Luuka evangeelium 9:1–62

9  Siis kutsus Jeesus kokku need kaksteist ning andis neile võimu ja voli kõigi deemonite üle+ ja võime haigeid tervendada.+ 2  Ta saatis nad Jumala kuningriiki* kuulutama ja inimesi terveks tegema 3  ning ütles neile: „Ärge võtke teele midagi kaasa: ei keppi, toidupauna, leiba ega hõberaha*, samuti ärgu olgu teil lisarõivast*.+ 4  Kuhu majja te sisse astute, sinna jääge, kuni te sealt lahkute.+ 5  Kus teid vastu ei võeta, sealt linnast välja minnes raputage selle tolmgi oma jalgadelt neile hoiatuseks.”+ 6  Nad asusidki teele ja käisid kogu selle kandi külast külla läbi, kuulutasid head sõnumit ja tervendasid inimesi igal pool.+ 7  Kõigest sellest kuulis valitseja Herodes. Ta oli suures segaduses, sest mõned ütlesid, et Johannes on surnuist üles äratatud,+ 8  teised aga, et Eelija on ilmunud, ent mõned, et üks muistne prohvet on üles äratatud.+ 9  Herodes ütles: „Johannesel ma võtsin pea maha.+ Kes on siis see, kelle kohta ma kõike seda kuulen?” Seetõttu otsis ta võimalust teda näha.+ 10  Kui apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Jeesusele, mida nad olid teinud.+ Seepeale võttis ta nad kaasa ja läks linna, mida kutsutakse Betsaidaks, et nad saaksid omaette olla.+ 11  Kui aga rahvahulgad sellest teada said, järgnesid nad talle. Jeesus võttis nad lahkesti vastu ning rääkis neile Jumala kuningriigist ja tegi terveks need, kes seda vajasid.+ 12  Kui päev hakkas õhtusse jõudma, tulid need kaksteist tema juurde ja ütlesid: „Saada inimesed ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse paikadesse ja küladesse öömaja ja toidupoolist otsima, sest see siin on kõrvaline paik.”+ 13  Ta kostis: „Andke teie neile süüa.”+ Nad ütlesid: „Meil pole midagi muud kui viis leiba ja kaks kala, kui me just ise ei lähe ega osta toitu kogu sellele rahvale.” 14  Aga seal oli umbes 5000 meest. Ta ütles oma jüngritele: „Pange nad umbes viiekümne kaupa istuma.” 15  Nad tegidki nii ja kõik istusid maha. 16  Võtnud need viis leiba ja kaks kala, vaatas ta üles taeva poole ja esitas tänupalve*. Siis murdis ta need tükkideks ja andis jüngritele, et nad jagaksid need rahvale. 17  Nad kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit.+ 18  Kord hiljem, kui Jeesus oli üksinda ja palvetas, tulid jüngrid tema juurde* ja ta küsis neilt: „Mida rahvas räägib, kes ma olen?”+ 19  Nad vastasid: „Ristija Johannes, teised ütlevad, et Eelija, mõned, et üks muistne prohvet on üles äratatud.”+ 20  Ta küsis neilt veel: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” Peetrus vastas: „Sina oled Jumala saadetud messias.”+ 21  Siis ta keelas neid kõvasti, et nad sellest kellelegi ei räägiks,+ 22  ja lisas: „Inimesepoeg peab palju kannatama, vanemad, peapreestrid ja kirjatundjad heidavad ta kõrvale, ta tapetakse+ ja äratatakse kolmandal päeval üles.”+ 23  Edasi ütles ta kõigile: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale,+ vaid kandku päevast päeva oma piinaposti ja käigu minu järel.+ 24  Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, päästab selle.+ 25  Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid teeks endale kahju või kaotaks oma elu*?+ 26  Kes häbeneb mind ja mu sõnu, seda häbeneb ka Inimesepoeg, kui ta tuleb enda, oma isa ja pühade inglite auhiilguses.+ 27  Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei sure* enne, kui näevad Jumala kuningriiki.”+ 28  Umbes kaheksa päeva pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad öelnud, võttis ta endaga kaasa Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.+ 29  Kui ta palvetas, muutus tema nägu teistsuguseks ja tema riietus säravvalgeks*. 30  Ja ennäe, temaga vestlesid kaks meest: Mooses ja Eelija. 31  Need olid ilmunud auhiilguses ja rääkisid tema lahkumisest, mis pidi sündima Jeruusalemmas.+ 32  Peetrusele ja tema kaaslastele oli kangesti uni peale tikkunud, aga virgudes nägid nad tema auhiilgust+ ja kahte meest seismas koos temaga. 