Markuse evangeelium 1:1–45
Allmärkused
Kommentaarid
Markuse. Tuleneb ladina nimest Marcus. Markus oli tekstis Ap 12:12 mainitud Johannese teine nimi. Tema ema Maarja oli Jeesuse jünger ja elas Jeruusalemmas. Johannes Markus oli Barnabase nõbu. (Kol 4:10.) Markus rändas koos Barnabase, Pauluse ja teiste 1. sajandi misjonäridega. (Ap 12:25; 13:5, 13; 2Ti 4:11.) Kuigi sellest evangeeliumist kirjutaja nime ei selgu, peavad 2. ja 3. sajandi ajaloolased kirjutajaks Markust.
Markuse evangeelium. Üheski evangeeliumis pole kirjutaja nime öeldud ja algselt ilmselt polnudki evangeeliumijutustustel pealkirja. Mõnes hilisemas Markuse evangeeliumi käsikirjas on pealkiri Euangélion katá Márkon („Hea sõnum Markuse järgi”) või lihtsalt Katá Márkon („Markuse järgi”). See, millal need pealkirjad käsikirjadele lisati ja kasutusele võeti, ei ole täpselt teada. Mõned arvavad, et seda tehti 2. sajandil, kuna pealkirja pikem versioon esineb mõnes käsikirjas, mis on dateeritud 2. sajandisse või 3. sajandi algusse. Osa õpetlaste arvates hakati jutustusi Jeesuse elust nimetama evangeeliumiteks, kuna Markuse evangeelium algab sõnadega „Nõnda algab hea sõnum [sõna-sõnalt „evangeelium”] Jeesus Kristusest, Jumala pojast”. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.
hea sõnum. Vt Mt 4:23 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”.
hea sõnum Jeesus Kristusest. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „Jeesus Kristuse hea sõnum”, st hea sõnum, mida Jeesus kuulutas.
Jumala pojast. Kuigi mõnes käsikirjas seda fraasi ei leidu, on selle kasutamiseks tugev käsikirjaline alus.
prohvet Jesaja. Sellele väljendile järgnev tsitaat on kombinatsioon prohvetiennustustest kirjakohtades Mal 3:1 ja Jes 40:3. Mõlemad ennustused täitusid seoses Ristija Johannesega. Sulud aitavad eristada Malaki tsitaati Jesaja tsitaadist, mis algab järgmisest, 3. salmist ja tõstab esile Johannese sõnumit. Tsitaat Malaki raamatust suunab aga tähelepanu Johannesele kui saadikule. Põhjus, miks terve tsitaat omistatakse Jesajale, on ehk see, et Jesaja raamatu tsitaadis on mõte, mida tahetakse rõhutada.
Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.
Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.) Markus näitab, et see prohvetiennustus täitus seoses Ristija Johannesega (Mr 1:4), kui see valmistas ette teed Jeesusele. (Vt Mt 3:3 ja Joh 1:23 kommentaari.)
Tehke sirgeks teed tema ees. Vt Mt 3:3 kommentaari.
Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Nii selles kirjakohas kui ka tekstides Mr 6:14 ja 24 esinevat kreeka väljendit ho baptízon võib tõlkida ka kirjeldavalt „see, kes ristib”. Kirjakohtades Mr 6:25 ja 8:28 ning Matteuse ja Luuka evangeeliumis on aga algkeeles kasutatud nimisõna baptistés. Kuigi neil kreeka väljenditel on väike nüansierinevus, tähendavad need sisuliselt siiski üht ja sama. Neid väljendeid kasutatakse algkeeles vaheldumisi näiteks tekstis Mr 6:24, 25. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)
kõrbes. St Juuda kõrbes. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)
lasta end kahetsuse märgiks ristida. Sõna-sõnalt „meeleparandusristimist”. Ristimine ei uhtunud patte minema; need, kes lasid end Johannesel ristida, näitasid avalikult, et nad kahetsevad Moosese seaduse vastu tehtud patte ja on otsustanud oma eluviisi muuta. Niisugune siiras kahetsus juhatas nad Kristuse juurde. (Ga 3:24.) Võib öelda, et Johannes valmistas inimesi ette Jumalalt pääste saamiseks. (Lu 3:3–6.) (Vt Mt 3:2, 3:8 ja 3:11 kommentaare ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Ristimine” ja „Kahetsus, patukahetsus”.)
