22. peatükk

Jätka julgesti Jumala Sõna rääkimist

1. a) Millist head sõnumit Jeesuse jüngrid alates 33. aasta nelipühist m.a.j. kuulutasid, ent kuidas reageerisid sellele juudi võimukandjad ja vanemad? b) Milliseid küsimusi me võiksime sellest lähtudes endale esitada?

ROHKEM kui 4000 aasta pikkuses inimajaloos olid leidnud aset tähtsaimad sündmused. Jumala enda Poeg Jeesus Kristus oli võitud kogu maa tulevaseks Kuningaks. Vaatamata sellele et Jeesus religioossete vaenlaste ässitusel hukati, äratas Jehoova oma Poja surnuist üles. Tema kaudu sai võimalikuks pääste koos igavese elu lootusega. Ent kui Jeesuse ustavad jüngrid seda head sõnumit avalikult kuulutasid, puhkes äge vastuseis. Algul heideti vanglasse kaks apostlit, hiljem kõik apostlid. Neid peksti ja kästi lakata rääkimast Jeesuse nimel. (Ap. t. 4:1—3, 17; 5:17, 18, 40) Mida nad oleksid pidanud tegema? Mida oleksid sina teinud? Kas sina oleksid julgesti jätkanud tunnistuse andmist?

2. a) Millist veelgi imelisemat sõnumit on meie päevil tarvis kuulutada? b) Kellel lasub kohustus seda teha?

² Aastal 1914 leidis aset veelgi imelisem üleuniversumilise tähtsusega sündmus. Siis rajati taevas Jumala Kuningriik, mida valitseb Jeesus Kristus. Järgnevalt heideti Saatan ja tema deemonid maa peale. (Ilm. 12:1—5, 7—12) Alanud olid praeguse kurja süsteemi viimsed päevad. Enne kui nende 1914. aasta sündmuste tunnistajaks olnud sugupõlv kaob, purustab Jumal kogu saatanliku asjadesüsteemi. (Matt. 24:34) Ellujäänutel on ees igavese elu  väljavaade. Jumala algse eesmärgi kohaselt saab kogu maast Paradiis. Kui sa oled selle hea sõnumi juba vastu võtnud, lasub sul kohustus seda teistega jagada. (Matt. 24:14) Kuid millist vastukaja võid sa oodata?

3. a) Millist vastukaja inimesed Kuningriigi sõnumile osutavad? b) Millise küsimuse ees meie niisiis seisame?

³ Kuigi mõned inimesed võivad sind kui Kuningriigi kuulutajat soojalt vastu võtta, on enamik inimesi lihtsalt ükskõiksed. (Matt. 24:37—39) Teised võivad sind naeruvääristada või ägedat vastupanu osutada. Jeesus hoiatas, et sinu omad sugulased võivad sulle vastupanu osutada. (Luuka 21:16—19) Vastupanu võib sulle osaks saada ka töökohal või koolis. Paljudes paikades üle kogu maakera on valitsused Jehoova tunnistajate tegevuse isegi ebaõiglaselt keelustanud. Kui sina seisad silmitsi taoliste olukordadega, kas sa jätkad julgesti Jumala Sõna rääkimist?

4. Kas meie isiklik otsustavus tagab selle, et me Jumalat ustavalt edasi teenime?

⁴ Kahtlemata soovid sa olla julge Jumala sulane. Ometi on mõned, kes arvasid, et miski ei saa neid tagasi pöörata, Kuningriigi kuulutajate ridadest välja langenud. Vastupidiselt sellele on teised, kaasa arvatud loomu poolest ujedavõitu inimesed, innukat Jumala teenimist väsimatult jätkanud. Kuidas võid sina tõestada, et oled inimene, kes seisab „kindlalt usus”? — 1. Kor. 16:13, NW.

Ära looda omaenda jõule

5. a) Milline on põhinõue, et osutuksime ustavateks Jumala sulasteks? b) Miks on koosolekud nii tähtsad?

⁵ Muidugi kaasneb ustavaks Jumala sulaseks olemisega palju tegureid. Kuid nende kõigi alus on Jehoova ja tema hoolitsuse usaldamine. Kuidas me  seda usaldust ilmutame? Muu hulgas sellega, et me käime koguduse koosolekutel. Pühakiri õhutab meid, et me seda hooletusse ei jätaks. (Heebr. 10:23—25) Need, kes vaatamata üldsuse ükskõiksusele või tagakiusamisele on ustavad Jehoova tunnistajad edasi olnud, on ennast pingutanud, et koos kaaskummardajatega korrapäraselt koosolekutel käia. Kuigi me neil koosolekutel kasvame Pühakirja tundmises, ei tõmba meid sinna pelgalt uued paeluvad asjad. (Võrdle Apostlite teod 17:21.) Me õpime paremini hindama tuntud tõdesid ja oskame neid täpsemalt kasutada. Eeskuju, mille Jeesus meile andis, avaldab sügavat mõju meie meelele ja südamele. (Efesl. 4:20—24) Me saame oma vendadega lähedasemaks, meil on kummardamisühtsus ning me ise saame jõudu, et Jumala tahte täitmist jätkata. Koguduse kaudu saame Jehoova vaimu juhatust, ja selle vaimu abil on Jeesus meie keskel, kui me tema nimel kokku tuleme. — Ilm. 3:6; Matt. 18:20.

6. Kuidas korraldatakse koosolekute pidamine paikades, kus Jehoova tunnistajate tegevus on keelustatud?

⁶ Kas sina käid korrapäraselt kõigil koosolekutel ja rakendad isiklikult ellu seda, mida seal käsitletakse? Keelu all tegutsedes on mõnikord olnud tarvis pidada koosolekuid kellegi kodus väikeste gruppidena. Koosolekupaigad ja -ajad võivad muutuda ning pole ehk alati igaühele sobilikud, eriti kui koosolekuid peetakse hilisõhtul. Ent vaatamata isiklikele ebamugavustele või ohtudele, teevad ustavad vennad ja õed tõsiseid pingutusi, et igal koosolekul kohal olla.

7. a) Kuidas veel me näitame, et usaldame Jehoovat? b) Kuidas võib see aidata meil jätkata julgesti rääkimist?

⁷ Usaldust Jehoova vastu ilmutatakse ka korrapäraselt palves tema poole pöördumisega — mitte  pelgalt vormipärasest kombest, vaid mõistes kogu südamest, et me vajame Jumala abi. Kas sina toimid nõnda? Jeesus palvetas maise teenistuse ajal korduvalt. (Luuka 3:21; 6:12, 13; 9:18, 28; 11:1; 22:39—44) Õhtul enne postilenaelutamist õhutas ta oma jüngreid: „Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse!” (Mark. 14:38) Kui kohtame suurt ükskõiksust Kuningriigi sõnumi suhtes, võib ehk tekkida kiusatus teenistuse tempot aeglustada. Kui inimesed meid naeruvääristavad või kui on tegemist isegi ägeda tagakiusamisega, tunneme ehk selle vältimiseks kiusatust vait olla. Aga kui me tõsimeelselt palume Jumala vaimu, et see aitaks meil jätkata julgesti rääkimist, oleme kaitstud taolisele kiusatusele järeleandmise eest. — Luuka 11:13; Efesl. 6:18—20.

Jutustus julgest tunnistuse andmisest

8. a) Miks Apostlite tegude jutustus meile erilist huvi pakub? b) Vasta selle lõigu lõpus toodud küsimustele ja näita, kuidas see teave meile kasuks tuleb.

⁸ Jutustus, mis on kirjas Apostlite tegude raamatus, pakub meile kõigile erilist huvi. Selles räägitakse, kuidas apostlid ja teised esimesed jüngrid — inimesed, kellel olid samasugused tunded nagu meil — ületasid takistusi ning osutusid julgeteks ja ustavateks Jehoova tunnistajateks. Vaadelgem selle jutustuse teatud osi järgmiste küsimuste ja kirjakohtade abil. Seda tehes kaalu, kuidas sina isiklikult võid loetust kasu saada.

Kas apostlid olid kõrgelt haritud mehed? Kas olid nad loomu poolest sellised inimesed, kes ei kartnud, juhtugu mis tahes? (Ap. t. 4:13; Joh. 18:17, 25—27; 20:19)

 Mis aitas Peetrusel rääkida julgesti juudi kohtu ees, kes oli vaid mõni nädal varem Jumala enda Poja hukka mõistnud? (Ap. t. 4:8; Matt. 10:19, 20)

Mida olid apostlid teinud nende nädalate jooksul, mille järel nad Süneedriumi ette viidi? (Ap. t. 1:14; 2:1, 42)

Mida vastasid Peetrus ja Johannes, kui võimumehed käskisid neil lakata Jeesuse nimel kuulutamast? (Ap. t. 4:19, 20)

Kellelt nad pärast vabanemist jälle abi otsisid? Kas nad palusid temalt tagakiusamise lõpetamist, või mida nad palusid? (Ap. t. 4:24—31)

Mil kombel andis Jehoova abi, kui vastased püüdsid kuulutustööd peatada? (Ap. t. 5:17—20, 33—40)

Kuidas apostlid näitasid, et nad mõistavad endi vabastamise põhjust? (Ap. t. 5:21, 41, 42)

Mida jüngrid edasi tegid, kuigi paljud neist ägeda tagakiusamise tõttu hajutati? (Ap. t. 8:3, 4; 11:19—21)

9. a) Millised vaimustavad tulemused olid esimeste jüngrite teenimisel? b) Kuidas see meid puudutab?

