Markuse evangeelium 6:1–56

6  Jeesus lahkus sealt ning tuli oma kodukanti+ ja tema jüngrid järgnesid talle. 2  Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama. Suurem osa kuulajaist oli hämmastunud ja küsis: „Kust on see mees kõik selle saanud?+ Miks on just talle antud see tarkus ja kuidas suudab ta teha selliseid vägevaid tegusid?+ 3  Kas ta pole mitte see puusepp,+ Maarja poeg,+ Jaakobuse,+ Joosepi, Juuda ja Siimoni vend?+ Kas tema õedki pole mitte siin meie juures?” Niisiis keeldusid nad teda uskumast. 4  Jeesus aga ütles neile: „Prohvetist ei peeta kuskil vähem lugu kui tema kodukandis, ta sugulaste keskel ja ta oma majas.”+ 5  Seetõttu ei saanud ta seal teha ühtegi muud vägevat tegu, kui vaid panna oma käed mõnede haigete peale ja teha nad terveks. 6  Nende usupuudus* pani teda lausa imestama. Ta käis läbi ümberkaudsed külad ning õpetas inimesi.+ 7  Jeesus kutsus need kaksteist enda juurde, saatis nad kahekaupa välja+ ja andis neile võimu rüvedate vaimude üle.+ 8  Samuti ütles ta neile, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale kepi — ei leiba, toidupauna ega vaskraha* vöökukrusse+ —, 9  ja et nad paneksid jalga sandaalid, aga ei võtaks kaasa lisarõivast*. 10  Ta ütles neile veel: „Kuhu majja te sisse astute, sinna jääge, kuni te sealt kandist lahkute.+ 11  Ja kui teid mõnes paigas vastu ei võeta ega kuulata, siis sealt ära minnes raputage selle tolmgi oma jalgadelt neile hoiatuseks*.”+ 12  Nad asusidki teele ja kuulutasid inimestele, et need peaksid oma patte kahetsema*.+ 13  Nad ajasid välja hulga deemoneid,+ võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks. 14  Sellest kuulis ka kuningas Herodes,+ sest Jeesuse nimi oli tuntuks saanud ja rahvas rääkis: „Ristija Johannes on surnuist üles äratatud. Sellepärast suudab ta teha neid vägevaid tegusid*.”+ 15  Teised jälle ütlesid: „See on Eelija”, mõned aga: „See on prohvet nagu muistsed prohvetid.”+ 16  Kui Herodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kellel ma pea maha võtsin, on üles äratatud.” 17  Oli ju Herodes lasknud Johannese vahi alla võtta, kinni siduda ja vangi panna oma venna Filippuse naise Herodiase pärast, kuna oli temaga abiellunud.+ 18  Sest Johannes oli Herodesele öelnud: „Sul pole õigust oma venna naisega elada.”+ 19  Seepärast kandis Herodias Johannese peale vimma ja tahtis teda tappa, kuid ei saanud, 20  sest Herodes kartis Johannest, teades, et ta on õige ja püha mees,+ ning kaitses teda. Alati, kui Herodes teda kuulas, oli ta täiesti nõutu ega teadnud, mida temaga teha,* ent siiski kuulas ta teda hea meelega ka edaspidi. 21  Soodne võimalus Herodiasele avanes aga päeval, kui Herodes korraldas oma sünnipäeva+ puhul pidusöögi oma kõrgetele ametnikele, tuhatkonnaülematele ja Galilea tähtsaimatele inimestele.+ 22  Herodiase tütar tuli sisse ja tantsis ning see meeldis Herodesele ja neile, kes koos temaga lauas olid*. Kuningas ütles neiule: „Küsi minult, mida sa vaid tahad, ja ma annan sulle.” 23  Ta koguni vandus temale: „Ükskõik, mida sa minult küsid, seda ma annan sulle, kasvõi poole oma kuningriigist!” 24  Neiu läks ja ütles emale: „Mida ma peaksin küsima?” Ema vastas: „Ristija Johannese pea.” 25  Sedamaid kiirustas neiu kuninga juurde ja teatas oma soovi: „Ma tahan, et sa otsekohe annaksid mulle vaagnal Ristija Johannese pea.”+ 26  See kurvastas kuningat väga, aga ta ei tahtnud talle ära öelda oma vande ja külaliste pärast*. 