2. peatükk

Ülista tõelist Jumalat Jehoovat

1. a) Kes on tõeline Jumal? b) Kuidas peaks tema tundmaõppimine meie elu mõjutama?

APOSTEL Paulus kirjutas kaaskristlastele, et kuigi on olemas palju niinimetatud jumalaid, „on meil ometigi ainult üks Jumal, Isa, . . . ja üks Issand Jeesus Kristus”. (1. Kor. 8:5, 6) See „üks Jumal”, kellele Paulus viitas, on Jehoova, kõigi asjade Looja. (5. Moos. 6:4; Ilm. 4:11) Inimesed, kes hindavad teadmisi tema omadustest ja tegudest, mida ta inimkonna heaks on teinud, tunnevad, et see kõik tõmbab neid vastupandamatult tema ligi. Mis on selle tulemus? On täiesti loomulik, et nad ülistavad Teda, keda nad nii sügavalt imetlevad, ja nad teevad seda nii sõnades kui ka tegudes. Kui nende armastus Jumala vastu kasvab, tunnevad nad tõuget rääkida temast teistele, ja nad soovivad teda jäljendada nii palju, kui see neil inimestena võimalik on. Piibel julgustab meid kõiki seda tegema, öeldes: „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed ja käige armastuses.” (Efesl. 5:1, 2) Et seda nõuannet rakendada, peame teada saama, kes Jehoova tegelikult on.

Milline isik on Jehoova

2. Millised on mõningad Jumala väljapaistvad omadused, mis ajendavad meid teda kiitma?

² Kogu Piiblis on arvukates kohtades otseselt näidatud, millised on Jumala väljapaistvad omadused. Kui sa neid kohti loed, varu aega selle üle  mõtlemiseks, millised omadused need tegelikult on ja kui tähtsad on need sinu jaoks. Näiteks: „Jumal on armastus.” (1. Joh. 4:8) „Kõik tema teed on õiged.” (5. Moos. 32:4) „Jumalal on tarkus.” (Iiob 12:13) Tal on „tugev jõud”. (Jes. 40:26) Kui sa nende omaduste üle mõtiskled, kas ei ajenda imetlus Jumala vastu sind teda kiitma?

3. Millised teised Jehoova isiksuse küljed on väga kütkestavad?

³ Tutvustades meid lähemalt Jehoova kütkestava isiksusega, teatab Piibel, et ta on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest”. (2. Moos. 34:6) „Sina, Issand, oled hea ja andeksandja.” (Laul 86:5) „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.” (2. Ajar. 16:9) „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.” (Ap. t. 10:34, 35) Jehoova „annab heldekäeliselt” ja ta on „õnnelik Jumal”. (Jak. 1:5; 1. Tim. 1:11; NW) Kui värskendav on teenida sellist võrratut Jumalat ja kogeda tema armastavat hoolitsust!

4. a) Millist andumust Jehoova nõuab, ja kui tähtis see on? b) Millest kutsub Laul 34:4 meid osa võtma?

⁴ Tema omadustega sobib kokku tõsiasi, et ta on „Jumal, kes nõuab ainulaadset andumust”. (2. Moos. 20:5, NW) Et teda vastuvõetavalt teenida, peame olema talle täielikult andunud. Me ei saa samal ajal armastada maailma, mille jumal on Saatan. (1. Joh. 2:15—17; 2. Kor. 4:3, 4) Jehoova näeb igasuguse teeseldud õigluse läbi. Ta on täiesti teadlik nii sellest, mida me teeme, kui ka sellest, kuidas me oma tegudesse suhtume ja millised inimesed me olla püüame. Kui me tõesti armastame õiglust, aitab ta meid. (Jer. 17:10; Õpet. 15:9) Jehoova isiksuse tõttu on miljonid inimesed üle kogu maailma võtnud  rõõmuga vastu Piibli lauliku kutse: „Ülistage Jehoovat ühes minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!” (Laul 34:4) Kas sina kuulud nende hulka?

