armuande. Kreeka sõna eleemosýne (võib tõlkida ka „almus”, „halastuseand”) on sama tüvega kui kreeka sõnad, mille vasteteks on „halastus” ja „halastama”. See viitab andidele – rahale või toidule –, millega aidatakse vaeseid.

puhu ... pasunat. Pasunapuhumine äratab tähelepanu. Siin on see piltlikus tähenduses ja mõeldakse, et inimene ei peaks oma heategudele tähelepanu tõmbama.

silmakirjatsejad. Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama piltlikult teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Jeesus kutsub siin silmakirjatsejateks juudi usujuhte. (Mt 6:5, 16.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

nad on kogu oma tasu kätte saanud. Kreeka sõna apécho (täielikult saama) esines sageli ärikviitungitel ja näitas, et millegi eest on täielikult makstud. Silmakirjatsejad andsid ande selleks, et inimesed neid näeksid. Neid nähtigi ja ülistati nende heategude eest. Seega olid nad juba oma tasu kätte saanud ning Jumalalt polnud neil enam midagi oodata.

ärgu su vasak käsi teadku, mida parem käsi teeb. Kõnekujund, mis osutab diskreetsusele ja millegi salajas hoidmisele. Vasak ja parem käsi asetsevad teineteise lähedal. Seega ei peaks Jeesuse järelkäijad kuulutama oma heategusid isegi mitte oma lähedastele sõpradele.

ärge korrutage ühte ja sama. Võib tõlkida ka „ärge lobisege”, „ärge ajage tühja juttu”. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid, et nad ei palvetaks ilma mõtlemata. Ta ei pidanud silmas seda, et oleks vale sama asja eest korduvalt paluda. (Mt 26:36–45.) Ent oleks vale oma palveid korrutada nagu teised rahvad (st paganad ehk mittejuudid), kel on tavaks mõtlematult korrutada ühtesid ja samu päheõpitud fraase.

teie Isa. Mõnes vanas käsikirjas on „Jumal, teie Isa”, ent enamik käsikirju ütleb lühemalt „teie Isa”.

Teie. Jeesus selgitab siin oma kuulajatele, et nad peaksid erinema silmakirjatsejatest, keda ta mainis varem. (Mt 6:5.)

nõnda. St mitte nii, nagu need, kel oli kombeks korrutada ühte ja sama. (Mt 6:7.)

Meie Isa. Kui palvetaja kasutab mitmuslikku asesõna „meie”, tunnustab ta sellega, et ka teistel on Jumalaga lähedased suhted ja et nad kuuluvad Jumala teenijate perre. (Vt Mt 5:16 kommentaari.)

pühitsetud saagu. Võib tõlkida ka „olgu pühaks peetud”. See on palve, et kõik intelligentsed olendid, nii inimesed kui ka inglid, peaks Jumala nime pühaks. See palve sisaldab ka mõtet, et Jumal tegutseks ja puhastaks oma nime, mida on teotatud Eedenis toimunud vastuhakust peale.

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

Sinu kuningriik tulgu. Jumala kuningriik esindab Jehoova kõrgeimat võimu maa üle. Palvetaja palub nende sõnadega, et Jumal asuks otsustavalt tegutsema, nii et Jumala kuningriik eesotsas messiaskuninga ja tema kaasvalitsejatega saaks maa ainuvalitsuseks. Jeesuse mõistujutt tekstis Lu 19:11–27 kinnitab, et Jumala kuningriik tuleb inimeste üle kohut mõistma, hävitama kõiki oma vaenlasi ning andma tasu neile, kes sellele loodavad. (Vt Mt 24:42, 44.) See kõrvaldab praeguse kurja maailma, sealhulgas kõik inimvalitsused, ning rajab uue ja õiglase maailma. (Tn 2:44; 2Pe 3:13; Ilm 16:14–16; 19:11–21.)

