Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas Jehoova oma organisatsiooni juhib?

Kuidas Jehoova oma organisatsiooni juhib?

15. peatükk

Kuidas Jehoova oma organisatsiooni juhib?

1. Millist informatsiooni annab Piibel Jehoova organisatsiooni kohta, ja miks on see meie jaoks tähtis?

JEHOOVA laseb meil inspireeritud Pühakirja kaudu heita pilgu oma imelisele taevasele organisatsioonile. (Jes. 6:2, 3; Hes. 1:1, 4—28; Taan. 7:9, 10, 13, 14) Kuigi me ei saa vaimolevusi näha, pöörab ta meie tähelepanu sellele, mil viisil pühade inglite tegevus tõelisi kummardajaid maa peal mõjutab. (1. Moos. 28:12, 13; 2. Kun. 6:15—17; Laul 34:8; Matt. 13:41, 42; 25:31, 32) Samuti kirjeldab Piibel Jehoova organisatsiooni nähtavat osa ja aitab meil mõista, kuidas ta seda juhib. Kui me neid asju tõepoolest vaimselt mõistame, aitab see meil ’käia Issanda vääriliselt Talle kõigiti meeldida püüdes’. — Kol. 1:9, 10, UT.

Nähtava osa äratundmine

2. Mis on olnud alates m.a.j. 33. aasta nelipühist Jumala kogudus?

2 Iisraeli rahvas oli 1545 aastat Jumala kogudus. Kuid nad ei pidanud seaduselepingut ja hülgasid Jumala enda Poja. Niisiis tõi Jehoova esile uue koguduse, millega ta tegi uue lepingu. Pühakirjas räägitakse sellest kui Kristuse „mõrsjast”, mis koosneb neist 144000-st, keda Jumal on valinud ühendamiseks oma Pojaga taevas. (Efesl. 5:22—32; Ilm. 14:1; 21:9, 10) Esimesed neist võiti püha vaimuga nelipühil, aastal 33 m.a.j. Püha vaimu kaudu andis Jehoova täiesti selge tõendi, et see on nüüd kogudus, mida ta oma eesmärgi täideviimiseks kasutab. — Heebr. 2:2—4.

3. Kes moodustavad tänapäeval Jehoova nähtava organisatsiooni?

3 Tänapäeval on maa peal vaid 144000-nde jäänus. Kuid Piibli prohvetiennustuste täitumise kohaselt on „teistest lammastest” koosnev suur rahvahulk toodud nendega tihedasse läbikäimisse. Hea Karjane Jeesus Kristus on liitnud need „teised lambad” oma järelkäijate jäänusega, kes on vaimust sigitatud, nii et nad moodustavad vaid „ühe karja” tema kui nende „ühe karjase” juhtimise all. (Joh. 10:11, 16; Ilm. 7:9, 10) Nad kõik moodustavad ühe ühendatud organisatsiooni, Jehoova nähtava organisatsiooni tänapäeval.

Teokraatliku struktuuriga

4. Kes seda organisatsiooni juhib, ja kuidas?

4 Pühakirja väljendus „elava Jumala kogudus” teeb selgeks, kes seda juhib. See organisatsioon on teokraatlik, see tähendab, et seda valitseb Jumal. Jehoova juhatab oma rahvast Issand Jeesus Kristuse kaudu, kelle Ta määras koguduse nähtamatuks peaks, ning oma inspireeritud Sõna Piibli kaudu. — 1. Tim. 3:14, 15; Efesl. 1:22, 23; 2. Tim. 3:16, 17.

5. a) Kuidas oli koguduse taevane juhtimine esimesel sajandil ilmne? b) Mis näitab, et Jeesus on ikka veel koguduse pea?

