Mis tähendus on Moosese seadusel sinule?

ESITA

19. peatükk

Mis tähendus on Moosese seadusel sinule?

1. a) Mis näitab, et alates aastast 36 m.a.j. olid ümberlõikamata mittejuudid kristlastena Jehoovale vastuvõetavad? b) Kuid millises küsimuses oli mõnedel algkristlastel vastakaid arvamusi?

APOSTEL Pauluse päevil tekitas tuliseid väitlusi küsimus, kas mittejuutidest kristlased on kohustatud täitma Moosese seaduse nõudeid. On tõsi, et aastal 36 m.a.j. tuli püha vaim ümberlõikamata mittejuutide peale. Kuid mõned juudi päritolu kristlased arvasid kindlalt, et mittejuutidest jüngrid tuleks ümber lõigata ja neid tuleks õpetada Moosese seadust täitma. Kas tegelikult oli neil tarvis seda Seadust või mõningaid selle osi täita? Umbes aastal 49 m.a.j. pöörduti selle küsimusega Jeruusalemmas tegutsenud juhtiva kogu poole. — Ap. t. 10:44—48; 15:1, 2, 5.

2. Miks see vaidlusküsimus meile huvi pakub?

²Selle lõpptulemus pakub meile suurt huvi. Mispärast? Sellepärast, et me kohtame aeg-ajalt inimesi, kes väidavad, et kristlased peavad täitma mõningaid Seaduse nõudeid, näiteks hingamispäeva pidamise nõuet, ja ka sellepärast, et Piibel ise ütleb, et ’käsk [„Seadus”, NW] on püha ja käsusõna püha ja õige ja hea’. (Rooml. 7:12) Kuigi sellele seadusekogule viidatakse kui Moosese seadusele, sest Mooses oli seaduselepingu vahemees, oli see tegelikult pärit Jehoova Jumalalt. — 2. Moos. 24:3, 8.

Mispärast see Seadus anti?

3. Miks anti Iisraelile Seadus?

³Meie suhtumist Seadusesse mõjutab tänapäeval see, kas me mõistame, miks Jehoova iisraellastele seadusekogu andis. Pühakiri selgitab: „See on üleastumiste [„ilmsikstegemise”, NW] pärast [Aabrahami lepingule] juurde lisatud — kuni tuleb ’Seeme’, kelle kohta oli antud tõotus . . . Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust.” (Gal. 3:19, 24, UT) Kuidas Seadus seda tegi?

4. a) Kuidas tegi see Seadus ’üleastumised ilmsiks’? b) Kuidas see lisaks juhtis ustavad inimesed Kristuse juurde?

⁴See andis mitmesuguseid elutahke puudutava täiusliku eeskuju ja näitas, et juudid on patused. Sai ilmsiks, et vaatamata headele kavatsustele ja hoolsatele püüetele, ei suutnud nad selle nõudeid täita. Kasutades juute ebatäiusliku inimpere näitena, osutas Seadus selgesti, et kogu maailm, igaüks meist kaasa arvatud, teeb pattu ja on ära teeninud Jumala karistuse. (Rooml. 3:19, 20) Seega rõhutas Seadus vajadust inimkonna päästja järele ja juhatas ustavad inimesed Jeesus Kristuse kui Päästja juurde. Mil kombel? See tõendas, et tema on ainuke, kes Seadusest täiuslikult kinni pidas, ja seega oli ta ainuke patuta inimene. Selle Seaduse kohaselt toodud loomohvritel oli vaid piiratud väärtus, ent täiuslik inimene Jeesus võis tuua oma elu ohvriks, mis tõepoolest kõrvaldab patu ja avab tee igavesse ellu kõigile, kes näitavad üles usku. — Joh. 1:29; 3:16; 1. Peetr. 1:18, 19.

5. Vasta lõigus toodud küsimustele, kasutades antud kirjakohti.

⁵Kuidas sa eelnevat arvestades vastaksid järgmistele küsimustele?

Kas pidi Moosese seadus kunagi kogu inimkonna jaoks kohustuslikuks saama? (Laul 147:19, 20; 2. Moos. 31:12, 13)

Kas andis Jehoova Iisraelile mingi viite, et ühel päeval seaduseleping lõpeb? (Jer. 31:31—33; Heebr. 8:13)

Kas olid need Kümme käsku, kaasa arvatud iganädalase hingamispäeva pidamise nõue, ikka veel jõus pärast seda, kui ülejäänud osa Seadusest tühistati? (Kol. 2:13, 14, 16; 2. Kor. 3:7—11 [mille tähendust selgitab 2. Moosese 34:28—30]; Rooml. 7:6, 7)

Mil kombel Jehoova seaduselepingu lõpetas? (Kol. 2:13—17; Matt. 5:17, 18; Rooml. 10:4)

6. Milleni viivad väited, et Moosese seadus on ikka veel jõus?

⁶Milleni viib seda silmas pidades väitmine, et Moosese seadus on ikka veel jõus? Tegelikult tähendab see lahtiütlemist usust Jeesus Kristusesse. Miks on see nõnda? Sest taolise vaatega hüljatakse tõsiasi, et Jeesus täitis Seaduse ja valmistas seega Jumalale teed selle lõpetamiseks. Inimestele, kes väitsid end kristlased olevat, kuid kes pooldasid väiteid, mis toetasid Seadusest või mõnest selle osast kinnipidamist, kirjutas apostel Paulus jõulised sõnad: „Teie, kes tahate saada õigeks Seaduse kaudu, olete Kristusest eemale viidud, olete armust kõrvale jäetud.” — Gal. 5:4, UT; vaata ka Roomlastele 10:2—4.

