^{Maskil.* Aasafi laul.+} 78  Kuula, rahvas, mu seadusi*,pööra kõrv mu sõnade poole!  ²  Mu suu lausub õpetussõnu,ma jutustan ammuste aegade mõistulugusid.+  ³  Mida oleme kuulnud ja teame,mida isad on meile jutustanud,+  ⁴  seda me ei varja oma poegade eest.Me pajatame tulevastele põlvedele+Jehoova kiiduväärt tegudest ja ta jõust,+tema imepärastest tegudest.+  ⁵  Ta seadis meeldetuletuse Jaakobisse,kehtestas seaduse Iisraelis,andis käsu meie esiisadele,et nad räägiksid neist asjust oma lastele,+  ⁶  et tulevane põlv,lapsed, kes veel sünnivad, teaks neid+ning jutustaks neist oma lastele.+  ⁷  Siis nad loodavad Jumalaleega unusta Jumala tegusid,+vaid peavad tema käske.+  ⁸  Siis nad pole nagu nende esiisad,põikpäine ja mässuline põlvkond,+kelle süda oli heitlik,+kelle vaim polnud Jumalale truu.  ⁹  Efraimlased olid relvastatud vibudega,kuid taganesid lahingupäeval. ¹⁰  Nad ei pidanud kinni Jumala lepingust,+keeldusid käimast tema seaduse järgi.+ ¹¹  Nad unustasid ka tema teod,+tema imelised teod, mida ta lasi neil näha.+ ¹²  Ta tegi nende esiisade nähes imesid+Egiptusemaal, Soani väljal.+ ¹³  Ta lõhestas mere, et nad saaksid läbi minna,pani veed tammina seisma.+ ¹⁴  Päeval juhatas ta neid pilvega,kogu öö tulevalgega.+ ¹⁵  Ta lõhestas kaljusid kõrbes,jootis otsekui vetesügavusest neil janu täis.+ ¹⁶  Ta tõi ojad välja kaljurünkast,pani veed jõgedena voolama.+ ¹⁷  Kuid nad patustasid aina edasi,mässasid kõrbes Kõigekõrgema vastu.+ ¹⁸  Nad panid Jumala proovile,+nõudsid toitu, mida himustasid. ¹⁹  Nad rääkisid Jumala vastu:„Kas suudab Jumal kõrbes laua katta?”+ ²⁰  Ta lõi kaljut,veed voolasid, ojad paiskusid välja.+„Kas suudab ta anda ka leibavõi hankida oma rahvale liha?”+ ²¹  Kui Jehoova neid kuulis, sattus ta raevu.+Tuli+ lahvatas Jaakobi vastu,ta viha süttis Iisraeli vastu,+ ²²  sest nad ei uskunud Jumalasse,+ei lootnud tema päästejõule. ²³  Siis käsutas ta pilvi taevas,avas taevaluugid. ²⁴  Ta lasi neile sadada mannat toiduks,andis neile taevavilja.+ ²⁵  Mehed sõid vägevate* leiba,+ta saatis neile rooga küllastuseni.+ ²⁶  Ta päästis taevas valla idatuule,puhus oma jõuga teele lõunatuule.+ ²⁷  Ta lasi neile sadada liha nõnda palju kui tolmu,linde kui liiva mererannal. ²⁸  Ta kukutas need keset laagrit,ümber oma telkide. ²⁹  Nad sõid ja ahmisid end täis.Ta andis neile, mida nad ihkasid.+ ³⁰  Kuid enne kui nende himu sai täisja kui toit oli alles neil suus, ³¹  lahvatas Jumala raev.+Ta surmas nende tugevaimad mehed,+langetas Iisraeli noored mehed. ³²  Siiski patustasid nad veel enam+ega uskunud tema imetegudesse.+ ³³  Nõnda lõpetas ta nende päevad, nende aastad äkilise õudusega,+nagu oleks nad vaid hingeõhk. ³⁴  Iga kord, kui ta neid surmas, otsisid nad teda,+nad pöördusid ja püüdsid leida Jumalat. ³⁵  Neile meenus, et Jumal on nende kalju,+et Kõigekõrgem on nende lunastaja*.+ ³⁶  Siiski proovisid nad teda oma suuga petta,valetasid talle oma keelega. ³⁷  Nende süda polnud kindlalt temaga,+nad polnud ustavad tema lepingule.