Luuka evangeelium 8:1–56

8  Peagi pärast seda rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning kuulutas head sõnumit Jumala kuningriigist*.+ Temaga koos olid need kaksteist, 2  samuti mõned naised, kes olid saanud vabaks kurjadest vaimudest ja terveks oma haigustest. Need naised olid Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks+ ja kellest oli välja tulnud seitse deemonit, 3  Herodese majapidaja Kuusase naine Johanna,+ Susanna ning palju teisi naisi, kes toetasid teda ja apostleid oma varaga.+ 4  Kui Jeesuse juurde oli kogunenud hulk rahvast, sealhulgas paljudest linnadest tulnud inimesi, kes teda kuulamas käisid, rääkis ta neile ühe mõistujutu:+ 5  „Külvaja läks välja seemet külvama. Külvates kukkus tal osa seemet tee äärde. See tallati ära ning linnud tulid ja nokkisid selle.+ 6  Osa kukkus kaljusele pinnasele ja kuivas pärast tärkamist ära, kuna seal polnud niiskust.+ 7  Osa kukkus ohakate sekka ning koos sellega kasvanud ohakad lämmatasid selle.+ 8  Aga osa kukkus hea maa peale ning pärast tärkamist kandis see sajakordselt vilja.”+ Seda rääkinud, hüüdis ta: „Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+ 9  Tema jüngrid küsisid temalt, mida see mõistujutt tähendab.+ 10  Jeesus ütles: „Teile avaldatakse* Jumala kuningriigi pühi saladusi, kuid ülejäänutele jäävad need vaid mõistujutuks.+ Vaadates nad vaatavad ilmaaegu ja kuuldes nad ei taipa.+ 11  Selle mõistujutu tähendus on niisugune. Seeme on Jumala sõnum.+ 12  Teeäärse pinnasega sarnanevad need, kes kuulevad sõnumit, siis aga tuleb Kurat ja võtab selle ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.+ 13  Kaljuse pinnasega sarnanevad need, kes sõnumit kuuldes võtavad selle rõõmuga vastu, aga neis pole juurt. Nad usuvad mõnda aega, kuid proovilepaneku ajal nad hülgavad usu.+ 14  Ohakase maaga sarnanevad need, kes kuulevad sõnumit, ent kuna nad lasevad end kaasa kiskuda elumuredel, rikkusel+ ja naudingutel,+ lämbub sõnum ära ja nende vili ei saa küpseks.+ 15  Aga hea maaga sarnanevad need, kel on kaunis ja hea süda+ ning kes pärast sõnumi kuulmist seda südames hoiavad ja vastu pidades vilja kannavad.+ 16  Ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda anumaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle lambijalale, et sissetulijad näeksid valgust.+ 17  Sest pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega midagi salajast, mis ei saaks kunagi teatavaks ega tuleks ilmsiks.+ 18  Pange siis tähele, kuidas te kuulate, sest kellel on, sellele antakse juurde,+ aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis ta arvab enesel olevat.”+ 19  Siis tulid sinna Jeesuse ema ja vennad,+ kuid rahvahulga pärast ei pääsenud nad tema juurde.+ 20  Talle teatati: „Sinu ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha.” 21  Jeesus vastas: „Mu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.”+ 22  Ühel päeval läks Jeesus koos oma jüngritega paati ning ütles neile: „Lähme järve teisele kaldale.” Ja nad asusidki teele.+ 23  Purjetamise ajal jäi Jeesus paadis magama. Aga järve peale paiskus vali tormituul, paati tuli palju vett ja nad olid hädaohus.+ 24  Nad astusid Jeesuse juurde ja ajasid ta üles, öeldes: „Õpetaja, õpetaja, me hukkume!” Ta tõusis, sõitles tuult ja veemöllu ning need raugesid ja saabus vaikus.+ 25  Siis ütles ta neile: „Kus on teie usk?” Nemad aga olid kohkunud ja ütlesid üksteisele hämmastunult: „Kes ta küll on, et ta käsutab isegi tuuli ja vett ning need kuuletuvad talle?”+ 26  Nad randusid gerasalaste maal, mis asub Galilea vastaskaldal.+ 27  Kui Jeesus oli maale astunud, kohtas ta üht linnast tulnud meest, keda vaevasid deemonid. See ei olnud juba pikemat aega riideid kandnud ega elanud majas, vaid hauakoobaste vahel.+ 28  Jeesust nähes hakkas ta karjuma, langes tema ette maha ning hüüdis: „Mis sa minust tahad, Jeesus, kõigekõrgema Jumala poeg? Ma palun sind, ära karista mind!”