Kas sina pead elu ja verd pühaks?
20. peatükk
Kas sina pead elu ja verd pühaks?
1. a) Kuidas Jumal vaatab elule? b) Kuidas meie võime näidata, et me hindame Jumala eluandi?
MEID ei peaks üllatama, et Jumal vaatab elule täiesti teistmoodi kui maailm. Jumalale on inimelu püha. Kas sina suhtud sellesse samamoodi? Me sõltume täielikult Jumalast, kes ’annab kõigile elu ja õhu ja kõik’. (Ap. t. 17:25—28; Laul 36:10) Kui meil on sama seisukoht nagu Jumalal, kaitseme oma elu. Ent me ei püüa päästa oma praegust elu Jumala seaduse rikkumise teel. Me peame kalliks Jumala tõotust anda igavene elu neile, kes tõepoolest näitavad üles usku tema Pojasse. — Matt. 16:25, 26; Joh. 6:40; Juuda 21.
2. Kelle hoiakut elu suhtes peegeldab maailm, ja millise mõtteviisini see mõnikord viib?
2 Vastandina sellele ütles Jeesus, et Kurat-Saatan, selle maailma valitseja, „on inimese tapja olnud algusest peale”. (Joh. 8:44; 12:31) Kohe oma mässulise teguviisi alguses tõi ta inimkonnale surma. Maailma vägivaldne ajalugu peegeldab tema vaimu. Ent Saatan võib ilmuda ka näiliselt teistsugusel kujul. Nõnda siis väidavad tema mõtteviisist mõjutatud inimesed, et kuigi on hea olla religioosne inimene, on siis, kui elu on kaalul, kasulik järgida „ekspertide” nõuannet, selle asemel et Piiblile toetuda. (Võrdle 2. Korintlastele 11:14, 15.) Mida sinu süda ütleb, kui satud olukorda, kus paistab olevat tegemist elu ja surma küsimusega? Muidugi mõista peaksime soovima Jehoovale meeldida.
3. a) Miks me peaksime eriti selle vastu huvi tundma, mida Piibel vere kohta ütleb? b) Loe 1. Moosese 9:3—6 ja Apostlite teod 15:28, 29 ning vasta seejärel nende tekstide abil ülaltoodud küsimustele.
3 Jumala Sõna näitab, et elu ja veri on tihedalt seotud: „Liha hing [ehk elu] on veres.” Elu on püha, ja ka verd peab Jumal pühaks. See kuulub temale ja seda peab kasutatama vaid sel viisil, mille tema heaks kiidab. (3. Moos. 17:3, 4, 11; 5. Moos. 12:23) Niisiis on meil põhjust hoolega järele kaaluda, mida ta meilt seoses verega nõuab.
Loe 1. Moosese 9:3—6
Millised sinu ümbruskonna tavad nõuavad sinult valvsust, et mitte loomaverd tarvitada?
Kuidas sa suhtuksid inimvere joomisse (mida harrastati Rooma gladiaatorivõitlustel), pidades silmas loomavere kohta öeldut salmis 4?
Kellele eelkõige peab inimene vastust andma inimvere valamise eest, nagu on näidatud salmides 5 ja 6?
Kas siin teatatakse, et need nõudmised kehtivad vaid piiratud aja jooksul? Kas need käivad ka meie kohta?
Kas siin kasutatud väljendusviis näitab, et see ei käi inimvere kohta?
Kas see tekst viitab erandite tegemise võimalusele hädaolukorra puhul?
4. Milliseid samme peaks inimene Pühakirja järgi ette võtma, et ta ei oleks veresüüs osaline?
4 Me ei saa mõelda, et me pole inimvere valamises süüdi vaid seepärast, et me kedagi ei tapa. Pühakiri näitab, et kui me kuulume ükskõik millisesse organisatsiooni, millel on Jumala ees veresüü, peame katkestama sellega sidemed, kui me ei taha osaleda selle pattudes. (Ilm. 18:4, 24; Miika 4:3) Seda peab tegema viivitamatult.
5. Kuidas usinus põlluteenistuses on seotud veresüüst vabana püsimisega?
5 Kui Jumala sulased, keda Jumal on volitanud hoiatama suures viletsuses saabuva hävingu eest, tahavad jääda vabaks veresüüst, peavad nad seda sõnumit ustavalt kuulutama. (Võrdle Hesekiel 3:17—21.) Apostel Paulus pidas talle ülesandeks tehtud teenimise tõttu end igasuguste inimeste ees võlglaseks. Ta tundis, et ta on vastutusest nende vere ees vaba vaid seejärel, kui on andnud neile põhjalikku tunnistust Jumala päästekorraldusest. (Rooml. 1:14, 15; Ap. t. 18:5, 6; 20:26, 27) Kas sinu usinus põlluteenistuses peegeldab samasugust teadlikkust vastutusest, mis lasub kõigil Jehoova tunnistajail?