27  Nii saatiski kuningas viivitamata ühe ihukaitsja ning käskis tal tuua Johannese pea. See läks ja raius Johannesel vanglas pea maha 28  ning tõi selle vaagnal neiule ja neiu andis selle oma emale. 29  Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad, võtsid tema surnukeha ja panid hauda. 30  Apostlid kogunesid Jeesuse juurde ning andsid talle teada kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.+ 31  Jeesus ütles neile: „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata.”+ Sest tulijaid ja minejaid oli palju ning neil polnud aega süüagi.+ 32  Siis läksid nad paati, et sõita kõrvalisse paika ja olla omaette.+ 33  Aga inimesed nägid, kui nad lahkusid, ja paljud teised kuulsid sellest ning nad jooksid kõigist linnadest sinna kokku ja jõudsid neist ette. 34  Paadist välja astudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju,+ sest nad olid nagu lambad, kel pole karjast.+ Ja ta hakkas neile paljusid asju õpetama.+ 35  Kui kätte oli jõudnud hiline pärastlõuna, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „See on kõrvaline koht ja aeg on juba hiline.+ 36  Saada inimesed ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse paikadesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa.”+ 37  Jeesus vastas neile: „Andke teie neile süüa.” Nad kostsid: „Kas me peaksime minema ja 200 denaari eest leiba ostma, et rahvas süüa saaks?”+ 38  Ta küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!” Kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: „Viis, ja veel kaks kala.”+ 39  Siis palus Jeesus kõigil inimestel rühmadena haljale rohule istuda.+ 40  Nad istusidki maha saja ja viiekümne kaupa. 41  Võtnud nüüd need viis leiba ja kaks kala, vaatas ta üles taeva poole ja esitas tänupalve*.+ Siis murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele, et nad jagaksid need rahvale, ning jaotas ka need kaks kala kõigi vahel. 42  Kõik sõid ja nende kõht sai täis. 43  Ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit, peale selle veel kalu.+ 44  Neid, kes olid leiba söönud, oli 5000 meest. 45  Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja sõita vastaskaldale, Betsaida poole, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+ 46  Kui ta oli nendega hüvasti jätnud, läks ta üles mäele palvetama.+ 47  Õhtu saabudes oli paat keset merd, tema aga oli üksi maal.+ 48  Kui ta nägi, et jüngritel on raske sõuda, sest tuul oli vastu, kõndis ta mööda merd nende poole, otsekui tahtes neist mööduda. See oli öö neljanda vahikorra ajal. 49  Märgates teda merel kõndimas, pidasid jüngrid teda kummituseks*+ ja karjusid valju häälega, 50  sest nad kõik nägid teda ja olid hirmunud. Ent otsekohe ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 51  Ta astus nende juurde paati ja tuul rauges.+ Jüngrid olid sellest ülimalt jahmunud, 52  sest nad polnud veel leibade loost aru saanud, nad olid südames aeglased taipama. 53  Kui nad olid jõudnud üle mere, randusid nad* Genneesareti lähedal.+ 54  Kui nad paadist välja astusid, tundsid inimesed Jeesuse kohe ära. 55  Nad jooksid kogu selle paikkonna läbi ja hakkasid tooma haigeid kanderaamidega sinna, kus nad kuulsid teda olevat. 56  Igas külas, linnas ja maakohas, kuhu Jeesus läks, viidi haiged turgudele ning rahvas anus teda, et need saaksid puudutada kasvõi tema kuuenarmaid.+ Kõik, kes neid puudutasid, said terveks*.