33  Kui need hakkasid Jeesuse juurest lahkuma, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, meil on siin hea olla. Las me püstitame siia kolm telki: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale”, mõistmata ise, mida ta räägib. 34  Kui ta alles kõneles, ilmus pilv ja kattis nad.+ Pilve sisse jäädes hakkasid nad kartma. 35  Pilvest kostis hääl:+ „See on mu poeg, mu valitu.+ Teda kuulake!”+ 36  Kui see hääl kostis, nägid nad, et Jeesus on üksi. Ent nad vaikisid ega rääkinud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud.+ 37  Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla tulid, kohtas Jeesus suurt hulka inimesi.+ 38  Üks* mees rahva hulgast hüüdis: „Õpetaja, ma palun sind, vaata mu poega, ta on mul ainuke!+ 39  Rüve* vaim võtab ta oma võimusse ja siis poiss karjatab äkitselt ning vaim toob ta peale krambihooge, nii et poiss ajab suust vahtu välja. Vaim lahkub temast tõrksalt alles pärast tema vaevamist.+ 40  Ma palusin sinu jüngritel ta poisist välja ajada, aga nad ei suutnud.” 41  Jeesus vastas: „Oh, uskmatu ja paheline* põlvkond,+ kui kaua pean ma veel teiega olema ja teid taluma? Too oma poeg siia.”+ 42  Kui poiss talle lähemale tuli, paiskas deemon ta maha ja tõi ta peale ägeda krambihoo. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis tema ta isale. 43  Kõik olid hämmastunud Jumala suurest väest.+ Kogu rahvas pani Jeesuse tegusid imeks. Tema aga ütles oma jüngritele: 44  „Kuulake hoolega ja pidage need sõnad meeles: Inimesepoeg reedetakse ja antakse inimeste kätte*.”+ 45  Nemad aga ei mõistnud tema sõnu. Õigupoolest oli nende sõnade tähendus nende eest varjul, ja temalt selgitust küsida nad kartsid. 46  Siis hakkasid nad omavahel vaidlema, kes neist on suurim.+ 47  Teades nende südame mõtteid, võttis Jeesus ühe väikse lapse enda kõrvale seisma 48  ja ütles neile: „Kes võtab vastu selle lapse minu pärast*, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.+ Sest see, kes end teie seas vähemtähtsaks peab, on suur.”+ 49  Siis ütles Johannes: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel deemoneid välja ajamas ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei käi koos meiega sinu järel.”+ 50  Ent Jeesus ütles talle: „Ärge takistage teda, sest kes ei ole teie vastu, on teie poolt.” 51  Kuna lähedal oli aeg, kui Jeesus pidi taevasse võetama,+ võttis ta kindlalt nõuks Jeruusalemma minna.+ 52  Ta saatis enda ees välja käskjalad. Need asusid teele ja jõudsid ühte samaarlaste külla, et tema tulekuks kõik valmis seada. 53  Aga teda ei võetud seal vastu,+ sest tal oli nõu Jeruusalemma minna. 54  Kui jüngrid Jaakobus ja Johannes+ seda nägid, küsisid nad: „Isand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad hävitada?”+ 55  Tema aga pöördus ja noomis neid 56  ning nad läksid teise külla. 57  Teel olles ütles keegi Jeesusele: „Ma tahan sulle järgneda, kuhu tahes sa lähed.”+ 58  Jeesus lausus talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna.”+ 59  Siis ütles ta ühele teisele: „Järgne mulle!” Mees vastas: „Isand, luba mul esmalt minna ja matta oma isa.”+ 60  Ent tema ütles talle: „Lase surnutel+ oma surnud matta. Sina mine ja kuuluta kõikjal Jumala kuningriiki.”+ 61  Veel üks mees ütles: „Ma tahan sulle järgneda, Isand, aga luba mul kõigepealt kodustega hüvasti jätta.” 62  Jeesus ütles talle: „Ükski, kes on pannud käe adra külge, kuid vaatab tagasi selle poole, mis jäi maha,+ ei ole väärt pääsema Jumala kuningriiki*.”+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsust”.
^ Sõna-sõnalt „hõbedat”.
^ Võib tõlkida ka „kahte rõivast”.
^ Sõna-sõnalt „õnnistas neid”.
^ Teine võimalik tähendus: „olid jüngrid koos temaga”.
^ Võib tõlkida ka „kaotaks iseenese või teeks enesele kahju”.
^ Sõna-sõnalt „ei maitse surma”.
^ Võib tõlkida ka „nii eredaks nagu välgusähvatus”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Üks”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Rüve”.
^ Võib tõlkida ka „pöörane”, „jonnakas”.
^ Võib tõlkida ka „Inimesepoeg antakse inimeste kätte”.
^ Võib tõlkida ka „nimel”.
^ Võib tõlkida ka „ei kõlba Jumala kuningriigile”.

