Matteuse evangeelium 9:1–38
Allmärkused
Kommentaarid
oma linna. St Kapernauma, mis oli Jeesuse sagedane peatuspaik Galilea piirkonnas. (Mt 4:13; Mr 2:1.) Selle linna lähedal asusid Naatsaret, kus Jeesus üles kasvas; Kaana, kus ta muutis vee veiniks; Nain, kus ta äratas üles lesknaise poja; ja Betsaida, kus ta toitis ime läbi 5000 meest ja taastas pimeda mehe nägemise.
Seal. Võib tõlkida ka „Näe! Seal”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
Nende usku nähes. Mitmuslik asesõna „nende” näitab, et Jeesus ei pannud tähele mitte ainult halvatu, vaid ka tema toojate usku.
mu laps. Võib tõlkida ka „mu poeg”. Need sõnad väljendasid soojust. (2Ti 1:2; Tt 1:4; Flm 10.)
Mida on kergem öelda. Kes tahes võiks väita, et ta suudab patte andeks anda, sest selle väite kinnituseks poleks tal vaja esitada ühtegi nähtavat tõendit. Öelda „Tõuse üles ja kõnni” on hulga raskem, sest see nõuab ütlejalt imetegu. Jeesuse ime tegi kõigile selgeks, et tal on voli patte andeks anda. See lugu ja ka tekst Jes 33:24 näitavad seost haiguste ja meie patususe vahel.
Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.
patte andeks anda ... Mõttepunktid näitavad, et Jeesus jättis lause pooleli. Seejärel tervendas ta halvatu kõigi silme all. Sellega ta tõendas, et tal on voli patte andeks anda.
Matteuse. Kreeka nimi Matteus on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja (1Aj 15:18), mis tähendab „Jehoova kingitus”.
tollihoones. Võib tõlkida ka „tollihoone juures” või „tollis”. See võis olla väike ehitis või varjualune, kus maksukoguja istus ning kogus makse ekspordilt, impordilt ja transiidilt. Matteuse tollihoone asus kas Kapernaumas või selle lähedal.
Matteus. Vt kommentaari Matteuse ja Mt 10:3 kommentaari.
Järgne mulle! Vt Mr 2:14 kommentaari.
majas. Mõeldakse Matteuse maja. (Mr 2:14, 15; Lu 5:29.)
söömas. Vt Mr 2:15 kommentaari.
maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.
patuseid. Piibel näitab, et kõik inimesed on patused. (Ro 3:23; 5:12.) Selle sõna siinne tähendus on aga kitsam, viidates ilmselt neile, kes elavad patust elu, st kelle eluviisi iseloomustavad moraali- või seadusvastased teod. (Lu 7:27–39; 19:7, 8.) Sama väljendit kasutati ka mittejuutide kohta ja variserid kasutasid seda juutide kohta, kes ei järginud rabiinlikke traditsioone. (Joh 9:16, 24, 25.)
halastust, mitte ohvrit. Need sõnad on pärit tekstist Ho 6:6. Jeesus viitab nendele ka salmis Mt 12:7. Põlatud maksukoguja Matteus, kellest sai Jeesuse lähedane kaaslane, on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja nii selle tsitaadi kui ka mõistujutu halastamatust orjast. (Mt 18:21–35.) Tema evangeelium tõstab esile Jeesuse korduvalt öeldud mõtte, et lisaks ohvrile on vaja ka halastust.
paastume. Vt Mt 6:16 kommentaari.
peigmehe sõbrad. Sõna-sõnalt „pruutkambri pojad”. Kõnekujund, mis käib pulmakülaliste, aga eriti peigmehe sõprade kohta.
vanumata. St uut pesemata.
veini ... nahklähkritesse. Piibliaegadel hoiti veini nahklähkrites. (Jos 9:4.) Veinilähkrite valmistamiseks kasutati mõne kodulooma, näiteks lamba või kitse kogu nahka. Vanad veinilähkrid muutusid jäigaks ja kaotasid elastsuse. Uued veinilähkrid olid aga elastsed ning pidasid vastu survele, mida värske veini käärimisprotsess neile avaldas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Veinilähker”.)
üks ülem. Selle ülema (kr árchon) nimi Jairus on kirjas Markuse ja Luuka paralleeljutustuses. Neis kutsutakse teda sünagoogi ülemaks. (Mr 5:22; Lu 8:41.)
kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. (Vt Mt 8:2 kommentaari.)
verejooksu. Ilmselt pidev menstruatsiooniverejooks. Moosese seaduse järgi tegi see naise rituaalselt ebapuhtaks. Niisugusena ei tohtinud ta teisi puudutada. (3Mo 15:19–27.)
tütar. Ainus kirja pandud juhtum, kui Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Võib-olla tegi ta seda seepärast, et naise olukord oli delikaatne ja naine värises. (Lu 8:47.) Selle südamliku kõnetlussõnaga, mis ei näidanud midagi naise vanuse kohta, väljendas Jeesus tema vastu hoolivust.
pole surnud, vaid magab. Vt Mr 5:39 kommentaari.
Taaveti poeg. See, et need mehed nimetavad Jeesust Taaveti pojaks, näitab, et nad peavad teda Taaveti troonipärijaks ja seega ka messiaks. (Vt Mt 1:1 ja 1:6 kommentaari.)
õpetas ... kuulutas. Vt Mt 4:23 kommentaari.
head sõnumit. Vt Mt 4:23 kommentaari.
hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.
vaevatud. Algne kreeka sõna lõi pildi lammastest, keda kiskjad olid räsinud või kes olid okkaliste põõsaste või teravate kaljude vahel ronides oma naha katki tõmmanud. Hiljem hakati seda väljendit kasutama piltlikult tähenduses „julmalt koheldud; vaevatud; haavatud”.
vintsutatud. See sõna loob pildi laiali pillutatud, abitust ja kurnatud lambakarjast. Piltlikult kujutab see rõhutud, hüljatud ja abitut rahvahulka.
Pildid ja videod
1. Genneesareti tasandik. See oli viljakas kolmnurkne maatükk, mis oli umbes 5 km pikk ja 2,5 km lai. Just selles piirkonnas Galilea mere ääres kõndides kutsus Jeesus kalamehi Peetrust, Andreast, Jaakobust ja Johannest endale järgnema. (Mt 4:18–22.)
2. Pärimuse järgi pidas Jeesus mäejutluse siin. (Mt 5:1; Lu 6:17, 20.)
3. Kapernaum. Jeesus asus sellesse linna elama. Kapernaumas või selle lähistel leidis ta Matteuse. (Mt 4:13; 9:1, 9.)
Pärast seda, kui Jeesus oli Kapernaumas rahvahulki õpetanud, märkab ta tollihoones istumas maksukogujat Matteust. Rahvas põlgab maksukogujaid, kuna paljud neist olid teiste arvelt ebaausalt rikastunud. Jeesus aga näeb Matteuses midagi head ja kutsub teda saama oma järelkäijaks. Matteus on kohe nõus ja temast saab viies jünger, kes Jeesust järgima hakkab. (Lu 5:1–11, 27, 28.) Hiljem valib Jeesus ta oma 12 apostli hulka. (Mt 10:2–4; Mr 3:16–19.) Matteuse evangeeliumis on vihjeid tema taustale. Näiteks mainib Matteus sageli arve ja rahaühikuid. (Mt 17:27; 26:15; 27:3.) Samuti tõstab ta esile Jumala halastust, kuna Jumal oli lubanud temal, põlatud maksukogujal, kahetseda ja saada hea sõnumi kuulutajaks. (Mt 9:9–13; 12:7; 18:21–35.)
Nahklähkreid tehti sageli tervest lamba-, kitse- või veisenahast. Surnud loomal lõigati ära pea ja jäsemed. Seejärel loom nüliti ning jälgiti, et kõhunahk jääks terveks. Kui nahk oli pargitud, õmmeldi avaused kinni. Õmblemata jäeti vaid üks koht, kaela- või jäsemekoht, mis jäi lähkrisuuks ja suleti kas prundiga või seoti nööriga kinni. Nahklähkrites ei hoitud mitte ainult veini, vaid ka piima, võid, juustu, õli või vett.
Joonis on tehtud ühe 1. sajandi sünagoogi põhjal, mille varemed on leitud Gamlast. See paik asub u 10 km Galilea merest kirdes. Selle pildi abil saab ettekujutuse, milline võis tollal sünagoog välja näha.