5 Selline teokraatlik juhtimine oli väga ilmne, kui püha vaim nelipühil, aastal 33 m.a.j., esimesi koguduseliikmeid tegutsema õhutas. (Ap. t. 2:1—4, 32, 33) See ilmnes ka siis, kui Jehoova ingel juhtis sündmusi, mis viisid hea sõnumi levimiseni Aafrikas. (Ap. t. 8:26—39) Nii oli see siis, kui Jeesuse hääl Saulusele Tarsosest juhendeid andis ja kui alustati misjonitööd mittejuutide keskel. (Ap. t. 9:3—7, 10—17; 10:9—16, 19—23; 11:12) Kuid mitte alati ei antud vajalikke juhendeid taolisel tähelepanuväärsel viisil. Tuli aeg, mil taevast ei kuuldud enam hääli, mil inglid ei ilmunud enam inimestele ja mil enam ei antud imelisi vaimuandeid. Ometi oli Jeesus oma ustavatele järelkäijatele tõotanud: „Vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani”, ja tõendid näitavad, et ta on seda teinud. (Matt. 28:20; 1. Kor. 13:8) Jehoova tunnistajad tunnustavad tema pea-seisundit, ja lisaks sellele on ilmne, et ilma tema abita oleks neil võimatu ägeda vaenulikkusega silmitsi seistes Kuningriigi sõnumi kuulutamist jätkata.

6. a) Kes moodustavad „ustava ja mõistliku orja”, ja mispärast just nemad? b) Millise ülesande Jeesus sellele „orjale” andis?

6 Vahetult enne surma rääkis Jeesus oma jüngritele „ustavast ja mõistlikust orjast”, kellele tema kui Isand erilise vastutuse usaldab. Vastavalt Jeesuse sõnadele on see „ori” kohal siis, kui Issand taevasse läheb, ja ta on olemas ka Kristuse tagasituleku ajal. Taoline kirjeldus ei või kuidagi ühe inimese kohta käia. Kuid see käib Kristuse ustava võitud koguduse kohta tervikuna. Jeesus teadis, et ta ostab nad omaenda verega, ja seepärast viitas ta neile tervikuna sobivalt kui „orjale”. Ta andis neile teha ühe töö, volitades neid kõiki tegema jüngreid ja seejärel andma neile edenevalt vaimset toitu, jagades neile „[vaimset] toitu õigel ajal”. Nelipühil, aastal 33 m.a.j., kinnitas püha vaim neile, et nad on määratud seda ülesannet täitma. — Matt. 24:45—47, NW; 28:19, 20; 1. Kor. 6:19, 20; võrdle Jesaja 43:10.

7. a) Milline suurem vastutus on „orjal” praegu? b) Miks on tähtis, millist vastukaja me selle kanali kaudu tulevale õpetusele osutame?

7 Kui see „ori” on Isanda tagasitulemise ajal ustavalt oma tööd tegemas, pidi talle usaldatama suurem vastutus. Järgnevad aastad pidid olema Kuningriigist ülemaailmse tunnistuse andmise aeg ja siis pidi kogutama ka Jehoova kummardajate ’suur rahvahulk’, et nad „suure viletsuse” üle elaksid. (Matt. 24:14; Ilm. 7:9, 10) Ka nemad vajavad vaimset rooga, ja seda pakutakse neile selle kollektiivse „orja”, Kristuse vaimuga võitud sulaste kaudu. Et Jehoovale meeldida, on meil tarvis võtta vastu õpetust, mida ta selle kanali kaudu annab, ja tegutseda sellega täielikus kooskõlas.

8, 9. a) Milline korraldus tehti esimesel sajandil selleks, et lahendada õpetusega seotud küsimusi ja anda hea sõnumi kuulutamisega seotud vajalikke juhendeid? b) Milline samasugune korraldus kehtib tänapäeval?

8 Loomulikult võivad aeg-ajalt kerkida küsimused õpetuse ja toimimisviiside kohta. Mida siis teha? Apostlite teod 15. peatükk räägib meile, kuidas lahendati tüliküsimus, mis puudutas mittejuutidest uskupöördunuile esitatavaid nõudeid. Selle tüliküsimusega pöörduti Jeruusalemma apostlite ja vanemate meeste poole, kes teenisid keskse juhtiva koguna. Need vanemad mehed polnud eksimatud; nad polnud inimesed, kes kunagi vigu ei tee. (Võrdle Galaatlastele 2:11—14.) Kuid Jumal kasutas neid. Nad kaalusid, mida inspireeritud kirjutised käsitletava asja kohta ütlevad, ja ka tõendeid, kuidas Jumala vaim mittejuutide põllul töö algatas, ning tegid seejärel oma otsuse teatavaks. Jumal õnnistas seda korraldust. (Ap. t. 15:1—29; 16:4, 5) Sellest kesksest kogust läkitati kooskõlas Issandalt endalt saadud volitusega ka üksikisikuid hea sõnumi kuulutamist edendama. — Ap. t. 8:14; Gal. 2:9.

