Filippis elas teenijatüdruk, kelle sees oli deemon. Deemon andis talle võime ennustada ja sellega teenis tüdruk oma isandatele palju raha. Kui Paulus ja Siilas tulid Filippisse, käis tüdruk neil mitu päeva kannul. Deemon pani teda karjuma: „Need mehed on kõigekõrgema Jumala orjad.” Lõpuks ütles Paulus deemonile: „Jeesuse nimel, mine temast välja!” Deemon läkski tüdrukust välja.

Kui tüdruku isandad taipasid, et nad ei saa enam tema pealt kasu lõigata, olid nad maruvihased. Nad vedasid Pauluse ja Siilase linnajuhtide ette ja ütlesid: „Need mehed rikuvad seadust ja külvavad linnas segadust.” Linnajuhid andsid käsu Paulust ja Siilast keppidega peksta ja nad vangi panna. Vangivalvur heitis nad kõige pimedamasse kongiurkasse ning pani nende jalad pakku.

Paulus ja Siilas kiitsid lauluga Jehoovat ning kõik vangid kuulsid seda. Äkki keset ööd raputas vanglat võimas maavärin. Vanglauksed paiskusid valla ning vangide ahelad ja jalapakud läksid lahti. Vangivalvur tormas kongide juurde ja nägi, et uksed on pärani. Ta oli kindel, et kõik vangid on põgenenud, ja ta tõmbas mõõga, et end ära tappa.

Just siis hüüdis Paulus: „Ära tee seda! Me oleme kõik siin.” Valvur tormas Pauluse ja Siilase kongi ning viskus nende jalge ette. „Mida ma pean tegema, et pääseda?” anus ta. „Nii sina kui ka su majarahvas, te kõik peate uskuma Jeesusesse,” vastasid nad. Siis rääkisid Paulus ja Siilas talle ja ta majarahvale Jehoova sõnumit ning kõik lasid end ristida.