^{Maskil.* Aasafi laul.+} 78  Kuula, rahvas, mu seadusi*,pööra kõrv mu sõnade poole!  ² Mu suu lausub õpetussõnu,ma jutustan ammuste aegade mõistulugusid.+  ³ Mida oleme kuulnud ja teame,mida isad on meile jutustanud,+  ⁴ seda me ei varja oma poegade eest.Me pajatame tulevastele põlvedele+Jehoova kiiduväärt tegudest ja ta jõust,+tema imepärastest tegudest.+  ⁵ Ta seadis meeldetuletuse Jaakobisse,kehtestas seaduse Iisraelis,andis käsu meie esiisadele,et nad räägiksid neist asjust oma lastele,+  ⁶ et tulevane põlv,lapsed, kes veel sünnivad, teaks neid+ning jutustaks neist oma lastele.+  ⁷ Siis nad loodavad Jumalaleega unusta Jumala tegusid,+vaid peavad tema käske.+  ⁸ Siis nad pole nagu nende esiisad,põikpäine ja mässuline põlvkond,+kelle süda oli heitlik,+kelle vaim polnud Jumalale truu.  ⁹ Efraimlased olid relvastatud vibudega,kuid taganesid lahingupäeval. ¹⁰ Nad ei pidanud kinni Jumala lepingust,+keeldusid käimast tema seaduse järgi.+ ¹¹ Nad unustasid ka tema teod,+tema imelised teod, mida ta lasi neil näha.+ ¹² Ta tegi nende esiisade nähes imesid+Egiptusemaal, Soani väljal.+ ¹³ Ta lõhestas mere, et nad saaksid läbi minna,pani veed tammina seisma.+ ¹⁴ Päeval juhatas ta neid pilvega,kogu öö tulevalgega.+ ¹⁵ Ta lõhestas kaljusid kõrbes,jootis otsekui vetesügavusest neil janu täis.+ ¹⁶ Ta tõi ojad välja kaljurünkast,pani veed jõgedena voolama.+ ¹⁷ Kuid nad patustasid aina edasi,mässasid kõrbes Kõigekõrgema vastu.+ ¹⁸ Nad panid Jumala proovile,+nõudsid toitu, mida himustasid. ¹⁹ Nad rääkisid Jumala vastu:„Kas suudab Jumal kõrbes laua katta?”+ ²⁰ Ta lõi kaljut,veed voolasid, ojad paiskusid välja.+„Kas suudab ta anda ka leibavõi hankida oma rahvale liha?”+ ²¹ Kui Jehoova neid kuulis, sattus ta raevu.+Tuli+ lahvatas Jaakobi vastu,ta viha süttis Iisraeli vastu,+ ²² sest nad ei uskunud Jumalasse,+ei lootnud tema päästejõule. ²³ Siis käsutas ta pilvi taevas,avas taevaluugid. ²⁴ Ta lasi neile sadada mannat toiduks,andis neile taevavilja.+ ²⁵ Mehed sõid vägevate* leiba,+ta saatis neile rooga küllastuseni.+ ²⁶ Ta päästis taevas valla idatuule,puhus oma jõuga teele lõunatuule.+ ²⁷ Ta lasi neile sadada liha nõnda palju kui tolmu,linde kui liiva mererannal. ²⁸ Ta kukutas need keset laagrit,ümber oma telkide. ²⁹ Nad sõid ja ahmisid end täis.Ta andis neile, mida nad ihkasid.+ ³⁰ Kuid enne kui nende himu sai täisja kui toit oli alles neil suus, ³¹ lahvatas Jumala raev.+Ta surmas nende tugevaimad mehed,+langetas Iisraeli noored mehed. ³² Siiski patustasid nad veel enam+ega uskunud tema imetegudesse.+ ³³ Nõnda lõpetas ta nende päevad, nende aastad äkilise õudusega,+nagu oleks nad vaid hingeõhk. ³⁴ Iga kord, kui ta neid surmas, otsisid nad teda,+nad pöördusid ja püüdsid leida Jumalat. ³⁵ Neile meenus, et Jumal on nende kalju,+et Kõigekõrgem on nende lunastaja*.+ ³⁶ Siiski proovisid nad teda oma suuga petta,valetasid talle oma keelega. ³⁷ Nende süda polnud kindlalt temaga,+nad polnud ustavad tema lepingule.