6. peatükk

Budism — valgustuse otsinguil ilma Jumalata

1. a) Kuidas on budism ilmunud Lääne ühiskonda? b) Mis on soodustanud budismi levikut Läänes?

BUDISM, millest 20. sajandi algul ei teatud väljaspool Aasiat eriti midagi, on nüüd selgelt maailmareligiooniks tõusnud. Läänes märkavad paljud inimesed üllatusega, et budism levib ka nende kodukandis. Suurel määral on selle põhjuseks rahvusvaheline põgenikevool. Suuri aasialaste kogukondi leidub Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujal. Sisserändajad, kes kinnitavad kanda uuel maal, toovad endaga kaasa ka oma religiooni. Nii puutub üha rohkem inimesi läänes esmakordselt kokku budismiga. Selle asjaolu ning traditsiooniliste kirikute kõikelubavuse ja vaimse mandumise tõttu on paljud pöördunud sellesse ”uude” usku. (2. Timoteosele 3:1, 5.)

2. Kus leidub tänapäeval budismi pooldajaid?

² 2010. aastal Pew’ uuringukeskuse korraldatud uuringu järgi on budiste kogu maailmas peaaegu 500 miljonit, kellest enamik elab Aasia maades, nagu Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Myanmar (Birma), Sri Lanka ja Tai. Ainuüksi Hiinas väidab 250 miljonit inimest end budisti olevat. Kuidas see usund alguse sai? Millised on budistlikud õpetused ja tavad?

 Usaldusväärse allika küsimus

3. Milliseid allikmaterjale leidub Buddha elu kohta?

³ ”Kõik, mida Buddha elust on teada, põhineb peamiselt kanoonilistel tekstidel, millest kõige ulatuslikumad ja põhjalikumad on kirjutatud vanasti Indias kõneldud paali keeles,” ütleb teos ”World Religions—From Ancient History to the Present”. See tähendab, et budismi rajaja Siddharta Gautama kohta, kes elas India põhjaosas 6. sajandil e.m.a, pole olemas mingeid kirjalikke materjale, mis pärineksid tema eluajast. See on muidugi probleem. Kuid veelgi keerulisem on küsimus, millal ja kuidas valmisid need ”kanoonilised tekstid”.

4. Kuidas säilitati Buddha tõelist õpetust esialgu?

⁴ Budistliku pärimuse järgi tulid varsti pärast Gautama surma kokku 500 munka, et otsustada, mida Buddha tegelikult oli õpetanud. Budistlikel õpetlastel ja ajaloolastel on palju vaidlemist selle üle, kas see nõupidamine tõesti toimus või mitte. Siiski tasub panna tähele olulist seika: budistlikud tekstid ise tunnistavad, et Buddha õpilased ei pannud tema tõelist õpetust puudutavaid otsuseid mitte kirja, vaid jätsid need meelde. Pühade tekstide kirjapanekut tuli oodata märkimisväärselt kaua.

5. Millal pandi kirja paalikeelsed tekstid?

⁵ Sri Lanka kroonikad 4. ja 6. sajandist m.a.j kinnitavad, et vanimad paalikeelsed ”kanoonilised tekstid” pandi kirja kuningas Vattagamani Abhaya valitsusajal 1. sajandil e.m.a. Muid jutustusi Buddha elust hakati kirja panema arvatavasti alles 1. või koguni 5. sajandil m.a.j — ligi tuhat aastat pärast tema eluaega.

6. Millist kriitikat on tehtud ”kanooniliste tekstide” aadressil? (Võrdle 2. Timoteosele 3:16, 17.)

 ⁶ Seetõttu märgib üks religioonisõnaraamat: ”Need ”elulood” on hilise päritoluga ning kubisevad legendidest ja müütidest, kusjuures vanimad kanoonilised tekstid on pika suulise pärimuse tulemus, mida on  mõnel määral muudetud ja millele on ilmselt palju lisatud.” (”Abingdon Dictionary of Living Religions”.) Üks õpetlane väitis koguni, et ”ainsatki sõna neist üleskirjutatud õpetustest ei saa kõhkluseta omistada Gautamale endale”. Kas selline kriitika on õigustatud?

Buddha eostumine ja sünd

7. Kuidas Buddha ema unenäos rasestus?

⁷ Mõtle järgmistele katketele paali kaanonisse kuuluvast ”Džaatakast” ja 2. sajandil m.a.j kirjutatud sanskriti tekstist ”Buddhatšarita”, mis räägivad Buddha elust. Lugu algab sellest, kuidas Buddha ema, kuninganna Mahamaaja, unenäos rasestus.

”Neli kaitseinglit tulid ning tõstsid ta koos voodiga üles ja viisid ta Himaalaja mägedesse. ... Siis tulid nende kaitseinglite naised, kes viisid ta Anatotta järve äärde, kus nad pesid teda, et kõrvaldada temast vähimgi inimlik mustus. ... Lähedal asus hõbedane mägi ja sellel kullast maja. Sinna valmistasid nad peatsiga ida poole suunatud jumaliku voodi ja panid tema selle peale. Tulevasest Buddhast aga oli saanud suurepärane valge elevant. ... Ta tõusis hõbedasele mäele ja ... kõndis paremalt poolt kolm korda ümber oma ema voodi, keeras ta paremale küljele ja näis sisenevat tema üska. Nii toimus see rasestumine kesksuviste pidustuste ajal.”

8. Mida ennustati Buddha tuleviku kohta?

⁸ Kui kuninganna rääkis sellest unenäost oma mehele, kutsus kuningas kokku 64 silmapaistvat hindu preestrit, toitis ja riietas neid ning palus neilt unenäo seletust. Nende vastus oli järgmine:

”Ole mureta, suurkuningas! ... Sa saad poja. Kui ta elab kodust elu, saab temast maailmavalitseja. Kui ta aga kodunt lahkub ja maailmast eemale tõmbub, saab ta  Buddhaks, kelle eest taanduvad selle maailma patu ja rumaluse pilved.”

9. Millised erakordsed sündmused olevat toimunud pärast Buddha tuleviku kuulutamist?

⁹ Seejärel räägitakse 32 ime toimumisest:

”Järsku vankusid, värisesid ja vabisesid kõik kümme tuhat maailma. ... Tuli kustus kõigis põrgutes; ... haigused lakkasid inimeste hulgas; ... kõik muusikariistad helisesid, ilma et neil oleks mängitud; ... võimsas ookeanis läks vesi magusaks; ... kõik kümme tuhat maailma said üheks äärmiselt suurepäraseks lillepärgade massiks.”

10. Kuidas kirjeldavad budistide pühad tekstid Buddha sündi?

¹⁰ Sellele järgnes Buddha ebatavaline sünd saala-puude aias, mida nimetati Lumbini saluks. Kui kuninganna soovis kõrgeima saala-puu oksast kinni haarata, kuuletus puu talle ja paindus tema käeulatusse. Oksast kinni hoides hakkas ta püstijalu sünnitama.

”Ta väljus emaihust, nagu jutlustaja laskub kõnetoolist või mees tuleb trepist alla, sirutades välja mõlemad käed ja jalad, ilma et teda oleks emaihus mingi mustus määrinud. ...”

 ”Niipea kui [tulevane Buddha] on sündinud, asetab ta mõlemad jalad kindlalt maha, astub seitse pikka sammu põhja suunas. Samal ajal kantakse tema pea kohal valget päikesevarju ja ta silmitseb maailma igas suunas ning hüüab võrratu häälega: ”Mina olen kogu maailmas ülem, parim ja tähtsaim. See on mu viimane sünd. Ma ei sünni enam iialgi uuesti.””

11. Mida on mõned õpetlased järeldanud Buddha elust rääkivate lugude kohta, mis on kirjas pühades tekstides?

¹¹ Sama lopsakad on lood, mis räägivad tema lapsepõlvest, kohtumistest noorte austajannadega, tema rännakutest ja peaaegu igast sündmusest tema elus.  Ilmselt pole midagi imestada, et enamik õpetlasi peab kõiki neid lugusid vaid legendideks ja müütideks. Üks Briti Muuseumi töötaja arvab koguni, et ”legendide ja imede rohkuse tõttu ... polegi võimalik taastada Buddha tegelikku elulugu”.

12., 13. a) Milline on traditsiooniline jutustus Buddha elust? b) Mida arvatakse üldiselt sellest, millal Buddha sündis? (Võrdle Luuka 1:1—4.)

¹² Neist müütidest hoolimata on traditsiooniline jutustus Buddha elust väga levinud. Tänapäeval Sri Lankal Colombos välja antud budismi käsiraamat esitab järgmise lihtsustatud loo.

”Täiskuupäeval maikuus aastal 623 eKr sündis Indias Nepali alal Šakja prints, kelle nimi oli Siddhattha Gotama. * Tema isa oli kuningas Šuddhodana ja ema oli kuninganna Mahamaaja. Ema suri mõned päevad pärast lapse sündi ja Mahapadžapati Gotami sai talle kasuemaks.

16-aastaselt abiellus ta oma nõoga, kauni printsessi Jašodharaga.

Ligi kolmteist aastat oli ta õnnelikus abielus ja nautis luksust õndsas teadmatuses sellest, kui ebakindel on elu palee väravate taga.

Aja möödudes hakkas tõde talle vähehaaval koitma. Kui ta oli 29-aastane, saabus tema elu pöördepunkt. Samal aastal sündis talle poeg Rahula. Kuid järglase sünd ei teinud talle rõõmu, sest ta mõistis, et eranditult kõik, kes sünnivad, jäävad ka haigeks ja surevad. Olles seega taibanud, et kurbus on üleüldine, otsustas ta leida universaalse vahendi kogu inimkonna haiguste ravimiseks.

 Seepärast loobus ta oma kuninglikest naudingutest ja lahkus ühel ööl kodunt ... ta lõikas maha oma juuksed, tõmbas selga lihtsa askeedirüü ja läks Tõeotsijana rändama.” (”A Manual of Buddhism”.)

¹³ See napp elulookirjeldus erineb oluliselt neist fantastilistest lugudest, mis on kirjas ”kanoonilistes tekstides”. Kui siin mainitud sünniaasta välja arvata, ollakse nende detailide suhtes üldiselt ühel meelel.

Kuidas leidis aset valgustumine?

14. Mis oli Gautama elu pöördepunkt?

¹⁴ Mis oli see eespool mainitud ”tema elu pöördepunkt”? Kui ta nägi esimest korda elus haiget, vanurit ja surnut, hakkas teda vaevama elu mõtte küsimus — miks inimesed sünnivad ainult selleks, et kannatada, vananeda ja surra? Öeldakse, et seejärel nägi ta pühameest, kes oli loobunud maailmast, et otsida tõde. Sellest ajendatuna hülgas Gautama oma pere, vara ja positsiooni ning otsis järgmised kuus aastat vastuseid hindu õpetajatelt ja gurudelt, kuid tulemusteta. Räägitakse, et ta katsetas mediteerimist, paastumist, joogat ja äärmuslikku lihasuretamist, kuid ei leidnud siiski meelerahu ega valgustust.

15. Kuidas saavutas Gautama lõpuks oma väidetava valgustuse?

¹⁵ Lõpuks sai ta aru, et äärmuslik lihasuretamine on sama kasutu nagu tema varasemad elunaudingud. Nüüd asus ta ”keskteele”, nagu ta seda ise nimetas, ja hoidus varasematest äärmuslikest eluviisidest. Jõudnud otsusele, et vastus tuleb leida omaenda teadvusest, istus ta mediteerima pippali-puu ehk India viigipuu alla. Ta pani vastu kurat Mara kiusatustele ja mediteeris vankumatult neli nädalat (mõned ütlevad, et seitse nädalat),  kuni ta väidetavalt ületas kõik teadmised ja tarkuse ning saavutas valgustuse.

16. a) Kelleks sai Gautama? b) Milliseid erisuguseid arvamusi on Buddha kohta?

¹⁶ Sel teel sai Gautama budistliku terminoloogia kohaselt Buddhaks — Virgunuks või Valgustatuks. Ta oli saavutanud lõpliku eesmärgi nirvaana, mis on täiusliku rahu ja valgustuse seisund, kus puuduvad soovid ja kannatused. Ta on saanud tuntuks ka kui Šakjamuni (Šakja hõimu tark) ja ise nimetas ta ennast sageli Tathagataks (nõnda [õpetama] tulnu). Budismi sektidel on selle kohta aga erisuguseid arvamusi. Mõned peavad teda rangelt inimeseks, kes leidis tee valgustuseni ja õpetas seda ka oma järelkäijatele. Teised peavad teda viimaseks paljudest budadest, kes on tulnud maailma, et kuulutada ja taaselustada dharmat (dhamma paali keeles), Buddha õpetust või teed. Kolmandad peavad teda bodhisatvaks, kes saavutas valgustuse, kuid lükkas nirvaanasse jõudmise edasi, et aidata teisi, kes püüdlevad valgustuse poole. Mida valgustusest ka ei arvata, on see kõigile budistlikele koolkondadele keskse tähtsusega õpetus.

Mis on valgustus?

17. a) Kus ja kellele esitas Buddha oma esimese jutluse? b) Selgita lühidalt, mis on ”neli õilsat tõde”.

¹⁷ Kui Buddha oli saavutanud valgustuse ja saanud üle esmasest kõhklusest, hakkas ta teistelegi õpetama oma äsjaleitud tõde, oma dharmat. Esimese ja arvatavasti tähtsaima jutluse pidas ta Benaresi hirvepargis viiele bhikkhu’le — õpilasele või mungale. Selles õpetas ta, et vabanemiseks tuleb hoiduda nii meelelistest naudingutest kui ka askeetlusest ja käia ”keskteel”. Seejärel tuleb mõista ja järgida ”nelja õilsat tõde”  (vaata kõrvalolevat kasti), mida võiks kokkuvõtlikult esitada järgmiselt:

1) Kogu olemasolu on kannatus.

2) Kannatusi põhjustavad soovid või ihad.

3) Soovidest vabanemine tähendab kannatuste lõppu.

4) Soovidest vabanemisele viib ”kaheksaosaline tee”, mis nõuab kontrolli oma käitumise, mõtlemise ja usu üle.

18. Mida ütles Buddha selle kohta, kust lähtus tema valgustus? (Võrdle Iiob 28:20, 21, 28; Laul 111:10.)

¹⁸ See jutlus ”keskteest” ja ”neljast õilsast tõest” annab edasi valgustumise põhiolemuse ja seda peetakse kõigi Buddha õpetuste kokkuvõtteks. (Võrdle Matteuse 6:25—34; 1. Timoteosele 6:17—19; Jakoobuse 4:1—3; 1. Johannese 2:15—17.) Gautama ei väitnud, et ta esitas selle kõne jumalikust inspiratsioonist, vaid osutas iseendale sõnadega ”seda on leidnud Tathagata”. Surivoodil olevat Buddha öelnud oma õpilastele: ”Otsige vabanemist üksnes tõest. Ärge oodake abi kelleltki peale iseenda.” Seega ei lähtu Buddha arvates valgustus mitte Jumalalt, vaid selleni võib jõuda igaüks ise, kui püüab harjutada õiget mõtlemist ja teha häid tegusid.

19. Miks võeti Buddha sõnum tollal avasüli vastu?

¹⁹ Pole raske mõista, miks tollane India ühiskond võttis selle õpetuse avasüli vastu. Buddha mõistis hukka nii ahnete hindu braahmanite ehk preestrite mandunud usutavad kui ka džainistide ja muude müstiliste sektide range lihasuretamise. Ta loobus ka ohvritest ja rituaalidest, loendamatutest jumalatest ja jumalannadest ning ei tunnistanud rõhuvat kastisüsteemi, mis hoidis inimese elu täieliku kontrolli all. Lühidalt öeldes tõotas Buddha vabanemist kõigile, kes olid valmis järgima tema eeskuju.

 Budismi mõju levib

20. a) Mis on budismi ”kolm kalliskivi”? b) Kui ulatuslik oli Buddha õpetustegevus?

²⁰ Kui viis bhikkhu’t võtsid vastu Buddha õpetuse, sai neist esimene sangha ehk mungaordu. Sellega olidki  koos budismi ”kolm kalliskivi” (triratna) — Buddha, dharma ja sangha, mis pidid aitama inimestel liikuda edasi valgustusele viival teel. Selliselt varustatuna asus Buddha Gautama kuulutama oma õpetust piki ja põiki Gangese orgu. Teda tulid kuulama igast ühiskonnakihist ja seisusest inimesed ning said tema õpilasteks. Selleks ajaks kui ta 80-aastaselt suri, oli ta väga tuntud ja lugupeetud. Tema viimased sõnad õpilastele olevat olnud: ”Kõik asjad, mis on tekkinud põhjuslikult, hävivad. Püüelge usinalt vabanemise poole.”

21. a) Kes aitas oluliselt kaasa budismi levikule? b) Milline oli tema tegevuse tulemus?

²¹ Kolmandal sajandil e.m.a, umbes 200 aastat pärast Buddha surma sai budismi suurimaks eestvõitlejaks kuningas Ašoka, kes alistas oma võimule suurema osa Indiast. Kurbusest nende tapatalgute ja rahutuste pärast, mida põhjustasid tema vallutused, võttis ta omaks budismi ja andis sellele riikliku toetuse. Ta püstitas religioosseid monumente, kutsus kokku nõupidamisi ja manitses inimesi elama Buddha õpetuste järgi. Samuti saatis Ašoka buda usu misjonäre kõikjale Indiasse ja Sri Lankale, Süüriasse, Egiptusse ja Kreekasse. Peamiselt just Ašoka tegevuse tõttu kasvas budism India sektist maailmausundiks. Õigusega peavad mõned Ašokat teiseks budismi rajajaks.

22. Kuidas kinnitas budism kanda Aasias?

²² Sri Lankalt levis budism edasi ida poole Myanmari (Birmasse), Taisse ja mujale Indo-Hiinasse. Põhja suunas levis budism Kashmiri ja Kesk-Aasiasse. Sealt rändasid buda mungad juba 1. sajandil m.a.j üle ohtlike mägede ja kõrbete ning tõid oma usu Hiinasse. Sealt jäi budismil astuda ainult väike samm edasi Koreasse ja Jaapanisse. Budism jõudis ka Tiibetisse, India põhjapoolsele  naabermaale. Segunedes kohalike uskumustega, kujunes sellest lamaism, mis hakkas mõjutama sealset usulist ja poliitilist tegevust. 6. või 7. sajandiks m.a.j oli budism Kagu-Aasias ja Kaug-Idas kindlalt kanda kinnitanud. Aga mis sai sellest Indias?

23. Mis sai budismist Indias?

²³ Samal ajal kui budismi mõju levis teistes maades,  taandus see vähehaaval Indias. Mungad, kes süüvisid filosoofilistesse ja metafüüsilistesse mõtisklustesse, hakkasid kaotama kontakti oma ilmikutest poolehoidjatega. Peale selle kiirendas budismi allakäiku Indias selle ilmajäämine kuninglikust toetusest ning hinduistlike ideede ja tavade omaksvõtt. Varemeisse jäid isegi sellised budismi pühapaigad nagu Lumbini, kus Gautama sündis, ja Bodhgaya, kus ta saavutas ”valgustuse”. Kui saabus 13. sajand, oli budism oma sünnimaalt Indiast sama hästi kui kadunud.

24., 25. Mis toimus budismiga 20. sajandil?

