18. peatükk

Me peame Jumalale andumust kodus üles näitama

1. a) Milliseid muudatusi on paljud inimesed teinud pärast seda, kui nad on õppinud tundma Jehoova norme abielu kohta? b) Mis veel kuulub kristliku perekonnaelu juurde?

OLEME piibliuurimise käigus juba õppinud abielu ja perekonnaeluga seotud südantsoojendavaid tõdesid. Saime teada, et Jehoova on abielu Algusepanija, ja mõistsime, et Piiblis on ta andnud perekondadele parimat juhatust. On kiiduväärt, et selle juhatuse tulemusena on paljud inimesed seksuaalselt ebamoraalse elu hüljanud ja oma abielu nõuetekohaselt registreerinud. Ent lisaks sellele sisaldab kristlik perekonnaelu palju muudki. See hõlmab ka seda, kuidas me suhtume abieluliidu püsivusse, samuti oma perekonnakohustuste täitmist ja seda, kuidas me teisi perekonnaliikmeid kohtleme. — Efesl. 5:33—6:4.

2. a) Kas igaüks rakendab kodus Piiblist saadud teadmisi? b) Kuidas Jeesus ja Paulus rõhutavad kodus Piibli teadmiste rakendamise tähtsust?

² Miljonid inimesed teavad, mida Piibel selle kõige kohta ütleb. Aga nad ei rakenda seda ellu, kui nad omaenda kodus probleemidega silmitsi seisavad. Kuidas on lugu meiega? Kindlasti ei soovi keegi meist sarnaneda nende inimestega, kelle Jeesus hukka mõistis, kuna nad hiilisid mööda Jumala käsu täitmisest, mis nõuab, et lapsed oma vanemaid austaksid, ja arvasid, et religioosse andumuse teesklemisest  piisab. (Matt. 15:4—9) Me ei soovi olla inimesed, kellel on küll Jumalale andumuse nägu, aga kes ei näita seda üles „oma majarahva” seas. Selle asemel peaksime osutama tõelist Jumalale andumust, mis on „suur tuluallikas”. — 1. Tim. 5:4; 6:6; 2. Tim. 3:5, NW.

Kui kaua abielu kestab?

3. a) Mis paljude abieludega juhtub, kuid milline peaks olema meie kindel otsus? b) Vasta oma Piiblit kasutades ülaltoodud küsimustele, mis puudutavad abielu püsivust.

³ Üha sagedamini osutuvad abielusidemed väga hapraks. Mõned abikaasad, kes on 20, 30 või 40 aastat koos elanud, otsustavad nüüd kellegi teisega „uut elu” alustada. Pole ka enam sugugi haruldane kuulda, et noored abielupaarid on vaid peale mõnekuist abielu lahku läinud. Sõltumata sellest, mida teised teevad, peaksime meie kui Jehoova kummardajad soovima Jumalale meeldida. Mida tema Sõna selle kohta ütleb?

Kui kauaks peaksid mees ja naine ootuste kohaselt kokku jääma, kui nad abielluvad? (Rooml. 7:2, 3; Mark. 10:6—9)

Milline on ainuke Jumala silmis kehtiv abielulahutuse alus? (Matt. 19:3—9; 5:31, 32)

Kui rangelt suhtub Jehoova abielulahutustesse, mida tema Sõna heaks ei kiida? (Mal. 2:13—16)

Kas Piibel toetab lahuselu abieluprobleemide lahendusena? (1. Kor. 7:10—13)

4. Miks mõned abielud püsivad, vaatamata kaasaegsele suundumusele?

⁴ Miks mõned abielud püsivad, samal ajal kui teised abielud — isegi nende abielud, kes väidavad end kristlased olevat — purunevad? Tihti on otsustavaks teguriks see, et abiellutakse alles siis, kui mõlemad osapooled on selleks küpsed. Ka on tähtis leida  abikaasa, kellel on samad huvid ja kellega võib asju avameelselt arutada. Kuid veelgi tähtsam on see, et ta näitab üles tõelist Jumalale andumust. Kui inimene Jehoovat tõeliselt armastab ja on Tema teede õigsuses veendunud, on olemas kindel alus kerkivate probleemide käsitlemiseks. (Laul 119:97, 104; Õpet. 22:19) Sellise inimese abielu ei õõnesta hoiak, et kui abielust ei tule midagi välja, võib alati kas lahku elama asuda või abielu lahutada. Ta ei kasuta oma abikaasa puudusi enda kohustustest kõrvalehoidmise ettekäändena. Selle asemel õpib ta eluprobleemidele kindlalt vastu astuma ja praktilisi lahendusi leidma.

5. a) Kuidas on sellega seotud lojaalsus Jehoovale? b) Millist kasu toob vankumatu Jehoova normidest kinnipidamine isegi siis, kui kohatakse ränki katsumusi?