+ 29  (Jeesus oli ju käskinud rüvedal vaimul sellest mehest välja tulla. See oli palju kordi meest oma võimusse haaranud*+ ning seda meest oli korduvalt pandud ahelatesse ja jalaraudadesse ning valvatud, kuid ta oli ahelad katki tõmmanud ja deemon oli ajanud teda kõrvalistesse paikadesse.) 30  Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema ütles: „Leegion”, sest tema sisse oli läinud palju deemoneid. 31  Need anusid teda, et ta ei käsiks neil sügavikku minna.+ 32  Seal mäe peal oli söömas suur seakari.+ Deemonid anusid Jeesust, et ta lubaks neil sigade sisse minna, ja ta lubas.+ 33  Siis tulid deemonid mehest välja, läksid sigade sisse ning kari tormas üle järsaku järve ja uppus. 34  Kui karjased nägid, mis juhtus, siis nad põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal. 35  Inimesed läksid vaatama, mis oli juhtunud. Nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et mees, kellest deemonid olid välja tulnud, istub Jeesuse jalgade ees,+ olles riietatud ja täie mõistuse juures, ning neid haaras hirm. 36  Pealtnägijad rääkisid neile, kuidas deemonitest vaevatud mees oli terveks saanud*. 37  Siis palusid paljud gerasalaste maa elanikud, et Jeesus nende juurest ära läheks, sest nad kartsid väga. Jeesus astuski paati, et lahkuda. 38  Ent mees, kellest deemonid olid välja läinud, anus Jeesust, et ta võiks jääda tema juurde. Kuid Jeesus saatis mehe ära, öeldes:+ 39  „Mine tagasi koju ja räägi kõigile, mida Jumal on sinu heaks teinud.” Mees läkski ära ja kuulutas terves linnas, mida Jeesus oli tema heaks teinud. 40  Kui Jeesus Galileasse tagasi jõudis, võttis rahvas ta rõõmuga vastu, sest nad kõik ootasid teda.+ 41  Siis* tuli tema juurde mees nimega Jairus, sünagoogi ülem. Ta langes Jeesuse jalgade ette ning anus teda, et ta tuleks tema majja,+ 42  sest ta ainus tütar, kes oli umbes 12 aastat vana, oli suremas. Kui Jeesus sinna teel oli, tungles rahvas tema ümber. 43  Seal oli üks naine, keda oli 12 aastat vaevanud verejooks+ ning keda mitte keegi polnud suutnud terveks ravida.+ 44  Naine tuli vargsi Jeesuse selja taha, puudutas tema kuuenarmaid*+ ja sedamaid lakkas tal verejooks. 45  Jeesus küsis: „Kes mind puudutas?” Kui keegi seda ei tunnistanud, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvas on hulkadena su ümber ja trügib sulle peale.”+ 46  Jeesus aga ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin, et jõud+ läks minust välja.” 47  Nähes, et ta polnud märkamatuks jäänud, tuli see naine värisedes, langes tema ette maha ja ütles kõigi ees, miks ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta oli sedamaid terveks saanud. 48  Jeesus ütles talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud*, mine rahuga.”+ 49  Kui Jeesus alles rääkis, tuli sinna keegi sünagoogi ülema majast ja ütles: „Su tütar on surnud, ära õpetajat enam tülita.”+ 50  Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Ära karda, usu ainult ja ta pääseb.”+ 51  Kui Jeesus maja juurde jõudis, ei lubanud ta koos endaga sisse tulla kellelgi peale Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning tüdruku isa ja ema. 52  Kõik nutsid ja lõid endale kurbusest vastu rinda. Jeesus ütles: „Ärge nutke,+ sest tüdruk pole surnud, vaid magab.”+ 53  Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma, sest nad teadsid, et tüdruk on surnud. 54  Aga Jeesus võttis tüdrukul käest kinni ja ütles: „Laps, tõuse üles*!”+ 55  Tüdruku eluvaim+ tuli temasse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles+ ning Jeesus palus talle midagi süüa anda. 56  Tema vanemad olid rabatud, aga Jeesus ütles, et nad juhtunust kellelegi ei räägiks.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.
Võib tõlkida ka „on antud luba mõista”.
Teine võimalik tähendus: „See oli pikka aega meest oma võimuses hoidnud”.
Võib tõlkida ka „oli pääsenud”.
Võib tõlkida ka „Näe! Siis”.
Võib tõlkida ka „kuueäärt”.
Võib tõlkida ka „su päästnud”.
Võib tõlkida ka „ärka üles”.