7. a) Mida ei mõista täielikult need, kes väidavad, et mõningad Seaduse osad on ikka veel jõus? b) Kui tähtsad on kristlikud teod, ja milline seos on neil igavese elu anni saamisega?

⁷Need, kes väidavad, et mõningad Seaduse osad on ikka veel jõus, ei mõista täielikult, et õiglane seisund Jumala ees ei sõltu mitte sellest, kas inimene teeb Seaduse tegusid, vaid tema usust Jeesuse ohvri väärtusesse. (Gal. 3:11, 12) Nad arvavad, et inimene peab taoliste tegude kaudu näitama, et ta on õiglane — mis on ju patuste inimeste puhul võimatu. Kindlasti on tähtis teha tegusid, et kuuletuda Jumala ja Kristuse käskudele, mis käivad kristlaste kohta. (Jak. 2:15—17; Matt. 28:19, 20) Nende tegude kaudu me näitame oma armastust ja usku, samal ajal kui nende tegude puudumine näitab, et meie usk on surnud. Kuid me ei saa päästet ära teenida, ükskõik kui hoolega me ka ei pingutaks. Ilma Jeesus Kristuse ohvrita poleks võimalik patust ja surmast pääseda. Seega on igavene elu Jumala and Jeesus Kristuse kaudu, ärateenimata lahkuse erakordne väljendus, kuid mitte tasu meie tegude eest. — Efesl. 2:8, 9; Rooml. 3:23, 24; NW; 6:23.

8. Millise otsuse langetas esimese sajandi juhtiv kogu seoses küsimusega, mis puudutas mittejuutidest kristlaste allutamist Moosese seadusele?

⁸Kui esimesel sajandil esitati Jeruusalemmas asuvale juhtivale kogule küsimus, mis puudutas Moosese seaduse rakendamist mittejuutidest kristlaste suhtes, langetasid nad otsuse kooskõlas eelmainitud tõsiasjadega. Nad mõistsid, et Jehoova ei nõudnud enne mittejuutidest usklike peale püha vaimu väljavalamist, et need kuuletuksid Moosese seadusele. Juhtiva kogu poolt langetatud otsus hõlmas teatud „väga tarvilisi” piiranguid, mis olid selle Seadusega kooskõlas, kuid mis põhinesid Piibli aruandel, mis käsitleb Seaduse väljaandmisele eelnenud sündmusi. Niisiis ei kohustatud mittejuutidest kristlasi täitma Moosese seadust või mõningaid selle osi, vaid hoopis kinnitati juba enne Moosest tunnustatud norme. — Ap. t. 15:28, 29; võrdle 1. Moosese 9:3, 4; 34:2—7; 35:2—5.

9. a) Kas Jumal nõuab juutidelt ikka veel Moosese seadusest kinnipidamist? b) Millise erilise võimaluse avas neile Kristuse suremisviis?

⁹Pärast m.a.j. 33. aasta nelipühi ei nõudnud Jumal enam juutidelt endiltki Moosese seadusekogust kinnipidamist. Ning juudid, kes näitasid üles usku, nägid selles erilist rõõmustamise põhjust. Mispärast? Kuigi ka mittejuudid olid patused ja seetõttu surelikud, langesid ainuüksi juudid Jumala needuse alla, kuna nad olid seaduselepingut rikkunud. Kuid oma suremisviisiga — postile naelutatuna, otsekui oleks ta äraneetud kurjategija —, asetus Kristus ise nende juutide olukorda, kes usuvad temasse, ja tõi neile vabastuse karistusest, mille nad endile kaela olid tõmmanud, kuna nad ei olnud kuuletunud Seadusele. (Gal. 3:10—13) Seega andis ta neile võimaluse andeks saada, võimaluse, mida neil Moosese seaduse all poleks kunagi olnud. — Ap. t. 13:38, 39.

10. Mil moel oli Seaduse kõrvaldamine ühendatud kummardamist mõjutav tegur?

¹⁰Tegelikult eraldas Seadus juudid mittejuutidest. Juutidele seati nõudmised, mis ei käinud mittejuutide kohta, ja ümberlõikamata mittejuute takistati koos juutidega kummardamises täiel määral osalemast. (Võrdle 2. Moosese 12:48; Apostlite teod 10:28.) Kuna aga Seadus oli oma eesmärgi täitnud ja see kõrvaldati, võisid juudid ja ümberlõikamata mittejuudid ainsa tõelise Jumala kummardamises Kristuse kaudu ühendatud olla. — Efesl. 2:11—18.