+ ³⁸  Tema aga oli halastav,+andestas* nende patu ega hävitanud neid.+Korduvalt hoidis ta tagasi oma viha,+ei paisanud välja kogu oma raevu. ³⁹  Tal oli meeles, et nad on vaid inimesed,+tuul, mis möödub ega tule tagasi*. ⁴⁰  Kui sageli mässasid nad tema vastu kõrbes,+tegid talle südamevalu kõnnumaal!+ ⁴¹  Ikka ja jälle panid nad Jumala proovile,+kurvastasid Iisraeli Püha. ⁴²  Nad ei pidanud meeles tema jõudu,päeva, mil ta vabastas nad vastaste käest,+ ⁴³  kuidas ta tegi tunnustähti Egiptuses,+imetegusid Soani väljal, ⁴⁴  kuidas ta muutis Niiluse kanalid vereks,+nii et nad ei saanud oma ojadest juua. ⁴⁵  Parmuparved saatis ta neid õgima,+konnad neile hävingut tooma.+ ⁴⁶  Nende saagi andis ta aplatele rohutirtsudele,nende töövilja rohutirtsuparvedele.+ ⁴⁷  Nende viinapuud hävitas ta rahega,+sükomooripuud raheteradega. ⁴⁸  Nende koormaloomad jättis ta rahe kätte,+nende karjadele heitis ta piksenooli*. ⁴⁹  Ta saatis nende peale oma tulise viha,raevu, meelepaha ja ahastuse,õnnetust külvavate inglite hulgad. ⁵⁰  Ta puhastas oma vihale teed.Ta ei säästnud neid surmast,andis nad katku kätte. ⁵¹  Viimaks surmas ta kõik esmasündinud Egiptuses,+hävitas sigitusjõu esmavilja Haami telkides. ⁵²  Siis viis ta oma rahva välja kui lambad,+juhatas neid kõrbes kui karja. ⁵³  Ta juhtis ja kaitses neid,nad ei tundnud hirmu.+Meri kattis nende vaenlased.+ ⁵⁴  Ta viis nad oma pühale maale,+mägisele alale, mille tema parem käsi oli vallutanud.+ ⁵⁵  Ta ajas nende eest ära rahvad,+määras mõõdunööriga neile pärandi,+andis kodud Iisraeli suguharudele.+ ⁵⁶  Aga nemad panid Jumalat, Kõigekõrgemat, üha proovile, mässasid tema vastu,+ei teinud välja tema meeldetuletustest.+ ⁵⁷  Nad taganesid, olid reeturlikud nagu nende esiisadki.+Neile sai loota sama vähe kui lõdvale vibule.+ ⁵⁸  Nad solvasid teda oma ohvripaikadega,+ajasid ta raevu oma nikerdatud kujudega.+ ⁵⁹  Jumal nägi ja läks raevu,+heitis Iisraeli sootuks kõrvale. ⁶⁰  Lõpuks ta hülgas Siilo telkpühamu,+telgi, kus ta oli elanud inimeste keskel.+ ⁶¹  Ta lasi oma jõu võrdkuju ära viia,andis oma hiilguse vastaste kätte.+ ⁶²  Ta loovutas oma rahva mõõgale,+ta viha süttis enda omandi vastu. ⁶³  Tema noored mehed neelas tuli,ta neitsid jäid pulmalauluta. ⁶⁴  Tema preestrid langesid mõõga läbi+ja nende lesed ei nutnud.+ ⁶⁵  Siis Jehoova otsekui ärkas unest,+virgus nagu vägimees+ veiniuimast. ⁶⁶  Ta lõi oma vastased tagasi,+saatis nad igavesse häbisse. ⁶⁷  Ta hülgas Joosepi telgi,ei valinud Efraimi suguharu. ⁶⁸  Kuid ta valis Juuda suguharu,+Siioni mäe, mida ta armastab.+ ⁶⁹  Ta tegi oma pühamu püsivaks kui taeva,+kui maa, mille ta on rajanud igaveseks.+ ⁷⁰  Ta valis oma teenija Taaveti,+võttis ta lambaaedikust,+ ⁷¹  tõi ta imetavate uttede juurest.Ta pani ta karjatama oma rahvast Jaakobit,+kogu Iisraeli, enda omandit.+ ⁷²  Taavet karjatas neid laitmatu südamega,+juhtis osava käega.+