9 Meie päevil koosneb Juhtiv Kogu vaimuga võitud vendadest, kes on eri maadest pärit. See asub Jehoova tunnistajate ülemaailmses keskuses. Jeesus Kristuse juhtimise all edendab see lojaalselt puhta kummardamise huvisid. Neil vendadel on samasugune suhtumine nagu apostel Paulusel, kes kaaskristlastele vaimset nõu andes kirjutas: „Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased; sest teie püsite usus.” — 2. Kor. 1:24.

10. a) Kuidas otsustatakse, kes saavad vanemateks ja teenistusabilisteks? b) Miks me peaksime tegema tihedat koostööd nendega, kes on määratud taolisse ametisse?

10 Kõikjal maailmas tunnustavad Jehoova tunnistajad seda teokraatlikku korraldust. Kõik nende kohalikud kogudused teevad selle koguga tihedat koostööd. Nad ootavad, et Juhtiv Kogu nimetaks ametisse vanemad ja teenistusabilised, kes hoolitseksid koguduse asjade ladusa sujumise eest. Mille põhjal valitakse inimesi taolisse ametisse määramiseks? Vastavad nõuded on Piiblis selgelt esitatud. Nii vanemad, kes esitavad soovitusi, kui ka need, kes on volitatud ametisse määrama, kannavad seoses nendest nõuetest kinnipidamisega tõsist vastutust Jumala ees. (1. Tim. 3:1—10, 12, 13; 5:22; Tiit. 1:5—9) Koguduse liikmete seas ei tehta valimiseelset kihutustööd ega korraldata hääletamist. Selle asemel tegutsetakse kooskõlas sellega, kuidas apostlid esimesel sajandil inimesi ametisse määrasid: soovituse eest vastutavad ülevaatajad ja need, kes hiljem inimesed ametisse määravad, paluvad Jumalalt tema vaimu abi ja otsivad juhatust tema inspireeritud Sõnast. (Ap. t. 6:2—4, 6; 14:23; võrdle Laul 75:7, 8.) Osutades vastukaja vanematelt tulevale juhtimisele, võime näidata hindamist selle vastu, et Kristus on armastavalt andnud meile need „annid inimeste näol”, kes aitavad meil kõigil jõuda „ühtsusele usus”. — Efesl. 4:8, 11—16, NW.

11. a) Milliseid hinnalisi teenistusi sooritavad naised selle teokraatliku korralduse raames? b) Millal on neil tarvis peakatet kanda, ja mispärast?

11 Pühakiri näitab, et koguduses peavad ülevaataja-ametis olema mehed. See ei alaväärista naisi mingil kombel, sest paljud neist kuuluvad taevase Kuningriigi pärijate hulka. Tagasihoidliku ja sündsa käitumisega ja oma perekonna eest usina hoolitsemisega annavad ka kristlikud naised oma osa koguduse heale mainele. (Tiit. 2:3—5) Tihti teevad nad suure osa sellest tööst, mis on seotud uute huvitatute leidmisega ja nende toomisega organisatsiooni. (Laul 68:12, NW) Kuid koguduses õpetamise eest kannavad hoolt mehed, kes on selleks ametisse määratud. (1. Tim. 2:12, 13) Juhul kui koguduse korraldatud koosolekul pole ühtki selleks kõlblikku meest, kannab naine peakatet, kui ta koosolekut juhatab või palve esitab. * Sel teel ilmutab ta lugupidamist Jehoova korralduse vastu, olles Jeesuse eeskuju kohaselt oma Isale kõiges allaheitlik. — 1. Kor. 11:3—16; Joh. 8:28, 29.

12. a) Kuidas õhutab Piibel vanemaid oma ametisse suhtuma? b) Milline hiilgav eesõigus on meil kõigil?

12 Maailmas peetakse väljapaistva positsiooniga inimest tähtsaks, kuid Jumala organisatsioonis kehtib reegel: „Kes teist kõigist on vähem, see on suur!” (Luuka 9:46—48; 22:24—26) Niisiis annab Pühakiri vanematele nõu, et nad ei valitseks isandaina nende üle, kes on Jumala pärisosa, vaid oleksid karjale eeskujuks. (1. Peetr. 5:2, 3) Mitte ainult üksikuil väljavalituil, vaid kõigil Jehoova tunnistajail, meestel ja naistel, on hiilgav eesõigus esindada Universumi Suverääni, rääkides alandlikult tema nimel ja kõneldes kõikjal inimestele tema Kuningriigist.