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „uskmatus”.
^ Sõna-sõnalt „vaske”.
^ Sõna-sõnalt „ei kannaks kahte alusrõivast”.
^ Võib tõlkida ka „tunnistuseks”.
^ Võib tõlkida ka „et neil on vaja oma patte kahetseda”.
^ Võib tõlkida ka „neid imesid”.
^ Võib tõlkida ka „mida teha”.
^ Võib tõlkida ka „neile, kes koos temaga laua ääres külitasid”, „peokülalistele”.
^ Võib tõlkida ka „nende pärast, kes laua ääres külitasid”.
^ Sõna-sõnalt „õnnistas”
^ Võib tõlkida ka „arvasid jüngrid, et see on viirastus”.
^ Võib tõlkida ka „heitsid nad ankrusse”.
^ Võib tõlkida ka „päästeti”.

Kommentaarid

kodukanti. Sõna-sõnalt „isakoju”, st kodulinna Naatsaretti, kust pärinesid tema sugulased. Vt Mt 13:54 kommentaari.

puusepp. Jeesus oli tuntud kui „puusepp” ja samuti kui „puusepa poeg”. Need nimetused annavad meile aimu Jeesuse elust pärast seda, kui ta 12-aastasena templis käis, ja enne tema teenistuse algust. (Vt Mt 13:55 kommentaari.) Matteuse ja Markuse ülestähendused täiendavad teineteist.

Maarja poeg. See on ainus kord, kui Jeesust nii nimetatakse. Kuna Joosepit ei mainita, võis tema olla juba surnud. Viimast võib järeldada ka sellest, et enne surma palus Jeesus Johannesel hoolitseda oma ema Maarja eest. (Joh 19:26, 27.)

vend. Kreeka sõna adelphós võib piiblis tähendada usuvenda, kuid siin kasutatakse seda Jeesuse poolvendade, Joosepi ja Maarja nooremate laste kohta. Mõned, kes usuvad, et Maarja jäi pärast Jeesuse sündi neitsiks, väidavad, et sõna adelphós tähendab siin nõbu. Piibli kreekakeelses osas on aga sõnale „nõbu” teine vaste (kr anepsiós, Kol 4:10) ja erinev on vaste ka sõnale „õepoeg” (Ap 23:16). Tekstis Lu 21:16 on kasutatud sõnade adelphós ja syngenés mitmusevormi (tõlgitud „vennad” ja „sugulased”). On selge, et piibli kreekakeelses osas tähistatakse sugulussuhteid täpsete ja konkreetsete sõnadega.

Jaakobuse. Vt Mt 13:55 kommentaari.

Juuda. Vt Mt 13:55 kommentaari.

ei saanud ta seal teha ühtegi muud vägevat tegu. Jeesus ei saanud seal palju imesid teha mitte seetõttu, et tal poleks olnud väge, vaid seetõttu, et olukord ei õigustanud imetegusid. Naatsaretlased ei uskunud Jeesusesse. (Mt 13:58.) Jumalikku väge polnud õige raisata tuima südamega skeptikute peale. (Vrd Mt 10:14; Lu 16:29–31.)

Nende usupuudus pani teda lausa imestama. Kreeka verbi, mille vasteks on siin „imestama”, võib tõlkida ka „hämmastuma”. Markus mainib ainsa evangeeliumikirjutajana, kui tugevalt puudutas Jeesust ükskõikne vastuvõtt tema kodukandis. (Mt 13:57, 58; vt ka „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Sama kreeka sõnaga on tihti kirjeldatud inimeste reageeringut Jeesuse imedele ja õpetustele. (Mr 5:20; 15:5.) Kahel korral on seda sõna aga kasutatud, et kirjeldada Jeesuse reageeringut. Teda hämmastas sadakonnaülema suur usk (Mt 8:10; Lu 7:9) ja naatsaretlaste usupuudus.

käis läbi ümberkaudsed külad. See oli Jeesuse kolmas kuulutustööretk Galileas. (Mt 9:35; Lu 9:1.) Siin kasutatud kreeka väljend võib viidata sellele, et ta töötas selle piirkonna põhjalikult läbi. Osa õpetlasi on seisukohal, et siin mõeldakse Jeesuse naasmist retke alguspunkti. Jeesus mitte lihtsalt ei kuulutanud, vaid ka õpetas inimesi. (Vt Mt 4:23 kommentaari.)

