Markuse evangeelium 5:1–43

5  Siis jõudsid nad mere vastaskaldale gerasalaste maale.+ 2  Niipea kui Jeesus oli paadist välja astunud, kohtas ta üht haudade juurest tulevat meest, kes oli rüveda vaimu meelevallas. 3  Tema eluase oli hauakoobastes ja mitte keegi polnud suutnud teda püsivalt kinni köita, isegi ahelatega mitte. 4  Teda oli küll sageli pandud jalaraudu ja ahelaisse, kuid ta oli ahelad katki tõmmanud ning jalarauad purustanud, kellelgi polnud jõudu teda ohjeldada. 5  Ööd ja päevad läbi karjus ta hauakoobastes ja mägedel ning tagus end kividega. 6  Kui ta märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta tema juurde, kummardas ta ette+ 7  ja kisendas: „Mis sa minust tahad, Jeesus, kõigekõrgema Jumala poeg? Vannu Jumala nimel, et sa mind ei karista!”+ 8  Sest Jeesus oli talle öelnud: „Tule välja sellest inimesest, sa rüve vaim!”+ 9  Aga Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ta vastas: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju.” 10  Ja ta anus Jeesust, et ta neid sealt maalt välja ei saadaks.+ 11  Seal mäe juures* oli söömas suur seakari.+ 12  Seepärast anusid vaimud Jeesust: „Saada meid sigade sisse, luba meil nende sisse minna.” 13  Ja ta lubas. Seepeale tulid rüvedad vaimud mehest välja, läksid sigade sisse ja kari tormas üle järsaku merre, umbes 2000 siga, ning nad uppusid meres. 14  Aga nende karjased põgenesid, teatasid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.+ 15  Nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et mees, kes oli olnud deemonitest vaevatud ning kelles oli olnud leegion, istub riietatult ja on täie mõistuse juures, ning neid haaras hirm. 16  Pealtnägijad jutustasid ka teistele, mis oli deemonitest vaevatud mehe ja sigadega juhtunud. 17  Nad anusid Jeesust, et ta läheks nende maalt ära.+ 18  Kui Jeesus oli paati minemas, palus mees, keda deemonid olid vaevanud, et ta võiks temaga kaasa minna.+ 19  Kuid Jeesus ei lubanud, vaid ütles: „Mine koju oma sugulaste juurde ja räägi neile, mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud ja kuidas ta on sinu peale halastanud.” 20  Mees läkski ära ning hakkas Dekapolises kuulutama, mida kõike Jeesus oli tema heaks teinud, ja kõik imestasid selle üle. 21  Kui Jeesus oli paadiga jälle vastaskaldale jõudnud, kogunes tema juurde suur rahvahulk; ja ta oli mere ääres.+ 22  Siis tuli sinna üks sünagoogi ülematest, kelle nimi oli Jairus, ja Jeesust nähes langes ta tema jalge ette+ 23  ning hakkas teda anuma: „Mu tütreke on raskelt haige*. Palun tule ja pane käed tema peale,+ et ta saaks terveks ja jääks elama.” 24  Jeesus läkski temaga kaasa ning suur rahvahulk järgnes talle ja tungles tema ümber. 25  Seal aga oli üks naine, keda oli 12 aastat vaevanud verejooks.+ 26  Ta oli paljude arstide käes palju kannatanud ning oli kulutanud kogu vara, saamata mingit abi, ta olukord oli hoopis hullemaks läinud. 27  Kuulnud, mida Jeesusest räägiti, tuli ta rahva hulgas tema selja taha ja puudutas tema kuube,+ 28  sest ta oli endamisi mõelnud: „Kui ma vaid saaksin tema kuube puudutada! Siis saaksin ma terveks*.”+ 29  Sedamaid lakkas tal verejooks ning ta tundis oma kehas, et ta on sellest piinarikkast haigusest paranenud. 30  Otsekohe tundis Jeesus, et jõud+ oli temast välja läinud, ning ta pöördus rahva seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu kuube?”+ 31  Tema jüngrid ütlesid talle: „Sa näed ju, et rahvas trügib sulle peale, ja küsid veel: „Kes mind puudutas?”” 32  Ent tema vaatas ringi, et näha, kes oli seda teinud. 33  Aga naine, teades, mis temaga oli juhtunud, tuli kohkunult ja värisedes tema ette, langes maha ja rääkis talle kogu tõe. 34  Jeesus ütles talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud*. Mine rahuga+ ja ole terve oma piinarikkast haigusest.”+ 35  Kui ta alles rääkis, tulid sinna mõned sünagoogi ülema majast ja ütlesid: „Su tütar on surnud. Milleks enam õpetajat tülitada?”+ 36  Jeesus aga kuulis nende sõnu ja ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu ainult.”+ 37  Ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse, Jaakobuse ja selle venna Johannese.+ 38  Nad jõudsid sünagoogi ülema maja juurde ning Jeesus nägi seal sagimist* ja neid, kes nutsid ja valjult halasid.+ 39  Majja sisse astudes ütles ta neile: „Miks te nutate ja käratsete? Laps pole surnud, vaid magab.”+ 40  Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma*. Tema aga saatis nad kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ning need, kes olid koos temaga, ning läks lapse juurde. 41  Lapse käest kinni võttes ütles ta temale: „Talita kuum!”, mis tõlgituna tähendab: „Tüdrukuke, ma ütlen sulle: tõuse üles!”+ 42  Sedamaid tõusis tüdruk üles ja hakkas kõndima. (Ta oli 12-aastane.) Vanemaid valdas otsekohe meeletu rõõm. 43  Aga tema keelas neid mitu korda*, et nad sellest kellelegi midagi ei räägiks,+ ning palus tüdrukule süüa anda.