5. Mis aitab meil Jehoova isiksuse uurimisest täiel määral kasu saada?

⁵ Kui sa uurid hoolega Jumala ülevaid omadusi, tugevneb sinus soov temast rääkida ja sa saad suurt abi oma pingutustes teda jäljendada. Jõua selgusele, 1) mida iga omadus endast täpselt kujutab ja mille poolest see ehk teistest omadustest erineb, 2) kuidas ja kelle vastu on Jehoova seda ilmutanud, ning 3) kuidas võid sina seda üles näidata või kuidas peaks see sinu seisukohti mõjutama.

6. Kasutades näitena armastust, näita, kuidas sa võiksid Jehoova omadusi uurida. Selleks vasta selle lõigu lõpus toodud küsimustele ja kasuta vastamisel kirjakohti.

⁶ Vaadelgem nüüd vaid üht näidet. Mida tähendab Piibli ütlus: „Jumal on armastus”? (1. Joh. 4:8) Muidugi on olemas mitut liiki armastust. Siin tekstis kasutatud kreekakeelne sõna on a·gaʹpe, mis tähendab armastuse kõrgeimat vormi, mille eeskuju on Jehoova Jumal ise. Selline armastus on täieliku omakasupüüdmatuse väljendus. Seda meeles pidades leia ise vastused alljärgnevatele küsimustele, kasutades toodud kirjakohti.

Kuidas ilmneb see omadus Jehoova loomistöödes? (Ap. t. 14:16, 17)

Milline on silmapaistvaim näide Jehoova armastusest inimkonna vastu? (Joh. 3:16) Kas Jehoova tegi seda inimese headuse pärast? (Rooml. 5:8)

Kuidas peaks see, mida Jehoova oma Poja kaudu tegi, avaldama mõju sellele, kuidas me oma elu kasutame? (2. Kor. 5:14, 15, 18, 19)

Mil viisil võime meie kui kristlased näidata, et meil on oma kaaskristlaste vastu samasugune armastus? (1. Kor. 13:4—7; 1. Joh. 4:10, 11; 3:16—18)

 Kelle vastu me peaksime veel armastust üles näitama, ja kuidas? (Matt. 5:43—48; 28:19, 20; Gal. 6:10)

7. Kuidas sa võiksid isiklikus uurimises Jehoova teiste omaduste kohta taolist materjali leida?

⁷ Kas sa sooviksid uurida ka teisi Jehoova omadusi? Võiksid isiklikus uurimises alustada „õigusest” ja „tarkusest”, seejärel ehk jätkata „helduse” ja „halastusega”. Kui kasutad selleks Vahitorni väljaannete aineregistreid ja Piibli tähestikulist sõnaregistrit, leiad sa rikkalikult selgitavat materjali.

Aita teistel õppida tõde Jumala kohta

8. a) Milliseid jumalaid kummardavad maailma inimesed? b) Kes on kogu selle segaduse taga, ja miks sa nõnda ütled?

⁸ Tõelise Jumala kummardamise vastandina kummardavad inimesed sõna otseses mõttes miljoneid teisi jumalaid. Neljandal sajandil võttis ristiusumaailm omaks „Kolmainsuse” uskumuse, mida enne seda olid õpetanud babüloonlased, egiptlased, hindud ja budistid. Lisaks sellele jumalakäsitlusele austatakse ebajumalatena vägevaid valitsejaid, silmapaistvaid sportlasi ja lauljaid. Ka raha, omaenda mina ja seks on saanud jumalateks, mida erakordse innuga kummardatakse. Kes seisab kõige selle taga? „Selle maailma jumal” Kurat-Saatan. (2. Kor. 4:4; 1. Kor. 10:20) Ta püüab inimesi kõikvõimalike riukalike vahenditega Jehoovast ära pöörata või vähemalt nende andumust hajutada.

9. Milline on parim viis aidata kellelgi õppida tundma tõde Jumala kohta?

⁹ Kuidas me võime aidata sellistel inimestel õppida tundma tõde Jumala kohta, väitku nad end siis olevat kristlased või mõne muu suuna esindajad? Üks parimaid viise on neile abivalmilt näidata, mida Piibel ise tõelise Jumala ja tema isiku kohta selgelt  ütleb. Seejärel on meil tarvis kinnitada seda käitumisega, mis peegeldab Jumala omadusi meie endi elus. — 1. Peetr. 2:12.