Kommentaarid

kuulutas. Vt Mt 3:1 kommentaari.

Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks. Naist, keda on piiblis sageli nimetatud Maarja Magdaleenaks (Maarja Magdalast), mainitakse esimest korda selles salmis, kui käimas on Jeesuse teine kuulutustööaasta. Tema lisanimi Magdaleena viitab ilmselt Magdala linnale. See linn asus Galilea mere läänekaldal Kapernauma ja Tiberiase vahel. Arvatakse, et Magdala oli Maarja kodulinn. Maarja Magdaleenast räägitakse kõige rohkem seoses Jeesuse surma ja ülesäratamisega. (Mt 27:55, 56, 61; Mr 15:40; Lu 24:10; Joh 19:25.)

Kuusase. Kuusas oli Herodes Antipase majapidaja.

Johanna. See on lühivorm heebrea nimest Jehohanan, mis tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Johanna on üks naistest, kelle Jeesus terveks tegi. Teda mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult kaks korda, mõlemal korral Luuka evangeeliumis. (Lu 24:10.)

toetasid teda ja apostleid. Võib tõlkida ka „teenisid neid”, „aitasid neid”. Kreeka sõna diakonéo võib viidata teiste igapäevaste vajaduste eest hoolitsemisele, näiteks toiduhankimisele, söögivalmistamisele ja serveerimisele. Sedalaadi tähenduses on see tekstides Lu 10:40 („toimetused”), Lu 12:37 („teenib”), Lu 17:8 („teeni”) ja Ap 6:2 („toidujagamisele”), kuid see võib viidata mistahes viisil kellegi teenimisele. Selles salmis kirjeldatakse, kuidas 2. ja 3. salmis mainitud naised toetasid Jeesust ja apostleid, aidates neil täita Jumalalt saadud ülesannet. Nõnda tehes ülistasid need naised Jumalat. Jumal näitas oma tänu nii, et lasi selle seiga piiblisse talletada, et kõik tulevased põlved võiksid lugeda nende lahkusest ja heldekäelisusest. (Õp 19:17; Heb 6:10.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka naiste kohta, kellest on juttu tekstides Mt 27:55 ja Mr 15:41. (Vt Lu 22:26 kommentaari, kus selgitatakse nimisõna diákonos.)

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

kaljusele pinnasele. Vt Mt 13:5 kommentaari.

ohakate sekka. Vt Mt 13:7 kommentaari.

pühi saladusi. Vt Mt 13:11 kommentaari.

Mu ema ja mu vennad. Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kellest mõningad ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et olenemata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad, talle veelgi kallimad.

teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.

vali tormituul. Kreeka keeles on siin kaks sõna, mida võib tõlkida kui „keeristorm” ja „tuul”; tõlkevasteks võib olla ka „tuulispea”. (Vt Mr 4:37 kommentaari.) Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.

gerasalaste. Vt Mr 5:1 kommentaari.

gerasalaste maal. Piirkond Galilea mere vastaskaldal ehk idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole teada, samuti pole teada, kus see täpselt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda gadaralaste maaks. (Vt Mt 8:28 ja Mr 5:1 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal. Need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

üht ... meest, keda vaevasid deemonid. Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus (5:2) ja Luukas mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis just temaga. Põhjus võis olla ka selles, et ta oli vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Lu 8:37–39.)

hauakoobaste. Vt Mt 8:28 kommentaari.

Mis sa minust tahad, ... ? Vt Mr 5:7 kommentaari.

karista mind. Võib tõlkida ka „piina mind”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse tekstis Lu 8:31. (Vt Mt 18:34 kommentaari.)

Leegion. Vt Mr 5:9 kommentaari.

sügavikku. Kreeka sõna ábyssos tähendab „äärmiselt sügav; põhjatu, piiritu”. Selle all mõeldakse vangistust või paika, kus hoitakse kedagi vangis. Piibli kreekakeelses osas esineb see sõna üheksa korda: siin, tekstis Ro 10:7 ja seitse korda Ilmutusraamatus. Tekstis Ilm 20:1–3 räägitakse sellest, kuidas Saatan tulevikus tuhandeks aastaks sügavikku heidetakse. Deemonid, kes anusid, et Jeesus neid sügavikku ei saadaks, võisid just seda tulevast sündmust silmas pidada. 28. salmis palus üks deemon, et Jeesus ei karistaks teda. Paralleeltekstis Mt 8:29 küsisid deemonid Jeesuselt: „Kas oled tulnud meid karistama enne määratud aega?” Tundub, et karistus, mida deemonid kartsid, oli sügavikku kinni panemine. (Vt „Sõnaseletusi” ja Mt 8:29 kommentaari.)