⁹ Nende töö seoses hea sõnumiga polnud asjatu. Nelipühil aastal 33 m.a.j. ristiti umbes 3000 jüngrit. „Lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!” (Ap. t. 2:41; 4:4; 5:14) Peagi teatati, et isegi üks tulisemaid tagakiusajaid Saulus Tarsosest on saanud kristlaseks ja annab ka ise julgesti tõe kohta tunnistust. Ta sai tuntuks apostel Pauluse nime all. (Gal. 1:22—24) Esimesel sajandil alanud töö pole lakanud. See on neil „viimseil päevil” hoogustunud ja jõudnud nüüd maa kõigisse osadesse. Meil on eesõigus selles osaleda, ja seda tehes võime õppida eeskujust, mille andsid lojaalsed tunnistajad, kes enne meid on teeninud.

10. a) Milliseid võimalusi Paulus tunnistuse andmiseks kasutas? b) Mil kombel sina Kuningriigi sõnumit teistele levitad?

¹⁰ Kui Paulus sai teada tõe Jeesus Kristuse kohta, ei viivitanud ta tegutsemisega. „[Ta] hakkas üsna  pea jutlustama . . . Jeesusest, et Seesinane on Jumala Poeg.” (Ap. t. 9:20, UT) Ta hindas ärateenimata lahkust, mida Jumal talle osutas, ja mõistis, et igaüks vajab seda head sõnumit, mida tema oli kuulnud. Kuna ta oli juut, läks ta vastavalt tolle aja kombele tunnistust andma sünagoogidesse, mis olid juutide avalikud kokkutulekupaigad. Ta kuulutas ka majast majja ja vestles inimestega turul. Ta oli hea sõnumi kuulutamiseks valmis uutele territooriumidele kolima. — Ap. t. 17:17; 20:20; Rooml. 15:23, 24.

11. a) Kuidas näitas Paulus, et kuigi ta kuulutas julgesti, kasutas ta ka vahetegemisvõimet? b) Kuidas meie võime seda omadust peegeldada, kui anname tunnistust sugulastele, töö- või koolikaaslastele?

¹¹ Paulus oli julge, ent kasutas ka vahetegemisvõimet, nagu meiegi peaksime kasutama. Juutide poole pöördus ta nende tõotuste alusel, mis Jumal nende esiisadele oli andnud. Kreeklastele rääkis ta neile tuttavate asjade alusel. Mõnikord kasutas ta tunnistuse andmiseks omaenda kogemusi tõe tundmaõppimisel. Ta selgitas: „Kõike ma teen evangeeliumi [„hea sõnumi”, NW] pärast, et mina sellest ka osa saaksin.” — 1. Kor. 9:20—23; Ap. t. 22:3—21.

12. a) Kuigi Paulus oli julge, mida ta tegi, et vältida pidevaid kokkupõrkeid vastastega? b) Millal peaksime seda eeskuju targasti jäljendama, ja kuidas? c) Kust me saame jõudu, et jätkata julgesti rääkimist?

¹² Kui heale sõnumile osutatud vastupanust ilmnes, et parem on kusagil mujal kuulutada või mõneks ajaks teisele territooriumile kolida, tegigi Paulus seda, selle asemel et tõe vaenlastega pidevaid kokkupõrkeid esile kutsuda. (Ap. t. 14:5—7; 18:5—7; Rooml. 12:18) Ent ta ei häbenenud head sõnumit mitte kunagi. (Rooml. 1:16) Kuigi Pauluse meelest oli vastaste poolt tulev jultunud, isegi vägivaldne  kohtlemine ebameeldiv, ta ’võttis oma Jumalas julguse’, et edasi kuulutada. Vaatamata rasketele oludele, millesse ta sattus, ütles ta: „Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral.” (1. Tess. 2:2; 2. Tim. 4:17) Kristliku koguduse pea Issand Jeesus annab jätkuvalt vajalikku jõudu selle töö tegemiseks, mida ta meie päeviks ennustas. — Mark. 13:10.

13. Mis annab tunnistust kristlikust julgusest, ja mis on selle alus?

¹³ Meil on igati põhjust jätkata Jumala Sõna rääkimist julgesti, nii nagu seda tegid esimesel sajandil Jeesus Kristus ja teised ustavad Jumala sulased. See ei tähenda, et me peaksime käituma toorelt või väljakutsuvalt. Pole mingit vajadust olla taktitundetu või sundida sõnumit peale neile, kes seda kuulda ei soovi. Kuid me ei anna alla seetõttu, et inimesed on ükskõiksed, ka ei pane vastupanu meid vaikima. Me osutame Jeesuse kombel sellele, et Jumala Kuningriik on õiguspärane valitsus kogu maa üle. Me räägime veendumusega, sest me esindame Jehoovat, Universumi Suverääni, ja sõnum, mida me kuulutame, ei lähtu meilt, vaid temalt. — Fil. 1:27, 28; 1. Tess. 2:13.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Miks on tähtis jagada Kuningriigi sõnumit nii paljudele kui võimalik? Kuid millist inimeste reageeringut me võime oodata?

● Kuidas me võime näidata, et me ei püüa Jehoovat teenides omaenda jõule toetuda?

● Millise väärtusliku õppetunni me saame Apostlite tegude raamatust?

[Uurimisküsimused]