sinna jääge, kuni te sealt kandist lahkute. Jeesus ütles jüngritele, et nad peatuksid linna jõudes esimeses kohas, kus neile külalislahkust osutatakse. Nad ei pidanud käima ühest majast teise (Lu 10:1–7), otsides võõrustajat, kellelt võiks loota mugavamat äraolemist, meelelahutust ja kingitusi. Seda juhtnööri järgides said nad näidata, et kuulutustöö on neile tähtsam kui isiklik heaolu.

raputage selle tolmgi oma jalgadelt. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mis Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Sama väljend on tekstides Mt 10:14 ja Lu 9:5. Markus ja Luukas lisavad sõnad neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas järgisid seda juhtnööri Pisiidia Antiookias. (Ap 13:51.) Ja Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.) Selline komme võis jüngritele tuttav olla. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda ebapuhtaks. Jeesus aga pidas ilmselgelt silmas midagi muud, kui andis jüngritele sellise juhtnööri.

võidsid paljusid haigeid õliga. Sel võidmisel oli sümboolne tähendus. Kuigi õlil arvati olevat raviomadusi (vrd Lu 10:34), said haiged terveks mitte tänu õlile, vaid tänu Jumala püha vaimu väele. (Lu 9:1, 6.)

kuningas Herodes. Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Matteus ja Luukas kasutavad Herodes Antipase ametlikku Rooma tiitlit „tetrarh”. (Vt Mt 14:1 ja Lu 3:1 kommentaari.) Tema tetrarhia moodustasid Galilea ja Perea. Teda nimetati ka kuningaks: Matteus teeb seda ühe korra (Mt 14:9), Markus aga läbivalt (Mr 6:22, 25, 26, 27).

rahvas rääkis. Sõna-sõnalt „nad rääkisid”. Mõnes käsikirjas ka „ta rääkis”.

Ristija. Vt Mr 1:4 kommentaari.

lasknud Johannese vahi alla võtta, kinni siduda ja vangi panna. Vt Mt 14:3 kommentaari.

oma venna Filippuse naise Herodiase. Vt Mt 14:3 kommentaari.

teades, et ta on õige ja püha mees. Herodes Antipas kuulas Johannest ja kaitses teda, mõistes, et ta on õige ja püha. Herodes küll kartis Johannest, kuid nõrga usu ja hirmu pärast külaliste halvakspanu ees lasi ta Johannese tappa. Juudi ajaloolane Josephus nimetas Ristija Johannest heaks inimeseks.

oma sünnipäeva. See toimus ilmselt Herodes Antipase residentsis Tiberiases Galilea mere läänekaldal. Seda võib järeldada Markuse ütlusest, et kohal olid Galilea tähtsaimad inimesed. (Vt Mt 14:3 ja 14:6 kommentaari.) Piibel mainib vaid kaht sünnipäevapidu: siin kirjeldatud pidu, kus raiuti Johannesel pea maha, ja Egiptuse vaarao sünnipäeva, kus hukati tema pagarite ülem. (1Mo 40:18–22.) Kumbagi sünnipäeva tähistati suurte pidustuste ja soosinguavaldustega ning kummalgi puhul pandi toime hukkamine.

tuhatkonnaülematele. Kreeka termin chilíarchos tähendab sõna-sõnalt „tuhandevalitseja”, millega mõeldakse Rooma sõjatribuuni. Igal Rooma leegionil oli kuus tribuuni. Siiski polnud leegion jagatud kuueks üksuseks, vaid iga tribuun kamandas kogu leegioni kokku kuuendiku aastast. Sel väejuhil oli suur mõjuvõim, sealhulgas voli valida välja ja määrata tsentuurioid. Kreeka sõna võib ka viidata kõrgetele väepealikele üldiselt. Selliste meeste pärast tundis Herodes kohustust sõna pidada ja nii lasi ta Ristija Johannesel pea maha raiuda.

Herodiase tütar. Herodes Filippuse tütar ja Herodiase ainus laps. Tema nime Saloome pole pühakirjas mainitud, kuid see on säilinud Josephuse kirjutistes. Herodes Antipas naitus Saloome emaga, oma poolvenna Filippuse naisega, pannes sellega toime abielurikkumise.

