4. peatükk

Tema, kellest tunnistasid kõik prohvetid

1. Mida näitavad tõsiasjad Jeesuse elust enne inimeseks saamist selle kohta, millised olid tema suhted Jehoovaga?

JEESUS kirjeldas oma sooje suhteid Jehoovaga: „Isa armastab Poega ja näitab talle kõik, mida ta ise teeb.” (Joh. 5:19, 20) Need lähedased suhted said alguse juba siis, kui ta loendamatuid aastatuhandeid enne inimesena sündimist loodi. Ta oli Jumala ainusündinud Poeg, ainuke, kelle Jehoova lõi üksi. Kõik muu taevas ja maa peal loodi selle väga armastatud esmasündinud Poja kaudu. Ta oli ka Jumala Sõna ehk Eesträäkija, see, kelle kaudu Jumala tahe teistele edasi anti. See Poeg, keda Jumal eriti armastas, sai inimeseks Jeesus Kristuseks. — Kol. 1:15, 16; Joh. 1:14; 12:49, 50.

2. Kui palju viidatakse Piibli prohvetiennustustes Jeesusele?

² Enne tema imelist sündi inimesena pandi kirja terve rida inspireeritud prohvetiennustusi. Apostel Peetrus tunnistas Korneeliusele: „Temast tunnistavad kõik prohvetid.” (Ap. t. 10:43) Jeesuse osa seoses Piiblis esitatud puhta kummardamisega oli sedavõrd suur, et ingel ütles apostel Johannesele: „Kummarda Jumalat; sest Jeesusest tunnistamine inspireerib prohvetlikult rääkima.” (Ilm. 19:10, NW) Need prohvetiennustused võimaldavad ta selgelt ära tunda ja pööravad tähelepanu teda puudutava Jumala eesmärgi sellistele külgedele, mis meile tänapäeval sügavat huvi pakuvad.

 Mida prohvetiennustused näitasid

3. a) Keda kujutatakse 1. Moosese 3:14, 15 prohvetiennustuses „maoga”? Keda „naisega”? Keda „mao seemnega”? b) Miks pakub ’mao pea purustamine’ Jehoova sulastele suurt huvi?

³ Esimene taoline prohvetiennustus esitati pärast Eedenis toimunud vastuhakku. See kuulus kohtuotsuse juurde, mille Jehoova langetas maole. Jehoova ütles: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moos. 3:14, 15) Mida see tähendas? Jumala poolt määratud ajal selgitasid ja laiendasid seda teised prohvetiennustused. Seetõttu me teame, et need sõnad lausuti Kurat-Saatanale, keda madu esindas. „Naine” on Jehoova enda lojaalne taevane organisatsioon, kes on talle ustav otsekui naine. ’Mao seeme’ hõlmab nii ingleid kui ka inimesi, kes ilmutavad Kuradi vaimu ning kes panevad vastu Jehoovale ja ta rahvale. Selle põhjal, kuidas Kurat Eedenis madu kasutas, võib antud prohvetiennustusest mõista, et ’mao pea purustamine’ viitas selle Jumala mässulise poja lõplikule hävitamisele, kes on laimanud Jehoovat ja toonud inimkonnale suurt häda. Mis puutub selle „seemne” äratundmisse, kes pidi pea purustama, siis see püsis kaua püha saladusena. — Rooml. 16:25, 26.

4. Kuidas Jeesuse põlvnemine aitas teda kui tõotatud Seemet ära tunda?

⁴ Kui inimkonnal oli seljataga umbes 2000 aasta pikkune ajalugu, tegi Jehoova teatavaks edasised üksikasjad. Ta näitas, et see Seeme peab ilmuma Aabrahami suguvõsa liinis. (1. Moos. 22:15—18) Ent see Seemneni viiv liin ei pidanud sõltuma pelgalt lihalikust põlvnemisest, vaid Jumala valikust. Vaatamata sellele, et Aabraham armastas oma  poega Ismaeli, kelle oli sünnitanud orjatar Haagar, ütles Jehoova selgelt: „Oma lepingu ma teen Iisakiga, kelle Saara sulle sünnitab.” (1. Moos. 17:18—21; 21:8—12) Hiljem ei kinnitatud seda lepingut mitte Iisaki esmasündinud poja Eesaviga, vaid Jaakobiga, kellest põlvnesid Iisraeli 12 suguharu. (1. Moos. 28:10—14) Aja möödudes näidati, et Seeme sünnib Juuda suguharus Taaveti kojas. — 1. Moos. 49:10; 1. Ajar. 17:3, 4, 11—14.

