3. peatükk

Hoia Jumala Sõnast kõvasti kinni

1. a) Kuidas koges vanaaja Iisrael Jumala Sõna tõepärasust? b) Miks see meile huvi pakub?

„TEIE mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud.” Seda tuletas Joosua Iisraeli vanematele meelde, kui nad Tõotatud Maale elama olid asunud. Järgnevatel aastatel ei võtnud nad aga Jumala Sõna tõsiselt südamesse ega rakendanud seda ellu. Mis oli selle tagajärg? Piibel näitab selgesti, et nagu osutusid usaldusväärseks Jehoova õnnistustõotused, nii viis ta täide ka selle, mis tema sõnade kohaselt pidi kaasnema sõnakuulmatusega. (Joos. 23:14—16) See, nagu muudki Piibli ülestähendused, on säilitatud meile õpetuseks — ’et meil oleks lootust’ ja et me ei teeks midagi, mille tagajärjel me selle lootuse kaotaksime. — Rooml. 15:4.

2. a) Mis mõttes on Piibel „Jumalast inspireeritud”? b) Millise kohustuse see teadmine meile toob?

² Kuigi Jehoova kasutas umbes 40 inimest, kes Piibli otsekui „sekretärid” üles kirjutasid, on tema ise selle Autor. Kas tähendab see, et ta juhatas aktiivselt kõige selle kirjapanekut? Tähendab küll. Apostel Paulus ütles tõesed sõnad: „Kogu Pühakiri on Jumalast inspireeritud.” Kuna meie oleme selles veendunud, ergutame kõikjal elavaid inimesi sellele tähelepanu pöörama ja oma elu selle sisule keskendama,  nii nagu meiegi seda teha püüame. — 2. Tim. 3:16, NW; 1. Tess. 2:13.

Mis aitab teistel seda hinnata?

3. Milline on parim viis paljude selliste inimeste aitamiseks, kes pole veendunud, et Piibel on Jumala Sõna?

³ Muidugi ei jaga paljud, kellega me vestleme, meie veendumust, et Piibel on tõesti Jumala Sõna. Kuidas me saame neid aidata? Tihti on parim viis avada Piibel ja näidata neile, mis selles kirjas on. „Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk . . . ja on südame meelsuse ning mõtete hindaja.” (Heebr. 4:12) „Jumala sõna” on tema tõotuse sõna, mis on kirjas Piiblis. See ei ole surnud ajalugu, vaid see elab ja liigub vastupandamatult täitumise poole. Samal ajal saavad sellega kokkupuutuvate inimeste südame tõelised ajendid ilmsiks selle kaudu, kuidas nad selles toodud tingimusi täidavad. Selle mõju on kaugelt jõulisem kui ükskõik mille mõju, mida me ehk ise ütleme.

4. Millised Piibli tõdede lihtsad selgitused on muutnud mõnede inimeste suhtumist Piiblisse? Mispärast?

⁴ Paljude inimeste jaoks on pöördepunktiks olnud ainuüksi Jumala nime nägemine Piiblis. Teised on otsustanud Piiblit uurida seejärel, kui neile näidati, mida see ütleb selliste asjade kohta nagu elu eesmärk, miks Jumal kurjust lubab, käesolevate sündmuste tähtsus või Jumala Kuningriigil põhinev realistlik lootus. Maades, kus inimesed on religioossete tavade tõttu avatud deemonite sagedastele rünnakutele, on inimestes äratanud huvi Piibli selgitused nende rünnakute põhjuse ja nendest vabanemise kohta. Miks avaldavad sellised mõtted neile nii sügavat mõju? Sest nendes elulistes küsimustes on Piibel ainuke usaldatava informatsiooni allikas. — Laul 119:130.

5. Mis võib olla põhjus, kui inimene väidab, et ta ei usu Piiblit? Kuidas me võiksime teda aidata?

 ⁵ Aga mida teha siis, kui inimene ütleb meile otse, et tema Piiblit ei usu? Kas peaks vestlus sellega lõppema? Ei peaks, kui ta on valmis arutlema. Me peaksime tundma kohustust kaitsta veenvalt Jumala Sõna. Võib-olla ta peab Piiblit ristiusumaailma raamatuks? Tema negatiivset suhtumist Piiblisse saab ehk seletada sellega, et ristiusumaailm on läbi aegade olnud silmakirjalik ja sekkunud poliitikasse, ning ka pealekäivalt ja pidevalt raha palunud. Miks mitte küsida, kas tuleneb tema seisukoht sellest? Teadmine, et Piibel ristiusumaailma ilmalikud tavad hukka mõistab ja et ristiusumaailma ning tõelise kristluse vahel on palju erinevusi, võib temas huvi äratada. — Võrdle Matteuse 15:7—9; Jakoobuse 4:4; Miika 3:11, 12.