kõik Juudamaa ja Jeruusalemma elanikud. Sõna „kõik” kasutatakse siin kui hüperbooli eesmärgiga rõhutada, kuivõrd suurt huvi Johannese kuulutustöö inimestes tekitas. See ei tähenda, nagu oleks iga viimanegi Juuda ja Jeruusalemma elanik läinud Johannese juurde.
ristis nad Jordani jões. Võib tõlkida ka „kastis nad Jordani jõkke”. (Vt Mt 3:11 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Ristimine”.)
tunnistasid avalikult oma patte. Vt Mt 3:6 kommentaari.
kaamelivillast riided. Vt Mt 3:4 kommentaari.
rohutirtsud. Vt Mt 3:4 kommentaari.
metsmesi. Vt Mt 3:4 kommentaari.
vägevam. Vt Mt 3:11 kommentaari.
sandaalirihmu. Vt Mt 3:11 kommentaari.
ristisin teid veega. Võib tõlkida ka „kastsin teid vette”. (Vt Mt 3:11 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Ristimine”.)
ristib teid püha vaimuga. Võib tõlkida ka „kastab teid pühasse vaimu”. Nende sõnadega annab Ristija Johannes teada, et Jeesus seab sisse uue korra: ristimise ehk võidmise püha vaimuga. Need, keda ristitakse püha vaimuga, sünnivad uuesti, see tähendab sünnivad Jumala vaimust ja saavad tema poegadeks. Neil on väljavaade elada taevas ja valitseda kuningatena maa üle. (Ilm 5:9, 10.)
Neil päevil. Tekstis Lu 3:1–3 on kirjas, et Ristija Johannes alustas oma teenistust keiser Tiberiuse 15. valitsusaastal, s.o 29. aasta kevadel. (Vt Lu 3:1 kommentaari.) Umbes kuus kuud hiljem, 29. aasta sügisel, lasi Jeesus end Johannesel ristida. (Vt lisa A7.)
Kohe. See on esimene kord, kui Markuse evangeeliumis kasutatakse sõna euthýs, kokku esineb seda esimeses peatükis 11 korda. (Mr 1:10, 12, 18, 20, 21, 23, 28, 29, 30, 42, 43.) Seda võib tõlkida olenevalt kontekstist näiteks vastetega „sedamaid”, „viivitamata” ja „niipea kui”. Kuna Markus kasutab seda sõna oma evangeeliumis niivõrd sageli, üle 40 korra, lisab see tema jutustusele elavust ja hoogsust.
ta. Algkeeles mõeldakse ilmselt Jeesust. Tekstist Joh 1:32, 33 tuleb välja, et ka Ristija Johannes nägi tuvi laskumas, kuid Markus paistab kirjeldavat seda sündmust Jeesuse vaatevinklist.
taevast. Vt Mt 3:16 kommentaari.
taevast avanevat. Ilmselt andis Jumal Jeesusele võime mõista taevaseid asju. Muu hulgas võis see tähendada seda, et Jeesusele tuli meelde tema taevane elu. Seda on näha tema enda sõnadest, eriti palvest, mille ta esitas 33. aasta paasaõhtul. Sellest palvest ilmneb ka, et Jeesus mäletas auhiilgust, mis tal oli olnud isa juures taevas, ning ka seda, mida isa oli öelnud ja teinud, kui ta tema juures oli. (Joh 6:46; 7:28, 29; 8:26, 28, 38; 14:2; 17:5.) Tõenäoliselt meenus see kõik Jeesusele siis, kui ta lasi end ristida ja kui teda püha vaimuga võiti.
nagu tuvi. Tuvisid võidi tuua ohvriks. (Mr 11:15; Joh 2:14–16.) Nad sümboliseerisid süütust ja puhtust. (Mt 10:16.) Tuvi, kelle Noa lendu lasi, tõi laeva naastes kaasa õlipuulehe, millest oli näha, et uputusvesi on maa pealt taandunud (1Mo 8:11) ning et käes on rahu- ja hingetõmbeaeg (1Mo 5:29). Seega võis Jehoova pöörata Jeesuse ristimise ajal tuvi kaudu tähelepanu Jeesuse messiarollile: olles puhas ja patuta Jumala poeg, pidi Jeesus ohverdama oma elu inimkonna eest ning panema nõnda aluse rahu- ja hingetõmbeajale, mis saabub tema kuningavalitsuse all. Jeesuse peale laskuv Jumala vaim ehk tegutsev jõud võis välja näha kui tuvi, kes tiibu lehvitades oksale maandub.
enda peale. Võib tõlkida ka „endasse”. Mõeldakse, et püha vaim läks Jeesusesse.
taevast kostis hääl. See on evangeeliumites esimene kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Mr 9:7 kommentaari.)