Kommentaarid

Ärge võtke teele midagi kaasa. Kui Jeesus saatis apostlid Jumala kuningriiki kuulutama (Lu 9:2), andis ta neile juhendid, kuidas seda tähtsat tööd teha. Need on kirjas kõigis sünoptilistes ehk sisult lähedastes evangeeliumites. (Mt 10:8–10; Mr 6:8, 9; Lu 9:3.) Kuigi sõnastus erineb, on mõte sama: apostlid ei tohtinud lasta oma tähelepanul hajuda ega võtta kaasa üleliigseid asju, kuna Jehoova lubas nende eest hoolitseda. Kõigis kolmes evangeeliumis öeldakse, et apostlid ei võtaks kaasa lisarõivast (ehk kahte rõivast). Heebrealastel oli sageli rännakutel kepp kaasas. (1Mo 32:10). Tekstis Mr 6:8 öeldakse, et apostlid „ei võtaks teele kaasa midagi peale kepi”. Kuid tekstis Lu 9:3 öeldakse: „Ärge võtke teele midagi kaasa: ei keppi.” Ilmselt ei mõelda siin, et keppi ei tohiks üldse kaasa võtta, vaid et lisaks olemasolevale kepile ei tohiks kaasa võtta teist. Seega, Jeesus ütles jüngritele, et nad ei võtaks kaasa üleliigseid asju, mis oleksid neile koormaks, kuna Jehoova hoolitseb nende eest teekonnal. (Vt Lu 10:4 kommentaari, kus räägitakse juhistest, mis Jeesus ühel teisel korral 70 jüngrile andis.)

sinna jääge. Vt Mr 6:10 kommentaari.

raputage selle tolmgi oma jalgadelt. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda rüvedaks. On ilmselge, et Jeesus ei pidanud seda silmas, kui andis jüngritele niisuguse juhtnööri. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mis Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Sama väljend on tekstides Mt 10:14 ja Mr 6:11. Markus ja Luukas lisavad sellele sõnad neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas järgisid seda juhtnööri Pisiidia Antiookias. (Ap 13:51.) Ja Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.)

valitseja. Vt Mt 14:1 kommentaari.

Herodes. Vt Mt 14:1 kommentaari.

Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)

murdis ta need tükkideks. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 14:19; 15:36; 26:26; Mr 6:41; 8:6.)

korvitäit. Vt Mt 14:20 kommentaari.

Jeesus oli üksinda ja palvetas. Seda mainib ainult Luukas. See toimus Filippuse Kaisarea lähedal. (Mt 16:13; Mr 8:27; vt Lu 3:21 kommentaari.)

Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.

Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.

Jumala saadetud messias. Võib tõlkida ka „Jumala Kristus”, „Jumala messias”. Kr ho christós tu Theú (Jumala Kristus). Christós (Kristus) vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

vanemad. Sõna-sõnalt „vanemad mehed”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Lu 20:1; 22:52, 66; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

ärgu elagu iseendale. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14,15.) Luukas kasutab sedasama ja üht sarnast kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Lu 22:34, 57, 61; vt Mt 16:24 kommentaari.)

piinaposti. Vt Mt 16:24 kommentaari.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

kogu maailma. Kreeka sõna kósmos, mis on tavaliselt tõlgitud vastega „maailm”, tähendab ka „kord; maailmakord”. Ilmalikus kreeka kirjanduses on seda kasutatud inimkonna kohta ja sama tähendus on sel sageli ka piibli kreekakeelses osas. (Vt Joh 1:9, 1:10 ja 3:16 kommentaari.) Kuid sõna kósmos pole vaid inimkonna sünonüüm. Piiblis on see säilitanud oma algse tähenduse „kord; maailmakord”, on ju maailmale omane teatud struktuur: see koosneb näiteks kultuuridest, rahvastest ja majandussüsteemidest. (1Jo 3:17, P 1997; Ilm 7:9; 14:6.) Selles ja ka mõningates teistes salmides on sõnal „maailm” just see tähendus. Sajandite vältel on rahvaarv suurenenud, mistõttu inimesi mõjutavaid tegureid on rohkem ja need on muutunud üha keerukamaks. (Vt Joh 16:21 kommentaari.)

Umbes kaheksa päeva pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad öelnud. Matteus ja Markus ütlevad, et see toimus „kuue päeva pärast”. (Mt 17:1; Mr 9:2.) Luukas arvestab päevi teistmoodi: ilmselt loeb ta nende hulka ka päeva, mil Jeesus selle lubaduse andis (Lu 9:27), ja päeva, kui tema muutumine aset leidis. Nende sündmuste vahele jäi kuus ööpäeva, millest räägivad Matteus ja Markus. Väärib märkimist, et Luukas ütleb umbes kaheksa päeva.

palvetama. Ainult Luukas lisab selle üksikasja seoses Jeesuse muutumisega. Ka järgmises salmis ütleb ta, et Jeesus palvetas. (Lu 9:29.) Teised piiblikohad, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas, on järgmised: Lu 3:21; 5:16; 6:12; 9:18; 11:1; 23:46.

tema lahkumisest. Siin on kreeka sõna éxodos, mis esineb ka tekstides 2Pe 1:15 (lahkumine) ja Heb 11:22 (väljumine). Jeesuse lahkumine tähendas ilmselt nii tema surma kui ka ülesäratamist taevasse.

Pilvest kostis hääl. See on evangeeliumites teine kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Lu 3:22 ja Joh 12:28 kommentaari.)

ainuke. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja ning Jairuse ainsa tütre kohta. (Lu 7:12; 8:41, 42.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

Jumala suurest väest. Võib tõlkida ka „Jumala suurusest”. Inimesi tervendades ei tõmmanud Jeesus tähelepanu endale, vaid näitas, et tegi neid imesid Jumala väega.

pidi taevasse võetama. Kreeka sõna análempsis esineb piibli kreekakeelses osas ainult siin. Üldiselt ollakse seisukohal, et see viitab Jeesuse taevasseminekule. Samatüvelist verbi kasutatakse tekstides Ap 1:2, 11, 22, kus see on tõlgitud vastetega „üles võeti”, „taevasse võeti”.

tal oli nõu Jeruusalemma minna. Sõna-sõnalt „tema nägu oli pööratud Jeruusalemma poole, et minna sinna”. (Vrd Lu 9:51.) Piibli heebreakeelses osas on kasutatud sarnaseid fraase, et väljendada otsustavust täita mõni eesmärk või soov (1Ku 2:15, P 1997; 2Ku 12:17, [12:18] P 1997), ja need kannavad endas mõtet kindlast kavatsusest ja sihikindlusest (2Aj 20:3; Tn 11:17; P 1997).

pole kohta, kuhu pead panna. Vt Mt 8:20 kommentaari.