6. a) Mis sind isiklikult veenab selles, et Piibel on Jumala Sõna? b) Milliseid teisi tõendeid võiks kasutada, aitamaks inimestel mõista, et Piibel on tõesti Jumalalt?

⁶ Teistele on abiks otsekohene vestlus Piibli inspireerituse kohta käivatest tõenditest. Mis tõestab sinule kindlalt, et Piibel on Jumalalt? Kas tõestavad seda Piibli enda ütlused ta päritolu kohta? (2. Tim. 3:16, 17; Ilm. 1:1) Või tõsiasi, et Piiblis on hulgaliselt prohvetiennustusi, mis annavad edasi üksikasjalikke teadmisi tuleviku kohta, mistõttu need prohvetiennustused peavad olema pärit üliinimlikust allikast? (2. Peetr. 1:20, 21; Jes. 42:9) Võib-olla on selleks tõendiks Piibli sisemine kooskõla, kuigi sellel oli palju kirjutajaid ja kuigi seda kirjutati 1610 aasta jooksul? Või selle teaduslik täpsus vastandina teistele tolleaegsetele kirjutistele? Või selle kirjutajate ausus? Või selle säilimine õelatele hävitamiskatsetele vaatamata? Kõike, mis sulle mõju on avaldanud, võib kasutada ka teiste inimeste aitamiseks.

 Isiklik Piibli lugemine

7, 8. a) Kuidas meie ise peaksime Piiblit kasutama? b) Mida me peame lisaks isiklikule Piibli lugemisele tegema, ja kuidas Piibel ise seda näitab? c) Kuidas sina oled Jehoova eesmärke mõistma õppinud?

⁷ Lisaks sellele, et me aitame teistel Piiblit uskuda, peame ka meie ise võtma aega selle korrapäraseks lugemiseks. Kas sina teed seda? See raamat on kõige tähtsam raamat, mis kunagi on valmistatud. Muidugi ei tähenda see, et kui me seda loeme, pole meil tarvis midagi muud teha. Pühakiri hoiatab, et me iseend ei eraldaks ega mõtleks, et me kõike vaid omaette uurides mõista suudame. Kui me tahame olla tasakaalukad kristlased, tuleb meil nii isiklikult uurida kui ka korrapäraselt koosolekutel käia. — Õpet. 18:1; Heebr. 10:24, 25.

⁸ Meie kasuks räägib Piibel ühest etioopia ametnikust, kelle juurde ingel juhatas kristliku evangeeliumikuulutaja Filippuse, kui see ametnik oli lugemas Jesaja prohvetiennustust. Filippus esitas talle küsimuse: „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?” Etiooplane vastas alandlikult: „Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Ta palus tungivalt Filippusel seda pühakirjakohta selgitada. Ent Filippus polnud lihtsalt üks mees, kes luges Piiblit omaette ja avaldas talle siis oma mõtteid Pühakirja kohta. Jutustus näitab hoopis, et tal oli tihe kontakt Jeruusalemma koguduse apostlitega ja et ta oli Jehoova nähtava organisatsiooni liige. Niisiis võis ta aidata etiooplasel kasu saada juhatusest, mille Jehoova selle organisatsiooni kaudu kättesaadavaks tegi. (Ap. t. 6:5, 6; 8:5, 14, 15, 26—35) Samuti on lugu tänapäeval: kes meist on omal käel saanud selge ja õige arusaamise Jehoova eesmärkidest? Vastupidi, meil läks ja läheb edaspidigi tarvis abi,  mida Jehoova armastavalt oma nähtava organisatsiooni kaudu annab.

