14. peatükk

’Ma teen teiega lepingu kuningriigi saamiseks’

1. Millise väljavaate seadis Jeesus surmaeelsel õhtul oma apostlite ette?

SURMAEELSEL õhtul ütles Jeesus oma ustavatele apostlitele: ’Minu Isa majas on palju eluasemeid. Ma lähen teile aset valmistama, et teiegi oleksite, kus mina olen.’ Hiljem ütles ta neile: „Mina teen teiega lepingu, nii nagu minu Isa on teinud minuga lepingu, kuningriigi saamiseks.” (Joh. 14:2, 3; Luuka 22:29, NW) Millise imelise väljavaate ta nende ette seadis!

2. Kui paljud on koos Kristusega tema taevases Kuningriigis?

² Ent Jeesus ei mõelnud, et ainult need apostlid valitsevad koos temaga ta taevases Kuningriigis. Hiljem tehti selgeks, et 144000-l maa pealt ostetud inimesel on see suurejooneline eesõigus. (Ilm. 5:9, 10; 14:1, 4) Kas tänapäeval on mõningaid, kes püüavad selle eesõiguse osaliseks saada?

Kuningriigi pärijate kogumine

3. Millisele võimalusele pööras Jeesus avalikus teenistuses olles tähelepanu?

³ Pärast seda, kui Heroodes Antipas oli Ristija Johannese vangistanud, alustas Jeesus jõulist avaliku kuulutamise hoogtööd, kusjuures ta tähelepanu keskpunktiks oli „taevaste kuningriik”. (Matt. 4:12, 17, NW) Ta tegi inimestele teatavaks, et neil on võimalik sellesse Kuningriiki pääseda, ja tema  jüngrid püüdsid tõsiselt seda autasu kätte saada. — Matt. 5:3, 10, 20; 7:21; 11:12.

4. a) Millal võiti Jeesuse esimesed jüngrid püha vaimuga? b) Mis näitab, et sellest ajast alates pöörati tähelepanu Kuningriigi pärijate kogumisele?

⁴ Nelipühil, aastal 33 m.a.j., võiti esimesed neist püha vaimuga. (Ap. t. 2:1—4; 2. Kor. 1:21, 22) Tehti teatavaks Jumala päästekorraldus, mille kaudu võib saada surematuse taevas. Peetrus kasutas „taevaste kuningriigi võtmeid” selle teadmise avamiseks — kõigepealt juutidele, siis samaarialastele ja seejärel mittejuutidele. (Matt. 16:19, NW) Selle valitsuse moodustamisele, mis pidi inimkonna üle 1000 aastat valitsema, pöörati erilist tähelepanu, ja peaaegu kõik Kristlike Kreeka Kirjade inspireeritud kirjad on suunatud eeskätt sellele Kuningriigi pärijate rühmale — „pühadele”, „taevase kutsumise osalistele”. *

5. Kas neid kutsuti taevasse elama sellepärast, et nad olid paremad kui need Jumala sulased, kes varem olid elanud?

⁵ Neid ei kutsutud taevasse elama mitte sellepärast, et nad on mingil määral paremad kui kõik need Jumala sulased, kes olid surnud enne m.a.j. 33. aasta nelipühi. (Matt. 11:11) Jehoova hakkas nüüd lihtsalt valima neid, kes saavad Jeesus Kristuse kaasvalitsejaiks. Sellele järgnenud 1900 aasta jooksul oli olemas vaid üks kutsumus, taevane kutsumus. Jumal osutas piiratud hulgale isikutele ärateenimata lahkust, et edendada oma tarku ja armastavaid eesmärke. — Efesl. 2:8—10.

6. a) Miks peab saabuma aeg, mil taevast kutset enam ei esitata? b) Kes juhib asju nõnda, et täitub ka ’suure rahvahulga’ kohta käiv prohvetiennustus, ja mis on juba toimunud?

 ⁶ Aja jooksul saab see ettemääratud, 144000-ndega piiratud arv täis. Nende vaimsete iisraellaste lõplik heakskiitva pitseriga märkimine on lähedal. (Ilm. 7:1—8) Oma vaimu ja Sõna abil, mida ta oma nähtaval organisatsioonil mõista laseb, juhib Jehoova siis asju nii, et täitub tema eesmärgi teine osa, mida kirjeldatakse Ilmutuse 7:9—17. Kõigist rahvastest kogutakse ’suur rahvahulk’, kellel on meeltülendav väljavaade elada üle suur viletsus ja elada igavesti täiuslikuna maises Paradiisis. Kui me mõtleme sellele, mis on juba toimunud, paistab olevat ilmne, et üldiselt lõppes taevase kutse esitamine 1935. aasta paiku, mil saadi selgesti aru ’suure rahvahulga’ maisest lootusest. Sellest ajast saadik on nende mõne tuhande taevase klassi liikmega, kes on veel maa peal, ühendatud miljonid Jehoova kummardajad, kes loodavad kindlalt elada igavesti just siin, maa peal.