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „peal”.
^ Võib tõlkida ka „on hinge vaakumas”.
^ Võib tõlkida ka „ma pääseksin”.
^ Võib tõlkida ka „su päästnud”.
^ Võib tõlkida ka „käratsemist”.
^ Võib tõlkida ka „tema üle naerma”.
^ Võib tõlkida ka „kõvasti”.

Kommentaarid

gadaralaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. See võis olla ala, mis jäi Gadara ja Galilea mere vahele. Seda mõtet toetavad Gadarast leitud mündid, millel on sageli kujutatud laeva. Gadara asus Galilea merest 10 km kaugusel. Markus ja Luukas nimetavad piirkonda, kuhu Jeesus tuli, gerasalaste maaks. (Vt Mr 5:1 kommentaari.) Need piirkonnad võisid osaliselt kattuda. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

gerasalaste. Eri evangeeliumites kasutatakse selle sündmuse toimumiskohast rääkides erinevaid nimetusi. (Mt 8:28–34; Mr 5:1–20; Lu 8:26–39.) Ka muistsetes evangeeliumite käsikirjades on seda paika nimetatud eri moodi. Parimad olemasolevad käsikirjad näitavad, et Matteus kasutas oma evangeeliumis nimetust „gadaralaste”, Markus ja Luukas aga „gerasalaste”. Kuid nagu on näidatud selle salmi kommentaaris gerasalaste maale, käivad mõlemad nimetused üldjoontes sama piirkonna kohta.

gerasalaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole täpselt teada, samuti pole teada, kus see täpsemalt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest u 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda „gadaralaste maaks”. (Vt selle salmi kommentaari gerasalaste ja Mt 8:28 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal, ja need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

üht ... meest. Evangeeliumikirjutaja Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus ja Luukas (8:27) mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis temaga ning tema juhtum oli eriliselt silmapaistev. Ta võis olla vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Mr 5:18–20.)

haudade. Vt Mt 8:28 kommentaari.

haudade. Need hauad olid tõenäoliselt koopad või kaljusse raiutud kambrid. Harilikult asusid need väljaspool linna. Juudid vältisid selliseid matmispaiku, sest nendega kokkupuutumine tegi rituaalselt ebapuhtaks. Seega pakkusid need kohad head redupaika hullunud, deemonitest vaevatud inimestele.

Mis see minusse ja sinusse puutub? Võib tõlkida ka „Mis on mul sinuga tegemist?”. Maarja sõnadest „Neil ei ole veini” (Joh 2:3) näib, et ta soovis, et Jeesus midagi ette võtaks. See on tähelepanuväärne, sest Jeesus polnud veel ühtegi imet teinud. Semiidi väljend, millega Jeesus vastas, osutab mõningasele vastumeelsusele ja selle täpne tähendus sõltub kontekstist. Kuigi vahel väljendab see vaenu ja tülgastust (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28), paistab see siin väljendavat leebet keeldumist. (Just selles leebemas tähenduses on seda idioomi kasutatud näiteks tekstides 2Sa 16:9, 10 ja 1Ku 17:18, P 1997.) Jeesuse järgnevatest sõnadest selgub, miks ta kõhkles. Ta ütles: Minu tund ei ole veel tulnud. Aga nagu võib järeldada Maarja sõnadest 5. salmis, ei olnud Jeesusel midagi teiste aitamise vastu.

vangivalvurite. Kr basanistés, sõna-sõnalt „piinajate”. Vangivalvureid kutsuti piinajateks ilmselt sellepärast, et nad kohtlesid vange sageli jõhkralt. Hiljem sai see tavaliseks terminiks, mida vangivalvurite kohta kasutati, kuna vangistust peeti nii või teisiti piinamiseks. (Vt Mt 8:29 kommentaari.)