Ristija. Vt Mr 1:4 kommentaari.

vande. Sõna-sõnalt „vannete”. Mitmusevorm võib viidata sellele, et Herodes rõhutas või kinnitas Herodiase tütrele antud lubadust (Mr 6:23), korrates oma vannet mitu korda. (Vt Mt 14:9 kommentaari.)

ihukaitsja. Vastav kreeka sõna spekulátor on laen ladina keelest (ld speculator) ja võib tähendada ihukaitsjat, käskjalga ja vahel ka timukat. Piibli kreekakeelses osas, peamiselt Matteuse ja Markuse evangeeliumis, on kokku umbes 30 ladina keelest pärit sõna. Enamasti on tegu sõjaliste, juriidiliste, finantsiliste või olmet puudutavate mõistetega. Markus kasutab neid rohkem kui ükski teine piiblikirjutaja, mis kinnitab arvamust, et ta kirjutas oma evangeeliumi Roomas ja tegi seda põhiliselt mittejuute, eeskätt roomlasi silmas pidades. (Vt Joh 19:20 kommentaari.)

hauda. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See kreeka sõna tuleb verbist tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest peetakse meeles. (Joh 5:28, 29.)

hakkas neist kahju. Vt Mt 9:36 kommentaari.

Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)

denaari. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Denaar” ja lisa B14.

murdis ta leivad tükkideks. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 14:19; 15:36; 26:26; Mr 8:6; Lu 9:16.)

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mr 8:19 ja 8:20 kommentaari.)

5000 meest. Kuigi sellest Jeesuse imest räägivad kõik neli evangeeliumit (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13), ütleb Matteus ainsana, et sööjate hulgas olid ka naised ja lapsed. Ime läbi söönuks saanuid võis kokku olla üle 15 000.

neljanda vahikorra ajal. Vt Mt 14:25 kommentaari.

otsekui tahtes. Ilmselt jäi jüngritele mulje, et Jeesus kavatseb neist mööda minna.

nad polnud veel leibade loost aru saanud. Mõni tund varem olid jüngrid näinud, kuidas Jeesus ime läbi leiba rohkendas. See oli ilmne näide, kui suure väe oli Jumal talle püha vaimu kaudu andnud. Jüngrid aga ei mõistnud, millele see ime vihjas, ning olid ülimalt jahmunud, kui Jeesus vee peal kõndis ja tormi vaigistas. Alguses nad isegi mõtlesid, et näevad viirastust. (Mr 6:49.)

Genneesareti. Vt Mt 14:34 kommentaari.

Pildid ja videod

Kepp ja toidupaun
Kepp ja toidupaun

Muistsed heebrealased kasutasid keppi mitmel otstarbel. Näiteks sai kepile toetuda (2Mo 12:11; Sak 8:4; Heb 11:21), sellega sai end kaitsta (2Sa 23:21), seda kasutati viljapeksuks (Jes 28:27) ja oliivide mahatagumiseks õlipuudelt (5Mo 24:20; Jes 24:13). Toidupaunaks oli harilikult nahast kott, mida kanti üle õla, ning seda kasutasid rännumehed, karjased, põllumehed ja teisedki. Sellesse võidi panna ka riideid ja muid asju. Kui Jeesus läkitas apostlid kuulutustööretkele, andis ta neile juhised ka kepi ja toidupauna kohta. Ta ütles, et nad läheks sellega, mis neil parasjagu on, ega hakkaks mingit lisavarustust hankima, sest Jehoova hoolitseb nende eest. (Vt Lu 9:3 ja 10:4 kommentaari selle kohta, mis oli Jeesuse juhendite iva.)

Korvid
Korvid

Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutatud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)

Turg
Turg

Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, asus tee ääres. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna puudus võimalus toiduaineid külmas hoida, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka koht, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus tegi kuulutustööd. (Ap 17:17.) Uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis, kui inimesed neid turul tähele panid ja aupaklikult tervitasid.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Markuse 6
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty