Variserid vihkasid Jeesust ja otsisid põhjust tema vahistamiseks. Nad ütlesid, et ta ei tohi inimesi terveks teha hingamispäeval, sest see päev peab olema puhkepäev. Ühel hingamispäeval kohtus Jeesus pimeda mehega, kes tänaval kerjas. „Vaadake nüüd, kuidas Jumala vägi seda meest aitab,” lausus ta jüngritele. Jeesus segas oma sülge mullaga ning määris seda segu mehe silmadele. „Mine ja pese oma silmad Siiloahi tiigis puhtaks,” lausus ta mehele. Mees tegigi seda ning esimest korda elus ta silmad nägid.

Inimesed olid rabatud. „Kas pole see mitte sama mees, kes istus ja kerjas, või on see lihtsalt keegi tema sarnane?” imestasid nad. „Jah, mina olen see mees, kes sündis pimedana,” vastas ta. „Aga kuidas sa siis nüüd näed?” küsisid nad. Kui ta oma loo neile ära rääkis, viisid nad ta variseride juurde.

Mees jutustas variseridele: „Jeesus pani mu silmadele mingit segu ja käskis selle maha pesta. Ma tegingi nii ja nüüd ma näen.” „Kui Jeesus tervendab hingamispäeval, siis ei saa ju tema vägi olla Jumalalt,” tegid mõned variserid Jeesust maha. Teised jällegi kostsid: „Kui ta vägi poleks Jumalalt, siis ei suudaks ta ju tervendada.”

 Variserid kutsusid mehe vanemad ja küsisid neilt: „Kuidas on võimalik, et teie poeg näeb?” Vanemad olid hirmul, sest variserid olid öelnud, et kes usub Jeesusesse, visatakse sünagoogist välja. Seepärast nad vastasid: „Me ei tea, küsige temalt endalt.” Variserid pommitasid meest küsimustega, kuni ta lõpuks ütles: „Ma olen teile kõik ära rääkinud. Miks te muudkui pärite?” Variserid said vihaseks ja ajasid ta minema.

Jeesus otsis mehe üles ja küsis temalt: „Kas sa usud messiasse?” „Usuksin küll, kui ma teaksin, kes ta on,” vastas mees. „Mina olen messias,” ütles Jeesus. Kui armastav Jeesus oli: ta mitte ainult ei tervendanud meest, vaid aitas tal ka messiasse uskuma hakata.