5. Mis veel näitas juba Jeesuse maise teenimise alguses, et tema on Messias?

⁵ Piiblis öeldi rohkem kui 700 aastat ette, et Petlemm on paik, kus Seeme sünnib inimeseks, ja anti ka teada, et tema on see, kes on olnud olemas juba „igiaegadest”, alates ajast, mil ta taevas loodi. (Miika 5:1) Tema kui Messia, Jehoova Võitu maa peale ilmumise aega ennustati prohvet Taanieli kaudu. (Taan. 9:24—26) Ja kui teda püha vaimuga võiti, tõendas ta isikut hääl taevast. (Matt. 3:16, 17) Niisiis võis Filippus pärast Jeesuse järelkäijaks saamist veendunult öelda: „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi [lapsendatud] poja, Naatsaretist!” — Joh. 1:45.

6. a) Mida Jeesuse järelkäijad peale ta surma mõistsid? b) Kes peamiselt on ’naise seeme’, ja mida tähendab see, et ta mao pea purustab?

⁶ Jeesuse järelkäijad mõistsid hiljem, et inspireeritud Pühakirja oli põimitud sõna otseses mõttes kümneid tema kohta käivaid prohvetlikke viiteid. Pärast oma surma ja ülestõusmist ta isiklikult „seletas neile, mis temast kõigis kirjades oli öeldud”. (Luuka 24:27) Nüüd on ilmne, et peaasjalikult on Jeesus see ’naise seeme’, kes purustab „mao” pea, nii et Saatan lõplikult hävitatakse. Jeesuse kaudu  lähevad täide kõik Jumala tõotused inimkonnale, kõik asjad, mida me südamest igatseme. — 2. Kor. 1:20.

7. Mida on veel kasulik tähele panna lisaks selle isiku äratundmisele, kellele nendes prohvetiennustustes viidati?

⁷ Kui sa esimest korda neid prohvetiennustusi lugesid, küsisid ehk Etioopia eunuhhi kombel: „Kellest räägib prohvet seda?” Kui aga eunuhh sai vastuse, ei jätnud ta asja sinnapaika. Pärast seda, kui mees oli Filippuse selgitust hoolega kuulanud, mõistis ta, et kui ta hindab seda, kuidas Jeesus prohvetiennustused täide viis, peab ta ka ise midagi tegema: minema ristimisele. (Ap. t. 8:32—38; Jes. 53:3—9) Kas meie osutame samasugust vastukaja? Mõnikord liigutab meid sügavalt mõne prohvetiennustuse esitusviis või puudutavad meie südant Piiblis endas väljatoodud järeldused mingi ennustuse täitumise kohta.

8. Siin vaadeldakse nelja Jeesus Kristusega seotud prohvetlikku eelpilti. Nende küsimuste ja kirjakohtade üle arutledes näita, kuidas need prohvetiennustused meid mõjutavad. Käsitle korraga vaid üht eelpilti.

⁸ Pane tähele, kuidas see peab paika järgnevate Jeesus Kristust puudutavate prohvetlike tõotuste ja eelpiltide puhul. Sul tuleks küsimustele vastata mainitud kirjakohtade abil.

1) Kuidas jutustus Aabrahami katsest Iisakit ohverdada aitab meil hinnata seda, mida tegi Jehoova, kui ta korraldas oma Poja kaudu lunastuse toomise? (Joh. 3:16; 1. Moos. 22:1—18 [Pane tähele, kuidas Iisakit 2. salmis kirjeldatakse.])