Sina oled mu ... poeg. Vaimolendina oli Jeesus Jumala poeg. (Joh 3:16.) Inimesena oli ta samuti Jumala poeg, just nagu täiuslik Aadamgi oli olnud. (Lu 1:35; 3:38.) On aga loogiline arvata, et nende sõnadega ei tunnistanud Jumal teda lihtsalt oma pojaks. Ilmselt näitas Jumal nende sõnadega ja püha vaimu väljavalamisega, et inimene Jeesus on saanud tema vaimust-sündinud pojaks ehk ta on sündinud uuesti lootusega naasta taevasse ja võitud püha vaimuga tema määratud kuningaks ja ülempreestriks. (Vrd Joh 3:3–6; 6:51; Lu 1:31–33; Heb 2:17; 5:1, 4–10; 7:1–3.)
mul on sinust hea meel. Võib tõlkida ka „sinul on mu soosing”, „ma tunnen sinust suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 3:17 ja 12:18 kommentaari.)
mõjutas vaim teda ... minema. Vastega „vaim” tõlgitud kreeka sõna on pneúma ning sellega mõeldakse siin püha vaimu, st Jumala tegutsevat jõudu, mis võib mõjutada inimest toimima Jumala tahtega kooskõlas. (Lu 4:1; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)
Saatan. Vt Mt 4:10 kommentaari.
metsloomade. Jeesuse ajal oli selles piirkonnas hulga rohkem metsloomi kui tänapäeval. Iisraelis elas metssigu, hüääne, leoparde, lõvisid, hunte. Markus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et selles piirkonnas elas metsloomi. Paistab, et ta kirjutas peamiselt mittejuutidele, sealhulgas roomlastele, kes ei pruukinud olla kursis Iisraeli geograafiaga.
Määratud aeg on saabunud. „Määratud aeg” (kr kairós) tähendab siin pühakirjas ettekuulutatud aega, kui algas Jeesuse maine teenistus, millega ta andis inimestele võimaluse uskuda heasse sõnumisse. Sama kreeka sõna kasutatakse, kui räägitakse Jeesuse teenistusest kui ajast, mil rahvast läbi katsuti (Lu 12:56; 19:44), ja määratud ajast, mil Jeesus pidi surema (Mt 26:18).
Jumala kuningriik. See väljend esineb Markuse evangeeliumis 14 korda. Matteus kasutab seda vaid neli korda (Mt 12:28; 19:24; 21:31, 43), kuid umbes 30 korda kasutab ta sama tähendusega väljendit „taeva kuningriik”. (Vrd tekste Mr 10:23 ja Mt 19:23, 24.) Jeesuse kuulutustöö põhiteema oli Jumala kuningriik. (Lu 4:43.) Sõna „kuningriik” esineb selles tähenduses evangeeliumites üle 100 korra, enamikul juhtudel Jeesuse ütlustes. (Vt Mt 3:2, 4:17 ja 25:34 kommentaare.)
Galilea mere. Vt Mt 4:18 kommentaari.
heitsid parasjagu võrke. Vt Mt 4:18 kommentaari.
kalurid. Vt Mt 4:18 kommentaari.
inimesepüüdjad. Vt Mt 4:19 kommentaari.
järgnesid talle. Vt Mt 4:20 kommentaari.
Sebedeuse. Vt Mt 4:21 kommentaari.