9. Millised Piibli lugemise programmid võivad meile kõigile kasu tuua?

⁹ Aitamaks meil Piiblit kasutada ja mõista, varustab Jehoova organisatsioon meid Vahitorni ja teiste taoliste väljaannete näol suurepärase Pühakirjal põhineva materjaliga. Lisaks on seoses Jehoova tunnistajate kogudustes läbiviidava Teokraatliku Teenimiskooliga koostatud korrapärane Piibli lugemise kava. Mõned Jehoova tunnistajad loevad lisaks sellele ka oma kava järgi regulaarselt Piiblit. Pühakirja uurimiseks kasutatud aeg võib tuua suurt kasu. (Laul 1:1—3; 19:8, 9) Kas sina isiklikult oled kogu Piibli läbi lugenud? Kui ei ole, tee selle läbilugemiseks erilisi pingutusi. Isegi kui sa kõike täielikult ei mõista, on sellest ülevaate saamine väga väärtuslik. Kui sa loed iga päev kasvõi neli kuni viis lehekülge, võid kogu Piibli umbes aastaga läbi lugeda.

10. a) Millal sina Piiblit loed? b) Miks on korrapärasus tähtis?

¹⁰ Millal võid sa isiklikult Piibli lugemiseks aega võtta? Kui sa saad selleks iga päev kasvõi 10 kuni 15 minutit varuda, toob see sulle palju kasu! Kui sa ei saa seda teha, võta oma ajakavva seda vähemalt igal nädalal kindlal ajal lugeda, ja pea sellest kavast siis ka kinni. Sarnaselt söömisega peaks Piibli lugemine olema eluaegne harjumus. Sa ju tead, et kui inimesel kujunevad halvad söömisharjumused, kannatab selle all ta tervis. Nõnda on lugu ka meie vaimsusega. Meie elu sõltub sellest, kas me toidame end korrapäraselt „igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust”. — Matt. 4:4.

11. Mis peaks olema meie eesmärk, kui me Piiblit loeme?

¹¹ Mis peaks Piiblit lugedes olema meie eesmärk? Oleks väär, kui meie eesmärgiks oleks lihtsalt teatud  arvu lehekülgede läbilugemine või ainuüksi igavese elu saamine. Et sellest kestvat kasu saada, peavad meil olema ülevamad ajendid: armastus Jumala vastu, soov teda paremini tundma õppida, tema tahet mõista ja teda vastuvõetaval viisil kummardada. (Joh. 5:39—42) Meie hoiak peaks olema samasugune nagu piiblikirjutajal, kes lausus: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!” — Laul 25:4.

12. a) Miks on „täpse tundmise” omandamine tingimata tarvilik, ja milliseid pingutusi me peaksime lugedes tegema, et seda saavutada? b) Millistest vaatepunktidest lähtudes oleks Piiblist loetut kasulik analüüsida, nagu on näidatud leheküljel 25? c) Selgita ühekaupa neid viit punkti, vastates selle lõigu lõpus toodud küsimustele. Kasuta seejuures kindlasti oma Piiblit.

¹² Kui me saame seda õpetust, peaks meil olema soov omandada „täpne tundmine”. Kuidas muidu võiksime Jumala Sõna oma elus kohaselt rakendada või seda teistele õigesti selgitada? (Kol. 3:10, NW; 2. Tim. 2:15) Täpse tundmise omandamine nõuab meilt hoolikat lugemist, ja kui teatud osa on raske mõista, on meil ehk tarvis seda rohkem kui üks kord lugeda, taipamaks selle mõtet. Samuti on meil kasulik võtta aega materjali üle mõtisklemiseks, selle üle erinevatest vaatepunktidest järelemõtlemiseks. Viis väga kasulikku lähenemisteed, mida me uurimisel silmas võiksime pidada, on esile tõstetud selle raamatu 25. leheküljel. Kasutades üht või mitut neist, on paljusid Pühakirja osasid kasulik analüüsida. Sa võid seda tähele panna, kui vastad järgnevalt esitatud küsimustele.

1) Pühakirja osa, mida sa loed, osutab tihti sellele, milline isik on Jehoova.

Kuidas mõjutab meie suhtumist Jehoovasse hindavas vaimus mõtisklemine selle üle, mida Piibel meile Jehoova loomistöödest räägib? (Laul 139:13,  14; Iiobi peatükkidest 38—42 pane eriti tähele 38:1, 2 ja 40:2, 8 ja veel 42:1—6.)