Millise kindlustunde see meile peaks andma? (Rooml. 8:32, 38, 39)

Kuid mida meilt nõutakse? (1. Moos. 22:18; Joh. 3:36)

 2) Millist tõsist vastutust tuletab Piibel meile meelde, näidates, et Jeesus on Moosese sarnane prohvet? (Ap. t. 3:22, 23; 5. Moos. 18:15—19)

Mis on mõningad asjad, millest Jeesus meile on rääkinud, ja miks on need praegu ajakohased? (Matt. 28:18—20; 19:4—9; 18:3—6)

3) Millistele Jeesuse kui ülempreestri kütkestavatele omadustele juhib Piibel tähelepanu, kui ta selgitab, mida Aaroni preestriamet ette tähendas? (Heebr. 4:15—5:3; 7:26—28)

Kuidas me siis peaksime suhtuma Kristuse kaudu palves Jumala poole pöördumisse, et saada abi oma nõrkuste ületamiseks?

4) Miks me peaksime Jeesuse ohvri (mis asendas kõiki Moosese seaduse all toodud ohvreid) paremust silmas pidades hoolsalt hoiduma langemast harjumusse teha midagi sellist, mille Jumal hukka mõistab? (Heebr. 10:26, 27)

Mida me hoolsasti teeme, kui me tõeliselt hindame elulootust, mille Jeesuse ohver võimalikuks tegi? (Heebr. 10:19—25)

Kuidas me võime ilmutada usku Kristusesse?

9. Miks ei ole meil muud päästet peale Jeesus Kristuse?

⁹ Kui apostel Peetrus oli Jeruusalemmas juudi Suurkohtule näidanud, kuidas teatud prohvetiennustus oli Jeesuse juures täitunud, lõpetas ta jõuliste sõnadega: „Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!” (Ap. t. 4:11, 12; Laul 118:22) Kõik Aadama järeltulijad on pattu teinud, niisiis tuleneb nende surm patu eest langetatud hukkamõistust ja sellel surmal pole mingit väärtust kellegi lunastamiseks. Kuid Jeesus oli täiuslik, ja tema elu loovutamisel oli ohvriväärtus.  (Laul 49:7—10; Heebr. 2:9) Ta tõi Jumalale lunahinna, mille väärtus vastas täpselt sellele, mille Aadam oma järeltulijate jaoks oli kaotanud. Kuidas saame meie sellest kasu? — 1. Tim. 2:5, 6.

10. Selgita üht suurt kasu, mida Jeesuse ohver on meile toonud.

¹⁰ Pattude andeksandmise tõttu võime saada puhta südametunnistuse — midagi palju enamat kui see, mida Iisrael Moosese seaduse all loomohvrite kaudu kunagi saavutas. (Ap. t. 13:38, 39; Heebr. 9:13, 14) Puhta südametunnistuse saamine nõuab muidugi seda, et me oleksime enda vastu ausad ja et meil oleks tõeline usk Jeesus Kristusesse. Kas meie isiklikult mõistame, kui väga me Kristuse ohvrit vajame? „Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.” — 1. Joh. 1:8, 9.

11. Miks on vee alla kastmine tähtis tegur hea südametunnistuse saamisel Jumala ees?

¹¹ On muidugi mõningaid inimesi, kes ütlevad end teadvat, et nad on patused, ja kes väidavad, et nad usuvad Kristust, ning kes isegi teatud määral teistele Jumala Kuningriigist räägivad, nagu Jeesus seda tegi, kuid kellel siiski pole täit usku Jeesusesse. Kuidas see ilmneb? Mida näitab Piibel selle kohta, kuidas esimese sajandi inimesed demonstreerisid, et nad tõepoolest said usklikeks? Nad ristiti. Mispärast? Sest Jeesus oli käskinud jüngreid ristida. (Matt. 28:19, 20; Ap. t. 8:12; 18:8) Kui see armastav hool, mida Jehoova on osutanud Jeesus Kristuse kaudu, on tõepoolest inimese südant puudutanud, ei hoia ta end tagasi. Ta teeb kõik vajalikud muudatused oma elus, pühendub Jumalale ja sümboliseerib seda vee alla kastmisega. Piibel näitabki, et nõnda  usku üles näidates ta ’nõuab head südametunnistust Jumala ees’. — 1. Peetr. 3:21.

12. Mida me peaksime tegema ja mispärast, kui mõistame, et oleme pattu teinud?

¹² Muidugi annavad isegi pärast seda endast märku patused kalduvused. Mida siis teha? „Seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu,” ütles apostel Johannes. Niisiis ei peaks me kergelt suhtuma pattu, mis meis on, ilmnegu see siis tegudes, kõnes või hoiakus. „Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. Ja tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.” (1. Joh. 2:1, 2) Kas see tähendab, et kui me palume Jumalalt: „Andesta meile meie patud”, on kõik korras, tehku me siis ükskõik mida? Ei tähenda. Andestuse võti on tõeline kahetsemine. Vaja võib minna ka kristliku koguduse vanemate abi. Me peame tunnistama, et tehtu oli väär, ja seda siiralt kahetsema, nii et me teeme tõsiseid jõupingutusi, vältimaks tehtu kordamist. (Ap. t. 3:19; Jak. 5:13—16) Kui me seda teeme, võime Jeesuse abis kindlad olla. Selle alusel, et me usume tema ohvri pattulepitavasse väärtusse, võime Jehoova soosingusse tagasi pääseda, mis on oluliselt tähtis selleks, et ta meie kummardamise heaks kiidaks.

13. a) Selgita, millist teist kasu on Jeesuse ohver meile toonud. b) Miks me Jumala teenistuses olles seda tasu ära ei teeni? c) Kuid mida me teeme, kui meil on tõesti usku?

¹³ Jeesuse ohver on avanud meile ka võimaluse saada igavene elu — „väikesele karjale” taevas ja miljarditele teistele inimkonna hulgast Paradiisis maa peal. (Luuka 12:32, NW; Ilm. 20:11, 12; 21:3, 4) Me ei suuda seda tasu välja teenida. Ükskõik kui palju me ka Jehoova teenistuses teeksime, ei  suuda me eales koguda nõnda palju teeneid, et Jumal meile elu peaks andma. Igavene elu on „Jumala armuand . . . Kristuses Jeesuses, meie Issandas”. (Rooml. 6:23; Efesl. 2:8—10) Aga kui meil on usk sellesse andi ja me hindame seda, kuidas see võimalikuks tehti, teeme oma usu ja hindamise ilmsiks. Kui me mõistame, kui imeliselt on Jehoova oma tahte täitmisel Jeesust kasutanud ja kui eluliselt tähtis on see, et me kõik täpselt Jeesuse jälgedes käiksime, teeme kristliku teenimise tähtsaimaks asjaks oma elus. Meie usk ilmneb veendumuses, millega me teistele sellest Jumala suurepärasest annist räägime. — Võrdle Apostlite teod 20:24.

14. Kuidas sellisel usul Jeesus Kristusesse on ühendav mõju?

¹⁴ Taolisel usul on tõesti hea ühendav mõju! See lähendab meid Jehoovaga, tema Pojaga ja teiste kristliku koguduse liikmetega. (1. Joh. 3:23, 24) Meile valmistab rõõmu, et Jehoova on lahkelt andnud oma Pojale „nime üle kõigi nimede [Jumala nimi välja arvatud], et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad, ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks”. — Fil. 2:9—11.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Miks need, kes Jumala Sõna tõeliselt uskusid, Messia tema ilmumisel selgelt ära tundsid?

● Kuidas peaksid meid mõjutama Jeesuse juures täitunud prohvetlikud eelpildid, mis on toodud leheküljel 36?

● Mil viisil on Jeesuse ohver meile juba kasu toonud? Kuidas võime näidata, et me seda hindame?

[Uurimisküsimused]

 [Kast/pildid lk 36]

Prohvetlikud eelpildid Jeesusest. Kuidas peaksid need sind mõjutama?

Aabraham Iisakit ohverdamas

Mooses Jumala eesträäkijana

Aaron ülempreestrina

Loomohvrid