7. Kas on võimalik, et keegi võiks isegi tänapäeval selle taevase kutse saada, ja miks sa nõnda vastad?

⁷ Kas tähendab see, et praegu ei kutsu Jumal kedagi taevasse elama? Enne pitseriga märgistamise lõpetamist on võimalik, et üksikud neist, kellel on see lootus, osutuvad ustavusetuks, ja nende asemele tuleb valida teised. Võib aga põhjendatult arvata, et seda juhtub harva.

Kuidas võib keegi teada, et ta on vaimne poeg?

8. Millise selgituse annab Paulus, näitamaks, kuidas pühast vaimust sigitatud inimesed on sellest tõsiasjast teadlikud?

⁸ Jumala vaim annab ristitud kristlasele, kes on saanud taevase kutse, selge kinnituse selle kohta,  et ta on võetud vaimseks pojaks. Apostel Paulus näitas seda, kui ta kirjutas „pühadele” Roomas ja kirjeldas, milline on kõigi tolleaegsete tõeliste kristlaste seisund. Ta ütles: „Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjapõlve vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapsepõlve Vaimu, kelles me hüüame: ’Abba! Isa!’ Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes temaga kannatame, siis meid ühes temaga ka austatakse.” — Rooml. 1:7; 8:14—17.

9. Kuidas ’tunnistab Vaim’ koos Jumala poegade vaimuga, et nad tõepoolest seda on?

⁹ Meie tähelepanu pööratakse sõna „vaim” kahesugusele kasutusele: „seesama Vaim” ja „meie vaim”. Esimene neist on Jumala nähtamatu tegev jõud. See sisendab tema vaimsetesse lastesse veendumuse, et nad on võetud Jumala vabadeks lasteks. See vaim tunnistab ka Jumala inspireeritud Sõna Piibli kaudu, mis on tema vaimsetele lastele otsekui isiklik kiri. (1. Peetr. 1:10—12) Kui need, kes on pühast vaimust sigitatud, loevad, mida Pühakiri Jumala vaimsetele poegadele ütleb, tunnevad nad õigustatult: „See käib minu kohta.” Seega tunnistab Jumala enda tegev jõud mitmel viisil ühes nende vaimuga — mõistuse ja südame liikumapaneva jõuga —, et nad on Jumala lapsed. Kooskõlas sellega, mida Jumala vaim sel teel näitab, kinnitub nende mõistuses ja südames lootus saada Kristuse kaaspärijaiks ning nad võtavad vastu Jumala vaimsete laste kohustused. — Fil. 3:13, 14.

10. a) Millised tegurid iseenesest ei tõenda, et inimene on võitud kristlane? b) Kuidas vaatavad „teised lambad” oma kohale Jumala eesmärgis?

 ¹⁰ Kas see käib sinu kohta? Kui käib, on sul imeline eesõigus. Oleks aga ekslik järeldada, et kuna inimene hindab tõsiselt sügavamaid vaimseid asju või on põlluteenistuses innukas või armastab sügavalt oma vendi, peab ta vaimuga võitud kristlane olema. Kõik need asjad iseloomustavad ka paljusid „teisi lambaid”. Ka nende südant puudutab see, mida nad Pühakirjast Kristuse kaaspärijate kohta loevad, kuid nad ei julge nõuda endale midagi sellist, mida Jumal nende jaoks pole ette näinud. (Võrdle 4. Moosese 16:1—17:5.) Nad mõistavad Jumala algset eesmärki maa suhtes ja teevad hindamist täis südamega tööd, et selle täitumisest osa saada.

Väärt osa võtma

11. Kes viibivad iga aasta Jeesuse surma mälestamisel ja miks?

¹¹ Iga aasta 14. niisanil pärast päikseloojangut mälestavad Jeesus Kristuse võitud järelkäijad kõikjal maailmas tema surma kooskõlas nende juhenditega, mis ta oma apostlitele andis. (Luuka 22:19, 20) Kohal viibivad ka ’teised lambad’, kuid nad ei võta leivast ja veinist osa, vaid on aupaklikud pealtvaatajad.

