Ülestõusmislootuse jõud
9. peatükk
Ülestõusmislootuse jõud
1. Millised imelised väljavaated on ülestõusmise kaudu võimalikuks tehtud?
ÜLESTÕUSMISETA poleks surnud inimestel mingit tulevase elu lootust. Kuid ärateenimata lahkusest on Jehoova loonud miljarditele surnutele hindamatu võimaluse tunda rõõmu igavesest elust. Selle tulemusena on ka meil südantsoojendav lootus saada taas kokku armastatud omaksetega, kes on surmaunne suikunud. — Võrdle Markuse 5:35, 41, 42; Apostlite teod 9:36—41.
2. a) Mil kombel on ülestõusmine Jehoova eesmärgi täideviimisel tähtsaks osutunud? b) Millal eriti on ülestõusmislootus meie jaoks tähtis jõu allikas?
2 Kuna on olemas ülestõusmine, võib Jehoova, toomata oma ustavatele sulastele püsivat kahju, lubada Saatanal äärmuseni minna, kui see püüab tõestada oma õelat süüdistust: „Mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” (Iiob 2:4) Kuna Jeesus surnuist üles äratati, sai ta esitada taevase Isa trooni ees oma inimohvri väärtuse, mis toob meile elupäästvat kasu. Ülestõusmise kaudu ühendatakse Kristuse kaaspärijad temaga taevases Kuningriigis. Ja kõigile meile, kellel on usk, annab ülestõusmine tavapärasest suurema jõu, kui me oleme katsumustes, mis meid surmaga silmitsi viivad.
Miks on see üks kristliku usu põhialuseid
3. a) Mis mõttes on ülestõusmine „algõpetus”? b) Mida ülestõusmine üldiselt maailma jaoks tähendab?
3 Heebrealastele 6:1, 2 tõdetakse, et ülestõusmine on „algõpetus”, usu aluse koostisosa, ilma milleta meist ei saa mitte kunagi küpseid kristlasi. Maailma mõtteviisile on see üldiselt võõras. Kuna inimestel puudub vaimsus, otsib üha enam ja enam neist oma elus naudinguid. Nende meelest on vaid praegune elu tõeline. (1. Kor. 15:32) Need, kes ristiusumaailmas või väljaspool seda peavad kinni traditsioonilistest religioonidest, arvavad, et neil on surematu hing, ent selline uskumus teeks ülestõusmise tarbetuks. Igaüht, kes neid kahte käsitlust omavahel sobitada püüab, ajab see püüe pigem segadusse kui äratab lootust. Kuidas võime aidata neid, kes on valmis kuulama? — Ap. t. 17:32.
4. a) Mille üle meil on tarvis mõne inimesega arutleda, enne kui ta ülestõusmist mõistab? b) Milliseid kirjakohti sa kasutaksid, selgitades, mis on hing? Milline on surnute olukord? c) Mida teha siis, kui inimene kasutab piiblitõlget, mis paistab varjutavat neis tekstides leiduvaid tõdesid?
4 Enne kui taolised inimesed võivad mõista, milline imeline korraldus ülestõusmine on, peavad nad aru saama, mis on hing ja milline on surnute olukord. Tihti piisab tõenäljas inimesele vaid mõnest kirjakohast, et need asjad selgeks teha. (1. Moos. 2:7; Hes. 18:4; Laul 146:3, 4) Kuid mõned kaasaegsed tõlked ja vabas sõnastuses Piiblid varjutavad neid tõdesid. Seega on ehk vajalik uurida, kuidas on neid väljendeid Piibli algkeeltes kasutatud.
5. Kuidas sina aitaksid sellisel inimesel mõista, mis on hing?
5 Piiblitõlge New World Translation on eriti väärtuslik uurimismaterjal, sest see tõlgib heebreakeelse sõna neʹfeš ja sellele vastava kreekakeelse sõna psy·kheʹ järjekindlalt sõnaga „hing”, ja selle piiblitõlke lisas on loetletud palju tekste, kus need sõnad esinevad. Teised kaasaegsed tõlked annavad needsamad algkeelsed sõnad mõnikord edasi nii sõnaga „hing” kui ka sõnadega „loodu”, „olend”, „inimene” ja „elu”; „minu neʹfeš” on mõnikord tõlgitud sõnaga „mina” ja „sinu neʹfeš” sõnaga „sina”. Nende Piiblite võrdlemine mõne vanema tõlke või tõlkega New World Translation aitab siiral uurijal mõista, et sõnaga „hing” tõlgitud algkeelsed sõnad tähendavad 1) inimesi, 2) loomi ja 3) nende kui hingede elu. Kuid need ei esita mitte kunagi mõtet, et on olemas hing, mida ei saa näha ega katsuda ning mis võib surma korral kehast lahkuda ja teadlikku olemasolu kuskil mujal jätkata.
6. a) Miks viivad mõned kaasaegsed tõlked lugejad segadusse Šeoli, Hadese ja Gehenna tähenduse suhtes? b) Kuidas sa selgitaksid Piibli põhjal, milline on inimeste olukord Šeolis ehk Hadeses? Gehennas?
6 Sama järjekindlalt jätab New World Translation tõlkimata heebreakeelse sõna sheōlʹ ning kreekakeelsed sõnad haʹdes ja geʹen·na ning translitereerib need sõnad väljenditega Šeol, Hades ja Gehenna. Kuid mõned teised kaasaegsed tõlked ja vabas sõnastuses Piiblid ajavad lugeja segadusse, kuna nad tõlgivad NII sõna haʹdes KUI KA sõna geʹen·na sõnaga „põrgu”, kasutades sõnade sheōlʹ ja haʹdes puhul veel ka sõnu „haud” ja „surmavald”. Vajaduse korral võib tõlkeid võrrelda ja näidata, et Šeol on sama mis Hades. (Laul 16:10; Ap. t. 2:27) Piibel teeb selgeks, et Šeol ehk Hades, inimkonna üldine haud, on seotud surmaga, mitte eluga. (Laul 89:49; Ilm. 20:13) Piibel näitab ka seda, et ülestõusmise kaudu võidakse sealt tagasi tulla. (Iiob 14:13; Ap. t. 2:31) Vastupidi sellele pole neil, kes lähevad Gehennasse, mingit tulevase elu lootust, ja muidugi mõista ei räägita Piiblis seda, et hing on Gehennas teadvuse juures. — Matt. 18:9; 10:28.
7. Kuidas võib ülestõusmine inimese hoiakut ja tegusid mõjutada, kui ta ülestõusmisest õigesti aru saab?
7 Kui need asjad on selgeks tehtud, saavad Kristuse surm ja ülestõusmine tõelise tähenduse. Nüüd saab inimesel aidata mõista, mida ülestõusmine tema jaoks võib tähendada, ja ta võib hakata hindama seda armastust, mida Jehoova on taolise imelise korralduse tegemisega osutanud. Kui keegi on oma armsad omaksed surma läbi kaotanud, võidakse tema lein nüüd korvata rõõmsa jällenägemisootusega Jumala uues maailmas. Esimese sajandi kristlased mõistsid, et Jeesus Kristuse ülestõusmine on kristliku usu nurgakivi. Nad kuulutasid seda ja sellest tulenevat kindlat lootust innukalt ka teistele. Samuti need, kes tänapäeval seda hindavad, jagavad seda kallihinnalist tõde agaralt teistega. — Ap. t. 5:30—32; 10:40—43; 13:32—39; 17:31.
„Hadese võtme” kasutamine
8. Mida tähendab Jeesuse vaimuga võitud järelkäijatele see, et Jeesus kasutab „surma ja Hadese võtmeid”?
8 Kõik, kes Kristusega tema taevases Kuningriigis ühendatakse, peavad lõpuks surema. Kuid nad tunnevad hästi kinnitust, mille ta apostel Johannesele andis: „Ma olin surnud, aga vaata! Ma elan ikka ja igavesti, ja minu käes on surma ja Hadese võtmed.” (Ilm. 1:18, NW) Mida ta selle all mõtles? Ta juhtis tähelepanu omaenda kogemusele. Ka tema oli surnud. Kuid Jumal ei jätnud teda Hadesesse. Kolmandal päeval äratas Jehoova ise ta üles vaimsesse ellu ja andis talle surematuse. Sellele lisaks andis Jumal tema käsutusse „surma ja Hadese võtmed”, et vabastada teised inimkonna üldisest hauast ja Aadama patu tagajärgedest. Et need võtmed on Jeesuse valduses, on ta võimeline oma ustavad järelkäijad surnuist üles äratama. Kui ta oma koguduse vaimuga võitud liikmed üles äratab, annab ta neile surematu taevase elu kallihinnalise anni, nii nagu tema Isa selle talle andis. — Rooml. 6:5; Fil. 3:20, 21.
9. Millal leiab aset ustavate võitud kristlaste ülestõusmine?
9 Millal see ülestõusmine ustavatele võitud kristlastele osaks saab? See on juba alanud. Apostel Paulus selgitab, et nad äratatakse üles ’Kristuse juuresviibimise ajal’, ja see juuresviibimine algas aastal 1914. (1. Kor. 15:23, NW) Kui nad nüüd oma maise teekonna lõpetavad, ei pea nad surmaolukorras oma Issanda tagasitulekut ootama. Kohe kui nad surevad, äratatakse nad ellu vaimuna; nad ’muudetakse, äkitselt ühe silmapilguga’. Nad on tõesti õnnelikud, sest „nende teod lähevad nendega ühes”! — 1. Kor. 15:51, 52; Ilm. 14:13.
10. Milline teine ülestõusmine leiab aset, ja millal see algab?
10 Kuid nemad pole ainsad, kes ülestõusmisest osa saavad. Tõsiasi, et seda nimetatakse „esimeseks ülestõusmiseks”, näitab, et järgnema peab ka teine ülestõusmine. (Ilm. 20:6) Neil, kes sellest hilisemast ülestõusmisest kasu saavad, on õnnetoov väljavaade elada igavesti Paradiisis maa peal. Millal see aset leiab? Ilmutuse raamat näitab, et see leiab aset pärast seda, kui on kaotatud praeguse kurja asjadesüsteemi „maa ja taevas”. Selle vana süsteemi lõpp on väga lähedal. Pärast seda, Jumala poolt määratud ajal, algab maine ülestõusmine. — Ilm. 20:11, 12.
11. Kes kuuluvad nende ustavate inimeste hulka, kes maa peale ellu äratatakse, ja miks on see erutav väljavaade?
11 Kes saavad selle ülestõusmise osaliseks? Jehoova ustavad sulased kõige varasematest aegadest peale. Nende hulgas on mehed, kes oma tugeva usu pärast ülestõusmisse ’ei võtnud vastu vabastamist mingi lunahinna eest’, see tähendab, ei teinud oma laitmatuses Jumala ees mingit kompromissi, pääsemaks vägivaldsest surmast. (Heebr. 11:35, NW) Milline rõõm on nendega isiklikult tuttavaks saada ja neilt endilt kuulda Piiblis vaid lühidalt mainitud sündmuste üksikasju! Teiste seas äratatakse üles esimene ustav Jehoova tunnistaja Aabel; Eenok ja Noa, kes enne Veeuputust kartmatult Jumala hoiatussõnumit kuulutasid; Aabraham, kes ingleid vastu võttis; Mooses, kelle kaudu Siinai mäel Seadus anti; vaprad prohvetid, näiteks Jeremija, kes aastal 607 e.m.a. Jeruusalemma hävingut nägi; ka Ristija Johannes, kes kuulis, kuidas Jumal ise Jeesuse oma Pojaks tunnistas. Samuti on nende seas lojaalsed inimesed, kes praeguse süsteemi viimseil päevil surevad. — Heebr. 11:4—38; Matt. 11:11.
12. a) Kui palju surnuid Hadesest üles äratatakse? b) Kes siis nende hulka kuuluvad ja mispärast?
12 Omal ajal äratatakse üles ka teised. See, millises ulatuses Jeesus „Hadese võtit” inimkonna heaks kasutab, selgub apostel Johannesele antud nägemusest, kus Johannes nägi, et Hades „heideti tulejärve”. Mida see tähendab? Seda, et see hävitatakse; see lakkab olemast, kuna see on täiesti tühjaks tehtud. Seega toob Jeesus lisaks ustavate Jehoova kummardajate ülesäratamisele Hadesest ehk Šeolist halastavalt tagasi isegi ebaõiglased inimesed. Mitte kedagi neist ei äratata üles vaid selleks, et nad taas surma mõista. Jumala Kuningriigi all õiglases keskkonnas aidatakse neil oma elu Jehoova teedega kooskõlla viia. Nägemuses näidati, et avatakse „eluraamat”, ja on võimalik, et nende nimed kirjutatakse sellesse. Neile ’igaühele mõistetakse kohut nende tegude järgi’, mida nad teevad pärast ülestõusmist. (Ilm. 20:12—14; Ap. t. 24:15) Nii et kui lõpptulemust silmas pidada, võib nende ülestõusmine osutuda „elu ülestõusmiseks” ega pruugi olla vältimatult „hukkamõistmise ülestõusmine”. — Joh. 5:28, 29.
13. a) Keda üles ei äratata? b) Kuidas peaks meie elu mõjutama see, et me tunneme tõde ülestõusmise kohta?
13 Muidugi mõista ei äratata üles kõiki, kes kunagi on elanud. Mõned on sooritanud andestamatuid patte. Need, kes peagi saabuvas „suures viletsuses” hukatakse, kuuluvad nende hulka, kes saavad igavese hävingu osaliseks. (Matt. 12:31, 32; 23:33; 24:21, 22; 25:41, 46; 2. Tess. 1:6—9) Niisiis, kuigi kõigi Hadeses olijate vabastamisel ilmutatakse erakordset halastust, ei anna ülestõusmine meile mingit alust oma praegusesse eluviisi ükskõikselt suhtuda. Selle asemel peaks see ajendama meid näitama, kui sügavalt me seda Jumala tõepoolest ärateenimata lahkust hindame.
Ülestõusmislootus annab jõudu
14. Kuidas võib ülestõusmine olla inimesele suureks jõu allikaks, kui ta praegune elu lõpule läheneb?
14 Need, kes on ülestõusmislootuse omaks võtnud, võivad sellest palju jõudu ammutada. Kui nende elu lõpule läheneb, teavad nad, et vaatamata ükskõik millistele kasutatavatele ravimenetlustele, ei saa nad surma lõputult edasi lükata. (Kog. 8:8) Kui nad on olnud hõivatud Issanda tööga ja teeninud lojaalselt koos tema organisatsiooniga, võivad nad täie kindlusega tulevikku vaadata. Nad teavad, et Jumala poolt määratud ajal võivad nad ülestõusmise kaudu jälle elust rõõmu tunda. Ja milline elu see küll on! See on „tõeline elu”, nagu apostel Paulus seda nimetas. — 1. Tim. 6:19; 1. Kor. 15:58; Heebr. 6:10—12.
15. Mis võib aidata meil säilitada laitmatust Jehoova ees, kui meid ähvardavad vägivaldsed tagakiusajad?
15 Jõudu ei anna meile mitte pelgalt teadmine, et on olemas ülestõusmine, vaid selle korralduse Allika tundmine. See annab meile kindluse olla Jumalale lojaalne isegi siis, kui meid ähvardab surm vägivaldsete tagakiusajate käe läbi. Saatan on juba pikka aega kasutanud hirmu enneaegse surma ees selleks, et inimesi oma orjuses hoida. Kuid Jeesus ei andnud sellisele hirmule alla; ta jäi Jehoovale ustavaks kuni surmani. Selle abil, mida tema surm korda saatis, andis ta ka teistele võimaluse sellest hirmust vabaneda. (Heebr. 2:14, 15) Kuna tema tõelised järelkäijad on sellesse korraldusse uskunud, on neil kui laitmatuse säilitajail väljapaistev maine. Nad on surve all tõestanud, et nad ’ei ole oma elu armastanud’ rohkem kui Jehoovat. (Ilm. 12:11) Nad on targad ega püüa praegust elu hoida sel määral, et hülgaksid kristlikud põhimõtted, mistõttu nad kaotaksid igavese elu väljavaate. (Luuka 9:24, 25) Kas sinul on selline usk? Sa võid selle omandada, kui sa tõesti armastad Jehoovat ja võtad sügavalt südamesse selle, mida ülestõusmislootus sinu jaoks tähendab.
Kordamisküsimusi aruteluks
● Miks on inimesel tarvis mõista, mis on hing ja milline on surnute olukord, enne kui ta ülestõusmisest aru saab?
● Kes tulevad surnuist tagasi? Millist mõju peaks see teadmine meile avaldama?
● Kuidas ülestõusmislootus meile jõudu annab?
[Uurimisküsimused]