Seaduse tundmine tuleb meile kasuks

11. Kuidas aitab Seaduse tundmine meil mõista Kristuse õpetusi?

¹¹Kuigi meie tänapäeval ei ole Seaduse all, on selle tundmisest igaühele meist palju kasu. Mil kombel? Tuleta meelde, et Jeesuse ema oli juut ning seega oli Jeesus Moosese seaduse all. Teatud asju, mida ta tegi, võib täielikult mõista vaid Seaduse nõudmisi puudutavate teadmiste põhjal. (Gal. 4:4; vaata Luuka 22:7, 8.) Ka sooritas ta oma teenistust inimeste keskel, kes olid Seaduse all. Niisiis põhinesid ta õpetused tihtipeale Seadusega seotud asjaoludel. — Võrdle Matteuse 5:23, 24.

12. a) Millist seost oma elu ja Moosese seaduse vahel tõstis Jeesus esile? b) Kuidas viitas apostel Paulus Seaduse tundmise väärtuslikkusele? c) Millised tulemused võivad olla sellel, kui me mõistame Seaduse nõuete vaimset tähendust?

¹²Pärast ülesäratamist tuletas Jeesus oma jüngritele meelde, et tema inimelu oli viinud täide selle, millest Seaduses, Prohveteis ja Lauludes on kirjutatud. (Luuka 24:44) Ka apostel Paulus viitas mõnedele seaduselepingu erijoontele kui „taevase jäljendile ja varjule” ja ütles, et ’Seadus on tulevaste heade asjade vari’. (Heebr. 8:4, 5; 10:1; UT) Moosese seaduses ilmnevad hämmastavad üksikasjad, mis täituvad Jeesus Kristuse preestriameti juures ning tema inimelu ohverdamisega. Nende üksikasjade mõistmine võib aidata meil paremini aru saada, mida need korraldused meile tähendavad. Prohvetlikud eeskujud sisaldavad üksikasju, mis viitavad sellele, kuidas on Jehoovale vastuvõetav kummardamine tema suures vaimses templis tänapäeval korraldatud. Kui me neid asju rohkem mõistame, kasvab ka meie lugupidamine vaimuga võitud koguduse vastu ja selle osa vastu, mis tal on Jeesus Kristuse alluvuses seoses kummardamisega, mida meie osutame.

13. Miks on kasulik mõtiskleda Seaduses peegelduvate suurepäraste põhimõtete üle?

¹³Moosese seadus on Jumala inspireeritud Pühakirja osa, mis kõik on „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks”. (2. Tim. 3:16) Kui me otsime üles need püsivad põhimõtted, millel Seadus põhineb, ja nende üle mõtiskleme, võib meie südames tekkida soov teha seda, mis meeldib Jumalale. Millist kasu võib see küll tuua, kui me tajume Seaduses avalduvat vaimu ja oma elus seda vaimu peegeldame!

14. a) Kuidas Jeesus näitas, et on kasulik mõista Seaduse nõuete vaimu? b) Pööra tähelepanu veel mõningatele suurepärastele Seaduses kajastuvatele põhimõtetele, nagu on näidatud leheküljel 152. c) Kuidas võib nende asjade hindamine aidata meil Jumalale veelgi rohkem meeldida?

¹⁴Jeesus esitas oma mäejutluses selle kohta mõjusaid näiteid. Rääkides tookord inimestele, kes olid Seaduse all, näitas ta, et lisaks sellele, et nad pidid mõrvamisest hoiduma, pidid nad välja juurima igasuguse kalduvuse viha pidada ja hoiduma kasutamast keelt oma vendade halvustamiseks. Nad ei pidanud rahulduma vaid sellega, et nad kunagi abielu ei riku, vaid nad ei tohtinud naist isegi himustavalt vaadata. Ka meie peaksime nende kombel püüdma kasutada kõiki oma kehaliikmeid kooskõlas Jehoova õiglaste teedega. (Matt. 5:21, 22, 27—30; vaata ka Roomlastele 13:8—10.) Nõnda tehes näitame meiegi, et me mõistame, mida tähendab Seaduse suurim käsk: „Armasta Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” (Matt. 22:36, 37) Kindlasti lähendab see meid Jehoova Jumalaga. Kuigi me pole Moosese seadusekogu all, tuleb meile kindlasti kasuks, kui me tunneme täpselt põhimõtteid, millel see rajaneb, ja prohvetlikke eeskujusid, mida see sisaldab.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Miks need, kes nõuavad Moosese seadusele kuuletumist, tegelikult hülgavad Kristuse?

● Kuidas aitab Seaduse tundmine meil mõista Jeesuse osa Jehoova eesmärgis?

● Milliseid väärtuslikke asju me võime Seadust uurides mõista, kuigi me selle all ei ole?

[Uurimisküsimused]

[Kast lk 152]

Mõningad Moosese seaduse peamised põhimõtted

Kohustused Jumala ees

Kummarda ainult Jehoovat 2. Moos. 20:3; 22:19

Suhtu lugupidavalt tema nimesse 2. Moos. 20:7; 3. Moos. 24:16

Armasta ja teeni teda kogu 5. Moos. 6:5; 10:12; 30:16

südamest, hingest, väest