²⁴ Järgmise põhjaliku muutuse tegi budism läbi 20. sajandil. Poliitilised murrangud Hiinas, Mongoolias, Tiibetis ja teistes Kagu-Aasia maades andsid talle raske löögi. Tuhanded kloostrid ja templid hävitati ning sajad tuhanded mungad ja nunnad aeti minema, vangistati  või koguni tapeti. Sellegipoolest avaldab budism nende maade elanike mõtlemisele ja harjumustele siiani tugevat mõju.

²⁵ Euroopas ja Põhja-Ameerikas paistab üpris laialdast kõlapinda leidvat nii budismi idee otsida ”tõde” iseendast kui ka mediteerimine, mis pakub võimalust põgeneda lääneliku eluviisi kärast. Eksiilis olev Tiibeti dalai-laama Tenzin Gyatso märkis eessõnas raamatule ”Elav budism” huvitavalt, et ”budismi roll võib nüüdsel ajal seisneda selles, et ta aitab inimestele Läänes tuletada meelde nende elu vaimset poolt” (”Living Buddhism”).

Budismi arvukad teed

26. Kuidas on budism jagunenud?

²⁶ Kuigi budismist räägitakse tavaliselt kui ühest religioonist, on see tegelikult jagunenud paljudeks koolkondadeks. Buddha olemuse ja õpetuste erisuguste tõlgenduste tõttu on neil kõigil omad seisukohad, kombed ja pühakirjad. Need koolkonnad jagunevad omakorda arvukateks rühmitusteks ja sektideks, kusjuures paljusid neist mõjutab tugevalt kohalik kultuur ja kombestik.

27., 28. Kuidas sa kirjeldaksid theravaada budismi? (Võrdle Filiplastele 2:12; Johannese 17:15, 16.)

²⁷ Budistlik theravaada (vanemate tee) ehk hinajaana (väike sõiduk) koolkond õitseb Sri Lankal, Myanmaris (Birmas), Tais, Kambodžas ja Laoses. Mõned peavad seda konservatiivseks suunaks. See rõhutab, et inimene peab omandama tarkust ja püüdlema vabanemise poole maailmast lahtiütlemise ja mungaeluga, pühendudes kloostris mediteerimisele ja tekstide uurimisele.

 ²⁸ Neis maades võib sageli näha liikumas raseeritud peaga noorte meeste gruppe safrankollastes rüüdes ja paljajalu, käes kauss almuste jaoks, et saada oma igapäevane toiduports ilmiktoetajailt, kelle ülesanne on neid ülal pidada. Meestel on tavaks viibida elu jooksul vähemalt mõnda aega kloostris. Kloostrielu lõppeesmärk on saada arhatiks ehk selleks, kes on saavutanud vaimse täiuse ning vabanenud taassünniahela valust ja kannatustest. Buddha on näidanud teed ja igaühe oma asi on seda järgida.

29. Mis iseloomustab mahajaana budismi? (Võrdle 1. Timoteosele 2:3, 4; Johannese 3:16.)

²⁹ Budismi suund mahajaana (suur sõiduk) on tavaline Hiinas, Koreas, Jaapanis ja Vietnamis. See nimetus tuleb sellest, et seal rõhutatakse Buddha õpetust, et ”tõde ja vabanemise tee on jõukohane igaühele, elagu ta siis koopas, kloostris või majas ... See pole vaid neile, kes ütlevad maailmast lahti”. Mahajaana põhiseisukoht on see, et Buddha armastus ja kaastunne on nii suur, et ta ei jäta kedagi ilma pääsemisvõimaluseta. See õpetab, et kuna meis kõigis on buda-loomus, võib igaüks saada valgustunud budaks või bodhisatvaks. Valgustust ei saavutata mitte kurnava enesedistsipliini, vaid usu kaudu Buddhasse ja tema kaastundesse kõige elava vastu. See õpetus on praktilise mõtlemisega massidele loomulikult hoopis köitvam. Samas on selle vabameelsema suhtumise tõttu tekkinud arvukalt gruppe ja sekte.

30. Millise eesmärgi poole pürgivad ”Puhta Maa” budistid? (Võrdle Matteuse 6:7, 8; 1. Kuningate 18:26, 29.)

³⁰ Paljude Hiinas ja Jaapanis tekkinud mahajaana sektide hulgas on Puhta Maa koolkond ja zen-budism. Neist esimese puhul on kesksel kohal usk päästva väega buda Amidasse, kes tõotas oma järelkäijatele, et nad  sünnivad uuesti Puhtal Maal ehk lääneparadiisis, kus inimesed ja jumalad tunnevad rõõmu ja elavad naudingutes. Sealt on juba kerge jõuda edasi nirvaanasse. Pühendunu, kes kordab palvet ”ma usun buda Amidasse” ja teeb seda vahel päevas tuhandeid kordi, puhastab ennast, et saavutada valgustus või tagada endale ümbersünd lääneparadiisis.

31. Milline on zen-budism? (Võrdle Filiplastele 4:8.)

 ³¹ Zen-budism (chan-koolkond Hiinas) sai nime mediteerimisest. Sõnad chan (hiina keeles) ja zen (jaapani keeles) tulenevad sanskriti sõnast dhyāna, mis tähendab ”meditatsiooni”. See koolkond õpetab, et raamatute lugemisest, headest tegudest ja rituaalidest on vähe kasu. Valgustusele võib jõuda lihtsalt mõtiskledes selliste lahendamatute mõistatuste üle nagu: ”Kuidas kõlab ühe käega plaksutamine?” või: ”Mida võib leida sealt, kus midagi ei ole?” Zen-budismi müstiline olemus on leidnud väljenduse sellistes kunstides nagu lilleseade, ilukiri, tindiga maalimine, poeesia, aiandus ja muu, mis kõik on Läänes hästi vastu võetud. Nüüdsel ajal leidub zeni mediteerimiskeskusi paljudes läänemaades.

32. Kirjelda Tiibeti budismi.

³² Viimaks võib mainida Tiibeti budismi ehk lamaismi. Seda budismi voolu nimetatakse mõnikord ka mantrajaanaks (mantra sõiduk), kuna seal on tähtis roll mantratel. Need koosnevad reast tähendusega või tähenduseta silpidest ja neid loetakse palju kordi. See budismi suund paneb tarkuse ja kaastunde asemel rõhku rituaalidele, palvetele, maagiale ja spiritismile. Palveid korratakse päeva jooksul tuhandeid kordi ja seejuures on abiks palvehelmed või -veskid. Keerukaid rituaale saab õppida üksnes suulise õpetuse järgi, mida annavad kloostriülemad ehk laamad, kellest tuntuimad on dalai-laama ja pantšen-laama. Pärast laama surma hakatakse otsima last, kelles laama olevat taaskehastunud järgmiseks vaimseks juhiks. Siiski kasutatakse terminit ”laama” ka üldisemalt kõigi munkade kohta, keda ühe arvestuse järgi oli kunagi umbes viiendik tervest Tiibeti elanikkonnast. Laamad tegutsesid  ka õpetajate, arstide, maaomanike ja poliitikutena.

33. Kuidas on budism jagunenud sarnaselt ristiusuga? (Võrdle 1. Korintlastele 1:10.)

³³ Need budismi põhisuunad jagunevad omakorda paljudeks rühmitusteks ja sektideks. Mõned neist on pühendunud konkreetsele juhile, näiteks Nichirenile Jaapanis, kes õpetas, et üksnes mahajaana ”Lootossuutras” on kirjas Buddha enda õpetused, või nunn Qing Haile Taiwanil, kellel on massiliselt järelkäijaid. Selles mõttes ei erine budism palju ristiusust, kus on arvukalt kirikuid ja sekte. Tegelikult on üsna tavaline näha inimesi, kes väidavad, et on budistid, aga osalevad ka taoistlikel, shintoistlikel, esivanemate kultusega seonduvatel ja isegi ristiusu kombetalitustel. * Kõik need  buda usu sektid väidavad, et nende uskumused ja tavad põhinevad Buddha õpetustel.

”Kolm korvi” ja muud budismi pühad raamatud

34. Mida tuleb meeles pidada, kui jutt on budistlikest õpetustest?

³⁴ Buddhale omistatud õpetusi anti esialgu edasi ainult suuliselt. Neid hakati kirja panema alles sajandeid pärast tema surma. Seega kajastavad need parimal juhul vaid seda, mida tema järelkäijad hilisematel aegadel arvasid, et ta oli öelnud või teinud. Asja teeb keerulisemaks veel see, et tolleks ajaks oli budism juba killustunud paljudeks koolkondadeks. Seetõttu annavad eri tekstid budismist üsna erisuguseid ettekujutusi.

35. Millised on vanimad budismi pühad raamatud?

³⁵ Vanimad budistlikud tekstid pandi kirja umbes 1. sajandil e.m.a paali keeles, mis olevat olnud suguluses Buddha emakeelega. Neid tekste peab tõeseks theravaada koolkond. Nende hulka kuulub 31 raamatut ja need on jagatud kolme ossa, mida nimetatakse ”Tipitakaks” (sanskriti ”Tripitaka”), mis tähendab ”Kolm korvi” või ”Kolmikkorv”. ”Vinajapitaka” (Reeglitekorv) käsitleb peamiselt munkadele ja nunnadele mõeldud reegleid. ”Suttapitaka” (Õpetussõnade korv) sisaldab Buddha ja tema tähtsamate õpilaste jutlusi, õpetussõnu ja mõistujutte. Viimaks on ”Abhidhammapitaka” (Ülima Seadmuse korv), mis koosneb budistlike õpetuste kommentaaridest.

36. Mis on iseloomulik mahajaana budistlikele kirjutistele?

³⁶ Seevastu mahajaana koolkonna mahukad kirjutised on enamasti sanskriti, hiina ja tiibeti keeles. Üksnes  hiinakeelseid tekste on üle 5000 köite. Neis on rohkesti selliseid mõtteid, mida ei leidu vanemates tekstides, näiteks jutustused budadest, keda on nii palju nagu liivateri Gangese jões ja kes olevat igaüks elanud loendamatuid miljoneid aastaid ja valitsenud oma budamaailma üle. Pole sugugi liialdus, kui üks asjatundja märkis, et neid tekste ”iseloomustab variantide rohkus, lennukas kujutlusvõime, värvikad tegelased ja lõputud kordused”.

37. Milliseid probleeme tekitavad mahajaana kirjutised? (Võrdle Filiplastele 2:2, 3.)

³⁷ On ütlematagi selge, et vaid vähesed inimesed suudavad mõista neid äärmiselt abstraktseid arutlusi. Seetõttu on need hilisemad suundumused viinud budismi kaugele sellest, mida Buddha algselt silmas pidas. ”Vinajapitaka” näitab, et Buddha soovi kohaselt peaksid tema õpetused olema arusaadavad kõiksugustele inimestele, mitte üksnes haritlastele. Sel eesmärgil rõhutas ta, et tema mõtteid tuleb õpetada lihtrahvale arusaadavas keeles, mitte hinduismi pühas surnud keeles. Seepärast väidavad theravaada budistid, et mahajaana raamatud pole kanoonilised. Mahajaana pooldajad vastavad aga, et kõigepealt õpetas Buddha lihtsaid ja harimatuid inimesi, kuid tarkadele ja õppinutele avaldas ta õpetused, mis pandi hiljem kirja mahajaana raamatutesse.

Karma ja sansaara ringkäik

38. a) Mille poolest sarnanevad budistlikud ja hinduistlikud õpetused? b) Kuidas väljendub budismi arusaam hingest teoorias ja praktikas?

³⁸ Kuigi budism vabastas inimesed mingil määral hinduismi ahelaist, on selle peamised ideed karma ja  sansaara siiski pärit hinduismist. Budism, mida algselt õpetas Buddha, erineb hinduismist selle poolest, et see eitab surematu hinge olemasolu, kuid räägib üksikisikust kui ”füüsiliste ja psüühiliste jõudude või energiate kombinatsioonist”. * Siiski seisneb tema õpetuste keskne idee selles, et kõik inimesed rändavad ühest elust teise loendamatute ümbersündide kaudu (sansaara) ning kannatavad oma varasemate ja praeguste tegude tagajärgede tõttu (karma). Kuigi see sõnum, mis pakub valgustust ja vabanemist sellest ringkäigust, võib paista kütkestav, küsivad mõned: Kui kindel on selle alus? Mis tõestab, et kõik inimese kannatused on tema eelmises elus tehtu tagajärg? Ja milliseid tõendeid on selle  kohta, et neid varasemaid elusid on üldse kunagi olnud?

39. Kuidas selgitab üks budistlik tekst karma seadust?

³⁹ Üks karma seaduse selgitus ütleb:

”Kamma [karma paalikeelne vaste] on iseenesest seadus. Kuid ei tohiks järeldada, nagu vajaks see mingit seaduseandjat. Tavalised loodusseadused, näiteks gravitatsioon, ei vaja nende seaduste kehtestajat. Samuti ei nõua kamma seadus mingit seaduseandjat. See toimib iseenesest, ilma et sellesse sekkuks mõni väline või sõltumatu jõud.” (”A Manual of Buddhism”.)

