11. peatükk

’Otsige pidevalt esmalt kuningriiki’

1. a) Miks ütles Jeesus 1900 aastat tagasi, et esmalt tuleb Kuningriiki otsida? b) Millise küsimuse peaksime endale esitama?

ÜLE 1900 aasta tagasi esitas Jeesus Galileas kõne, milles ta õhutas oma kuulajaid: „Otsige siis pidevalt esmalt kuningriiki ja tema õiglust.” Kuid miks? Kas polnud Kristuse troonileseadmine veel sajandite kaugusel? Oli küll. Kuid see Messia Kuningriik on abinõu, mille kaudu Jehoova enda püha nimi õigeks mõistetakse ja tema suurejooneline eesmärk maa suhtes täide viiakse. Igaüks, kes selle tähtsust tõepoolest hindab, seab Kuningriigi oma elus esikohale. See pidas paika esimesel sajandil ja peab kindlasti paika ka praegu, mil Kuningriik valitseb. Kas sinu eluviis näitab, et sa otsid esmalt Jumala Kuningriiki? — Matt. 6:33, NW.

2. Milliseid asju inimesed üldiselt innukalt taotlevad?

² Üldiselt on inimesed teistest asjadest rohkem huvitatud. Nad taotlevad innukalt rikkust ja rõivaid, toitu ja muud materiaalset vara ning naudinguid, mida raha eest võib saada. (Matt. 6:31, 32) Nende eluviis näitab, et nende ego ja naudingud hõivavad kogu nende tähelepanu. Jumal on nende elus seatud teisejärgulisele kohale — kui nad üleüldse temasse usuvad.

3. a) Milliseid varandusi julgustas Jeesus oma jüngreid otsima, ja mispärast? b) Miks polnud mingit põhjust materiaalsete vajaduste pärast liigselt muretseda?

³ Kuid Jeesus andis oma jüngritele järgmist nõu:  „Ärge koguge endile varandusi maa peale”, sest mitte mingi taoline vara ei ole igavene. Ta ütles: „Vaid koguge endile varandusi taevasse”, teenides Jehoovat. Ta innustas oma järelkäijaid hoidma silm „terve”, koondades tähelepanu vaid ühele asjale, nimelt Jumala tahte täitmisele. „Te ei või teenida Jumalat ja mammonat,” ütles ta neile. Aga kuidas on lugu materiaalsete vajaduste — toidu, rõivaste ja peavarjuga? „Ärge olge mures,” andis Jeesus nõu. Ta juhtis nende tähelepanu lindudele — Jumal toidab neid. Ta julgustas oma järelkäijaid õppima lilledest — Jumal ehib neid. Kas Jehoova intelligentsed inimsulased pole rohkem väärt kui ükskõik kes nendest? „Otsige siis pidevalt esmalt kuningriiki ja tema õiglust,” ütles Jeesus, „siis kõik see muu [vajalik] antakse teile pealegi.” (Matt. 6:19—32, 34; 6:33, NW) Kas sina usud seda? Kas su teod näitavad seda?

Ära lase kuningriigi tõel endas lämbuda

4. Milline võib olla tagajärg, kui inimene paneb liigset rõhku materiaalsetele asjadele? Too näiteid.

⁴ Kui inimene on materiaalsete asjade pärast liigselt mures, võivad tagajärjed olla hukatuslikud. Kuigi ta võib väita, et ta tunneb Kuningriigi vastu huvi, lämbub Kuningriigi tõde temas, kui ta muud asjad oma südames esikohale seab. (Matt. 13:18, 19, 22) Näiteks küsis kord üks rikas noor valitseja Jeesuselt: „Mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?” Tema reageering Jeesuse vastusele näitas, et ta elas moraalset elu ja kohtles teisi hästi. Kuid ta oli liigselt kiindunud oma materiaalsesse varasse. Ta ei suutnud sellest lahti öelda, et olla Kristuse järelkäija. Nii lasi ta käest võimaluse, mis oleks tal võimaldanud saada Kristuse kaasvalitsejaks taevases  Kuningriigis. Jeesus ütleski tol korral: „Kui raske on neil, kellel on palju vara, sisse minna Jumala riiki!” — Mark. 10:17—23.

5. a) Millega julgustas Paulus Timoteost rahul olema, ja mispärast? b) Kuidas kasutab Saatan „rahaarmastust” hävitava püünisena?

⁵ Aastaid hiljem kirjutas apostel Paulus Timoteosele, kes oli tollal Efesoses, rikkas kaubanduskeskuses. Paulus tuletas talle meelde: „Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul.” On õige teha tööd, et hankida kohast „peatoidust ja ihukatet” endale ja oma perele. Kuid Paulus hoiatas: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse.” Saatan on kaval. Algul ahvatleb ta inimest ehk väikeste asjadega. Tihti järgneb sellele tugevam surve: võib-olla avaneb edutamisvõimalus ametikohale, kus on suurem palk, kuid mis võtab ära aja, mida ta varem vaimsete asjade jaoks kasutas. Kui me pole valvsad, võib „rahaarmastus” kõige tähtsamad Kuningriigi huvid lämmatada. Paulus väljendas seda järgmiselt: „Raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu.” — 1. Tim. 6:7—10.

6. a) Mida me peame tegema, hoidumaks sellesse püünisesse sattumast? b) Kas on see mõistlik, kui pidada silmas maailma praegust majanduslikku olukorda?

⁶ Ehtsast armastusest oma kristliku venna Timoteose vastu õhutas Paulus teda: „Põgene selle eest!” ja: „Võitle head usuvõitlust.” (1. Tim. 6:11, 12) Meil tuleb tõsiselt pingutada, kui me ei taha, et meid ümbritseva maailma materialistlik eluviis meid kaasa haaraks. Kui me aga end kooskõlas oma usuga  pingutame, ei jäta Jehoova meid kunagi maha. Vaatamata kõrgetele hindadele ja laialt levinud tööpuudusele, hoolitseb ta selle eest, et meil on olemas kõik, mida me tegelikult vajame. — Heebr. 13:5, 6.

Esimeste jüngrite eeskuju

7. Millised juhendid andis Jeesus apostlitele, kui ta nad Iisraeli kuulutama läkitas, ja miks olid need kohased?

⁷ Kui Jeesus oli oma apostlid vastavalt välja õpetanud, läkitas ta nad Iisraeli head sõnumit kuulutama. „Taevariik on lähedal.” See oli tõesti erutav sõnum! Messialik Kuningas Jeesus Kristus oli nende keskel. Jeesus ergutas apostleid lootma sellele, et Jumal hoolitseb nende eest, kuna nad on pühendunud Jumala teenimisele. Niisiis ütles ta: „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube. Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele.” (Matt. 10:5—10; Luuka 9:1—6; 10:4—7) Jehoova hoolitses selle eest, et nende vajadused rahuldati teiste iisraellaste kaudu, kellel oli kombeks võõraste vastu külalislahke olla.

8. a) Miks andis Jeesus vahetult enne oma surma teistsugused juhendid? b) Mis pidi sellele vaatamata nende elus esikohal olema?

⁸ Hiljem, vahetult enne oma surma, juhtis Jeesus oma apostlite tähelepanu tõsiasjale, et nende tööolud muutuvad. Ametivõimude vastupanu tulemusena ei osutata Iisraelis ehk enam nii varmalt külalislahkust. Ka pidid nad peagi viima Kuningriigi sõnumit mittejuutidele. Nüüd tuli neil võtta kaasa „kukkur” ja „paun”. Sellele vaatamata pidid nad pidevalt esmalt Jehoova Kuningriiki ja tema õiglust otsima, olles kindlad, et Jumal õnnistab nende pingutusi vajaliku elatise ja rõivaste hankimisel. — Luuka 22:35—37.

9. a) Kuidas hoidis Paulus Kuningriiki esikohal? b) Kuidas tema füüsiliste vajaduste eest hoolitseti? c) Millist nõu ta teistele nendes küsimustes andis?

 ⁹ Apostel Paulus andis Jeesuse nõuande rakendamises head eeskuju. Paulus tegi teenimise oma elu keskpunktiks. (Ap. t. 20:24, 25) Kui ta mõnda piirkonda kuulutama läks, hoolitses ta oma materiaalsete vajaduste eest ise, töötades telgitegijana. Ta ei oodanud, et teised tema eest hoolitseksid. (Ap. t. 18:1—4; 1. Tess. 2:9; 1. Kor. 9:18) Ometi võttis ta tänulikult vastu teiste külalislahkuse ja annid, kui nad sel teel oma armastust ja lugupidamist väljendada soovisid. (Ap. t. 16:15, 34; Fil. 4:15—17) Ta ei ergutanud kristlikke mehi ja naisi oma perekonnakohustusi hooletusse jätma, selleks et minna kuulutama, vaid hoopis ergutas neid oma mitmesuguste kohustustega tasakaalukalt tegelema. Ta andis neile nõu oma kätega tööd teha, oma perekonda armastada ja teistele jagamises heldekäeline olla. (Efesl. 4:28; 2. Tess. 3:7—12; Tiit. 2:3—5) Ka ergutas ta neid lootma Jumalale, mitte materiaalsele varale ja kasutama oma elu viisil, mis näitaks, et nad tõesti mõistavad, mis on elus kõige tähtsam. Kooskõlas Jeesuse õpetustega tähendab see esmalt Jumala Kuningriigi ja tema õigluse otsimist. — Fil. 1:9—11.

Hoia kuningriik oma elus esikohal

10. a) Mida tähendab ’otsida esmalt Kuningriiki’? b) Mida aga ei tohiks hooletusse jätta?

¹⁰ Mil määral meie isiklikult Kuningriigi head sõnumit teistega jagame? Osaliselt sõltub see meie oludest ja suurel määral meie hindamise sügavusest. Pea meeles, et Jeesus ei öelnud: „Otsige Kuningriiki, kui teil pole midagi muud teha.” Ka ei öelnud ta: „Sellest piisab, kui te Kuningriigist aeg-ajalt räägite.”  Samuti ei öelnud ta: „Algul toimige innukalt Kuningriigi huvides, kui aga uue maailma tulek näib viibivat, siis osalege mingil määral Jumala teenistuses, aga üldiselt elage enam-vähem teiste inimeste kombel.” Kuna ta oli Kuningriigi tähtsusest täiesti teadlik, väljendas ta selles küsimuses oma Isa tahet: „Otsige pidevalt tema kuningriiki.” Apostel Matteus pani selle kirja nõnda: „Otsige siis pidevalt esmalt kuningriiki ja tema õiglust.” (Luuka 12:31; Matt. 6:33; NW) Kuigi enamik meist peab tegema mingit tööd, hoolitsemaks iseenda ja oma perekonna füüsiliste vajaduste eest, pöörleb meie elu — kui meil tõesti on usku — selle töö ümber, mille Jumal meile seoses oma Kuningriigiga on andnud. Samal ajal ei jäta me hooletusse oma perekondlikke kohustusi. — 1. Tim. 5:8; Õpet. 29:15.

11. a) Kuidas selgitas Jeesus tõsiasja, et mitte kõigil pole võimalik Kuningriigi sõnumit võrdsel määral levitada? b) Millised tegurid seda mõjutavad?

¹¹ Mõned meist saavad pühendada põlluteenistusele rohkem aega kui teised. Kuid oma tähendamissõnas mitmesugusest pinnasest näitas Jeesus, et kõik, kelle süda on otsekui hea pinnas, kannavad vilja. Mil määral? Inimeste olud on erinevad. Mõjuvateks teguriteks on vanus, tervis ja perekondlikud kohustused. Kuid tõeline hindamine aitab palju korda saata. — Matt. 13:19, 23.

12. Millise aruka vaimse eesmärgi püstitamist julgustatakse eriti noori kaaluma?

¹² On hea seada endale eesmärgid, mis aitavad meil laiendada Kuningriigi teenimises osalemist. Noored peaksid tõsiselt mõtlema innuka noore kristlase Timoteose suurepärasele eeskujule. (Fil. 2:19—22) Mis võiks olla toredam, kui pärast kooli lõpetamist täisaegsesse teenistusse astuda? Ka vanematel inimestel on kasulik püstitada arukaid vaimseid eesmärke.

13. a) Kes otsustab, mida sinul isiklikult on võimalik Kuningriigi teenistuses ära teha? b) Millest annab tunnistust see, kui me tõepoolest esmalt Kuningriiki otsime?

 ¹³ Selle asemel et kritiseerida neid, kes meie arvates võiksid rohkem teha, peaks usk ajendama meid isiklike edusammude nimel vaeva nägema, et võiksime Jumalat meie endi oludes täiel määral teenida. (Rooml. 14:10—12; Gal. 6:4) Nagu ilmnes Hiiobi juhtumist, väidab Saatan, et me oleme huvitatud peamiselt oma materiaalsest varast, oma mugavustest ja isiklikust heaolust ning et me teenime Jumalat omakasupüüdlikul ajendil. Aga kui me tõepoolest otsime esmalt Kuningriiki, tõestame omalt poolt, et Kurat on alatu valetaja — kes ta tegelikult ongi. Me anname tunnistust, et meie elus pole esikohal mitte materiaalne vara ega isiklikud mugavused, vaid Jumala teenimine. Nõnda tõestame sõnade ja tegudega, et me armastame sügavalt Jehoovat, toetame lojaalselt tema suveräänsust ja armastame kaasinimesi. — Õpet. 27:11; Iiob 1:9—11; 2:4, 5.

14. a) Miks on põlluteenistuse ajakava kasulik? b) Mil määral paljud Jehoova tunnistajad põlluteenistuses osalevad, ja mispärast?

¹⁴ Ajakava aitab meil saavutada rohkem, kui me muidu tehtud saaksime. Jehoovagi „määras aja” oma eesmärgi täideviimiseks, ja me teeme hästi, kui me teda selles jäljendame. (2. Moos. 9:5; Mark. 1:15; Gal. 4:4) Kui võimalik, on hea kasutada mingit kindlaksmääratud aega, et iga nädal kord või rohkem põlluteenistuses osaleda. Kümned tuhanded Jehoova tunnistajad üle kogu maailma on astunud abipioneerteenistusse ja kasutavad hea meelega keskmiselt kaks või enam tundi päevas hea sõnumi kuulutamiseks. Mõned teevad seda korrapäraselt; teised mõne korra aastas. Lisaks nendele teenivad mitmed tuhanded üldpioneeridena, kasutades Kuningriigi sõnumi kuulutamiseks keskmiselt vähemalt kolm tundi  päevas. Need, kes on eripioneerid või misjonärid, kasutavad Kuningriigi teenistuseks veel rohkem aega. Ja ükskõik kas me oleme otseselt põlluteenistuses või mitte, võime otsida võimalusi Kuningriigi lootuse jagamiseks igal sobival juhul igaühele, kes kuulab. (Võrdle Johannese 4:7—15.) Me kõik peaksime tõsiselt järele mõtlema, mida tähendab Jeesuse prohvetiennustus: „Seda kuningriigi head sõnumit kuulutatakse kogu asustatud maa peal tunnistuseks kõigile rahvaile; ja siis tuleb lõpp.” Meil peaks olema soov osaleda selles töös nii suurel määral, kui meie olud seda võimaldavad. — Matt. 24:14, NW; Efesl. 5:15—17.

15. Miks sa arvad, et seoses meie teenimisega on 1. Korintlastele 15:58 nõuanne ajakohane?

¹⁵ Sõltumata sellest, millise rahva keskel Jehoova tunnistajad elavad, osalevad nad kogu maailmas ühtselt ja aktiivselt selles suurejoonelises teenistuseesõiguses. Nad rakendavad enda kohta Piibli inspireeritud nõuannet: „Olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!” — 1. Kor. 15:58.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Millised asjad peaksid olema teisejärgulised, kuna Jeesus ütles, et esmalt tuleb Kuningriiki otsida?

● Milline seisukoht meil peaks olema seoses meie enda ja meie perekonna füüsiliste vajaduste eest hoolitsemisega? Millist abi Jumal meile osutab?

● Kas on sellel tähtsust, kui palju me Kuningriigi teenistuses teeme, kui me selles mingilgi määral osaleme? Mispärast?

[Uurimisküsimused]