⁵ Meile on hästi teada Kuradi väide, et kui meie isiklikult peame kannatama, jätame tähele panemata Jehoova teed ja jõuame järeldusele, et on parem ise valida, mis on hea ja mis on halb. Kuid Jehoovale lojaalsed inimesed ei ole sellised. (Iiob 2:4, 5; Õpet. 27:11) Valdav enamus Jehoova tunnistajaid, keda on taga kiusanud uskmatu abikaasa, ei ole abielutõotusest lahti öelnud. (Matt. 5:37) Mõnele on saanud osaks isegi see rõõm, et aastate möödudes on ka nende abikaasa koos nendega Jehoovat teenima hakanud. (1. Kor. 7:16; 1. Peetr. 3:1, 2) Ka need, kelle abikaasad ei ilmuta mingit muutumise märki või kelle abikaasad on nad hüljanud, kuna nad on oma usust kindlalt kinni hoidnud, teavad, et Jehoova normidest kinnipidamine toob neile rikkalikke õnnistusi. Kuidas neid on õnnistatud? Nende olud on õpetanud neid Jehoovaga lähedasemaks saama. Nad on õppinud peegeldama jumalikke omadusi isegi raskes olukorras. Nad on inimesed, kelle elu tõendab, et Jumalale andumine annab suurt jõudu. — Laul 55:23; Jak. 1:2—4; 2. Peetr. 1:5, 6.

 Igaüks teeb oma osa

6. Millisest korraldusest tuleb lugu pidada, et abielu oleks õnnelik?

⁶ Et abielu oleks tõepoolest edukas, on muidugi tarvis enamat kui vaid kooselu. Üks põhivajadusi on see, et iga perekonnaliige austaks Jehoova korraldust pea-seisundi kohta. See aitab kaasa heale korrale ja turvatundele kodus. — 1. Kor. 11:3; Tiit. 2:4, 5; Õpet. 1:8, 9; 31:10, 28.

7. Kuidas tuleks pea-seisundit perekonnas kasutada?

⁷ Kuidas tuleb seda pea-seisundit kasutada? Seda tuleb teha viisil, mis peegeldab Jeesus Kristuse omadusi. Jeesus hoiab kindlalt kinni Jehoova tegutsemisviisidest; ta armastab õiglust ja vihkab seadusetust. (Heebr. 1:8, 9, NW) Lisaks armastab ta sügavalt oma kogudust, annab sellele vajalikku juhatust ja hoolitseb selle eest. Ta ei ole uhke ega hoolimatu, vaid „tasane ja südamelt alandlik”, ja need, kes alluvad tema juhtimisele, ’leiavad hingamise oma hingedele’. (Matt. 11:28, 29; Efesl. 5:25—33) Kui abielumees ja isa oma peret sel kombel kohtleb, on selge, et ta ise allub Kristusele, kes andis Jumalale andumises täiusliku eeskuju. Muidugi mõista peavad kristlikud emad lastega tegeldes neidsamu omadusi peegeldama.

8. a) Miks võib mõnes kodus ehk tunduda, et kristlikud meetodid ei anna soovitud tulemusi? b) Mida me peaksime tegema, kui seisame taolise olukorra ees?

⁸ Ent inimese ebatäiuslikkuse tõttu võib kerkida probleeme. Teatud trotslikkus teistelt tuleva juhtimise vastu võib kelleski juba sügavalt juurdunud olla, enne kui mõni perekonnaliikmetest Piibli põhimõtteid rakendama hakkas. Lahke palumine ja armastusväärne käitumine ehk ei paista tulemusi andvat. Me teame, et Piibel käsib meil eemaldada endast „äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge”. (Efesl.  4:31) Mida aga ette võtta siis, kui mõned inimesed midagi muud peale selle ei paista mõistvat? Aga kuidas käitus Jeesus ränga surve all olles? Ta ei jäljendanud neid, kes ähvardasid ja solvasid. Selle asemel usaldas ta end oma Isa hoolde ja lootis temale. (1. Peetr. 2:22, 23) Niisiis, kui kodus kerkib katselepanevaid olukordi, tõendame meie samamoodi, et oleme Jumalale andunud, kui pöördume Jehoova poole ja palume temalt abi, selle asemel et maailma tegutsemisviise omaks võtta. — Õpet. 3:5—7.

9. Milliseid meetodeid on paljud kristlikud abielumehed õppinud vigade otsimise asemel kasutama?

⁹ Muudatused pole alati kiired tulema, kuid Piibli nõuanded on tõepoolest mõjusad. Paljud abielumehed, kellel oli kombeks oma naiste vigade üle kibestunult kurta, on leidnud, et olukord hakkas paranema, kui nad ise hakkasid paremini mõistma, kuidas Kristus oma kogudust kohtleb. See kogudus ei koosne täiuslikest inimestest. Kuid siiski armastab Jeesus kogudust, ta jättis sellele õige eeskuju, andis isegi oma elu selle eest ja ta kasutab Pühakirja selle parandamise abivahendina, et kogudus võiks talle kõigiti meeldida. (Efesl. 5:25—27; 1. Peetr. 2:21) Tema eeskuju on julgustanud paljusid kristlikke abielumehi tegema pingutusi, et anda head eeskuju ja pakkuda armastavat isiklikku abi, aitamaks kaasa suhete paranemisele. Taolised meetodid annavad palju paremaid tulemusi kui kibestunult vigade otsimine või koguni rääkimast keeldumine.

10. a) Mil kombel võib abielumees ja isa — ka see, kes väidab end olevat kristlane — teha teiste koduste elu raskeks? b) Mida võiks olukorra parandamiseks teha?

¹⁰ Muidugi mõista võivad ka abielumehe ja isa puudused kodus probleeme tekitada. Kuidas on lugu siis, kui ta ei reageeri tundlikult oma perekonna emotsionaalsetele vajadustele ega juhi perekondliku  Piibli arutelu või muu tegevuse korraldamist perekonnas? Mõnedes peredes on häid tulemusi andnud see, et probleemi arutatakse avameelselt ja vastastikuse lugupidamisega. (Õpet. 15:22; 16:23; 31:26) Aga isegi siis, kui tulemused ei ole täpselt sellised nagu loodeti, võib igaüks anda oma hinnalise osa koduse õhkkonna parandamiseks, kui tema isiklikult vaimu vilju arendab ja teiste perekonnaliikmete vastu armastavat hoolt ja tähelepanelikkust ilmutab. Edusammud ei tulene sellest, et me ootame teist inimest midagi tegevat, vaid sellest, et me teeme oma osa hästi ja osutame seega, et me näitame üles Jumalale andumust kodus. — Kol. 3:18—20, 23, 24.

Kust võib leida vastuseid

11, 12. a) Millist abi on Jehoova andnud, aitamaks meil lahendada perekonnaeluga seotud probleeme? b) Mida meil soovitatakse teha, et sellest abist täit kasu saada?

¹¹ On mitmeid allikaid, mille poole inimesed nõuande saamiseks oma perekonnaprobleemidega pöörduvad. Ent meie teame, et Jumala Sõnas on parimad nõuanded, ja me oleme tänulikud, et Jumal aitab meil oma nähtava organisatsiooni kaudu neid rakendada. Kas sina saad sellest abist täit kasu? — Laul 119:129, 130; Miika 4:2.

¹² Kas sul on lisaks koguduse koosolekutel käimisele varutud kindel aeg perekondlikuks piibliuurimiseks? Perekonnad, kes seda iga nädal korrapäraselt teevad, muutuvad kummardamises ühtseks. Kui nad arutavad seda, kuidas Jumala Sõna enda oludes ellu rakendada, rikastub nende perekonnaelu. — Võrdle 5. Moosese 11:18—21.

13. a) Kust me võime tihti leida vajalikku abi, kui meil on abielu ja perekonnaprobleeme puudutavaid eriküsimusi? b) Mida peaksid peegeldama kõik otsused, mida me langetame?

¹³ Ehk huvitavad sind abielu ja perekonda puudutavad eriküsimused. Mida näiteks arvata rasestumisvastastest  vahenditest? Kas kristlasel on sobiv lasta end steriliseerida? Kas aborti võib õigustada, kui paistab, et tõenäoliselt sünnib väärarenguga laps? Kas abielumehe ja -naise vahelistes seksuaalsuhetes on mingeid piiranguid? Mil määral tuleks murdeealiselt noorelt, kes ei ilmuta erilist huvi vaimsete asjade vastu, nõuda koos perekonnaga kummardamises osalemist? Kahtlemata on sul kõigi nende asjade kohta oma arvamus. Ent kas oskad sa Piibli põhimõtete alusel nendele vastata? Kõiki neid küsimusi on arutletud Vahitornis. Õpi kasutama saadaolevaid aineregistreid, et taolist materjali leida. Kui sul pole vanemaid väljaandeid, millele aineregister viitab, uuri järele, kas neid leidub kuningriigisaali raamatukogus. Ära looda, et igale küsimusele lihtsalt „jah” või „ei” vastatakse. Mõnikord tuleb sinul kas isiklikult või koos abikaasaga otsus langetada. Ent õpi langetama selliseid otsuseid, mis peegeldavad armastust Jehoova ja sinu perekonnaliikmete vastu. Langeta otsuseid, mis peegeldavad sinu tõsist soovi Jumalale meeldida. Kui sa seda teed, näitad nii Jehoovale kui ka teistele, kes sind hästi tunnevad, et sa tõepoolest osutad Jumalale andumust nii avalikkuse ees kui ka omaenda kodus. — Efesl. 5:10; Rooml. 14:19.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Kuidas lojaalsus Jehoovale on seotud inimese ustavusega abielutõotuse suhtes?

● Mis aitab meil perekonnaprobleemide surve all olles teha seda, mis on Jumalale meelepärane?

● Mida me võime olukorra parandamiseks ette võtta, kui teised perekonnaliikmed ei käitu nii, nagu nad peaksid käituma?

[Uurimisküsimused]