+ ³⁸ Tema aga oli halastav,+andestas* nende patu ega hävitanud neid.+Korduvalt hoidis ta tagasi oma viha,+ei paisanud välja kogu oma raevu. ³⁹ Tal oli meeles, et nad on vaid inimesed,+tuul, mis möödub ega tule tagasi*. ⁴⁰ Kui sageli mässasid nad tema vastu kõrbes,+tegid talle südamevalu kõnnumaal!+ ⁴¹ Ikka ja jälle panid nad Jumala proovile,+kurvastasid Iisraeli Püha. ⁴² Nad ei pidanud meeles tema jõudu,päeva, mil ta vabastas nad vastaste käest,+ ⁴³ kuidas ta tegi tunnustähti Egiptuses,+imetegusid Soani väljal, ⁴⁴ kuidas ta muutis Niiluse kanalid vereks,+nii et nad ei saanud oma ojadest juua. ⁴⁵ Parmuparved saatis ta neid õgima,+konnad neile hävingut tooma.+ ⁴⁶ Nende saagi andis ta aplatele rohutirtsudele,nende töövilja rohutirtsuparvedele.+ ⁴⁷ Nende viinapuud hävitas ta rahega,+sükomooripuud raheteradega. ⁴⁸ Nende koormaloomad jättis ta rahe kätte,+nende karjadele heitis ta piksenooli*. ⁴⁹ Ta saatis nende peale oma tulise viha,raevu, meelepaha ja ahastuse,õnnetust külvavate inglite hulgad. ⁵⁰ Ta puhastas oma vihale teed.Ta ei säästnud neid surmast,andis nad katku kätte. ⁵¹ Viimaks surmas ta kõik esmasündinud Egiptuses,+hävitas sigitusjõu esmavilja Haami telkides. ⁵² Siis viis ta oma rahva välja kui lambad,+juhatas neid kõrbes kui karja. ⁵³ Ta juhtis ja kaitses neid,nad ei tundnud hirmu.+Meri kattis nende vaenlased.+ ⁵⁴ Ta viis nad oma pühale maale,+mägisele alale, mille tema parem käsi oli vallutanud.+ ⁵⁵ Ta ajas nende eest ära rahvad,+määras mõõdunööriga neile pärandi,+andis kodud Iisraeli suguharudele.+ ⁵⁶ Aga nemad panid Jumalat, Kõigekõrgemat, üha proovile, mässasid tema vastu,+ei teinud välja tema meeldetuletustest.+ ⁵⁷ Nad taganesid, olid reeturlikud nagu nende esiisadki.+Neile sai loota sama vähe kui lõdvale vibule.+ ⁵⁸ Nad solvasid teda oma ohvripaikadega,+ajasid ta raevu oma nikerdatud kujudega.+ ⁵⁹ Jumal nägi ja läks raevu,+heitis Iisraeli sootuks kõrvale. ⁶⁰ Lõpuks ta hülgas Siilo telkpühamu,+telgi, kus ta oli elanud inimeste keskel.+ ⁶¹ Ta lasi oma jõu võrdkuju ära viia,andis oma hiilguse vastaste kätte.+ ⁶² Ta loovutas oma rahva mõõgale,+ta viha süttis enda omandi vastu. ⁶³ Tema noored mehed neelas tuli,ta neitsid jäid pulmalauluta. ⁶⁴ Tema preestrid langesid mõõga läbi+ja nende lesed ei nutnud.+ ⁶⁵ Siis Jehoova otsekui ärkas unest,+virgus nagu vägimees+ veiniuimast. ⁶⁶ Ta lõi oma vastased tagasi,+saatis nad igavesse häbisse. ⁶⁷ Ta hülgas Joosepi telgi,ei valinud Efraimi suguharu. ⁶⁸ Kuid ta valis Juuda suguharu,+Siioni mäe, mida ta armastab.+ ⁶⁹ Ta tegi oma pühamu püsivaks kui taeva,+kui maa, mille ta on rajanud igaveseks.+ ⁷⁰ Ta valis oma teenija Taaveti,+võttis ta lambaaedikust,+ ⁷¹ tõi ta imetavate uttede juurest.Ta pani ta karjatama oma rahvast Jaakobit,+kogu Iisraeli, enda omandit.+ ⁷² Taavet karjatas neid laitmatu südamega,+juhtis osava käega.+