Matteuse evangeelium 28:1–20
Allmärkused
Kommentaarid
hingamispäev. Selles salmis esineb kreeka sõna sábbaton (hingamispäevad) kaks korda ja see on mitmuses. Esimeses kohas mõeldakse selle all hingamispäeva, mis oli nädala seitsmes päev, ja see on tõlgitud vastega „hingamispäev”. Teises kohas käib see terve nädala kohta. Hingamispäev (15. niisan) lõppes päikeseloojanguga ja naised tulid hauda vaatama järgmisel hommikul. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B12.)
nädala esimesel päeval. St 16. niisanil. See oli päev, mida praegu nimetatakse pühapäevaks. Juutidel oli see nädala esimene päev.
teine Maarja. Vt Mt 27:61 kommentaari.
Jehoova ingel. Vt Mt 1:20 kommentaari ning lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 28:2.
öelge tema jüngritele, et ta on surnuist üles äratatud. Need naised olid esimesed jüngrid, kellele räägiti Jeesuse ülesäratamisest. Neile anti ka juhis teavitada sellest teisi jüngreid. (Mt 28:2, 5, 7.) Juudi pärimuse järgi polnud naistel lubatud kohtus tunnistust anda. Vastupidi sellele austas Jehoova ingel neid naisi rõõmutoova ülesandega.
Ta. Võib tõlkida ka „Näe! Ta”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
kummardasid ta ette. Võib tõlkida ka „avaldasid talle austust”. (Vt Mt 8:2, 14:33 ja 15:25 kommentaari.)
mu vendadele. Jeesus nimetas jüngreid oma vendadeks, sest nad olid tema usuvennad. (Vt Mt 28:16; vrd Mt 25:40; Joh 20:17; Heb 2:10–12.)
vanematega. Vt Mt 16:21 kommentaari.
see jutt. St valejutt magama jäämise kohta. Rooma sõdureid võidi karistada surmaga, kui nad vahipostil magama jäid.
maavalitseja. St Pontius Pilatuse.
kokku saama. Ilmselt oli sel kokkusaamisel Galileas üle 500 inimese. (1Ko 15:6.)
mõned kahtlesid. Kuna ilmselt oli tegemist kokkusaamisega, millest räägib piiblikoht 1Ko 15:6, ei olnud kahtlejad mitte apostlid, vaid Galilea jüngrid, kellele Jeesus polnud end veel ilmutanud.
õpetage inimesi ..., et nad saaksid mu jüngriteks. Sõna-sõnalt „tehke jüngriteks”. Kreeka verb matheteúo tähendab kellegi õpetamist, et temast saaks õpilane või jünger. Tekstis Mt 13:52 on see tõlgitud „on saanud õpetust” ja tekstis Mt 27:57 „oli ... saanud ... jünger”. Tekstis Ap 14:21 räägitakse, kuidas „paljud olid jüngriteks saanud” Derbes. Et kellestki võiks saada Kristuse jünger, tuli teda ristida ja õpetada, nagu kontekstist nähtub. (Lisainfot kreeka nimisõna mathetés kohta leiab Mt 5:1 kommentaarist.)
inimesi kõigi rahvaste hulgast. Sõna-sõnalt „kõiki rahvaid”, kuid kontekst näitab, et see väljend käib üksikisikute kohta, sest kreeka asesõna „neid” väljendis ristige neid on meessoost ja viitab inimestele, mitte rahvastele, mis on kreeka keeles kesksoost sõna. Käsk jõuda inimesteni kõigi rahvaste hulgast oli uus. Piibli heebreakeelne osa näitab, et Jehoovat teenima tulnud mittejuudid olid Iisraelis teretulnud. (1Ku 8:41–43.) Jeesus aga andis jüngritele käsu minna ise mittejuutidele kuulutama. Sellega rõhutas ta kristliku õpetustöö ülemaailmset ulatust. (Mt 10:1, 5–7; Ilm 7:9; vt Mt 24:14 kommentaari.)
Ristige neid. Võib tõlkida ka „Kastke neid vette”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ristimine”.)
Isa, Poja ja püha vaimu. Nõue tunnustada Isa ehk Jumal Jehoovat on enesestmõistetav, sest ta on meie looja ja eluandja. (L 36:7, 9; Ilm 4:11.) Piibel näitab ka seda, et ükski inimene ei saa päästet, kui ta ei tunnusta Poja rolli Jumala eesmärgis. (Joh 14:6; Ap 4:12.) Lisaks tuleb tunnustada püha vaimu rolli, sest Jumal kasutab seda tegutsevat jõudu muu hulgas elu andmiseks (Ii 33:4), oma sõnumi edastamiseks inimestele (2Pe 1:21) ja selleks, et anda neile väge tema tahte täitmiseks (Ro 15:19). Mõned arvavad, et see piiblisalm toetab kolmainuõpetust, aga piibel ei ütle kuskil, et Isa, Poeg ja püha vaim oleksid võrdsed ealt ja vägevuselt ning täidaksid ühesugust rolli. See, et neid on koos nimetatud, ei tõesta, et nad on üks. (Mr 13:32; Kol 1:15; 1Ti 5:21.)
püha vaimu. Võib tõlkida ka „püha tegutseva jõu”. Kreeka sõna, mille vasteks on „vaim”, on kesksoost ja tähendab Jumalalt lähtuvat mitteisikulist jõudu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Püha vaim” ja „Vaim”.)
nimesse. Kreeka sõna ónoma võib tähendada enamat kui vaid isikunime. Selles kontekstis tähendab see, et ristitav tunnustab Isa ja Poja võimu ja positsiooni ning püha vaimu rolli. Tal tekib Jumalaga uut laadi suhe. (Vrd Mt 10:41 kommentaariga.)
õpetage neid. Kreeka sõna, mille vaste on „õpetama”, hõlmab juhendamist, selgitamist, põhjendamist ja tõendite toomist. (Vt Mt 3:1 ja 4:23 kommentaari.) Õpetada neid pidama kõike, mida Jeesus on käskinud, on jätkuv protsess. Õpilased peaksid Jeesuse õpetusi teadma, ellu rakendama ja tema eeskuju järgima. (Joh 13:17; Ef 4:21; 1Pe 2:21.)
Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
selle ajastu. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.
viimsete päevade lõpuni. Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.
Pildid ja videod
Juutidel oli kombeks matta oma surnud kas looduslikesse või kaljusse raiutud koobastesse. Need asusid üldjuhul väljaspool linna, erandiks olid kuningate hauakambrid, mis olid alati linnas. Juutide hauad, mis seni on leitud, on märkimisväärselt lihtsad. Põhjus on tõenäoliselt selles, et juutide religiooni juurde ei kuulunud surnute kultust, samuti ei uskunud nad, et elu jätkub pärast surma vaimumaailmas.