Sinu tahe sündigu. See on palve, et Jumal kasutaks oma väge ja viiks täide oma tahte seoses maa ja inimestega. Ei mõelda niivõrd seda, et Jumala tahe teostuks inimeste kaudu. Palvetaja näitab nende sõnadega, et Jumala tahe on talle kõige tähtsam ja ta on valmis sellele alluma. (Vrd Mt 26:39.) Fraasi nagu taevas, nii ka maa peal võib mõista kahte moodi. Sellega võidakse paluda, et Jumala tahe sünniks maa peal, nagu see juba sünnib taevas. Või palutakse, et Jumala tahe sünniks täielikult nii taevas kui ka maa peal.

meie tänase päeva leib. Heebrea ja kreeka sõnadega, mis on tõlgitud piiblis vastega „leib”, mõeldakse sageli lihtsalt toitu. Jeesus osutab siin sellele, et jumalateenijad võivad Jumalalt julgelt paluda, et iga päev oleks toit laual. See palve tuletab meelde, et Jumal andis iisraellastele ime läbi mannat, mida tuli koguda „iga päev oma osa”. (2Mo 16:4.)

andesta. Vastav kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „lahti laskma”, „minna laskma”. Seda võib tõlkida ka „[võlga] tühistama”, „[võlga] kustutama”, nagu tekstides Mt 18:27 ja 18:32.

võlad. Mõeldakse patte. Kui inimene patustab kellegi vastu, jääb ta talle justkui võlgu. Tal tekib teise ees kohustus ja ta peab otsima temalt andestust. Jumalalt andestuse saamine sõltub sellest, kas inimene on andestanud oma võlglastele, st neile, kes tema vastu on patustanud. (Mt 6:14, 15; 18:35; Lu 11:4.)

aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks. Sõna-sõnalt „ära vii meid kiusatusse”. Piibel ütleb vahel, et Jumal põhjustab asju, mida ta tegelikult vaid lubab sündida. (Ru 1:20, 21.) Jumal ei ahvatle kedagi patustama. (Jk 1:13.) Jeesus õhutab oma järelkäijaid palvetama, et Jumal aitaks neil kiusatusi vältida ja neile vastu seista. (1Ko 10:13.)

üleastumised. Vastavat kreeka sõna võib tõlkida ka „eksiteele sattuma”. (Ga 6:1.) Vastandiks on õigel teel käimine ehk Jumala seaduste järgimine.

paastute. Paast on toidust loobumine teatud ajaks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Paast”.) Jeesus ei käskinud oma jüngritel paastuda. Samas ta ka ei keelanud seda teha. Moosese seaduse ajal alandusid õige meelsusega juudid Jehoova ees ja paastusid. Paastumisega väljendasid nad ka patukahetsust. (1Sa 7:6; 2Aj 20:3.)

jätavad oma välimuse hooletusse. Võib tõlkida ka „teevad oma näo inetuks”. See võis tähendada, et inimesed ei pesnud end ega hoolitsenud enda eest ning raputasid tuhka oma pea peale.

võia oma pea õliga ja pese oma nägu. Tavaliselt inimesed ei hoolitsenud oma välimuse eest, kui nad paastusid. Jeesus ütles, et tema jüngrid ei peaks paastumisest mingit vaatemängu tegema.

Keha lamp on silm. Silm, mis näeb hästi, on kehale nagu põlev lamp pimedas paigas. See võimaldab inimesel näha ja mõista maailma enda ümber. Siin mõeldakse silma piltlikus mõttes. (Ef 1:18.)

Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale. Võib tõlkida ka „kui su silm on terav”, „kui su silm on terve”. Kreeka sõna haplús, mis on tõlgitud „kinnitunud ühele asjale”, peamine tähendus on „selge; lihtne”. See sisaldab mõtet ühele eesmärgile pühendumisest. Kui silm on korras, suudab see fookustuda ehk kinnituda ühele asjale. Kui inimese piltlik silm on kinnitunud ühele õigele asjale (Mt 6:33), avaldab see head mõju inimesele tervikuna.

kade. Sõna-sõnalt „paha, kuri; vigane”. Vigane silm ei näe selgelt. Samamoodi ei suuda „kade” silm keskenduda tõeliselt tähtsale. (Mt 6:33.) Selline silm on rahulolematu, ahne ja heitlik. See ei lase omanikul asju õigesti hinnata ja paneb ta taotlema isekaid eesmärke. (Vt Mt 6:22 kommentaari.)

teenida. Kreeka verb viitab teenimisele orjana, st et kuulutakse vaid ühele isandale. Jeesus tõi siin välja, et kristlane ei saa samal ajal pühenduda jäägitult Jumalale ja olla keskendunud materiaalse vara kogumisele.

rikkust. Kreeka sõna mamonás (semiidi päritolu), mille traditsiooniline vaste on „mammon”, võib tõlkida ka „raha”. Siin on „rikkus” isikustatud kui isand või väärjumal, kuid pole tõendeid, et seda sõna oleks kasutatud mõne konkreetse jumaluse nimena.

ärge olge mures. Võib tõlkida ka „lõpetage muretsemine”. Vastava kreeka verbi ajavorm näitab, et lõpetada tuleb parasjagu toimuv tegevus. Kreeka sõna, mille vasteks on „mures olema”, võib viidata murele, mis hajutab tähelepanu ja häirib inimest niivõrd, et röövib temalt rõõmu. Sama sõna esineb salmides Mt 6:27, 28, 31, 34.

elu. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, viitab siin elule. Elu (hing) ja keha tähendavad siin inimest tervikuna.

elu. Ilmselt kujutab Jeesus siin elu teekonnana. Mõte on see, et muretsemisega ei suuda keegi oma eluiga pisutki pikendada.

küünragi. Jeesus viitab siin lühikesele vahemaale. Pikkusmõõt küünar (sõna-sõnalt „küünarvars”) on 44,5 cm. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Küünar” ja lisa B14.)

lilledelt aasal. Osa õpetlasi on arvamusel, et siin on tegemist ülastega, ent vastava algkeelse sõnaga võidakse tähistada mitmesuguseid lilli, näiteks tulpe, hüatsinte, liiliaid, iiriseid ja gladioole. Mõnede arvates võis Jeesus viidata lihtsalt sealkandis metsikult kasvavatele lilledele. Seda võib järeldada sellest, et paralleelväljendid teistes salmides räägivad aasataimedest. (Mt 6:30; Lu 12:27, 28.)

aasataimi ... tulle. Kuumadel suvekuudel kuivas taimestik Iisraelis vaid paari päevaga. Kuivanud lilled ja rohi koguti põldudelt kokku ning nendega köeti küpsetusahju.

te nõrgausulised. Jeesus pöördub selle väljendiga jüngrite poole, mõeldes sellega, et nende usk pole tugev. (Mt 8:26; 14:31; 16:8; Lu 12:28.) See ei tähenda, et neil polnud üldse usku, vaid et neil polnud seda piisavalt.

Pidage ... kõige tähtsamaks. Seda fraasi võib tõlkida ka „otsige esmalt”. Kreeka verb on sellises vormis, mis väljendab kestvat tegevust. Jeesuse tõelised järelkäijad ei pea Jumala kuningriiki kõige tähtsamaks vaid mõnda aega, ega hakka seejärel muude asjadega tegelema. Neil tuleb seda oma elus alati kõige tähtsamaks pidada.

tema õigust. Need, kes peavad kõige tähtsamaks Jumala õigust, täidavad hea meelega tema tahet ning lasevad temal öelda, mis on õige ja mis vale. See õpetus vastandus teravalt variseride omale, kes tahtsid kehtestada oma õigust. (Mt 5:20, allm.)

Ärge olge mures homse päeva pärast. Piibel innustab oma tegemisi hoolikalt planeerima. (Õp 21:5.) Ent liigne muretsemine tuleviku pärast võib mõjuda halvasti inimese suhetele Jumalaga. See paneb ta lootma pigem enda kui Jumala tarkusele. (Õp 3:5, 6.)