Matteuse evangeelium 19:1–30

19  Kui Jeesus oli kõnelemise lõpetanud, lahkus ta Galileast ja tuli üle Jordani Juudamaa piirialadele.+ 2  Talle järgnes suur hulk inimesi ja ta tegi nad seal terveks. 3  Variserid tulid Jeesuse juurde, et teda proovile panna, ning küsisid: „Kas mehel on lubatud oma naisest lahutada ükskõik millisel põhjusel?”+ 4  Ta vastas: „Kas te pole lugenud, et tema, kes nad alguses lõi, tegi nad meheks ja naiseks+ 5  ning ütles: „Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab ühte oma naisega ja neist kahest saab üks”?+ 6  Nad pole enam mitte kaks, vaid üks. Seega, mis Jumal on ühte pannud,* seda inimene ärgu lahutagu.”+ 7  Nad ütlesid talle: „Miks siis Mooses ütles, et igaüks, kes naise endast lahutab, peab andma talle lahutustunnistuse?”+ 8  Ta ütles neile: „Teie südame kanguse pärast andis Mooses teile loa oma naine endast lahutada,+ aga alguses see nii ei olnud.+ 9  Ma ütlen teile, et kes lahutab naise endast muul põhjusel kui hooruse pärast ja abiellub teisega, see rikub abielu.”+ 10  Jüngrid ütlesid talle: „Kui mehe ja ta naisega on selline lugu, siis oleks parem mitte abielluda.” 11  Ta ütles neile: „Mitte kõik ei toimi oma elus nende sõnade järgi*, vaid üksnes need, kellel on see and.+ 12  On kohitsetuid, kes on sellisena sündinud, ja on kohitsetuid, keda inimesed on kohitsenud, ning on kohitsetuid, kes on ise ennast kohitsenud taeva kuningriigi* pärast. Kes suudab oma elus nende sõnade järgi toimida*, tehku seda.”+ 13  Siis tõid inimesed tema juurde väikseid lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks nende eest, kuid jüngrid tõrelesid toojatega.+ 14  Jeesus aga lausus: „Laske lapsed olla, ärge takistage neid minu juurde tulemast, sest nendesuguste päralt on taeva kuningriik.”+ 15  Ja ta pani oma käed nende peale. Siis läks ta sealt ära. 16  Jeesuse* juurde tuli üks noormees ja küsis: „Õpetaja, mida head ma pean tegema, et saada igavene elu?”+ 17  Jeesus vastas: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On üksainus, kes on hea.+ Aga kui sa tahad elu saada, siis pea ka edaspidi käskudest kinni.”+ 18  Noormees küsis temalt: „Millistest?” Jeesus vastas: „Sa ei tohi tappa,+ sa ei tohi abielu rikkuda,+ sa ei tohi varastada+ ja sa ei tohi valetunnistust anda.+ 19  Austa oma isa ja ema+ ning armasta oma ligimest nagu iseennast.”+ 20  Noormees ütles talle: „Neist kõigist olen ma kinni pidanud. Mis mul veel puudub?” 21  Jeesus kostis: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma vara ja anna raha vaestele, et sul oleks varandus taevas,+ ning saa minu järelkäijaks.”+ 22  Kui noormees seda kuulis, läks ta kurvalt minema, sest tal oli palju vara.+ 23  Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Ma kinnitan teile, et rikkal on raske pääseda taeva kuningriiki.+ 24  Veel ütlen ma teile, et kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala kuningriiki.”+ 25  Kui jüngrid seda kuulsid, olid nad rabatud ja küsisid: „Kes siis üldse võib pääseda?”+ 26  Jeesus vaatas neile otse silma ja ütles: „Inimestel on see võimatu, aga Jumalale on kõik võimalik.”+ 27  Seejärel kostis Peetrus: „Meie* oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud. Mida me selle eest saame?”+ 28  Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile, et uueksloomise ajal, kui Inimesepoeg istub oma suursugusele troonile, istute teiegi, kes olete käinud mu järel, kaheteistkümnele troonile ja mõistate kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.+ 29  Igaüks, kes on maha jätnud majad, vennad, õed, isa, ema, lapsed või põllud minu nime pärast, saab tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.+ 30  Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „ühte ikkesse pannud”.
Sõna-sõnalt „ei tee oma elus ruumi neile sõnadele”.
Sõna-sõnalt „oma elus sellele ruumi teha”.
Võib tõlkida ka „taevase kuningavalitsuse”.
Võib tõlkida ka „Näe! Jeesuse”.
Võib tõlkida ka „Näe! Meie”.