Jaakobust ja selle venda Johannest. Vt Mt 4:21 kommentaari.
palgatöölistega. Ainult Markus kirjutab, et Sebedeuse ja ta poegade kalaäris oli ka palgatöölisi. See info võis pärineda Peetruselt, kes oli nende äripartner ja enamiku Markuse kirjapandud sündmuste tunnistaja. (Lu 5:5–11; vt ka „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Võib arvata, et kuna neil olid palgatöölised ja Luuka evangeeliumi järgi ka rohkem kui üks paat, läks nende äri hästi. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)
Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.
sünagoogi. Vt „Sõnaseletusi”.
tema õpetusviisist. See väljend viitab nii sellele, kuidas Jeesus õpetas ehk tema õpetamismeetoditele, kui ka sellele, mida ta õpetas.
mitte nagu kirjatundjad. Erinevalt kirjatundjatest ei tsiteerinud Jeesus rabisid. Ta rääkis kui Jehoova esindaja, nagu see, kel on mõjuvõimu, tuginedes pühakirjale. (Joh 7:16.)
rüveda vaimu. Markus kasutab seda väljendit vaheldumisi sõnaga „deemon”. (Vrd Mr 1:23, 26, 27 ja 1:34, 39 ning Mr 3:11, 30 ja 3:15, 22.) Kasutades deemoni kohta väljendit „rüve vaim”, tõstab Markus esile deemonite moraalset ja vaimset laostumust, samuti nende laostavat mõju inimestele.
karjus. Kui mees ütles karjudes sõnad, mis on salmis 24, ei sõidelnud Jeesus vastuseks mitte meest, vaid rüvedat vaimu, kes mehele need sõnad suhu pani. (Mr 1:25; Lu 4:35.)
Mis sa meist tahad, ... ? Vt Mt 8:29 kommentaari.
meist ... Ma. 23. salmis mainitakse vaid ühte rüvedat vaimu. Järelikult kui rüve vaim, kelle võimuses mees oli, kasutas sõna „meie”, pidas ta silmas ka teisi deemoneid, ja kui ta kasutas sõna „ma”, pidas ta silmas ennast.
Ole vait. Kuigi rüve vaim teadis, et Jeesus on Kristus ehk messias ja nimetas teda Jumala Pühaks (salm 24), ei lubanud Jeesus deemonitel enda kohta tunnistust anda. (Mr 1:34; 3:11, 12.)
Siimoni ämm. Vt Lu 4:38 kommentaari.
palavikus. Vt Lu 4:38 kommentaari.
Kui ... päike loojus. Päikese loojumisega lõppes hingamispäev. (3Mo 23:32; Mr 1:21; vt Mt 8:16 ja 26:20 kommentaari.) Nüüd võisid kõik juudid teiste kriitikat kartmata viia oma haiged Jeesuse juurde, et ta nad terveks teeks. (Vrd Mr 2:1–5; Lu 4:31–40.)
haiged ja deemonitest vaevatud. Mõnikord tekitasid deemonid oma võimuses olevatele inimestele tervisehädasid. (Mt 12:22; 17:15–18.) Piiblis tehakse vahet tavalistel haigustel ja deemonite põhjustatud haigustel. Jeesus suutis inimesed terveks teha kõigist haigustest, sõltumata nende põhjusest. (Mt 4:24; 8:16; Mr 1:34.)
terve linn. Sõna „terve” on siin hüperbool, nii nagu seda on ka sõna „kõik” tekstis Mr 1:5. Sellise tahtliku liialdusega rõhutatakse siin seda, et kokku oli tulnud väga palju rahvast.
need teadsid, et ta on messias. Mõnes kreekakeelses käsikirjas olev fraas tähendab sõna-sõnalt „nad tundsid teda”, mida võib tõlkida ka „need teadsid, kes ta on”. Paralleeltekstis Lu 4:41 öeldakse: „Need teadsid, et ta on messias.”
Kõik. Ilmselt tahetakse selle hüperbooliga rõhutada seda, kuivõrd palju inimesi Jeesust otsis.
kuulutas ... kõikjal Galileas. See oli Jeesuse esimene kuulutustööretk Galileas, mille ta tegi koos nelja hiljaaegu valitud jüngriga: Peetruse, Andrease, Jaakobuse ja Johannesega. (Mr 1:16–20; vt lisa A7.)
pidalitõbine. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.
põlvili. Vana-Lähis-Idas laskuti põlvili austuse ja lugupidamise märgiks, eriti kui paluti midagi endast kõrgemal positsioonil olevalt inimeselt. Markus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes seda sõna kõnealuse sündmuse kirjeldamisel kasutab.