10. Miks pole Kolmainsuse pooldajaga vesteldes tark oletada, et me teame täpselt, mida ta usub?

¹⁰ Aga mida teha siis, kui mõned ristiusumaailma kirikutesse kuulujad väidavad, et nende usk „Kolmainsusse” põhineb Pühakirjal? Kõigepealt on sul tarvis mõista, et kuigi on olemas ametlikud seisukohad „Kolmainsuse” doktriini kohta, on paljudel inimestel sellest omaenda arusaam. Palu neil end väljendada ja aita neil seejärel võrrelda oma uskumusi sellega, mis on kirjas nende oma Piiblis. Aja möödudes julgusta neid võrdlema kiriku ametlikku õpetust Jumala Sõnaga.

11. Käsitle viit peamist punkti ükshaaval, kasutades selles lõigus toodud küsimusi ja kirjakohti selle põhjendamiseks, et „Kolmainsuse” doktriin ei ole Pühakirja õpetus.

¹¹ Kuna sul on soov aidata siiraid inimesi, siis kaalu, kuidas sa võiksid kasutada allpool toodud tekste, kui arutled teemadel, millele need kirjakohad osutavad:

1) Mõned Kolmainsuse pooldajad rõhutavad mõtet, et on olemas kolm jumalikku Isikut (Isa, Poeg ja Püha Vaim), kuid ainult üks Jumal.

Aga kas Apostlite teod 2:4, 17 näitab, et „Püha Vaim” on isik?

Miks on kasulik tähele panna seda, mitmele isikule igas järgnevas kirjakohas viidatakse? (Joh. 17:20—22; Ap. t. 7:56; Ilm. 7:10)

2) Mõned usuvad, et kõik „Kolmainsuse” liikmed on võrdselt aulised, et ükski pole teistest suurem ega vähem, et nad kõik on võrdsed ja ühtmoodi igavesed.

Kas see on kooskõlas Pühakirjaga? (Vastuseks vaata Johannese 14:28; Matteuse 24:36; Ilmutuse 3:14.)

 3) Mõned inimesed viitavad tekstile Johannese 1:1 kui „Kolmainsuse” tõendile. Nad väidavad, et kreekakeelses tekstis pole umbmäärast artiklit ja et seda salmi tuleb seetõttu tõlkida: „Sõna oli Jumal”, mitte „jumal”.

Aga mitmest isikust tekstis Johannese 1:1 räägitakse? Kas kolmest? Või kahest? Kuidas on ka Johannese 1:18 „Kolmainsuse” doktriiniga vastuolus?

On tõsi, et kreeka keeles pole umbmäärast artiklit, kuid paljudes keeltes on, ja nendes keeltes kasutatakse seda, et mõtteid täpselt väljendada. Kui kellegi arvates on väär kasutada Johannese 1:1 tõlkimisel umbmäärast artiklit või kirjutada „jumal”, kas tahaks ta siis selle välja jätta ka tekstist Apostlite teod 28:6, kus see esineb tõlkes King James Version ja kus eestikeelne Piibel kirjutab sõna „jumal” väikese algustähega? (Johannese 1:1 võib tõlkida ka nii, nagu teeb seda tõlge An American Translation, kus on kirjas: „Sõna oli jumalik”, see tähendab, et tal olid samasugused jumalikud omadused nagu Jumalal.)

4) Kolmainsuse pooldajad väidavad ka seda, et heebreakeelne sõna, mis on 1. Moosese 1:1, 26 tõlgitud sõnaga „Jumal”, on El·o·himʹ ja et see on heebrea keele mitmuse vorm ning tähendab tegelikult „Jumalad”.

Miks ei toeta see õpetust, et „ühes Jumalas” on kolm jumalikku Isikut?

Kui see viitab „Kolmainsusele” tekstis 1. Moosese 1:1, siis millele viitab see tekstis Kohtumõistjate 16:23, kus „jumal” on tõlgitud sõnast el·o·himʹ, kusjuures heebreakeelne tegusõna on ainsuses, mitte mitmuses?

Miks siis kasutatakse neis tekstides heebrea keeles Jumala kohta mitmuse vormi? Heebrea keeles antakse muu hulgas ka sel viisil edasi ülevuse ja majesteetlikkuse mõtet. Kui oleks silmas peetud rohkem kui ühte isikut, oleksid ka nimisõnaga kaasnevad tegusõnad mitmuses, kuid ülaltoodud juhtudel see nii ei ole.