Kommentaarid

üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. Jeesus naasis Galileasse alles pärast oma ülesäratamist. (Vt lisa A7 kaarti 5.)

hoiab ühte. Vastav kreeka verb tähendab sõna-sõnalt „kokku liimima; tugevasti kokku siduma; klammerduma”. Siin kasutatakse seda ülekantud tähenduses, et näidata, kui tugev on mehe ja naise vaheline side.

üks. Sõna-sõnalt „üks liha”, võib tõlkida ka „üks ihu” või „üks inimene”. Vastav kreeka väljend on otsetõlge tekstis 1Mo 2:24 olevast heebrea väljendist. Sellega luuakse pilt kõige lähedasemast sidemest kahe inimese vahel. Sellega ei mõelda üksnes seksuaalsuhteid, vaid seda, et kahest inimesest saavad truud ja lahutamatud kaaslased. Niisuguse liidu lõhkumine tooks kannatusi mõlemale poolele.

lahutustunnistuse. Nõudes lahutust kaaluvalt mehelt ametliku dokumendi koostamist ning tõenäoliselt ka rahva vanematega nõupidamist, andis Moosese seadus talle aega sellise tõsise otsuse üle järele mõelda. Selle seadusesätte mõte oli ilmselt ennetada rutakaid lahutusi ning pakkuda naistele õiguslikku kaitset. (5Mo 24:1.) Kuid Jeesuse päeviks olid usujuhid teinud lahutuse saamise väga kergeks. Esimesel sajandil elanud ajaloolane Josephus, kes oli ka ise lahutatud variser, mainis, et lahutus on lubatud „ükskõik mis põhjusel (ja meestel leidub selleks palju põhjusi)”. (Vt Mt 5:31 kommentaari.)

kes lahutab naise endast. Vt Mr 10:12 kommentaari.

hooruse. Kr porneía. (Vt Mt 5:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.)

kohitsetuid. Sõna-sõnalt „eunuhhe”. Siin nii sõna otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Eunuhh”.)

on ise ennast kohitsenud. Võib tõlkida ka „on otsustanud elada nii, nagu nad oleksid kohitsetud”. Siin ei räägita kohitsemisest sõna otseses mõttes, vaid otsusest jääda vallaliseks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Eunuhh”.)

On üksainus, kes on hea. St on üksainus, kes otsustab, mis on hea – Jumal. Nende sõnadega tunnustab Jeesus, et Jehooval on ainsana õigus määrata, mis on hea ja mis halb. Ja selle on Jumal lasknud piiblisse kirja panna. (Mr 10:18; Lu 18:19.)

ligimest. Vt Mt 22:39 kommentaari.

Jeesus kostis. Jeesus nägi selle noore mehe siirust ja tundis tema vastu armastust. (Mr 10:21.) Jeesus ilmselt mõistis, et jüngriks saamiseks peab see mees olema ennastohverdavam, sest ta ütles: „Müü oma vara ja anna raha vaestele.” Peetrus ja teised said öelda, et nad olid oma vara maha jätnud ja järgnenud Jeesusele, aga sellele mehele oli varandus tähtsam. (Mt 4:20, 22; Lu 18:23, 28.)