seakari. Sead olid Moosese seaduse järgi ebapuhtad loomad (3Mo 11:7), ent Dekapolise piirkonnas elas palju mittejuute, kes tarbisid sealiha. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks. Jutustuses ei täpsustata, kas seakarjased olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. (Lu 8:34.)

räägi kõigile, mida Jumal on sinu heaks teinud. Kui tavaliselt Jeesus keelas oma imedest rääkida (Mr 1:44; 3:12; 7:36; Lu 5:14), siis sel korral käskis ta mehel toimunust oma sugulastele rääkida. Põhjus võis olla selles, et Jeesusel paluti piirkonnast lahkuda ning ta ei saanud ise seal tunnistust anda. Samuti võis see summutada sigade huku pärast ringlevaid negatiivseid jutte.

terves linnas. Paralleeltekstis Mr 5:20 öeldakse „Dekapolises”. Seega mõeldakse siin ilmselt mõnd Dekapolise piirkonnas asuvat linna. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Dekapolis”.)

ainus. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 7:12; 9:38.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

verejooks. Vt Mt 9:20 kommentaari.

Tütar. Vt Mr 5:34 kommentaari.

mine rahuga. Vt Mr 5:34 kommentaari.

pole surnud, vaid magab. Vt Mr 5:39 kommentaari.

eluvaim. Sõna-sõnalt „vaim”. Võib tõlkida ka „elujõud”, „hingeõhk”. Kreeka sõnaga pneúma mõeldakse siin tõenäoliselt igas maises elusolendis olevat elujõudu või lihtsalt hingeõhku. (Vt Mt 27:50 kommentaari.)

Pildid ja videod

Lambijalg
Lambijalg

See kunstniku nägemus lambijalast (1) põhineb 1. sajandist pärit esemetel, mis on leitud Efesosest ja Itaaliast. Seda tüüpi lambijalad olid ilmselt rikastes kodudes. Vaesemates kodudes riputati lamp lakke, asetati seinanišši (2) või puust või savist jalale.

Esimese sajandi kalapaat
Esimese sajandi kalapaat

See pilt põhineb 1. sajandist pärit kalapaadi jäänustel, mis leiti Galilea mere rannikumudast, ning mosaiikpildil, mis leiti 1. sajandi kodust rannikulinnast Migdalist. Niisugune paat oli ilmselt varustatud masti ja purje(de)ga ning sel võis olla viieliikmeline meeskond: neli sõudjat ja tüürimees, kes oli väikesel ahtritekil. Paat oli umbes 8 m pikk, keskelt ligikaudu 2,5 m lai ja 1,25 m sügav. Selline paat võis peale võtta 13 või rohkemgi meest.

Galilea kalapaadi vrakk
Galilea kalapaadi vrakk

1985/86. aasta põua tõttu langes Galilea mere veetase nii palju, et nähtavale tuli osa mutta mattunud muistsest paadikerest. Paadivrakk oli 8,2 m pikk, 2,3 m lai ja selle suurim kõrgus oli 1,3 m. Arheoloogide sõnul ehitati paat vahemikus 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j. Videorekonstruktsioon näitab, milline võis paat välja näha 2000 aastat tagasi, kui see Galilea merel sõitis. Vrakki eksponeeritakse ühes Iisraeli muuseumis.

Galilea mere idaranniku kaljud
Galilea mere idaranniku kaljud

Galilea mere idarannikul ajas Jeesus kahest mehest deemonid välja ning saatis deemonid sigade sisse.

Jeesus tervendab ühe naise
Jeesus tervendab ühe naise

Hirmunud naine vaatab Jeesuse poole. Värisedes tunnistab ta üles, et puudutas Jeesuse kuube selleks, et saada terveks haigusest, mis oli teda 12 aastat vaevanud. Jeesus ei mõista teda hukka, vaid ütleb lahkelt: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahuga.” (Lu 8:48.) Jeesus tegi selle ime siis, kui ta oli teel Jairuse tütart tervendama. (Lu 8:41, 42.) Need imed tõendavad, et Jeesusel on vägi tervendada inimesi mistahes haigustest, ja et tema valitsuse all ei ütle keegi: „Ma olen haige.” (Jes 33:24.)