeli meestele: „Me oleme tulnud kaugelt maalt. Sõlmige meiega leping.”
7 Iisraeli mehed vastasid hiivlastele:+ „Võib-olla te elate meie naabruskonnas. Kuidas me võiksime teiega lepingu sõlmida?”+
8 Nemad aga ütlesid Joosuale: „Me oleme sinu sulased*.”
Joosua küsis neilt: „Kes te olete ja kust te tulete?”
9 Nad vastasid: „Sinu sulased on tulnud väga kaugelt maalt+ sinu Jumala Jehoova nime pärast, sest me oleme kuulnud tema vägevusest, kõigest, mida ta tegi Egiptuses,+
10 ja kõigest, mida ta tegi kahe emorlaste kuningaga, kes olid teispool* Jordanit, Hesboni kuninga Siihoni+ ja Baasani kuninga Oogiga,+ kes oli Astarotis.
11 Seetõttu ütlesid meie vanemad ja kõik meie maa elanikud meile: „Võtke endale teemoona, minge nende juurde ja öelge neile: „Me oleme teie sulased.+ Sõlmige meiega leping.””+
12 Leib, mille me kodunt lahkudes teemoonaks kaasa võtsime, oli kuum, kui me hakkasime teie juurde tulema. Aga vaadake, nüüd on see kuivanud ja murenenud.+
13 Need veinilähkrid olid uued, kui me need täitsime, aga nüüd on need lõhki läinud.+ Meie riided ja sandaalid on pikal teekonnal ära kulunud.”
14 Mehed uurisid nende teemoona, aga Jehoovalt nad juhatust ei küsinud.+
15 Joosua sõlmiski nendega rahu+ ning tegi nendega lepingu, et jätab nad elama, ja koguduse pealikud kinnitasid seda vandega.+
16 Kolm päeva pärast seda, kui nad olid nendega lepingu sõlminud, kuulsid nad, et nad elavad nende lähedal, nende naabruses.
17 Siis läksid iisraellased teele ja jõudsid kolmandal päeval nende linnade juurde. Nende linnad olid Gibeon,+ Kefiira, Beerot ja Kirjat-Jearim.+
18 Aga iisraellased ei rünnanud neid, sest koguduse pealikud olid neile Iisraeli Jumala Jehoova juures vande andnud.+ Ja terve kogudus hakkas pealike üle nurisema.
19 Siis ütlesid kõik pealikud tervele kogudusele: „Kuna me vandusime neile Iisraeli Jumala Jehoova nimel, ei või me neid puutuda.
20 Seepärast me jätame nad elama, et meid ei tabaks meelepaha neile antud vande pärast.”+
21 Pealikud ütlesid veel: „Jäägu nad elama, aga neist saagu puuraiujad ja veetoojad terve koguduse heaks.” Nii lubasid neile pealikud.
22 Joosua kutsus siis gibeonlased enda juurde ja ütles neile: „Miks te meid petsite ja ütlesite, et elate meist väga kaugel, kuigi te tegelikult elate siinsamas meie lähedal?+
23 Nüüd te olete neetud+ ja te jääte alatiseks orjadeks, teist saavad minu Jumala koja puuraiujad ja veetoojad.”
24 Nad vastasid Joosuale: „Su sulastele oli selgelt öeldud, et su Jumal Jehoova oli käskinud oma teenijal Moosesel anda teile kogu maa ja hävitada teie eest kõik selle elanikud.+ Seetõttu me kartsime oma elu pärast+ ja tegime seda.+
25 Nüüd me oleme sinu võimuses. Tee meiega, mis on sinu silmis hea ja õige.”
26 Nõnda ta siis päästiski nad iisraellaste käest ning neid ei tapetud.
27 Joosua aga tegi neist sellest päevast alates puuraiujad ja veetoojad koguduse ja Jehoova altari heaks+ paigas, mille Jumal välja valib,+ ja nii on see tänaseni.+