6. Milline seos valitseb õnnetuste ärahoidmise ja elu pühaduse austamise vahel?
6 Me peaksime tõsiselt mõtlema ka surmaga lõppevatele õnnetusjuhtumitele. Moosese seadus ei pidanud süütuks inimesi, kes põhjustasid kaasinimese surma õnnetusjuhtumi läbi. Neid karistati. (2. Moos. 21:29, 30; 5. Moos. 22:8; 4. Moos. 35:22—25) Kui me võtame südamesse sellega seotud põhimõtte, hoidume hoolikalt põhjustamast surmatoovaid õnnetusi sellega, mil viisil me mingit sõidukit juhime, või sellega, et riskime rumalalt ega hoolitse ohutuse eest kodus või töökohas. Kas sinu suhtumine nendesse asjadesse näitab, et sa hindad täiel määral elu pühadust?
Kuidas on lugu vere meditsiinilise kasutamisega?
7. a) Kas ühe inimese vere ülekandmine teisele inimesele sobib kokku vere pühadusega? b) Miks pole mõistlik piirduda käsu puhul ’hoiduda vere eest’ vaid esimesel sajandil üldlevinud ravimeetoditega?
7 Kuigi vereülekannete tegemises elu päästmiseks pole midagi uut, on verd iseäranis 20. sajandil laialdaselt kasutatud. Sel eesmärgil kasutatakse nii täisverd kui ka vere põhikoostisosi. Muidugi mõista ei garanteeri taolised meditsiinilised protseduurid, et patsient ei sure. On tõsiasi, et mõnikord on surma põhjuseks just vere kasutamine. Kuid veelgi tähtsam on küsimus: „Kas Piibli nõue ’hoiduda vere eest’ käib taolise meditsiinis kasutatava ravimeetodi kohta?” Käib küll! Teise elusolendi, kas looma või inimese vere kehasse võtmine on Jumala seaduse rikkumine. See näitab lugupidamatust vere pühaduse vastu. (Ap. t. 15:19, 20) Pole mingit alust arvata, et käsk ’hoiduda vere eest’ piirdub vaid esimesel sajandil käibel olnud ravimeetoditega ega hõlma kaasaegseid meditsiinilisi menetlusviise. Arutle järgneva üle: kas võiks keegi väita, et Piibli käsk, mis keelab mõrva, ei hõlma inimelu ebaseaduslikku hävitamist tulirelvaga, kuna meile teadaolevad tulirelvad leiutati alles palju hiljem? Ja kas oleks mõistlik väita, et joomarluse keeld käib vaid esimesel sajandil tuntud jookide, aga mitte kaasaegsete kangete vägijookide kohta? Nendele, kes tõepoolest soovivad Jumalale meeldida, on käsuga ’hoiduge verest’ edasiantud sõnum selge.
8. a) Kuidas sa saad otsustada, kas teatud meditsiiniline protseduur on kristlasele kohane? b) Millised Piibli põhimõtted võivad aidata sul arukat otsust langetada, kui arst soovib sinu enda verd võtta, seda talletada ja seejärel operatsiooni ajal jälle sinu kehasse viia? c) Mille üle võiks arutleda seoses raviga, mis nõuab vere ringlemist väljaspool keha oleva seadeldise kaudu?
8 Sellele vaatamata võib mõningate meditsiiniliste protseduuride keerukus küsimusi tekitada. Kuidas saab neid lahendada? Kõigepealt palu oma arstilt kavandatava protseduuri kohta põhjalikku selgitust. Seejärel analüüsi seda palvemeelselt Piibli põhimõtete valguses. Ehk teeb arst ettepaneku, et sinult võetaks verd, mis talletatakse, et seda hiljem operatsiooni ajal vajaduse korral kasutada. Kas sa nõustuksid sellega? Tuleta meelde, et Moosese kaudu antud Jumala Seaduse järgi tuli elusolendist eemaldatud veri maha valada. (5. Moos. 12:24) Meie pole tänapäeval selle seadusekogu all, kuid see annab meile edasi sõnumi, et veri on püha ja kui see on elusolendi kehast eemaldatud, tuleb see Jumalale tagasi anda, valades selle tema jalgealusele järile, maa peale. (Võrdle Matteuse 5:34, 35.) Kuidas oleks siis kohane talletada sinu verd (kasvõi suhteliselt lühikeseks ajaks) ja seejärel see sinu kehasse tagasi viia? Ent kuidas on lugu siis, kui arst ütleb, et operatsiooni ajal või mingi muu ravi käigus juhitakse sinu veri väljaspool sinu keha olevasse seadeldisse ja seejärel kohe kehasse tagasi? Kas sa nõustuksid sellega? Mõned arvavad, et nad võivad seda puhta südametunnistusega lubada, eeldusel, et seadeldis on eelnevalt täidetud veretu vedelikuga. Nad peavad väljaspool keha asuvat seadeldist oma vereringesüsteemi pikenduseks. Muidugi mõista tuleb ette igasuguseid olukordi, ja otsuse pead langetama sina. Kuid sinu otsus peaks jätma sulle puhta südametunnistuse Jumala ees. — 1. Peetr. 3:16; 1. Tim. 1:19.