Jeesusel hakkas temast kahju. Võib tõlkida ka „Jeesus tundis talle südamest kaasa”. (Vt Mt 9:36 kommentaari.) Mõned tänapäevased piiblitõlked ütlevad selles kohas, et Jeesus oli nördinud või vihane. Kuid enamik muistseid käsikirju, nende seas ka kõige vanemad ja autoriteetsemad, ütlevad siin, et Jeesusel hakkas temast kahju. Ka kontekst annab mõista, et Jeesus tegutses kaastunde, mitte viha ajel.
puudutas teda. Vt Mt 8:3 kommentaari.
Ma tahan. Vt Mt 8:3 kommentaari.
kellelegi midagi ei räägi. Jeesus ütles nii arvatavasti sellepärast, et ta ei tahtnud tuua ülistust endale ega teha midagi, mis tõmbaks tähelepanu Jumal Jehoovalt ja kuningriigisõnumilt. Nõnda viis ta täide tekstis Jes 42:1, 2 olevad prohvetlikud sõnad „tema [Jehoova teenija] häält ei kuulda tänavail”; ta ei soovinud, et tema käitumine tekitaks rohkesti kõmu. (Mt 12:15–19.) Jeesuse alandlik suhtumine erines täielikult nende silmakirjatsejate omast, kelle ta hukka mõistis, kuna neile meeldis „palvetada ... peatänavate nurkadel seistes, et inimesed neid näeksid”. (Mt 6:5.) Ta soovis, et usaldusväärsed tõendid, mitte sensatsioonilised kuuldused tema imetegudest veenaksid inimesi, et ta on Kristus.
näita ennast preestrile. Moosese seadus nägi ette, et kui pidalitõbine oli terveks saanud, pidi preester seda kinnitama. Selleks pidi terveks saanud pidalitõbine minema templisse ja tooma ohvrianni, nagu on kirjas 3Mo 14:2–32.
Pildid ja videod
Sündmused on, kui vähegi võimalik, kronoloogilises järjestuses.
Iga evangeeliumikaart toob esile erinevaid sündmusi.
1. Ristija Johannes kuulutab Juuda kõrbes. (Mt 3:1, 2; Mr 1:3–5; Lu 3:2, 3.)
2. Jeesus ristitakse Jordani jões; Jehoova annab teada, et Jeesus on tema poeg. (Mt 3:13, 16, 17; Mr 1:9–11; Lu 3:21, 22.)
3. Jeesus alustab kuulutustööd Galileas. (Mt 4:17; Mr 1:14, 15; Lu 4:14, 15.)
4. Jeesus esitab Galilea mere ääres neljale jüngrile kutse hakata inimesepüüdjaks. (Mt 4:18–22; Mr 1:16–20.)
5. Jeesus õpetab Kapernauma sünagoogis. (Mr 1:21; Lu 4:31, 38.)
6. Jeesus läheb Kapernauma lähedal asuvale mäele ja valib 12 apostlit. (Mr 3:13–15; Lu 6:12, 13.)
7. Jeesus vaigistab Galilea merel suure tormi. (Mt 8:23–26; Mr 4:37–39; Lu 8:22–24.)
8. Jeesus tervendab ilmselt Kapernaumas naise, kes puudutas tema kuube. (Mt 9:19–22; Mr 5:25–29; Lu 8:43, 44.)
9. Jeesus toidab Galilea mere kirderannikul umbes 5000 meest. (Mt 14:19–21; Mr 6:39–42, 44; Lu 9:14, 16, 17; Joh 6:10, 11.)
10. Jeesus käsib jüngritel sõita paadiga Betsaida poole. (Mt 14:22; Mr 6:45.)
11. Jeesus tervendab Tüürose ja Siidoni aladel sürofoiniikia päritolu naise tütre. (Mt 15:21, 22, 28; Mr 7:24–26, 29.)
12. Jeesus läheb läbi Dekapolise alade Galilea mere äärde. (Mr 7:31.)
13. Jeesus tervendab Betsaidas pimeda mehe. (Mr 8:22–25.)
14. Jeesus õpetab Pereas. (Mt 19:1–3; Mr 10:1, 2.)
15. Jeesus tervendab Jeeriko lähedal pimedad mehed. (Mt 20:29, 30, 34; Mr 10:46, 47, 51, 52; Lu 18:35, 40–43.)
16. Jeesus puhastab templi. (Mt 21:12, 13; Mr 11:15–17; Lu 19:45, 46.)
17. Jeesus näeb templi naiste õues vaest lesknaist, kes paneb annetuskasti kaks leptonit. (Mr 12:42–44; Lu 21:1–4.)
18. Teel templist Õlimäele kuulutab Jeesus ette templi hävitamist. (Mt 24:1, 2; Mr 13:1, 2; Lu 21:5, 6.)
19. Jüngrid teevad Jeruusalemmas ettevalmistusi paasapühaks. (Mr 14:13–16; Lu 22:10–13.)
20. Jeesus viiakse ülempreester Kaifase majja. (Mt 26:57–59; Mr 14:60–62; Lu 22:54.)
21. Jeesus on taas sanhedrini ees, seekord sanhedrinisaalis. (Mr 15:1; Lu 22:66–69.)
Algkeelsed sõnad, mis on piiblis tõlgitud vastega „kõrb” (hbr midbár ja kr éremos), tähendavad üldjuhul hõredalt asustatud metsikut maa-ala, näiteks põõsaste ja rohuga steppi või isegi karjamaad. Samu sõnu kasutatakse ka kuivade piirkondade, st päris kõrbete kohta. Piiblis mõeldakse kõrbe all tavaliselt Juuda kõrbe, kus elas Ristija Johannes ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia. (Mr 1:12.)
Johannes kandis kaamelivillast kootud rüüd ja selle peal nahkvööd, mille vahel sai kanda väikseid esemeid. Tema riietus meenutas prohvet Eelija oma. (2Ku 1:8.) Kaamelivillast kangas oli jämedakoeline ja kare ning sellest tehtud riideid kandsid tavaliselt vaesed. Rikkad seevastu kandsid pehmeid siidist ja linasest rõivaid. (Mt 11:7–9.) Kuna Johannes oli sünnist saati nasiir, on võimalik, et tema juukseid polnud kunagi lõigatud. Tema riietusest ja välimusest võis ilmselt kohe aru saada, et ta elas lihtsat elu ning oli täielikult pühendunud Jumala tahte täitmisele.
Piiblis võib sõna „rohutirts” käia mistahes tirtsuliste kohta, kes kuuluvad lühitundlaliste alamseltsi, eriti aga selliste kohta, kes rändavad suurte parvedena. Üks Jeruusalemmas tehtud analüüs näitas, et kõrbetirtsud koosnevad 75% ulatuses valkudest. Kui neid tänapäeval toiduks kasutatakse, siis neid kas röstitakse, keedetakse, praetakse või kuivatatakse. Tavaliselt eemaldatakse nendelt jalad ja tiivad. Nende maitse sarnaneb kreveti või krabi omaga ja nad on väga valgurikkad.
Fotodel on metsiku meemesilase pesa (1) ja mett täis kärg (2). Johannes sõi ilmselt meemesilase alamliigi Apis mellifera syriaca mett. See on seal kandis tavaline liik. Need agressiivsed mesilased on hästi kohanenud Juuda kõrbe kuuma ja kuiva kliimaga, kuid nad ei sobi kodustamiseks. Samas on teada, et juba 9. sajandil e.m.a peeti Iisraelis kodustatud meemesilasi ja tarudeks olid savisilindrid. Paljude selliste mesitarude jäänuseid on leitud ühe Jordani orus paiknenud linna territooriumilt (praegu tuntud kui Tel Rehov). Neis tarudes peetud mesilased olid ilmselt sisse toodud praeguse Türgi aladelt.
Piibliaegade sandaalid koosnesid nahast, puidust või muust kiulisest materjalist tallast ja nahkpaeltest, millega need jala külge seoti. Sandaale kasutati sümbolitena teatud tehingutes ja kujundina mõnedes ütlustes. Kui Moosese seaduse all keeldus mõni mees täitmast mehevenna kohust ehk abiellumast oma venna lesega, pidi lesk võtma tal sandaali jalast, pärast mida hakati selle mehe peret kutsuma häbistavalt „selle pereks, kellelt võeti sandaal”. (5Mo 25:9, 10.) Omandi või väljaostuõiguse üleandmisel pidi mees sandaali jalast võtma ja teisele andma. (Ru 4:7.) Kellegi sandaalirihmade lahtisidumist või tema jaoks sandaalide kaasaskandmist peeti sedavõrd madalaks tööks, et tavaliselt tegi seda ori. Ristija Johannes viitas sellele tõsiasjale, andmaks mõista, kui palju madalam on tema Kristusest.
Johannes ristis Jeesuse Jordani jões; ristimiskoht pole täpselt teada.
Vaade Naatsareti lähedal asuvalt kaljult lõuna poole. Viljakas Jisreeli org, mida mainitakse mitmes piibliloos, kulgeb idast läände. (Jos 17:16; Koh 6:33; Ho 1:5.) Taamal vasakul on näha Moore küngas, mille nõlval paikneb Naini linn. Nainis äratas Jeesus surnuist üles ühe lesknaise poja. (Koh 7:1; Lu 7:11–15.) Pildi keskosas paistab silmapiiril Gilboa mägi. (1Sa 31:1, 8.) Kuna Jeesus kasvas üles Naatsaretis, võis temagi tulla siia kaljule, kust on näha mitu Iisraeli ajaloos olulist kohta. (Lu 2:39, 40.)
Viljatu piirkond, kus Ristija Johannes alustas oma teenistust ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia.
Kõrbes, kus Jeesus 40 ööpäeva oli, elasid näiteks lõvi (1), leopard (2) ja vööthüään (3). Lõvisid pole seal kandis juba sadu aastaid nähtud. Leopardid ja hüäänid asustavad seda piirkonda endiselt, kuid neid kohtab harva.
Galilea merel kasutati kaht tüüpi viskevõrku: tihedat väikeste ja hõredat suuremate kalade püüdmiseks. Erinevalt noodast, mille vedamiseks oli vaja vähemalt üht paati ja mitut meest, sai viskevõrguga hakkama üks inimene, kes seisis paadis, kaldal või kaldaäärses vees. Viskevõrk võis olla üle 6 m läbimõõduga ning selle äärtes olid kivid või tinaraskused. Õigesti visatuna maandus see kettana veepinnale. Raskustega varustatud serv vajus põhja kiiremini, nii et kalad jäid võrgu alla lõksu. Seejärel kalur kas sukeldus ja võttis kalad vee all võrgust välja või siis vedas võrgu koos kaladega kaldale. Viskevõrgu käsitsemine nõudis suurt osavust ja palju jõudu.
Piiblis mainitakse seoses Galilea merega palju kordi kalu, kalapüüki ja kalureid. Galilea meres on umbes 20 kalaliiki, nende seas kümmekond püügikala liiki. Viimased võib jagada kolme kaubanduslikult tähtsasse rühma. Üks rühm on pardkalad (pildil on Barbus longiceps ehk Jordani pardkala) (1). Kolmel pardkala liigil on suunurkades poised. Pardkalad toituvad karpidest, tigudest ja väikestest kaladest. Jordani pardkala võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks ja kaaluda üle 7 kg. Teine rühm on tilaapiad (pildil on Tilapia galilea ehk Galilea tilaapia) (2). Tilaapia araabiakeelne nimetus on „musht” (mis tähendab kammi), sest selle viiel liigil on kammitaoline seljauim. Üks tilaapialiik võib kasvada umbes 45 cm pikkuseks ja kaaluda oma 2 kg. Kolmas rühm on Kinnereti oralatik (Acanthobrama terrae sanctae, pildil) (3), mis sarnaneb räimega. Seda on juba ammustest aegadest säilitamiseks soolatud.
Valged lubjakivist seinad on osa sünagoogist, mis ehitati millalgi vahemikus 2. sajandi lõpp kuni 5. sajandi algus. Lubjakiviseinast allpool olev must basaltmüür arvatakse olevat jäänus 1. sajandi sünagoogist. Juhul kui see on nii, võib see olla üks neist paikadest, kus Jeesus õpetas, ning ilmselt siin tervendas ta deemonist vaevatud mehe, kellest räägitakse tekstides Mr 1:23–27 ja Lu 4:33–36.