40. a) Mida näitab loodusseaduste olemasolu? b) Mida ütleb Piibel põhjuse ja tagajärje kohta?

⁴⁰ Kas see mõttekäik on loogiline? Kas loodusseaduste jaoks pole tõesti vaja kedagi, kes oleks need kehtestanud? Raketiteadlane dr Wernher von Braun ütles kord: ”Loodusseadused on universumis nii täpsed, et meile ei valmista mingit raskust ehitada kosmoselaev ja saata see Kuule. Me võime sekundi murdosa täpsusega arvutada välja lennuks kuluva aja. Keegi peab olema need seadused kehtestanud.” Ka Piibel räägib põhjuse ja tagajärje seadusest. Seal öeldakse: ”Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Galaatlastele 6:7). Piibel aga ei ütle, et sel seadusel pole vaja seaduseandjat, vaid rõhutab siin, et ”Jumal ei anna ennast pilgata”. See näitab, et selle seaduse pani kehtima Looja Jehoova.

41. a) Kuidas võiks võrrelda karma seadust ja kohtulikku õiguspõhimõtet? b) Kuidas erineb karma sellest, mida tõotab Piibel?

⁴¹ Lisaks näitab Piibel, et ”patu palk on surm” ja ”kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust”. Isegi inimeste kohtud möönavad, et keegi ei pea ühe kuriteo eest kaks korda karistust kandma. Miks peaks siis  inimene, kes on juba maksnud eluga oma pattude eest, sündima uuesti üksnes selleks, et jälle kannatada oma kunagiste tegude tõttu? Pealegi, kui ta ei tea, millised on need endised teod, mille eest teda karistatakse, kuidas ta saab siis neid kahetseda ja ennast parandada? Kas seda võib pidada õiglaseks? Kas see on kooskõlas kaastundega, mis olevat Buddha silmapaistvaim omadus? Seevastu Piibel, olles öelnud, et ”patu palk on surm”, jätkab: ”Aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” Tõepoolest, Piibel tõotab, et Jumal kõrvaldab kõik rikutuse, patu ja surma ning annab kogu inimkonnale vabaduse ja täiuslikkuse. (Roomlastele 6:7, 23; 8:21; Jesaja 25:8.)

42. Kuidas selgitab taassündi buda usku õpetlane?

⁴² Mis puutub taassündi, siis buda usku õpetlane dr Walpola Rahula selgitab seda järgmiselt:

”Elusolend pole muud kui füüsiliste ja psüühiliste jõudude või energiate kombinatsioon. See, mida me nimetame surmaks, on füüsilise keha talitluse täielik lakkamine. Kas kõik need jõud ja energiad kaovad täielikult, kui keha lakkab toimimast? Budism ütleb, et ei kao. Soov, tahe, iha, tung olemas olla, edasi elada, saada rohkemaks ja rohkemaks — see on tohutu jõud, mis mõjutab terveid elusid ja eksistentse, mis paneb liikuma isegi kogu maailma. See on suurim jõud, suurim energia maailmas. Budistliku käsituse kohaselt ei kao see jõud siis, kui keha lakkab töötamast ja saabub surm, vaid see ilmub edaspidi teisel kujul, põhjustades uue eksistentsi, mida nimetatakse taassünniks.”

43. a) Mis määrab bioloogiliselt inimese geenide kogumi? b) Milliseid ”tõendeid” esitatakse mõnikord taassünni kohta? c) Kas need ”tõendid” taassünni kohta on kooskõlas tavapärase loogikaga?

⁴³ Eostumise hetkel pärib inimene kummaltki vanemalt  täpselt pooled oma geenid. Seetõttu pole tal mingit võimalust olla 100 protsenti selline, nagu keegi teine oli eelmises elus. Tegelikult ei saa taassünni protsessi selgitada ühegi teadusele tuntud põhimõtte abil. Need, kes usuvad taassünniõpetust, toovad selle kohta sageli tõendiks inimesi, kes väidavad mäletavat nägusid, sündmusi ja kohti, mida nad pole varem näinud. Kas see on loogiline? Kui arvata, et minevikus toimunust rääkida oskav inimene peab olema elanud tol ajal, siis tuleks järeldada ka seda, et inimene, kes suudab tulevikku ette kuulutada — ja neid on palju, kes seda enda kohta väidavad — peab olema elanud tulevikus. On ilmselge, et see ei pea paika.

44. Võrdle Piibli õpetust ”vaimust” ja budistlikku arusaama taaskehastumisest.

⁴⁴ Rohkem kui 400 aastat enne Buddhat rääkis Piibel elujõust. Kirjeldades seda, mis toimub inimese surma korral, öeldakse seal: ”Põrm saab jälle mullasse, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud!” (Koguja 12:7). Sõna ”vaim” on tõlgitud heebrea sõnast ruʹahh, mis tähendab elujõudu. See paneb elama kõik elusolendid, nii inimesed kui loomad (Koguja 3:18—22, P 1945). Kuid oluline erinevus on selles, et ruʹahh on ebaisikuline jõud, millel puudub oma tahe, ja see ei säilita surnud inimese isikupära ega mingeid tema omadusi. See ei lähe pärast surma ühest isikust teise, vaid ”Jumala juurde, kes tema on andnud”. Teisisõnu, inimese väljavaated tulevasele elule — tema ülestõusmislootus — on täielikult Jumala kätes (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 17:31).

 Kas nirvaana on saavutamatu eesmärk?

45. Milline on budistlik ettekujutus nirvaanast?

⁴⁵ Nüüd jõuame selle juurde, mida Buddha õpetas valgustuse ja vabanemise kohta. Budistlikus mõttes tähendab vabanemine peamiselt nii pääsemist karma ja sansaara seaduste mõju alt kui ka nirvaanasse jõudmist. Aga mis on nirvaana? Budistlikud tekstid ütlevad, et seda pole võimalik kirjeldada ega selgitada, vaid seda tuleb kogeda. See pole taevas, kuhu minnakse pärast surma, vaid selle võib igaüks saavutada juba siin ja praegu. Öeldakse, et see sõna ise tähendab ”vaibumist, kustumist”. Seetõttu kirjeldavad mõned nirvaanat kui kõigi kirgede ja soovide lakkamist; eksisteerimist vabana kõigist sellistest tunnetest nagu valu, hirm, vajadus, armastus või vihkamine; igavese rahu, puhkuse ja muutumatuse seisundit. Sisuliselt pidavat see tähendama individuaalse olemasolu lakkamist.

46., 47. a) Millest sõltub vabanemine Buddha õpetuse järgi? b) Mille poolest on budistide vabanemisõpetus vastuolus meie kogemustega?

⁴⁶ Buddha õpetas, et valgustus ja vabanemine — täiuslikkus nirvaanas — ei lähtu Jumalast ega mingist välisest jõust, vaid inimese enda seest, kui ta püüab teha häid tegusid ja mõelda õigeid mõtteid. See paneb küsima: kas ebatäiuslik inimene võib ise saavutada midagi täiuslikku? Kas pole me kõik kogenud seda, mida ütles heebrea prohvet Jeremija: ”Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu”? (Jeremija 10:23.) Kui keegi meist ei suuda täielikult kontrollida oma tegusid isegi lihtsates igapäevastes asjades, kas on siis loogiline arvata, et keegi võib ise tagada endale igavese vabanemise? (Laul 146:3, 4.)

 ⁴⁷ Nii nagu laukasse vajunud inimene ei pruugi sealt oma jõuga välja pääseda, samuti on kogu inimkond patu ja surma haardes, millest mitte keegi ei suuda ise välja rabelda (Roomlastele 5:12). Siiski õpetas Buddha, et pääsemine sõltub üksnes inimese enda pingutustest. Tema hüvastijätumanitsus oma õpilastele oli: ”Lootke iseendale ja ärge oodake abi kuskilt mujalt. Hoidke tõest kõvasti kinni nagu lambist. Otsige vabastust üksnes tõest. Ärge oodake abi kelleltki peale iseenda.”

Valgustus või pettumus?

48. a) Kuidas kirjeldab üks raamat, millist mõju avaldavad sellised keerukad budistlikud ideed nagu nirvaana? b) Milliseid tulemusi on andnud hiljuti mõnel pool tärganud huvi budistlike õpetuste vastu?

⁴⁸ Millist mõju avaldab selline õpetus? Kas see sütitab selle pooldajates tõelist usku ja vaimustust? Raamat ”Living Buddhism” selgitab, et mõnel budistlikul maal isegi ”mungad pööravad vähe tähelepanu oma usu ülevatele ideaalidele. Üldiselt peetakse nirvaanasse jõudmist lootusetult ebarealistlikuks taotluseks ja mediteeritakse harva. Lisaks põgusale ”Tipitaka” lugemisele pühenduvad nad sellele, et avaldada ühiskonnale head mõju ja edendada üksmeelt”. Samuti märgib jaapanikeelne ”Maailma entsüklopeedia”, kommenteerides hiljuti uuesti tärganud huvi budismi vastu: ”Mida rohkem budismi uurimisse süvenetakse, seda kaugemale ta läheb oma algsest eesmärgist õpetada inimesi. Selle külje pealt vaadates ei pruugi viimasel ajal hoogustunud budismi uurimine tingimata tähendada veel elava usu taasärkamist. Tuleb hoopis märkida, et kui religioonist saab keeruka metafüüsilise uurimistöö  aine, hakkab ta elava usuna tegelikult oma mõju kaotama.”

49. Mida on budism hakanud paljudele tähendama?

⁴⁹ Budismi põhitõde on see, et tarkus ja teadmised viivad valgustuse ja vabanemiseni. Kuid see eesmärk jääb usklike enamikule kättesaamatuks, kuna igasuguste budistlike koolkondade keerukad õpetused on toonud kaasa eelmainitud ”lootusetult ebarealistliku” olukorra. Nende jaoks on budism hakanud tähendama lihtsalt seda, et tuleb teha head ning täita mõningaid rituaale ja kombeid. See ei anna vastuseid sellistele olulistele küsimustele: Kust on pärit elu maa peal? Miks me olemas oleme? Milline on inimkonna ja maakera tulevik?

50. Milline küsimus kerkib seoses mõningate siiraste budistide kogemustega? (Võrdle Koloslastele 2:8.)

⁵⁰ Mõned siirad budistid on tunnistanud, et nüüdisaegne budism oma keerukate õpetuste ja koormavate rituaalidega tekitab segadust ja pettumust. Budistlike rühmituste ja seltside heategevus on toonud küll  kergendust paljudele, kes kogevad valu ja kannatusi. Kuid kas budism on vastanud ootustele, et selle kaudu võivad kõik jõuda tõelise valgustuse ja vabanemiseni?

Valgustus ilma Jumalata?

51. a) Mida ütleb üks lugu Buddha õpetuste kohta? b) Millise tähtsa teema puudumist võib märgata Buddha õpetuste puhul? (Võrdle 2. Ajaraamat 16:9; Laul 46:2; 145:18.)

⁵¹ Buddha eluloos räägitakse, et kord oli ta koos oma õpilastega metsas. Ta võttis maast peotäie lehti ja ütles: ”Kõik, mida ma olen teile õpetanud, on võrreldav lehtedega minu peos. Ülejäänu, mida ma pole teile õpetanud, on võrreldav lehtedega selles metsas.” Siit võib muidugi järeldada, et Buddha oli õpetanud teistele ainult väikse osa sellest, mida ta teadis. Siiski puudub Buddha Gautama õpetustest üks oluline teema — tal polnud peaaegu midagi öelda Jumala kohta ja ta ei väitnud kunagi ka seda, et ta ise on Jumal. Ta olevat öelnud oma jüngritele koguni, et ”kui Jumal ongi olemas, oleks ikkagi mõeldamatu, et teda huvitavad minu igapäevased tegemised” ja ”pole olemas jumalaid, kes suudavad või tahavad aidata inimest”.

52. a) Kuidas suhtub budism Jumalasse? b) Mille on budism kõrvale heitnud?

⁵² Selles mõttes on budismil olnud äärmiselt väike roll inimkonna otsingutes ja pürgimustes tõelise Jumala poole. Üks maailma usundite entsüklopeedia märgib, et ”algne budism ei paistnud tundvat huvi Jumala vastu ja kindlasti ei õpetanud ega nõudnud see usku Jumalasse”. (”The Encyclopedia of World Faiths”.) Pannes rõhku sellele, et igaüks peab iseseisvalt pürgima vabanemise poole, pöörduma sissepoole ja otsima  valgustust omaenda teadvusest, on budism tegelikult agnostitsistlik, kui mitte ateistlik maailmavaade. (Vaata kasti lk 145.) Üritades vabaneda hinduismi ebausu ahelaist ja selle lõputuist müütilistest jumalatest, läks budism teise äärmusse. See on heitnud kõrvale arusaama Kõrgeimast Olendist, kelle tahte tõttu kõik on olemas ja toimib. (Apostlite teod 17:24, 25.)

53. Mida võib öelda ilma Jumalata valgustuse otsimise kohta? (Võrdle Õpetussõnad 9:10; Jeremija 8:9.)

⁵³ Selle enesekeskse ja sõltumatu mõtteviisi tõttu on paljud koolkonnad ja sektid sajandite jooksul teinud igasugustest legendidest, pärimustest, keerukatest õpetustest ja nende tõlgendustest tõelise labürindi. Õpetusest, mis pidi keerulistele eluprobleemidele andma lihtsa lahenduse, on saanud religioosne ja filosoofiline süsteem, millest arusaamine käib enamikule inimestele üle mõistuse. Tavaline budist on hõivatud lihtsalt sellega, et kummardab kujusid ja pühakusäilmeid, jumalaid ja deemoneid, vaime ja esivanemaid ning täidab arvukaid muid rituaale ja kombeid, millel on vähe seost Buddha Gautama õpetustega. On selge, et valgustuse otsimine ilma Jumalata ei vii sihile.

54. Milliste idamaiste religioonifilosoofide õpetusi hakkame järgmisena käsitlema?

⁵⁴ Umbes samal ajal, kui Buddha Gautama otsis teed valgustusele, elasid Aasia teises osas kaks filosoofi, kelle ideed on hiljem mõjutanud miljoneid inimesi. Need olid Laozi ja Konfutsius, keda on austanud paljud hiinlaste ja teiste rahvaste põlvkonnad. Mida nad õpetasid ja kuidas mõjutasid nemad inimkonda Jumala otsinguil? Seda käsitleme järgmises peatükis.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kast lk 139]

Buddha neli õilsat tõde

Buddha võttis oma õpetuse kokku ”nelja õilsa tõe” abil. Tsiteerime siinkohal ”Seadmuseratta käimapanemise” (”Dhammatšakkappavattana”) suutrat Linnart Mälli tõlkes:

▪ ”See aga, mungad, on õilis tõde kannatusest. Sündimine on ju kannatusrikas, vananemine on ju kannatusrikas, haigus on ju kannatusrikas, suremine on ju kannatusrikas ... Kokkupuude ebameeldivaga valmistab kannatusi ja eemalolek meeldivast valmistab kannatusi. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. ...

▪ See aga, mungad, on õilis tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on janu uuestisündimise järele, millega kõikjal ja alati käivad koos naudinguid otsivad himu ja kirg, ning täpsemalt lõbujanu, elujanu ...

▪ See aga, mungad, on õilis tõde kannatuse lakkamisest. Selleks on tolle janu jäägitu ja kiretu kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine, tollest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.

▪ See aga, mungad, on õilis tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaosaline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.”

[Kast lk 145]

Budism ja Jumal

”Budism õpetab teed, mis viib täiusliku headuse ja tarkuseni ilma isikulise Jumalata; ülimaid teadmisi ilma ”ilmutuseta”; ... lunastusvõimalust ilma vahendava lunastajata; vabanemist, mille puhul igaüks on ise enda vabastaja.” — Bhikkhu Subhadra, ”The Message of Buddhism”, tsitaat raamatust ”What Is Buddhism?” (Mis on budism?)

Kas budistid on siis ateistid? Sellele vastab raamat ”What Is Buddhism?”, mille on välja andnud Londoni budistlik ühing: ”Kui mõtlete sõnaga ”ateist” inimest, kes eitab isikulise Jumala olemasolu, sel juhul käib see meie kohta.” Raamat jätkab: ”Avarduv meel suudab ühtviisi vabalt võtta omaks nii idee Universumist, mida juhib muutumatu Seadus, kui ka kujutluse kaugest Persoonist, keda ta ei või kunagi näha, kelle asukohta ta ei tea ja kes on kunagi mitte millestki loonud Universumi, mida täidab vaenutsemine, ülekohus, ebavõrdsed võimalused ning lõputud kannatused ja tülid.”

Seega teoreetiliselt ei poolda budism usku Jumalasse või Loojasse. Siiski leidub tänapäeval buda usu templeid ja stuupasid peaaegu kõigis maades, kus tegeldakse budismiga, ning andunud budistid esitavad palveid, toovad ohvreid ja osutavad austust budade ja bodhisatvate kujudele ja pühakusäilmetele. Buddha, kes mitte kunagi ei väitnud, et ta on Jumal, on saanud jumalaks selle sõna igas mõttes.

[Kaart lk 142]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

7. sajandiks m.a.j oli budism levinud Indiast kõigisse Ida-Aasia maadesse

INDIA

Benares

Bodhgaya

3. SAJAND E.M.A SRI LANKA

1. SAJAND E.M.A KASHMIR

KESK-AASIA

1. SAJAND M.A.J HIINA

MYANMAR

TAI

KAMBODŽA

JAAVA

4. SAJAND M.A.J KOREA

6. SAJAND M.A.J JAAPAN

7. SAJAND M.A.J TIIBET

[Pildid lk 131]

Erinäolised buda usu templid maailma eri paigus

Chengde, Põhja-Hiina

Kofu, Jaapan

New York, USA

Chiang Mai, Tai

[Pilt lk 133]

Pakistanist Gandharast pärit kivireljeef Mahamaaja unenäost, kus tulevast Buddhat kujutab aupaistega ümbritsetud valge elevant, kes parema külje kaudu siseneb kuninganna Mahamaajasse, et teda viljastada

[Pildid lk 134]

Buda mungad ja usklikud New Yorgis asuvas templis

[Pildid lk 141]

Buddha kujud stiliseeritud poosides

sisenemas nirvaanasse

õpetamas

mediteerimas

võitlemas kiusatusega

[Pilt lk 147]

Rongkäik Buddha sünnipäeva puhul Jaapanis Tokyos. Valge elevant kolonni lõpus sümboliseerib Buddhat

[Pildid lk 150]

Leheküljed hiinakeelsest ”Lootossuutrast” (10. sajand), kus kirjeldatakse bodhisatva Guanyini väge päästa tulest ja veest. Bodhisatva Ksitigarbha (paremal) oli 14. sajandil populaarne Koreas

 [Pilt lk 155]

Jaapanist Kyotost pärit budistlik käsikiri, kus kujutatakse piinamist ”põrgus”

 [Pildid lk 157]

Nagu näha piltidel (vasakult ülaservast päripäeva), kummardavad budistid tänapäeval linga’t Bangkokis Tais, Buddha hambareliikviat Kandys Sri Lankal, Buddha kujusid Singapuris ja New Yorgis

[Pildid lk 158]

Budausuline naine palvetamas kodualtari ees ja lapsed osalemas templiteenistuses