13. Arutle selle lõigu lõpus loetletud küsimusi, kasutades toodud kirjakohti.

13 Meil oleks hea endilt küsida: „Kas me tõepoolest hindame seda, kuidas Jehoova oma nähtavat organisatsiooni juhib? Kas meie hoiak, kõne ja teod peegeldavad seda?” Järgmiste punktide üle arutlemine võib aidata meil igaühel seda analüüsida:

Kui me tõepoolest allume Kristusele kui koguduse peale, siis mida me vastavalt järgnevatele kirjakohtadele teeme? (Matt. 24:14; 28:19, 20; Luuka 21:34—36; Joh. 13:34, 35)

Mil määral peaksid kõik organisatsiooni kuulujad tundma sõltuvust Jumalast ja Kristusest, püüdes olla viljakad kristlased? (Joh. 15:5; 1. Kor. 3:5—7)

Kelle lahket hoolt me peaksime nägema selles, et vanemad püüavad parandada teatud inimeste mõtteviisi, et need suhtuksid asjadesse samamoodi nagu kõik teised organisatsiooni kuulujad? (Efesl. 4:7, 8, 11—13; 2. Kor. 13:11)

Kelle vastu me ilmutame lugupidamist, kui võtame hindavalt vastu vaimse toidu, mis tuleb „orja”-klassi ja selle Juhtiva Kogu kaudu? Mida näitab see, kui me neist halvustavalt räägime? (Luuka 10:16; võrdle 3. Johannese 9, 10.)

Miks me ei peaks ametisse määratud vanemate suhtes karmilt kriitilised olema? (Ap. t. 20:28; Rooml. 12:10)

14. a) Mida me näitame oma suhtumisega teokraatlikku organisatsiooni? b) Millised võimalused on meil seoses sellega tõestada, et Kurat on valetaja, ja teha rõõmu Jehoova südamele?

14 Tänapäeval tegeleb Jehoova meiega oma nähtava organisatsiooni kaudu, mille pea on Kristus. Niisiis näitab meie suhtumine organisatsiooni tegelikult seda, millise seisukoha me suveräänsuse tüliküsimuses võtame. (Heebr. 13:17) Saatan väidab, et meid kõiki ajendab soov isiklikku kasu saada, et me oleme peamiselt iseendast huvitatud. Kui aga teeme end rõõmuga kättesaadavaks, et teenida mistahes vajalikul viisil, ja hoidume ütlemast ja tegemast midagi sellist, mis meile endile kohatut tähelepanu tõmbaks, siis tõestame, et Kurat on valetaja. Kui me armastame neid, kes ’juhivad’, ja peame neist lugu ning jäljendame nende usku, kuigi me ei ’imetle inimesi oma tulu pärast’, siis teeme Jehoova südamele rõõmu. (Heebr. 13:7; Juuda 16, UT) Arendades tervet lugupidamist Jehoova organisatsiooni vastu ja tehes kogu südamest seda tööd, mille tegemist ta juhib, tõendame, et Jehoova on tõepoolest meie Jumal ja et me oleme ühendatud tema kummardamises. — 1. Kor. 15:58.

[Allmärkus]

^ par. 11 Ent ta ei pea olema peakattega, kui ta kuulutab majast majja, sest hea sõnumi kuulutamise kohustus lasub kõigil kristlastel. Kui aga olud nõuavad, et ta juhataks kodust piibliuurimist oma abikaasa juuresolekul (kes on ta pea, kuigi ta ehk pole kristlane), peaks ta kandma peakatet. Ka siis, kui naine juhatab eelnevalt kokkulepitud kodust piibliuurimist ja erandjuhul viibib kohal meessoost pühendunud koguduseliige, peaks naine katma oma pea, kuid vend peaks esitama palve.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Kes moodustavad Jehoova nähtava organisatsiooni tänapäeval? Mis on selle eesmärk?

● Kes on määratud koguduse peaks? Milliste nähtavate korralduste kaudu ta meid armastavalt juhib?

● Millist õiget suhtumist peaksime arendama seoses vastutuse ja inimestega organisatsioonis?

[Uurimisküsimused]