9. a) Milliseid ettevaatusabinõusid tuleks võtta kasutusele, et võiksid olla kindel, et sinu otsust ’hoiduda vere eest’ austatakse? b) Kuidas võidakse mõnikord isegi hädaolukorra puhul ebameeldivaid kokkupõrkeid vältida? c) Mida sa teeksid, kui arst või kohus püüaks sulle vereülekannet peale sundida?
9 Et võiksid olla kindel selles, et arst austab sinu otsust ’hoiduda vere eest’, räägi temaga enne, kui tekib mingi meditsiiniline hädaolukord. Kui sul on tarvis minna haiglasse ravile, võta tarvitusele ettevaatusabinõud, esita kirjalik sooviavaldus, et verd ei kasutataks, samuti räägi sellest isiklikult arstiga, kes sind ravib. Ent kui on tegemist ootamatu hädaolukorraga? Tihti võib ebameeldivaid kokkupõrkeid vältida, kui arstiga vesteldakse lugupidavalt ja mõistlikult ning ergutatakse teda kasutama oma abistamisoskusi, ent siiski pidama lugu patsiendi kristlikust südametunnistusest. (Õpet. 15:1; 16:21, 23) Aga mida teha siis, kui ehk head sooviv meditsiinipersonal väidab kindlalt, et verest keeldumine seab ohtu meie elu, ja püüab meid seega sundida järeleandmisi tegema? Usk Jehoova teede õigsusesse peaks meile kindlust andma. Lojaalsus Jehoovale peaks panema meid otsusekindlalt vastu seisma, sest me tahame Jumalale enam kuuletuda kui inimestele. — Ap. t. 5:29; võrdle Iiob 2:4; Õpetussõnad 27:11.
Kui tõsine see küsimus on?
10. Miks ei peaks väide, et vereülekanne on meie elu päästmiseks tarvilik, muutma meie suhtumist sellesse küsimusse?
10 Nendele inimestele, kes Jehoovat veel ei tunne, võib mõnikord tunduda, et väited vereülekande poolt osutavad elu pühaduse kõrgele hindamisele. Ent me ei tohi unustada, et paljud, kes nõnda väidavad, vaatavad läbi sõrmede ka elu hävitamisele abordi kaudu. Jehoova teab elust ja verest palju rohkem kui ükski meditsiinialane „ekspert”. Kõik Tema käsud on meile kasuks tulnud, need kaitsevad meie praegust elu ja tagavad tulevikuväljavaate. (Jes. 48:17; 1. Tim. 4:8) Kas on käsk ’hoiduda vere eest’ mingi erand?
11. a) Milline oli vere kasutamise ainuke moodus, mida Jehoova iisraellastele lubas? b) Miks on see meile kui kristlastele väga tähtis?
11 Seda, kui tõsine asi on vere pühaduse austamine, rõhutab see, mida Jehoova ütles seoses ainsa verekasutamismoodusega: „Liha hing on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu. Seepärast ma olen öelnud Iisraeli lastele: ükski teist ei tohi verd süüa.” (3. Moos. 17:11, 12) Kogu loomaveri, mis kooskõlas selle nõudmisega Jehoova altarile välja valati, oli Jeesus Kristuse kallihinnalise vere eelpilt. (Heebr. 9:11, 12; 1. Peetr. 1:18, 19) Jumala seadus, mis keelas vere kasutamise igasugusel muul otstarbel, rõhutas seega Jeesuse enda vere pühadust. Sellest järeldub, et igasugune vere väärtarvitamine näitab täielikku lugupidamatust Jehoova päästekorralduse vastu, mille ta oma Poja kaudu teostab.
12. Miks ei otsiks tõeline kristlane surmaohus olles abi vere väärkasutamisest?
12 On tõesti lühinägelik pöörata Jumalale selg, kui küsimuse all on elu ja surm! Kuigi me hindame kohusetundlike arstide teeneid, ei püüa me Jumala seaduse rikkumise teel meeleheitlikult hoida end või endi omakseid elus veel mõned päevad või aastad, otsekui olekski see elu kõik. Meil on usk Jeesuse äravalatud vere väärtusesse ja igavesse ellu, mille see võimalikuks teeb. Me usume kogu südamest, et Jumala ustavad sulased — ka need, kes surevad — saavad tasuks igavese elu. — Joh. 11:25; 1. Tim. 4:10.
Kordamisküsimusi aruteluks
● Mis teeb elu ja vere pühaks? Miks on maailm teistsuguse vaate omaks võtnud?
● Kuidas me ilmutame austust loomade vere pühaduse vastu?
● Millistel eri viisidel me kõik peaksime näitama, et peame inimelu pühaks? Kui tähtis on seda teha?
[Uurimisküsimused]