12. Kuidas ei ilmutanud mõned Korintose algkristlased Issanda Õhtusöömaaja vastu kohast hindamist?

¹² See pole mõttetu religioosne rituaal, vaid sellel on väga suur tähendus. Apostel Paulus kirjutas tähtsa nõuande esimesel sajandil Kreekas Korintoses elanud kristlastele, kellest mõned ei ilmutanud selle sündmuse vastu kohast lugupidamist: „Kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.” Mis tegi neist ’vääritul viisil’ osavõtjad? Nad ei valmistanud  end südames ja mõistuses õigesti ette. Koguduses oli lõhenemisi. Lisaks sõid ja jõid mõned enne koosolekut liiga palju. Nad suhtusid Issanda Õhtusöömaaega ükskõikselt. Nad ei suutnud mõista leiva ja veini tõsist tähendust. — 1. Kor. 11:17—34, UT.

13. Milline on Mälestusõhtul pakutava leiva ja veini tähendus?

¹³ Milles see tähendus seisneb? See ei seisne mingis oletatavas leiva ja veini imelises muundumises. Mitte mingis mõttes ei ohverdata Kristust igal Mälestusõhtul uuesti. Pühakiri teatab, et „Kristus ohverdati üks kord alatiseks, et kanda paljude patud”. (Heebr. 9:28, NW; 10:10, UT; Rooml. 6:9) Hapnemata leib ja punane vein on vaid sümbolid, mis kujutavad Jeesuse ohverdatud sõnasõnalist keha ja tema valatud sõnasõnalist verd. Kui hinnalised on need tegelikud vasted! Jeesuse patuta inimkeha loovutati selleks, et inimmaailmal oleks võimalus igavesti elada. (Joh. 6:51) Tema valatud verel on kahekordne tähendus: sellesse usku üles näitavate inimeste patust puhastamine ning uue lepingu kehtestamine Jumala ja vaimuga võitud kristlastest koosneva vaimse Iisraeli koguduse vahel. (1. Joh. 1:7; 1. Kor. 11:25; Gal. 6:14—16) Need hinnalised korraldused on teinud võimalikuks selle, et Jumal kuulutab „väikse karja” liikmed õiglaseks, lugedes nad tegelikult täiuslikeks inimesteks. (Luuka 12:32, NW) Nõnda toimitakse selleks, et sigitada neid püha vaimu abil Jumala poegadeks, nii et neil oleks väljavaade koos Kristusega tema taevases Kuningriigis olla. Kui nad igal aastal Mälestusõhtu sümbolitest osa võtavad, nõnda oma taevase lootuse kohta tunnistust andes, uueneb ja süveneb nendes hindamine selle vastu, et nad on Kristuse vahendusel „uues lepingus”. — Heebr. 8:6—12.

 „Meie tahame minna ühes teiega”

14. a) Miks „teised lambad” ei võta osa Mälestusõhtu sümbolitest, kuid mida nad innukalt ootavad? b) Kuidas nad vaatavad oma ühendusele Kuningriigi pärijate jäänusega?

¹⁴ „Teised lambad” näevad, kuidas Jehoova on võitutega tegelnud, ja nad on nendega ühinenud, öeldes: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!” (Sak. 8:20—23) Lisaks sellele, et nad kogunevad kokku, osalevad nad üheskoos Kuningriigi hea sõnumi teatavakstegemises kogu asustatud maal. Ent „teisi lambaid” ei võeta koos vaimse Iisraeliga „uude lepingusse”, ka ei kuulu nad „lepingusse kuningriigi saamiseks”, mille Jeesus tegi nende valitutega, kes koos temaga taevas peavad elama, ja seetõttu on kohane, et nad ei võta Mälestusõhtu sümbolitest osa. (Luuka 22:20, 29, NW) Kui aga „uus leping” oma eesmärgi saavutab, sest „väikse karja” viimasedki liikmed on taevase Kuningriigi jaoks kogutud, mõistavad „teised lambad”, et need õnnistused, mis neile maa peal selle Kuningriigi kaudu osaks saavad, on lähedal. Nad peavad eesõiguseks teenida neil „viimseil päevil” ühtselt koos Kuningriigi pärijate lojaalse jäänusega.

[Allmärkus]

Kordamisküsimusi aruteluks

● Miks nii suur osa Kristlikest Kreeka Kirjadest pöörab tähelepanu taevasele lootusele?

● Kuidas need, kes on sigitatud Jumala poegadeks, seda ise teavad? Milline tähendus on Mälestusõhtu sümbolitel, millest nad osa võtavad?

● Kuidas „teised lambad” näitavad, et nad tõepoolest on „väikse karjaga” ühtsed?

[Uurimisküsimused]