 5) Kuna kirikud on pannud rõhu Jeesusele (ja kuna paljudest piiblitõlgetest on nimi Jehoova kõrvaldatud), peavad mõned inimesed Jumalast rääkides silmas vaid Jeesust.

Kuid millise eeskuju Jeesus meile kummardamises jäljendamiseks andis? (Luuka 4:8)

12. Miks kasutas Jeesus oma Isa poole pöördudes kohaselt väljendit „ainus tõeline Jumal”?

¹² Kuigi Pühakirjas räägitakse Jeesusest kui „jumalast”, isegi kui „Vägevast Jumalast”, ülistas ta oma Isa kui „oma Jumalat ja teie Jumalat”. (Joh. 1:1, NW; 20:17; Jes. 9:5) Ta oli ühel meelel Moosesega, kes oli varem teatanud: „Jehoova on Jumal; ei ole ühtki teist peale tema!” (5. Moos. 4:35) Jehoova on täielik vastand sellistele kummardamisobjektidele nagu ebajumalad, jumalustatud inimesed ja Kurat-Saatan. Kontrastina kõigile neile on Jehoova, nagu Jeesus teda nimetas, „ainus tõeline Jumal”. — Joh. 17:3, meie kursiiv.

’Käi Jehoova nimel’

13, 14. Mida hõlmab Jehoova nime ’tundmine’ ja Jehoova nimel ’käimine’?

¹³ Paljud inimesed on olnud aastaid segaduses, kuidas Jumalat ära tunda, ja nad on ülirõõmsad, kui nad näevad esimest korda oma Piiblis Jumala isikunime Jehoova. (2. Moos. 6:3) Kuid see tundmine tuleb neile igaveseks kasuks vaid siis, kui nad ’käivad Jehoova nimel igavesti’. (Miika 4:5) See hõlmab palju enamat kui vaid seda, et nad teavad Jehoova nime või väidavad, et nad on Jehoova tunnistajad.

¹⁴ Jehoova nime tähtsuse kohta öeldakse Laulus 9:11: „Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime . . . Jehoova!” Mida see hõlmab? See hõlmab enamat kui vaid Jehoova nime teadmist, mis ei tähenda automaatselt, et Jehoova peale  loodetakse. Jumala nime ’tundmine’ tähendab siin selle mõistmist, milline Jumal on Jehoova, tema autoriteedi tunnustamist ja tema käskudele kuuletumist. ’Jehoova nimel käimine’ tähendab ka seda, et ollakse temale pühendunud ja esindatakse teda tema kummardajana, kasutades oma elu tõeliselt kooskõlas tema tahtega. (Luuka 10:27) Kas sina teed seda?

15. Mida on meil lisaks kohusetundele veel tarvis, et Jehoovat igavesti teenida?

¹⁵ Kui tahame teenida Jehoovat igavesti, peab meie tõukejõuks olema midagi enamat kui vaid kohusetunne. Apostel Paulus innustas Timoteost, kes oli juba palju aastaid Jehoovat teeninud: „Harjuta ennast, sihiks Jumalale andumus.” (1. Tim. 4:7, NW) Andumus tuleb südamest; seda õhutab hindamine selle isiku vastu, kellele see on suunatud. „Jumalale andumine” on sügav lugupidamine Jehoova isiku vastu. See ilmneb hellas kiindumuses tema vastu, mis tuleneb tema ja ta teede hindamisest. See tekitab meis soovi, et igaüks hindaks kõrgelt tema nime. Me peame „Jumalale andumust” kui oma elu eesmärki või sihti arendama, kui tahame Jehoova, tõelise Jumala nimel igavesti käia. — Laul 37:4; 2. Peetr. 3:11, NW.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Milline isik on Jehoova? Kuidas toob iga tema omaduse selge mõistmine meile kasu?

● Kuidas me võime teistel inimestel aidata õppida tõde Jumala kohta?

● Mida hõlmab Jehoova ’tundmine’ ja ’tema nimel käimine’?

[Uurimisküsimused]