täiuslik. Vastav kreeka sõna tähendab „täielik”, „terviklik” või ka „veatu” võimukandja seatud normide järgi. (Vt Mt 5:48 kommentaari.) Siin mõeldakse, et ainelise vara tõttu ei olnud mehe jumalateenimine täielik. (Lu 8:14.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma. Jeesus kasutab mõtte ilmestamiseks hüperbooli. Just nagu kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on rikkal võimatu saada Jumala kuningriiki, kui ta peab rikkust tähtsamaks kui oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ei mõelnud, et ükski jõukas inimene ei pääse Jumala kuningriiki, sest ta lausus veel: „Jumalale on kõik võimalik.” (Mt 19:26.)

uueksloomise. Võib tõlkida ka „taasloomise”, „uuendamise”. Kreeka sõna palingenesía koosneb sõnadest pálin (jälle, uuesti, taas) ja génesis (sünd; teke). Muistne juudi kirjamees Philon kasutas seda sõna veeuputusjärgse taastamise kohta. Juudi ajaloolane Josephus kasutas seda pagendusjärgse Iisraeli ülesehitamise kohta. Siin tähendab see aega, mil Kristus ja tema kaasvalitsejad uuendavad maa, nii et see saab taas täiuslikuks, nagu see oli enne inimeste patustamist.

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

mõistate kohut. See on kooskõlas teiste kirjakohtadega, mis näitavad, et Kristuse kaasvalitsejad mõistavad koos temaga kohut. (1Ko 6:2; Ilm 20:4.) See kombinatsioon pole ebatavaline, sest piiblis on mainitud valitsejaid, kes mõistsid kohut, ja kohtumõistjaid, kes valitsesid. Väljend „kohut mõistma” võib käia ka valitsemise kohta. (Koh 2:18; 10:2; Ob 21.)

sajakordselt. Mõnes käsikirjas on öeldud „palju kordi rohkem”. (Vrd Mr 10:30; Lu 18:30.)

pärib. Vt Mt 25:34 kommentaari.

Pildid ja videod

Perea, piirkond Jordanist ida pool
Perea, piirkond Jordanist ida pool

Sellel fotol on osaliselt näha piirkond, mis asub Jordani jõest ida pool ja mida nimetati Pereaks. Perea ulatus Pellast põhjas Surnumere keskosani lõunas. Piiblis nime Perea ei ole. See nimi tuleb kreeka sõnast tähendusega „teine pool, teine kallas”. Seda kreeka sõna esineb Piibli algtekstis mitu korda ja mõnes salmis mõeldakse sellega Peread. (Mt 4:25; Mr 3:8.) Galilea elanikud läksid vahel läbi selle piirkonna Jeruusalemma. Oma teenistuse lõpu poole oli Jeesus mõnda aega Pereas ja õpetas seal inimesi. (Lu 13:22.) Hiljem läks ta Perea kaudu Jeruusalemma. (Mt 19:1; 20:17–19; Mr 10:1, 32, 46.)

1. Jordani jõgi

2. Tasandik Jordani jõest ida pool

3. Gileadi mägismaa

Lahutustunnistus
Lahutustunnistus

See lahutustunnistus, mis pärineb aastast 71 või 72 m.a.j, on kirjutatud aramea keeles. See leiti Juuda kõrbest Murabbaati vadi põhjakaldalt. Seal on kirjas, et kuuendal aastal pärast juutide mässu puhkemist lahutas Naksani poeg Joosep end Mirjamist, Masada linnas elava Joonatani tütrest.

Kaamel
Kaamel

Jeesuse päevil oli kaamel üks suurimaid kodustatud loomi tolles piirkonnas. Arvatakse, et piiblis viidatakse üldiselt üksküürkaamelitele (Camelus dromedarius). Esimest korda mainitakse piiblis kaamelit siis, kui räägitakse ajast, mil Aabraham elas ajutiselt Egiptuses, kus ta sai endale hulgaliselt neid koormaloomi. (1Mo 12:16.)