Mis sa minust tahad ...? Võib tõlkida ka „Mis on mul sinuga tegemist ...?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8) ja vastav kreeka väljend piibli kreekakeelses osas (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4). Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin (Mr 5:7) väljendab see vaenu ja tülgastust ning seda on soovitatud tõlkida ka sõnadega „Jäta mind rahule!”. Mõnes muus kontekstis aga võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel, samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

ei karista. Võib tõlkida ka „ei piina”. Vastava kreeka verbiga seotud sõna tähendab tekstis Mt 18:34 vangivalvureid. (Vt kommentaari.) Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.

leegioni. Esimesel sajandil oli Rooma leegionis umbes 6000 sõdurit. 12 leegioniga mõtles Jeesus ilmselt suurt või lõputut arvu ingleid, keda tema isa võiks talle appi saata.

Leegion. Ilmselt polnud see deemonitest vaevatud mehe päris nimi, vaid see näitab, et teda vaevas palju deemoneid. Võimalik, et kõige mõjukam neist pani meest ütlema, et tema nimi on Leegion. 1. sajandil m.a.j koosnes Rooma leegion tavaliselt 6000 mehest. Selle põhjal võib arvata, et meest vaevavaid deemoneid oli tohutu hulk. (Vt Mt 26:53 kommentaari.)

seakari. Sead olid Moosese seaduse järgi ebapuhtad loomad (3Mo 11:7), ent Dekapolise piirkonnas elas palju mittejuute, kes tarbisid sealiha. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks. Jutustuses ei täpsustata, kas seakarjased olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. (Mr 5:14.)

räägi neile. Kui tavaliselt Jeesus keelas oma imedest rääkida (Mr 1:44; 3:12; 7:36), siis sel korral, vastupidi, käskis ta mehel toimunust oma sugulastele rääkida. Põhjus võis olla selles, et Jeesusel paluti piirkonnast lahkuda ning ta poleks saanud ise seal tunnistust anda. Samuti võis see summutada sigade huku pärast ringlevaid negatiivseid jutte.

mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud. Jeesus näitab terveks saanud mehega rääkides, et selle ime taga ei olnud mitte ta ise, vaid tema taevane isa. Seda toetab ka tõik, et Luukas kasutab samast sündmusest kirjutades kreeka sõna theós (Jumal). (Lu 8:39.) Kuigi enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega „isand”. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Mr 5:19.)

Dekapolises. Võib tõlkida ka „Kümnelinnamaal”. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B10.)

üks ülem. Selle ülema (kr árchon) nimi Jairus on kirjas Markuse ja Luuka paralleeljutustuses. Neis kutsutakse teda sünagoogi ülemaks. (Mr 5:22; Lu 8:41.)

sünagoogi ülematest. Kr archisynágogos. Võib tõlkida ka „sünagoogi vardjatest”. (Vt Mt 9:18 kommentaari.)

verejooks. Vt Mt 9:20 kommentaari.

verejooksu. Ilmselt pidev menstruatsiooniverejooks. Moosese seaduse järgi tegi see naise rituaalselt ebapuhtaks. Niisugusena ei tohtinud ta teisi puudutada. (3Mo 15:19–27.)

piinarikkast haigusest. Võib tõlkida ka „nuhtlusest”. Vastav kreeka sõna tähendab „piits, roosk”. (Vt Mr 5:34 kommentaari.)

piinarikkast haigusest. Sõna-sõnalt „piitsutamisest”. Selle sõna otsene tähendus viitab piitsutamisele kui piinamismeetodile. (Ap 22:24; Heb 11:36.) Siin on seda sõna kasutatud piltlikus tähenduses, kirjeldamaks kannatusi, mida haigus naisele põhjustas.

Tütar. Ainus kirja pandud juhtum, kui Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Võib-olla tegi ta seda seepärast, et naise olukord oli delikaatne ja naine värises. (Mr 5:33; Lu 8:47.) Kasutades seda südamlikku kõnetlussõna, mis ei näidanud midagi naise vanuse kohta, väljendas Jeesus tema vastu hella hoolt.

Mine rahuga. Seda idioomi on nii piibli kreekakeelses kui ka heebreakeelses osas tihti kasutatud tähenduses „Mingu sul hästi”. (Lu 7:50; 8:48; Jk 2:16; vrd 1Sa 1:17; 20:42; 25:35; 29:7; 2Sa 15:9; 2Ku 5:19.) Heebrea sõnal, mida tihti tõlgitakse vastega „rahu” (šalóm), on lai tähendus. See viitab sõja või rahutuste puudumisele (Koh 4:17; 1Sa 7:14; Kog 3:8) ja võib anda edasi mõtet tervisest, turvalisusest (1Sa 25:6; 2Aj 15:5; Ii 5:24), heakäekäigust (Est 10:3) ning sõprusest (L 41:9). Piibli kreekakeelses osas on kreeka sõna, mille vasteks on „rahu” (eiréne), kasutatud sama laias tähenduses kui heebrea sõna, väljendamaks lisaks konflikti puudumisele ka mõtet heaolust, päästest ja kooskõlast.

piinarikkast haigusest. Sõna-sõnalt „piitsutamisest”. Selle sõna otsene tähendus viitab piitsutamisele kui piinamismeetodile. (Ap 22:24; Heb 11:36.) Siin on seda sõna kasutatud piltlikus tähenduses, kirjeldamaks kannatusi, mida haigus naisele põhjustas.

usu ainult. Kreeka verb on siin sellises vormis, mis võib väljendada kestvat tegevust. Jairus juba ilmutas usku sellega, et tuli Jeesuse juurde. (Mr 5:22–24.) Nüüd, kui ta tütar on surnud, innustab Jeesus teda oma usust kinni hoidma.

pole surnud, vaid magab. Piiblis võrreldakse surma sageli magamise ja unega. (L 13:3; Joh 11:11–14; Ap 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13.) Jeesus lausus need sõnad ilmselt sellepärast, et ta kavatses näidata, et nagu sügavast unest võib inimesi üles äratada, võib neid ka surmast tagasi tuua. Seejärel ta ärataski tüdruku ellu. Väe selleks sai ta oma isalt, „kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas”. (Ro 4:17.)

Talita kuum! Ka Matteus ja Luukas räägivad Jairuse tütre ülesäratamisest (Mt 9:23–26; Lu 8:49–56), kuid ainult Markus pani kirja ning tõlkis ära need Jeesuse sõnad. Osa käsikirjade järgi võib seda semiidi väljendit anda edasi sõnadega „Talita kuumi”. Mõned õpetlased väidavad, et need sõnad on arameakeelsed, teised aga arvavad, et need võivad olla kas heebrea- või arameakeelsed. (Vt Mr 7:34 kommentaari.)

Effata! See translitereering kreeka keelde arvatakse pärinevat heebrea juursõnast, mis on tõlgitud tekstis Jes 35:5 vastega „lähevad lahti”. Paistab, et see Jeesuse öeldud sõna jättis sündmuse pealtnägijale, ilmselt Peetrusele, nii kustumatu mulje, et ta andis selle täpselt samal kujul Markusele edasi. „Effata!”, nagu ka väljend „Talita kuum!” (Mr 5:41), on üks väheseid sõna-sõnalt kirja pandud Jeesuse sõnu.

Vanemaid valdas ... meeletu rõõm. Võib tõlkida ka „Vanemad hämmastusid üliväga”. Kreeka sõna ékstasis (ek „väljas”, stásis „püsimine”) annab edasi mõtte, et inimene on üllatuse, hämmastuse või Jumalalt saadud nägemuse tõttu enesest ära. Tekstis Mr 16:8 on see sõna tõlgitud väljendiga „tugevate tunnete meelevallas olema” ja tekstis Lu 5:26 „hämmastunud olema”. Apostlite tegude raamatu algtekstis esineb sama kreeka sõna salmides Ap 10:10; 11:5; 22:17. (Vt Ap 10:10 kommentaari.)

sai ta nägemuse. Võib tõlkida ka „langes ta transsi”. Selles salmis esinev kreeka sõna ékstasis (ek „väljas”, stásis „püsimine”) annab edasi mõtte, et inimene on üllatuse, hämmastuse või Jumalalt saadud nägemuse tõttu enesest ära. Seda kreeka sõna on tõlgitud väljenditega „meeletu rõõm” (Mr 5:42), „tugevate tunnete meelevallas” (Mr 16:8) ja „hämmastunud” (Lu 5:26). Paistab, et Jumala vaim mõjutas inimeste teadvust mõnikord nii, et nad sattusid transsi – unesarnasesse või sügava keskendatuse seisundisse, milles nad said nägemusi Jumala tahte kohta. Transiseisundis inimene ei tunneta ümbritsevat tegelikkust ja on vastuvõtlik nägemustele. (Vt Ap 22:17 kommentaari.)

Pildid ja videod

Galilea mere idaranniku kaljud
Galilea mere idaranniku kaljud

Galilea mere idarannikul ajas Jeesus kahest mehest deemonid välja ning saatis deemonid sigade sisse.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Markuse 5
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty