5. peatükk

Vabadus, millest Jehoova kummardajad rõõmu tunnevad

1, 2. a) Millist liiki vabaduse andis Jumal esimesele inimpaarile? b) Maini mõningaid seadusi, mis nende tegevust juhtisid.

KUI Jehoova lõi esimese inimpaari, nautisid nad vabadust, mis ületas kaugelt igasuguse vabaduse, mis inimestel tänapäeval on. Nende koduks oli Paradiis. Ükski haigus ei rikkunud nende elurõõmu. Neid ei oodanud ees surm. Kuid lugupidamine Jumala seaduste vastu oli tähtis tegur selleks, et neil taoline vabadus püsida oleks võinud.

² Mõned neist seadustest polnud ehk sõnadesse pandud, kuid Aadam ja Eeva olid loodud nõnda, et nad iseenesestmõistetavalt neile seadustele kuuletusid. Niisiis andis söögiisu märku söömiseks ja janu joomiseks. Päikese loojumine ajendas neid vajalikul määral puhkama ja magama. Lisaks rääkis Jehoova nendega ja andis neile tööülesande. Tegelikult oli see ülesanne seadus, sest see juhtis nende tegevust. Kuid milline lahke ja kasulik seadus see oli! See andis neile töö, mis oleks pakkunud täielikku rahuldust ja andnud võimaluse oma võimeid täiel määral ja tervemeelselt kasutada. Nad pidid sünnitama lapsi, valitsema maa loomade üle ja laiendama järk-järgult Paradiisi piire, kuni see kogu maakera oleks katnud. (1. Moos. 1:28; 2:15) Jumal ei koormanud neid tarbetute üksikasjadega. Otsuste langetamisel  oli neile jäetud suur valikuvõimalus. Mida oleks inimene veel võinud tahta?

3. Mis oleks aidanud Aadamal oma otsuste langetamise vabadust targasti kasutada?

³ Aadamale antud eesõigus otsuseid langetada ei tähendanud muidugi seda, et igal tema tehtud otsusel, ükskõik milline see ka oleks, on head tagajärjed. Tema vabadusega langetada otsuseid oli seotud vastutus. Ta võis õppida, kuulates oma taevast Isa ja vaadeldes Tema töid, ning Jumalalt saadud mõistus võimaldas tal õpitut oma elus rakendada. Kuna Aadam oli loodud „Jumala näo järgi”, oleks ta pidanud otsuseid langetades loomu poolest Jumala omadusi peegeldama. Kindlasti oleks ta seda hoolega teinud, kui ta oleks tõeliselt hinnanud seda, mida Jumal tema heaks oli teinud, ja kui ta oleks tahtnud Jumalale meeldida. — 1. Moos. 1:26, 27; võrdle Johannese 8:29.

4. a) Kas Aadamale antud piirav käsk jättis ta vabadusest ilma? b) Miks oli see nõue kohane?

⁴ Tuletamaks inimesele meelde, et ta sõltub oma Loojast ja Eluandjast, andis Jehoova talle järgmise käsu: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema [„sa kindlasti sured”, NW]!” (1. Moos. 2:16, 17) Kas see seadus jättis inimese vabadusest ilma? Kindlasti mitte. Aadamal oli vabadus kuuletuda või olla sõnakuulmatu. See keeld ei olnud koormaks. Tal oli küllaldaselt süüa, ilma et ta oleks pidanud seda ühte puud puutuma. Ent tal oli täiesti kohane tunnustada, et maa, kus ta elab, kuulub Jumalale ja et Jumal kui Looja on õigusega oma loodu Valitseja. — Laul 24:1, 10.

5. a) Kuidas kaotasid Aadam ja Eeva oma aulise vabaduse? b) Mis selle asemele tuli, ja kuidas see meile on mõjunud?

 ⁵ Mis aga juhtus? Ingel, kelle ajendiks oli isekas võimuahnus, mängis ustavat nõuandjat ja pettis Eevat, tõotades talle midagi, mis oli Jumala tahtele vastupidine. Selle asemel et oma Isale kuuletuda, tegi ka Aadam Eeva järel pattu. Võttes seda, mis ei kuulunud neile, kaotasid Aadam ja Eeva oma aulise vabaduse. Patt sai nende isandaks, ja nagu Jumal oli hoiatanud, ootas neid kindel surm. Millise pärandi jätsid nad selle tagajärjel oma järeltulijatele? Patu, mis ilmneb kaasasündinud kalduvuses kurja teha, nõrkustes, mis teevad inimese haigustele vastuvõtlikuks, ja vananemisest tingitud lõplikus mandumises. Ka surm jäi pärandiks. Päritud kalduvuse tõttu kurja teha, mida võimendab Saatana mõju, on esile tulnud ühiskond, kus igaühe elu on ohus. Milline kontrast vabadusele, mille Jumal inimkonnale alguses andis! — Rooml. 5:12; Iiob 14:1; Ilm. 12:9.

Kust vabadust võib leida

6. a) Kust võib leida tõelist vabadust? b) Missugusest vabadusest rääkis Jeesus Johannese 8:31, 32?

⁶ Kui pidada silmas tänapäeva tingimusi, pole üllatav, et inimesed igatsevad suuremat vabadust, kui see, mis neil on. Kust aga leida tõelist vabadust? Jeesus Kristus ütles: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Joh. 8:31, 32) See vabadus ei ole selline piiratud vabadus, millele inimesed loodavad, heites kõrvale ühe poliitilise juhi või valitsusvormi ja asendades selle teisega. Selle asemel tungib see vabadus inimprobleemide tuumani. Jeesus rääkis patust, patu orjaikkest vabanemisest. (Vaata Johannese 8:24, 34—36.) Kui siis inimene saab Jeesus  Kristuse tõeliseks jüngriks, kaasneb tema elus sellega tähelepanuväärne muudatus: vabanemine.

7. a) Mis mõttes me võime praegu patust vabad olla? b) Mida me peame tegema, et meil oleks taoline vabadus?

⁷ See ei tähenda, et kaasasündinud kalduvus patuselt käituda tänapäeva tõelistele kristlastele enam mõju ei avalda. Vastupidi, neil tuleb selle pärast pidevalt võidelda. (Rooml. 7:21—25) Kui aga inimene tõepoolest elab kooskõlas Jeesuse õpetustega, ei ole ta enam patu armetu ori. Patt pole enam tema jaoks otsekui kuningas, kes jagab käske, millele ta kuuletub. Teda ei hoia enam kütkes eluviis, millel puudub eesmärk ja mis vaevab ta südametunnistust. Ta naudib puhast südametunnistust Jumala ees, sest ta minevikupatud on andestatud tema usu alusel Kristuse ohvrisse. Patused kalduvused võivad küll püüda esile tulla, aga kui ta keeldub nende järgi tegutsemast, kuna ta tuletab meelde Kristuse puhtaid õpetusi, näitab ta, et patt ei ole ta isand. — Rooml. 6:12—17.

8. a) Millise vabaduse tõeline kristlus meile veel annab? b) Kuidas peaks see mõjutama meie hoiakut ilmalike valitsejate suhtes?

⁸ Meie kui kristlased naudime suurt vabadust. Me oleme vabastatud valeõpetuste mõju alt, ebausuköidikuist ja patu orjusest. Suurejoonelised tõed surnute olukorra ja ülestõusmise kohta on vabastanud meid meeletust hirmust vägivaldse surma ees, mis paneb inimesi oma südametunnistuse häält maha suruma. Teadmine, et ebatäiuslikud inimvalitsused asendatakse Jumala õiglase Kuningriigiga, vabastab meid lootusetusest. Kuid taoline vabadus ei õigusta seaduse ignoreerimist ega lugupidamatust valitsusametnike vastu ettekäändel, et peagi on see vana süsteem kadunud. — 1. Peetr. 2:16, 17; Tiit. 3:1, 2.

9. a) Kuidas aitab Jehoova meil armastavalt tunda vabadusest rõõmu suurimal määral, mis inimestel praegu üldse võimalik on? b) Kuidas me võime otsuseid langetades näidata, et me mõistame selgesti, mis oli selle tagajärg, et Aadam oma vabadust kuritarvitas?

 ⁹ Jehoova pole jätnud meid vigade kaudu parimat eluviisi otsima. Ta teab, kuidas me oleme tehtud, mis toob meile tõelise rahulduse ja eneseväärikuse ning kestvaima kasu. Ta teab ka oma eesmärgi täideviimise ajakava ning seetõttu samuti seda, millega on meil kõige kasulikum tegelda. Ta on teadlik ka sellest, millised mõtted ja käitumine võivad inimest laostada, tema suhted teistega ära rikkuda või Jumala Kuningriigi õnnistustest isegi ilma jätta. Ta annab meile armastavalt selle kohta informatsiooni Piibli kaudu ja oma nähtava organisatsiooni abil. (Gal. 5:19—23; Mark. 13:10; võrdle 1. Timoteosele 1:12, 13.) Niisiis tuleb meil Jumala antud vaba tahet kasutades otsustada, millist vastukaja me osutame. Kui oleme südamesse võtnud selle, mida Piibel räägib selle kohta, kuidas Aadam kaotas alguses inimkonnale antud vabaduse, langetame tarku otsuseid. Me näitame, et kõige tähtsamal kohal meie elus on head suhted Jehoovaga.

Teistsuguse vabaduse ihaldamine

10. Millist vabadust on taotlenud mõned, kes väidavad end kristlased olevat?

¹⁰ Mõnikord tekib mõnedel Jehoova tunnistajateks kasvatatud noortel ja ka teistel, kes on veidi vanemad, soov teistsuguse vabaduse järele. Maailm paistab ehk lummavana, ja mida rohkem nad sellele mõtlevad, seda tugevam on nende iha teha asju, mida ilmalikud inimesed teevad. Nad ehk ei kavatse narkootikume tarvitada, liigselt alkoholi pruukida või hoorata. Kuid peale tööd või kooli hakkavad nad  veetma aega koos ilmalike kaaslastega. Muidugi mõista vajavad nad oma uute kaaslaste tunnustust, mistõttu nad hakkavad nende kõnet ja käitumist jäljendama. — 3. Joh. 11.

11. Kust tuleb mõnikord ahvatlus nõnda toimida?

¹¹ Mõnikord ahvatleb meid ilmalikult käituma mõni inimene, kes väidab end Jehoovat teenivat. Nii juhtus Eedenis, kui Saatan ahvatles Eevat ja Eeva omakorda õhutas Aadamat enda järgi tegutsema. Seda juhtus ka algkristlaste seas, ja samuti juhtub seda tänapäeval. Sageli armastavad taolised inimesed põnevust ja ihkavad kirglikke naudinguid. Nad õhutavad teisi „lõbutsema”. Nad ’tõotavad vabadust, olles ise kaduvuse orjad’. — 2. Peetr. 2:18, 19.

12. a) Millised on ilmaliku käitumise kurvad tagajärjed? b) Kui sellise teguviisiga seotud inimesed teavad tagajärgi, miks nad siis seda kangekaelselt jätkavad?

¹² Selle viljad pole meeldivad. Lubamatu seksi tagajärjeks on emotsionaalne segadus. Samuti võib see viia haiguste, soovimatu raseduse ja võib-olla ka abielu purunemiseni. (Õpet. 6:32—35; 1. Kor. 6:18; 1. Tess. 4:3—8) Uimastite kuritarvitamise tagajärjeks on kergesti ärritatavus, ebaselge kõne, ähmastunud nägemine, peapööritus, hingamiskahjustused, hallutsinatsioonid ja surm. (Võrdle Õpetussõnad 23:29—35.) Uimastite kuritarvitamise tagajärjeks võib olla narkomaania, mis omakorda võib viia kuritegevuseni, et uimastite ostmiseks raha saada. Need, kes end taolise teguviisiga seovad, teavad tavaliselt, millised võivad olla tagajärjed. Kuid nende iha põnevuse ja meeleliste naudingute järele suleb nende mõistuse tagajärgede ees. Nad ütlevad endile, et see on vabadus, kuid siis leiavad — kahjuks liiga hilja —, et nad on patu orjad ja et patt on tõesti julm isand! Kui sellele asjale praegu  põhjalikult mõelda, võib see meid taolise kogemuse eest kaitsta. — Gal. 6:7, 8.

Kust probleemid alguse saavad

13. a) Kuidas tärkavad tihti himud, mis taoliste probleemideni viivad? b) Kelle seisukohta me peame teadma, mõistmaks, mis on „halb seltskond”? c) Lõigu lõpus olevatele küsimustele vastates rõhuta, milline on Jehoova seisukoht. Käsitle vaid üht küsimust korraga.

¹³ Peatu ja mõtle järele, kust need probleemid tihti alguse saavad. Piibel selgitab: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma.” (Jak. 1:14, 15) Aga kuidas taolised himud tärkavad? Need tärkavad meie mõistusesse pääsenud asjade kaudu, ja tihti tuleneb see seltsimisest inimestega, kes Piibli põhimõtteid ellu ei rakenda. Kõik me muidugi teame, et me peaksime hoiduma „halvast seltskonnast”. Küsimus on aga selles, milline seltskond on halb. Kuidas Jehoova asjasse suhtub? Järgnevate küsimuste ja kirjakohtade arutlemine peaks aitama meil jõuda õigetele järeldustele.

Kas tähendab tõsiasi, et teatud inimesed paistavad olevat lugupeetud, seda, et nad pakuvad head seltskonda? (Võrdle 1. Moosese 34:1, 2, 18, 19.)

Kas näitab see, millest nad räägivad, või näiteks nende naljad, et me võiksime neid lähedasteks kaaslasteks pidada? (Efesl. 5:3, 4)

Kas on meil mingit põhjust muret tunda, kui nad ei usu samu Jumala eesmärgiga seotud asju, mida meie usume? (Võrdle 1. Korintlastele 15:12, 32; 15:33, NW.)

Mida Jehoova arvab sellest, kui me otsustame seltsida inimestega, kes teda ei armasta? (Võrdle 2. Ajaraamat 19:1, 2.)

Kuidas me võime näidata, et me ei vali uskmatuid oma kaaslasteks, kuigi me ehk koos nendega töötame või koolis käime? (1. Peetr. 4:3, 4)

 Teiste inimestega seltsimise viisid on ka telerivaatamine ning raamatute, ajakirjade ja ajalehtede lugemine. Missugust materjali need allikad muu hulgas pakuvad, mille suhtes me praegusel ajal eriti valvsad peaksime olema? (Õpet. 3:31; Jes. 8:19; Efesl. 4:17—19)

Mida ütleb Jehoovale meie isiksuse kohta see, kuidas me kaaslasi valime? (Laul 26:1, 4, 5; 97:10)

14. Milline suurejooneline vabadus on otse nende ees, kes praegu ustavalt Jumala Sõna nõuandeid ellu rakendavad?

¹⁴ Otse meie ees on Jumala uus maailm. Tema Kuningriigi kaudu vabastatakse inimkond Saatana orjastava mõju ja kogu ta kurja asjadesüsteemi alt. Järk-järgult eemaldatakse inimkonnalt kogu patu mõju. Neid ootab ees igavene elu Paradiisis. Lõpuks naudib kogu loodu vabadust, mis on täielikus kooskõlas „Jehoova vaimuga”. (2. Kor. 3:17, NW) Kas on mõtet riskida kõigest sellest ilmajäämisega, suhtudes praegu kergelt Jumala Sõna nõuannetesse? Osutagu see, mil moel me tänapäeval oma kristlikku vabadust kasutame, selgelt, et me tõepoolest soovime „Jumala laste au vabadust”. — Rooml. 8:21.

Kordamisküsimusi aruteluks

● Millisest vabadusest esimene inimpaar rõõmu tundis? Milline see oli, võrreldes inimkonna praeguse olukorraga?

● Milline vabadus on tõelistel kristlastel vastandina sellele maailmale? Kuidas on see võimalik?

● Millist hinda tuleb maksta neil, kes otsivad vabadust, mis on maailmas?

● Miks on nii tähtis hoiduda „halvast seltskonnast”? Kelle otsuseid selle kohta, mis on halb, me vastupidiselt Aadamale tunnustame?

[Uurimisküsimused]