Isand. See sõna puudub mõnest käsikirjast, kuid on olemas mitmetes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades.

matta oma isa. Ilmselt ei tähenda need sõnad seda, et see mees oli just kaotanud oma isa ning küsis lihtsalt, kas võib minna matuseid korraldama. Kui see nii oleks, poleks ta arvatavasti seal olnud ning Jeesusega rääkinud. Kui Vana-Lähis-Idas mõni pereliige suri, järgnes sellele väga kiiresti matus, tavaliselt juba samal päeval. Seega võis selle mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Kindlasti oli mehel teisi pereliikmeid, kes oleksid saanud isa eest hoolt kanda, sest Jeesus poleks ju palunud mehel oma haige ja abi vajav vanem sinnapaika jätta. (Mr 7:9–13.) Põhimõtteliselt lausus see mees: „Ma järgnen sulle, aga mitte seni, kui mu isa veel elab. Oota, kuni mu isa sureb ja ma olen ta maha matnud.” Jeesuse vaatenurgast aga loobus mees võimalusest panna Jumala kuningriik oma elus esikohale. (Lu 9:60, 62.)

Lase surnutel oma surnud matta. Nagu näitab Lu 9:59 kommentaar, võis Jeesusega rääkiva mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Seepärast ütles Jeesus sisuliselt järgmist: „Lase vaimses mõttes surnutel oma surnud matta,” ehk see mees oleks võinud lasta teistel sugulastel oma isa eest hoolitseda, kuni see sureb. Jeesust järgides oleks mehele avanenud tee igavesse ellu ning ta poleks olnud nende seas, kes on Jumala silmis vaimselt surnud. Oma vastusega näitas Jeesus, et vaimselt elus püsimiseks on oluline pidada Jumala kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks ning kuulutada seda kõikjal.

kes on pannud käe adra külge, kuid vaatab tagasi selle poole, mis jäi maha. Jeesus lausus need sõnad mehele, kes tahtis teda järgida tingimusel, et saab kõigepealt kodustega hüvasti jätta. (Lu 9:61.) Ta tõi näite kündmisest, rõhutamaks, et jünger tuleb olla kogu südamest. Kui kündja laseks tähelepanul hajuda, ei oleks vaod enam sirged. Või kui ta jääks seisma, et tagasi vaadata, jääks töö tegemata. Samamoodi, kui Kristuse jünger laseks millelgi oma tähelepanu kõrvale juhtida või ei täidaks enam oma kohustusi, poleks ta väärt pääsema Jumala kuningriiki.

Pildid ja videod

Kepp ja toidupaun
Kepp ja toidupaun

Muistsed heebrealased kasutasid keppi mitmel otstarbel. Näiteks sai kepile toetuda (2Mo 12:11; Sak 8:4; Heb 11:21), sellega sai end kaitsta (2Sa 23:21), seda kasutati viljapeksuks (Jes 28:27) ja oliivide mahatagumiseks õlipuudelt (5Mo 24:20; Jes 24:13). Toidupaunaks oli harilikult nahast kott, mida kanti üle õla, ning seda kasutasid rännumehed, karjased, põllumehed ja teisedki. Sellesse võidi panna ka riideid ja muid asju. Kui Jeesus läkitas apostlid kuulutustööretkele, andis ta neile juhised ka kepi ja toidupauna kohta. Ta ütles, et nad läheks sellega, mis neil parasjagu on, ega hakkaks mingit lisavarustust hankima, sest Jehoova hoolitseb nende eest. (Vt Lu 9:3 ja 10:4 kommentaari selle kohta, mis oli Jeesuse juhendite iva.)