Mida me võime Jehoova kohta järeldada näiteks selle juhtumi põhjal, mis on kirjas Luuka 5:12, 13, kui peame silmas, mida Jeesus ütles Johannese 14:9, 10?

2) Mõtle sellele, kuidas antud jutustus aitab kaasa Piibli põhiteema arengule, nimelt Jehoova nime pühitsemisele Kuningriigi kaudu, mille valitseja on Tõotatud Seeme Jeesus Kristus.

Kuidas on Egiptuse nuhtlused selle teemaga seotud? (Vaata 2. Moosese 5:2; 9:16; 12:12.)

Aga mida öelda südantsoojendava jutustuse kohta moablannast Rutist? (Rutt 4:13—17; Matt. 1:1, 5)

Kuidas on Piibli põhiteemaga seotud ettekuulutus, mille Gabriel esitas Maarjale seoses Jeesuse tulevase sünniga? (Luuka 1:26—33)

Miks Jeesuse jüngrite võidmine püha vaimuga nelipühil on tähtis? (Ap. t. 2:1—4; 1. Peetr. 2:4, 5, 9; 2. Peetr. 1:10, 11)

3) Teatud salmide tähendust aitab mõista kaastekst.

Kellele on suunatud väited Roomlastele 5:1 ja 8:16? (Vaata Roomlastele 1:7.)

Kas osutab 1. Korintlastele 2:9 kaastekst sellele, et selles salmis räägitakse elust maa peal Jumala uues maailmas? Kelle silmad ja kõrvad ei mõistnud asju, millest Paulus kirjutas, nagu seda näitavad salmid 6—8?

4) Küsi endalt, kuidas sa võid loetut isiklikult rakendada.

Kas jutustus sellest, kuidas Kain tappis Aabeli, pakub vaid ajaloolist huvi või on selles mõni nõuanne meie jaoks? (1. Moos. 4:3—12; 1. Joh. 3:10—15; Heebr. 11:4)

Kuidas me peaksime oma elus rakendama seda, mida me loeme (2. Moosese raamatust kuni  5. Moosese raamatuni) Iisraeli kogemuste kohta kõrbes? (1. Kor. 10:6—11)

Kas võitud kristlastele käitumise kohta kirjutatud nõuanded käivad ka nende inimeste kohta, kellel on lootus elada igavesti maa peal? (Võrdle 4. Moosese 15:16; Johannese 10:16.)

Kas on meil vaja kaaluda, kuidas me võiksime täielikumalt rakendada meile juba tuntud nõuandeid, mis on Piiblis, kuigi meil on kristlikus koguduses hea maine? (2. Kor. 13:5; 1. Tess. 4:1)

5) Mõtle sellele, kuidas sa võiksid loetut teiste aitamiseks kasutada.

Keda võiks aidata jutustus Jairuse tütre ülesäratamisest? (Luuka 8:41, 42, 49—56)

13. Milliseid tulemusi võime oodata, kui me koos Jehoova organisatsiooniga Piibli lugemise ja uurimise programmist pidevalt osa võtame?

¹³ Selline Piibli lugemine toob tõesti rikkaliku tasu! Pole kahtlustki, et Piibli lugemine on väljakutse — see on ettevõtmine, mille kallal me võime kogu eluaja tööd teha. Aga kui me seda teeme, muutume vaimselt tugevamaks. See lähendab meid meie armastava Isa Jehoovaga ja meie kristlike vendadega. See aitab meil järgida nõuannet, mille kohaselt me peaksime hoidma „kindlalt kinni elu sõnast”. — Fil. 2:16, NW.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Miks Piibel kirjutati ja miks on see meie päevini säilitatud?

● Kuidas me võime aidata teistel seda hinnata?

● Miks on korrapärane isiklik Piibli lugemine kasulik? Millisest viiest vaatepunktist lähtudes oleks meil kasulik loetut analüüsida?

[Uurimisküsimused]

 [Kast/pilt lk 25]

Mõtle Piiblit lugedes sellele,

mida antud osa sulle Jehoova isiku kohta räägib

kuidas on see seotud Piibli üldteemaga

kuidas kaastekst selle tähendust mõjutab

kuidas peaks see sinu enda elu mõjutama

kuidas saad sa seda teiste aitamiseks kasutada