Saulus oli Tarsoses sündinud Rooma kodanik. Ta oli variser, kes tundis hästi juudi seadust, ja ta vihkas kristlasi. Ta tiris kristlasi välja nende kodudest ja pani vangi. Ta isegi vaatas pealt, kuidas vihane rahvajõuk viskas Stefanose kividega surnuks.

Saulusele aga ei piisanud sellest, et ta vahistas kristlasi Jeruusalemmas. Ta palus ülempreestrilt luba minna Damaskuse linna, et sealgi kristlasi kinni võtta. Damaskuse lähedal lõi Sauluse ümber äkitselt särama hele valgus ning ta kukkus maha. „Saulus, miks sa mind taga kiusad?” kuulis ta häält. „Kes sa oled?” päris Saulus. „Ma olen Jeesus. Mine Damaskusse ja seal saad sa teada, mida sa pead tegema.” Samal hetkel kaotas Saulus nägemise ja ta kaaslased pidid ta kättpidi linna talutama.

Damaskuses elas ustav kristlane Hananias. Jeesus ütles talle nägemuses: „Mine Sirgele tänavale Juuda majja ja küsi sealt Saulust.” „Isand, ma tean seda meest. Ta on see, kes vangistab su jüngreid,” kostis Hananias. Kuid Jeesus vastas: „Mine tema juurde. Ma olen valinud Sauluse, et ta kuulutaks head sõnumit paljudele rahvastele.”

Hananias leidis Sauluse ja ütles talle: „Mu vend Saulus, Jeesus on saatnud mind su silmi avama.” Sedamaid sai Saulus nägemise tagasi. Talle räägiti Jeesusest ja temast sai Jeesuse jünger. Kui Saulus oli kristlaseks ristitud, hakkas ta koos teiste kristlastega sünagoogides kuulutama. Juudid oli rabatud, kui kuulsid, et Saulus  räägib inimestele Jeesusest. „Kas see pole mitte sama mees, kes Jeesuse jüngreid taga kiusas?” imestasid nad.

Saulus kuulutas Damaskuses kolm aastat. Juudid vihkasid teda ning haudusid plaani teda tappa. Vennad aga said sellest teada ning aitasid Saulusel põgeneda. Saulus ronis korvi ja nad lasid ta läbi müüriava alla.

Siis läks Saulus Jeruusalemma, et sealsete vendadega kokku saada, kuid vennad kartsid teda. Üks lahke vend, Barnabas, tõi Sauluse apostlite juurde ja kinnitas neile, et ta on muutunud. Saulus hakkas koos Jeruusalemma kogudusega innukalt head sõnumit kuulutama. Hiljem tunti teda Pauluse nime all.