Herodes Antipase münt
Herodes Antipase münt

Fotodel on vasesulamist münt mõlemalt poolt. Selle umbes Jeesuse teenistusaja paiku vermitud mündi lasi teha Herodes Antipas, kelle tetrarhia hõlmas Galilead ja Peread. Kui variserid ütlesid Jeesusele, et Herodes tahab teda tappa, viibis Jeesus tõenäoliselt parajasti Pereas, Herodese valitsetaval alal, olles teel Jeruusalemma. Neile vastates ütles Jeesus Herodese kohta „see rebane”. (Vt Lu 13:32 kommentaari.) Kuna enamik Herodese alamatest olid juudid, lasi ta oma müntidele panna palmioksa (1) ja pärja (2) kujutise, mis ei riivanud juutide tundeid.

Korvid
Korvid

Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutatud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)

Hermoni mägi
Hermoni mägi

Hermoni mägi, mis ulatub 2814 m üle merepinna, on kõrgeim mägi Iisraeli naabruses, endisaegse Filippuse Kaisarea lähedal. Hermoni aheliku lumiste tippude juures veeaur kondenseerub ning selle tulemusena langeb maha paks kaste, mis kuival aastaajal taimestikku elus hoiab. (L 133:3.) Jordani jõgi toitub peamiselt Hermoni lumesulamisvetest. Võimalik, et Jeesuse muutmine toimus Hermoni mäel. (Mt 17:2.)

Hermoni mägi, nagu see paistab Hula oru looduskaitsealalt
Hermoni mägi, nagu see paistab Hula oru looduskaitsealalt

Hermoni ahelik, mis asub tõotatud maa põhjapiiril, moodustab Antiliibanoni mäestiku lõunaosa. Aheliku kõrgeim tipp Hermon ulatub 2814 m üle merepinna. Võimalik, et Jeesuse muutmine toimus Hermoni mäel.

Rebaste urud ja lindude pesad
Rebaste urud ja lindude pesad

Jeesus ütles, et temal pole püsivat kodu, aga seevastu rebastel on urud ja lindudel pesad. Fotol on üks punarebase (Vulpes vulpes) alamliik. Punarebased ei ela mitte ainult Lähis-Idas, vaid ka Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning võõrliigina koguni Austraalias. Pesapaigaks võivad nad kasutada kaljulõhesid ning teiste loomade mahajäetud või neilt ära võetud koopaid või kaevavad nad ise endale urge. Kalda-rädilind (Cettia cetti) on üks 470 linnuliigist, keda võib Iisraelis aasta jooksul kohata. Lindude pesitsuspaigad on väga erinevad. Pesad võivad asuda puu otsas, õõnsas puutüves või kaljudel. Ehitusmaterjaliks on näiteks puuoksad, lehed, meretaimed, vill, kõrred, sammal ja suled. Iisraelis leidub igasuguseid pinnavorme: jahedaid mäetippe, sügavaid lämbeid orge, põuaseid kõrbeid ja rannikutasandikke. Kuna need kõik asuvad Vahemere kagunurga ligidal, on Iisrael ahvatlev elupaik nii paigalindudele kui ka läbirändajatele.

Kündmine
Kündmine

Künti sageli sügisel, kui vihm pehmendas kuumadel suvekuudel päikesest kõvaks kuivanud pinnast. (Vt lisa B15.) Ader võis koosneda lihtsalt teravatipulisest (võib-olla ka metallteravikuga) puust, mis oli kinnitatud adravarre külge ning mida vedas kas üks või mitu looma. Kui maa oli üles küntud, külvati maha seeme. Piibli heebreakeelses osas mainitakse näidetes sageli inimestele tuttavat põllutööd kündmist. (Koh 14:18; Jes 2:4; Jer 4:3; Mi 4:3.) Jeesus õpetas tihti põllutööde varal midagi olulist. Näiteks rõhutas ta kündmise abil, et jünger tuleb olla kogu südamest. (Lu 9:62.) Kui kündja laseks tähelepanul hajuda, ei oleks vaod enam sirged. Samamoodi, kui Kristuse jünger laseks millelgi oma tähelepanu kõrvale juhtida või ei täidaks enam oma kohustusi, poleks ta väärt pääsema Jumala kuningriiki.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Luuka 9
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty