12. peatükk

Islam — otsimas Jumalat allumise kaudu

[Pilt: araabia tähed]

1., 2. a) Millised on Koraani avasõnad? b) Miks on need sõnad muslimitele olulised? c) Mis keeles Koraan algselt kirjutati ja mida see nimi tõlkes tähendab?

”ARMULISE ja helde Allahi nimel.” See on tõlge araabiakeelse Koraani tekstist, mida võib näha ülal. Tekst jätkub: ”Kiidetud olgu Allah, maailmade isand, kes on armuline ja helde ning viimse kohtupäeva kuningas. Me teenime (ainult) sind ja ootame abi (ainult) sinult. Juhata meid õigele teele: nende teele, kellele sina oled armuline, aga mitte nende (teele), kelle peal on Sinu viha ja kes on eksijate hulgas.” (Koraan, suura 1:1—7, MMP.) *

² See on Al-Fatiha (”Avamine”), islami püha raamatu Koraani 1. peatükk ehk suura. Kuna islamiusulised moodustavad umbes viiendiku maakera elanikkonnast ja tõsiusklikud muslimid lausuvad neid sõnu enam kui korra kõigis oma viies igapäevases palves, on need ilmselt ühed kõige sagedamini korratavad sõnad maa peal.

3. Kui levinud on islam tänapäeval?

 ³ Ühe allika järgi on muslimeid maailmas üle 1,2 miljardi, mistõttu islam on maailma suurim religioon. See on arvatavasti maailmas kõige kiiremini kasvav suur religioon, mis levib jõudsalt nii Aafrikas kui Läänes.

4. a) Mida tähendab ”islam”? b) Mida tähendab ”muslim”?

⁴ Nimi ”islam” on muslimile väga tähendusrikas, kuna see tähendab ”allumist”, ”alistumist” või ”andumist” Allahile. Ühe ajaloolase sõnul ”väljendab see nende sisimat tunnet, kes on võtnud vastu Muhamedi sõnumi”. ”Muslim” (moslem) tähendab ”seda, kes järgib islamit”.

5. a) Milles on muslimid veendunud islami puhul? b) Milliseid sarnasusi on Piiblil ja Koraanil?

 ⁵ Muslimid on veendunud, et nende usk on vanal ajal ustavatele heebrealastele ja kristlastele antud ilmutuste haripunkt. Kuid nende õpetused pole mitmes valdkonnas Piibliga kooskõlas, kuigi Koraan viitab nii heebrea kui ka kreeka Pühakirjale. * (Vaata kasti lk 285.) Et islami usku paremini mõista, tuleb teada, kuidas, kus ja millal see religioon alguse sai.

Muhamedi kutsumine

6. a) Kus asus araablaste religioonikeskus Muhamedi ajal? b) Mida räägib pärimus Kaaba kohta?

⁶ Muhamed * sündis Saudi Araabia linnas Mekas (araabia keeles Makka) umbes aastal 570 m.a.j. Tema isa Abdallah suri enne Muhamedi sündi. Tema ema Amina suri, kui poiss oli umbes 6-aastane. Tol ajal kummardasid  araablased Allahi ja nende kultuskeskuseks oli Meka orus asuv Kaaba pühamu, lihtne kuubikujuline ehitis, kus austati musta meteoriiti. Islami pärimuse kohaselt ”ehitas Aadam algse Kaaba taevase eeskuju järgi ning pärast veeuputust ehitasid Aabraham ja Ismael selle uuesti üles”. (”History of the Arabs”, Philip K. Hitti.) Kaabast kujunes pühamu, kus austati 360 puuslikku — igaühe jaoks oli kuukalendri järgi nähtud ette üks päev.

7. Millised usulised tavad häirisid Muhamedi?

⁷ Kui Muhamed sai täiskasvanuks, hakkas ta kahtlema tollastes usutavades. Raamatus ”Man’s Religions” ütleb John Noss: ”[Muhamedi] häirisid Kuraiši pealike [Muhamed kuulus sellesse hõimu] lakkamatud tülid, mille otseseks ajendiks olid religioossed huvid ja auahnus. Veelgi vastumeelsemad olid talle araablaste usundis säilinud algelised tavad, polüteistlik puuslike kummardamine ja animism, ebamoraalsus religioossetel kogunemistel ja laatadel, moodsad tantsud, hasartmängud ja joomine ning soovimatute vastsündinud tüdrukute elusalt matmine, mis oli tavaline nii Mekas kui ka mujal Araabias.” (Suura 6:137.)

8. Kuidas sai Muhamed prohvetikutse?

⁸ Muhamed sai prohvetikutse ajal, mil ta oli umbes 40-aastane. Sageli käis ta lähedalasuva Hira mäe koopas üksi mõtisklemas ja väitis, et kord seal olles sai ta prohvetikutse. Islami pärimuse järgi andis ingel, keda hiljem nimetati Gabrieliks, talle käsu kuulutada Allahi nimel. Kui Muhamed ei täitnud ingli käsku, ’haaras see temast kõvasti kinni ja pigistas teda nii, et ta ei suutnud seda enam taluda’. Seejärel kordas ingel käsku. Ikka veel ei hakanud Muhamed tegutsema, mistõttu ingel ’kägistas teda’ uuesti. See juhtus kolm korda, enne kui Muhamed  hakkas ette kandma sõnu, mida peetakse esimeseks Koraani kuuluvaks ilmutuseks. Teine pärimus räägib, et Muhamed tajus jumalikku inspiratsiooni otsekui kellukese helinat. (”Ilmutusraamat” teosest ”Sahih al-Buhari”.)

Koraani saamislugu

9. Millist Muhamedi ilmutust peetakse esimeseks? (Võrdle Ilmutuse 22:18, 19.)

⁹ Milline arvatakse olevat esimene ilmutus, mille sai Muhamed? Islami asjatundjad on üsna üksmeelsed, et selleks on 96. suura Al-‛Alaq (”[vere]tomp”) viis esimest salmi, kus öeldakse:

⁹”Armulise ja helde Allahi nimel.

Loe oma Isanda nimel, kes on loonud.

Kes on loonud inimese veretombust.

Loe, sest sinu Isand on helde,

ta on õpetanud kirjasulega

inimestele tarkust, mida nad ei tea.” (MMP)

10.—12. Kuidas jäi Koraan püsima?

¹⁰ Varem mainitud araabiakeelse ”Ilmutusraamatu” järgi vastas Muhamed: ”Ma ei oska lugeda.” Seepärast pidi ta ilmutused meelde jätma, et neid korrata ja teistele ette kanda. Araablased olid vilunud päheõppijad ja Muhamed polnud selle poolest sugugi erand. Kui pika aja jooksul sai ta kogu Koraani sõnumi? Üldiselt usutakse, et ta sai ilmutusi umbes 20 kuni 23 aasta jooksul alates umbes aastast 610 m.a.j kuni oma surmani aastal 632.

¹¹ Islami allikad selgitavad, et kui Muhamed sai ilmutuse, esitas ta selle kohe neile, kes juhtusid lähedal olema. Need omakorda jätsid ilmutuse meelde ja kandsid ette teistele, et see ei ununeks. Kuna araablased ei osanud paberit valmistada, lasi Muhamed need  ilmutused kirjutajatel üles märkida tol ajal leidunud algelistele materjalidele, näiteks kaamelite abaluudele, palmilehtedele, puutükkidele ja pärgamendile. Kuid oma praeguse kuju sai Koraan alles pärast prohveti surma tema kaaskondlaste ja järeltulijate juhtimisel. See leidis aset kolme esimese kaliifi ehk islamiusuliste juhi valitsusajal.

¹² Tõlkija Muhammad Pickthall kirjutab: ”Kõik Koraani suurad pandi kirja juba enne Prohveti surma ja paljud muslimid teadsid peast tervet Koraani. Kuid kirjapandud suurad olid rahva hulgas laiali; ja kui lahingus ... hukkus suur hulk neist, kes teadsid tervet Koraani peast, siis otsiti kõik tekstid kokku ja Koraan pandi tervikuna kirja.”

13. a) Millised on kolm islami õpetuste ja eeskirjade allikat? b) Kuidas suhtuvad mõned islami õpetlased Koraani tõlkimisse?

¹³ Islami elukorraldus toetub kolmele autoriteedile — need on Koraan, hadith ja šariʽa. (Vaata kasti lk 291.) Muslimid usuvad, et araabiakeelne Koraan on ilmutuse ehedaim väljendus, kuna nende väitel rääkis Jumal Gabrieli kaudu just selles keeles. Suura 43:3 ütleb: ”Me oleme teinud Koraani araabiakeelseks, et te saaksite sellest aru (ja õpiksite tarkust)” (AYA). Seetõttu peetakse igasugust tõlkimist üksnes lahjendamiseks, mis kahandab  sõnumi ehedust. Mõned islami õpetlased koguni keelduvad Koraani tõlkimast. Nende arvates ”tähendab tõlkimine alati reetmist” ning seetõttu ”on muslimid alati tauninud ja mõnikord ka keelustanud igasuguseid püüdeid tõlkida seda teistesse keeltesse”, ütleb islami ajaloo lektor dr J. A. Williams.

Islami levik

14. Millisel sündmusel oli oluline tähendus islami ajaloo alguspäevil?

¹⁴ Muhamed rajas oma uue usu väga ebasoodsas olukorras. Meka elanikud, isegi need, kes kuulusid ta enda  suguharusse, suhtusid temasse põlgusega. Olles 13 aastat talunud vaenu ja tagakiusamist, viis ta oma tegevuskeskuse üle põhja pool asunud Jathribisse, mis sai hiljem tuntuks nimega Mediina (al-Madina), prohveti linn. See väljarändamine ehk hidžra aastal 622 m.a.j tähistas olulist pööret islami ajaloos. Hiljem nimetati too aasta islami ajaarvamise alguspunktiks. *

15. Kuidas sai Meka islami peamiseks palverännakukeskuseks?

¹⁵ Kui Muhamed oli alistanud Meka jaanuaris 630 m.a.j (8 a. H.), sai ta selle valitsejaks. Nüüd, kui ta oli ilmaliku ja vaimuliku võimu enda kätte saanud, võis ta Kaaba ebajumalakujudest puhastada ja teha sellest Mekasse suunduvate palverännakute sihtpunkti, mis on siiani säilitanud selle rolli. (Vaata lk 289, 303.)

16. Kui kaugele levis islam?

¹⁶ Mõne aastakümne jooksul pärast Muhamedi surma aastal 632 levis islam juba nii kaugele kui Afganistani ja koguni Tuneesiasse Põhja-Aafrikas. Kaheksanda sajandi alguseks oli Koraani usk tunginud Hispaaniasse ja jõudnud Prantsusmaa piirini. Professor Ninian Smart ütleb: ”Inimlikust seisukohast vaadatuna on 6. ja 7. sajandil pärast Kristust elanud Araabia prohveti saavutused lausa rabavad. Inimlikult võttes oli just tema see, kellest sai alguse uus tsivilisatsioon. Kuid muslimi meelest oli see muidugi jumalik töö ja Allahi saavutus.” (”Background to the Long Search”.)

Muhamedi surmaga algab jagunemine

17. Millise suure probleemiga puutus islam kokku pärast Muhamedi surma?

¹⁷ Prohveti surm kutsus esile kriisi. Ta suri ilma  meessoost järglaseta ja selgelt nimetatud mantlipärijata. Philip Hitti selgitab: ”Seepärast on kalifaat [kaliifi ametikoht] vanim probleem, millega islam on kokku puutunud. See küsimus on siiani teravalt päevakorral. ... Islami ajaloolase al-Šahrastani [1086—1153] sõnul ”pole ühtki teist islamiga seotud vaidlusküsimust, mis oleks põhjustanud rohkem verevalamist kui kalifaat (imama)”.” Milline lahendus leiti sellele probleemile aastal 632? ”Abu Bakr ... määrati (8. juunil 632) Muhamedi ametijärglaseks mingit laadi valimiste teel, milles osalesid pealinnas al-Madinas kohal viibinud juhid.” (”History of the Arabs”.)

18., 19. Millised seisukohad põhjustavad lahkmeelt sunniitide ja šiiitide vahel?

¹⁸ Prohveti järeltulija pidi saama kogukonna juhiks ehk kaliifiks (halifa). Siiski hakkas Muhamedi tõeliste ametijärglaste küsimus islamiusuliste hulka lahkmeelt külvama. Sunniitlikud muslimid lähtuvad põhimõttest, et kaliif on valitav, ega pea vajalikuks tema põlvnemist prohvetist. Seetõttu usuvad nad, et esimesed kolm kaliifi Abu Bakr (Muhamedi äi), Omar (prohveti nõuandja) ja Othman (prohveti väimees) olid Muhamedi seaduslikud asemikud.

¹⁹ Selle seisukohaga pole nõus šiiitlikud muslimid, kes ütlevad, et õiged juhid põlvnevad prohveti perekonnast ning tema nõost ja väimehest Ali ibn Abu Talibist, esimesest imaamist (juhist ja järglasest), kes oli abielus Muhamedi lemmiktütre Fatimaga. Nende abielust sündisid Muhamedi lapselapsed Hasan ja Husain. Šiiidid väidavad ka seda, et ”Allah ja tema Prohvet osutasid kohe algusest peale selgelt, et Ali on ainus õiguspärane ametijärglane, kuid kolm esimest kaliifi anastasid ebaausalt selle ameti, mis kuulus õigusega temale”.  (”History of the Arabs”.) Sunniitlikud muslimid muidugi pole nõus selle arvamusega.

20. Mis sai Muhamedi väimehest Alist?

²⁰ Mis sai Alist? Ajal, mil ta valitses neljanda kaliifina (aastail 656—661), algas võimuvõitlus tema ja Süüria asevalitseja Muavija vahel. Esialgu läksid nad üksteise vastu taplusse, ent hiljem andsid oma tüli vahekohtunike otsustada, et lõpetada muslimite vere valamine. Kui Ali nõustus vahekohtuga, õõnestas see tema positsiooni ja tõukas eemale paljud tema toetajad, teiste hulgas ka haridžiidid (lahkulööjad), kes said tema surmavaenlasteks. Aastal 661 hukkus Ali agara haridžiidi mürgitatud mõõga läbi. Need kaks rühmitust (sunniidid ja šiiidid) olid omavahel vaenujalal. Seejärel valis islami sunniitlik haru endale juhi Omaijaadide, jõukate Meka ülikute hulgast, kes ei kuulunud prohveti perekonda.

21. Keda peavad šiiidid Muhamedi järglasteks?

²¹ Šiiitide meelest oli tõeline ametijärglane Ali esmasündinu Hasan, prohveti lapselaps. Kuid see loobus ametist ja tapeti. Tema vend Husain sai järgmiseks imaamiks, kuid ka tema tapeti. Seda tegid Omaijaadide sõdurid 10. oktoobril 680. aastal. Tema hukkumine või märtrisurm, nagu šiiidid sellesse suhtuvad, avaldab Ali pooldajaskonnale (šiʽat ʽAli) praeguse ajani märkimisväärset mõju. Nad usuvad, et Ali oli Muhamedi tõeline järglane ja esimene ”imaam [juht], keda jumalik kaitse hoiab eksimuste ja patu eest”. Šiiidid peavad Alid ja tema järglasi eksimatuteks õpetajateks, kellel oli ”jumalik rikkumatuse and”. Suurem osa šiiite usub, et on olnud ainult 12 tõelist imaami ja et viimane neist, Muhammad al-Muntazar, lahkus (aastal 878) ”Samarra  suure mošee koopas, ilma et talle järglast oleks jäänud”. Nii ”sai ta ”peidetud” (mustatir) või ”oodatavaks” (muntazar) imaamiks. ... Määratud ajal ilmub ta Mahdina (Jumala juhituna), et taastada õige islam, võita ära kogu maailm ja rajada lühike õnneajastu, enne kui saabub kõigi asjade lõpp”. (”History of the Arabs”.)

22. Kuidas mälestavad šiiidid Husaini märtrisurma?

²² Igal aastal mälestavad šiiidid imaam Husaini märtrisurma. Nad korraldavad rongkäike, kus nad täkivad end nugade ja mõõkadega ning tekitavad endale muul viisil kannatusi. Viimasel ajal on islami šiiidid pälvinud palju tähelepanu oma agaruse tõttu, millega nad seisavad islami eest. Samas moodustavad nad vaid umbes 20 protsenti kogu maailma muslimitest, kellest enamik on sunniidid. Aga nüüd pöörakem tähelepanu mõningatele islami õpetustele ja vaadelgem, kuidas islami usk mõjutab muslimite igapäevast elu.

Kõrgeim on Jumal, mitte Jeesus

23., 24. Kuidas suhtusid Muhamed ja islamiusulised judaismi ja kristlusse?

²³ Maailma kolm peamist monoteistlikku usundit on judaism, kristlus ja islam. Kuid 7. sajandi alguseks, mil Muhamed hakkas tegutsema, olid kaks esimest usundit, sellisena nagu tema nendega kokku puutus, kaldunud kõrvale õigelt teelt. Mõningate islami kommentaatorite sõnul vihjab Koraan tõrjuvalt juutidele ja kristlastele järgmise ütlusega: ”Aga mitte nende (teele), kelle peal on Sinu viha ja kes on eksijate hulgas.” (Suura 1:7, MMP.) Miks?

²⁴ Üks Koraani kommentaar ütleb: ”Raamatu rahvad läksid eksiteele: juudid sellega, et nad rikkusid  lepingut ning laimasid Maarjat ja Jeesust ... kristlased aga sellega, et tõstsid Apostel Jeesuse võrdseks Jumalaga”, õpetades kolmainsust. (Suura 4:153—176, AYA.)

25. Milliseid kattuvaid ütlusi leidub Koraanis ja Piiblis?

²⁵ Islami peamine õpetus, kui esitada see eriti lihtsustatult, on tuntud kui šahada ehk usutunnistus, mida iga muslim teab peast: ”La ilah illa Allah wa Muhammad rasul Allah” (Pole teisi jumalaid peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik). See on kooskõlas Koraani ütlusega: ”Sinu Jumal on ainus Jumal; pole muud Jumalat peale Tema, kes on hea ja helde” (suura 2:163, MMP). Sedasama mõtet väljendati juba 2000 aastat varem üleskutses, mis esitati muistsele Iisraeli rahvale: ”Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!” (5. Moosese 6:4). Jeesus kordas seda esmatähtsat käsku, mis on kirjas Markuse 12:29, umbes 600 aastat enne Muhamedi. Ka ei väitnud Jeesus mitte kuskil, et ta on Jumal või temaga võrdne. (Markuse 13:32; Johannese 14:28; 1. Korintlastele 15:28.)

26. a) Kuidas suhtuvad muslimid kolmainsusse? b) Kas kolmainsus on Piibli õpetus?

 ²⁶ Jumala ainulisuse kohta ütleb Koraan: ”Usu siis Jumalasse ja tema apostlitesse. Ära ütle ”Kolmainsus”; hoidu sellest; nii on sulle parem, sest Jumal on üks Jumal” (suura 4:171, AYA). Siiski tuleb märkida, et tõeline kristlus ei õpeta kolmainsust. See on paganlik õpetus, mille õigest usust kõrvale läinud ristiusk võttis üle pärast Kristuse ja apostlite surma. (Vaata selle raamatu 11. peatükki.) *

Hing, ülestõusmine, paradiis ja põrgutuli

27. Mida ütleb Koraan hinge ja ülestõusmise kohta? (Võrdle 3. Moosese 24:17, 18; Koguja 9:5, 10; Johannese 5:28, 29.)

²⁷ Islam õpetab, et inimesel on hing, mis elab edasi pärast surma. Koraan ütleb: ”Allah võtab vastu (inimeste) hinged, kui nad surevad, ja selle (hinge), mis ei sure (kuigi on) unes. Ta hoiab seda (hinge), millele ta on määranud surma” (suura 39:42, MMP). Samas on 75. suura keskne teema ”qijamat ehk ülestõusmine” (AYA) või ”surnute elluärkamine” (MMP). Seal öeldakse muu hulgas: ”Ma kutsun tunnistajaks ülestõusmise päeva ... Kas inimene arvab, et Me ei suuda panna kokku tema luid? ... Ta küsib: ”Millal tuleb ülestõusmise päev?” ... Kas Temal [Allahil] pole väge, et anda surnutele elu?” (suura 75:1, 3, 6, 40, AYA).

28. Mida ütleb Koraan põrgu kohta? (Võrdle Iiob 14:13; Jeremija 19:5; 32:35; Apostlite teod 2:25—27; Roomlastele 6:7, 23.)

²⁸ Koraani järgi on hingel erisugused tulevikuväljavaated: ta võib sattuda kas taevasesse paradiisiaeda või karistuseks põrgutulle. Koraan ütleb: ”Nad küsivad:  Millal on Kohtupäev? (See on) päev, mil neid piinatakse tules (ja neile öeldakse): Maitske oma piina (mida te põhjustasite)” (suura 51:12—14, MMP). ”Neile [patustele] on piinaks elu maailmas ja tõesti hukatus tulevases elus on veel piinarikkam ning neil pole kaitsjat Allahilt” (suura 13:34, MMP). Selle kohta esitatakse küsimus: ”Ja kuidas selgitada sulle, mis see on? (See on) kohutavalt leegitsev tuli!” (suura 101:10, 11, AYA). Seda kohutavat saatust kirjeldatakse üksikasjalikult: ”Ennäe, need, kes ei usu Meie ilmutusi, Me saadame nad tulle. Nii tihti, kui nende nahk ära kõrbeb, Me vahetame selle neile uue naha vastu, et nad maitseksid piina. Ennäe! Allah on piiritult võimas, tark” (suura 4:56, MMP). Üks kirjeldus on selline: ”Ennäe, põrgu on varitsus ... viibimiseks selles ajastuid. Ei nad maitse seal jahedust ega jooki, vaid keeva vett ja laibamäda” (suura 78:56, K. Kasemaa).

29. Kuidas erinevad üksteisest islami ja Piibli õpetus hingest ja selle tulevikust?

²⁹ Muslimid usuvad, et surnu hing läheb barzah’i ehk ”eraldatusse”, mis on ”koht või seisund, kus inimesed viibivad pärast surma ja enne Kohtupäeva” (suura 23:99, 100, AYA allmärkus). Hing on seal teadvuse juures ja kogeb niinimetatud ”hauakaristust”, kui inimene on teinud halba, või tunneb rõõmu naudingutest, kui ta on olnud ustav. Kuid ka ustavad peavad tundma mingil määral piina oma väheste pattude eest, mida nad elus olles on teinud. Kohtupäeval saab igaüks kätte oma igavese tasu, millega lõpeb see vahepealne olukord. *

30. Mida tõotab Koraan õigel teel käijatele? (Võrdle Jesaja 65:17, 21—25; Luuka 23:43; Ilmutuse 21:1—5.)

 ³⁰ Seevastu neile, kes käivad õigel teel, lubatakse taevalikke paradiisiaedu: ”Ja need, kes usuvad ja teevad häid tegusid, Me viime aedadesse, mille all voolavad jõed, et nad võiksid viibida seal igavesti” (suura 4:57, MMP). ”Sel päeval ei mõtle paradiisi elanikud enam millelegi muule kui oma õnnele. Koos oma naistega lebavad nad varjulistes saludes pehmetel asemetel” (suura 36:55, 56, NJD). ”Enne seda Me kirjutasime Lauludes, pärast sõnumit (mille sai Mooses): ”Minu sulased, kes on õiglased, pärivad maa.”” Selle suura allmärkus viitab Lauludele 25:13 ja 37:11, 29 ning Jeesuse sõnadele Matteuse 5:5. (Suura 21:105, AYA.) Viide naistele viib meid nüüd järgmise küsimuse juurde.

Kas monogaamia või polügaamia?

31. Mida ütleb Koraan polügaamia kohta? (Võrdle 1. Korintlastele 7:2; 1. Timoteosele 3:2, 12.)

³¹ Kas polügaamia on islamiusuliste hulgas üldkehtiv? Kuigi Koraan lubab polügaamiat, on paljudel muslimitel ainult üks naine. Kuna pärast ohvriterohkeid lahinguid jäi järele palju leski, võimaldas Koraan polügaamiat: ”Ja kui te kardate, et ei kohtle orbusid õiglaselt, võtke endale naisi, kes on teie meelest head, kaks või kolm või neli; ja kui te kardate, et ei suuda kohelda võrdselt (nii paljusid), siis (ainult) üks või (vangid), kes on su paremas käes” (suura 4:3, MMP). Muhamedi eluloos, mille koostas Ibn Hišam, mainitakse, et Muhamed abiellus jõuka lese Hadidžaga, kes oli temast 15 aastat vanem. Pärast selle surma abiellus ta paljude naistega. Kui Muhamed suri, jäi temast maha üheksa leske.

32. Mis on mutʽa?

 ³² Islam võimaldab veel üht abieluvormi, mida nimetatakse mutʽa’ks. Definitsiooni järgi on see ”eriline kokkulepe, mille sõlmivad mees ja naine abieluettepaneku esitamise ja selle vastuvõtmisega piiratud ajaks ning kindlaksmääratud kaasavaraga, nagu see toimub ka kestva abielulepingu puhul” (”Islamuna”, Mustafa al-Rafiʽi). Sunniidid nimetavad seda lõbuabieluks ja šiiidid tähtajaliseks abieluks. Eelmainitud allikas ütleb: ”[Sellisest abielust] sündinud lapsed on seaduslikud ja neil on võrdsed õigused nendega, kes sünnivad püsivast abielust.” Ilmselt oli selline ajutine abielu tavaline Muhamedi päevil ja ta ei pannud seda pahaks. Sunniidid väidavad, et hiljem see keelati, kuid šiiitide suurim rühmitus imamiidid usuvad, et see on ikka veel jõus. Tegelikult paljud ka kasutavad seda võimalust, eriti kui mees viibib pikka aega naisest eemal.

Islam ja igapäevane elu

33. Millised on islami tugisambad ja põhiuskumused?

³³ Islamil on viis tugisammast ehk peamist kohustust ja kuus põhiuskumust. (Vaata kaste lk 296, 303.) Üks muslimite kohustus on pöörduda viis korda päevas palveks (salat) Meka poole. Islamiusuliste hingamispäeval (reedel) kogunevad mehed mošeesse palvusele, kui kuulevad mošee minareti otsas hüüdva muezzini pikka ja pealekäivat kutset. Tänapäeval esitatakse see kutse paljudes mošeedes salvestiselt.

34. Mis on mošee ja kuidas seda kasutatakse?

³⁴ Mošee (araabia keeles masdžid) on islamiusuliste kultuspaik, mille kohta Saudi Araabia kuningas Faht ibn Abd al-Aziz on öelnud, et sellel on põhiroll, kutsumaks inimesi Jumala juurde. Ta selgitas, et mošee  on ”koht, kus palvetatakse, õpitakse, aetakse juriidilisi asju, peetakse nõu, jutlustatakse, juhendatakse, õpetatakse ja valmistutakse. ... Mošee on islamiühiskonna süda”. Praegusel ajal leidub neid kultuspaiku kogu maailmas. Üks ajalooliselt kuulsaim neist on Hispaanias asuv Córdoba Mezquita (mošee), mis oli sajandeid maailma suurim. Selle keskosas asub praegu katoliku katedraal.

Konflikt ristiusuga

35. Millistes suhetes olid islam ja katoliiklus minevikus?

³⁵ Islam hakkas levima 7. sajandil: lääne suunas Põhja-Aafrikasse ja idas Pakistani, Indiasse ja Bangladeshi, kuni jõudis alla Indoneesiasse välja. Nii sattus ta konflikti sõjaka katoliku kirikuga, kes hakkas korraldama ristisõdu, et Püha Maa muslimite käest tagasi võtta. Aastal 1492 viisid kuninganna Isabella ja kuningas Ferdinand lõpule Hispaania tagasivallutamise katoliikluse rüppe (rekonkista). Islamiusulised ja juudid pidid kas usku vahetama või aeti nad Hispaaniast välja. Vastastikku salliv õhkkond, mis valitses Hispaanias muslimite võimu ajal, haihtus hiljem katoliikliku inkvisitsiooni ajal. Islam aga säilis ja 20. sajandil on see taas jõudsalt kasvanud.

36. Mis toimus katoliku kirikus samal ajal, kui islam laiendas oma mõjusfääri?

³⁶ Samal ajal kui islami mõjusfäär laienes, võitles katoliku kirik oma sisemise segadusega ja üritas vältida lagunemist. Ent valla pääsemas olid kaks võimsat mõjutust, mis hakkasid monoliitsena näivat kirikut veelgi enam lammutama. Need olid trükipress ja rahvakeelne Piibel. Järgmine peatükk käsitleb ristiusu edasist killustumist nende ja muude asjaolude mõjul.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kast lk 285]

Koraan ja Piibel

”Tema on ilmutanud sulle tõe Raamatu, et tunnistada õigeks see, mida on kirjutatud varem; sest ta on juba ilmutanud Toora ja Evangeeliumi inimeste juhatamiseks ja selleks, et eristada õiget valest” (suura 3:2, NJD).

”Peaaegu kõigil Koraani ajaloolistel jutustustel on kokkupuutepunkte Piibliga ... Eriti paistavad silma Aadam, Noa, Aabraham (keda mainitakse umbes 70 korda 25 suuras ja 14. suura kannab tema nime), Ismael, Lott, Joosep (kellele on pühendatud 12. suura), Mooses (kelle nimi esineb 34 suuras), Saul, Taavet, Saalomon, Eelija, Iiob ja Joona (kelle nime kannab 10. suura). Loomislugu ja Aadama pattulangemist mainitakse viis korda, veeuputust kaheksa ja Soodomat kaheksa korda. Koraanil on Pentateuhiga kokkupuutepunkte rohkem kui ühegi teise Piibli osaga. ...

Uue Testamendi tegelastest on Sakarias, Ristija Johannes, Jeesus (ʽĪsa) ja Maarja ainsad, keda rõhutatakse. ...

Koraani ja Piibli teksti ... võrdlemise käigus ... ei ilmne vähimatki verbaalset sõltuvust [ühtki otsest tsitaati].” * (”History of the Arabs”.)

[Allmärkus]

[Kast lk 291]

Kolm õpetuse ja eeskirjade allikat

Püha Koraan, mille olevat Muhamedile ilmutanud ingel Gabriel. Araabiakeelse Koraani mõtteid ja sõnu peetakse inspireerituks.

Hadith ehk sunna: ”Prohveti teod, ütlused ja vaikivad nõusolekud (taqrir) ... mis jäädvustati 2. sajandil [a. H.] kirjalike hadith’idena. Seega on hadith ülestähendus Prohveti tegudest või ütlustest.” Sellega võidakse mõelda ka Muhamedi ”kaaslaste või nende järeltulijate” tegusid ja ütlusi. Hadith’i puhul peetakse inspireerituks ainult mõtteid. (”History of the Arabs”.)

Šari‛a ehk islami seadus, mis toetub Koraani põhimõtetele. Selle järgi on korraldatud kogu muslimi elu nii usulises, poliitilises kui ka ühiskondlikus mõttes. ”Kõik inimese teod on jagatud viide õiguslikku kategooriasse: 1) need, mida peetakse absoluutselt kohustuslikuks (fard) [nende täitmise eest ootab tasu ja täitmata jätmise korral karistus]; 2) kiiduväärsed või soovitatavad teod (mustahabb) [millega kaasneb tasu, kuid tegematajätmise eest ei karistata]; 3) lubatud teod (dža’iz, mubah), mis on õiguslikult neutraalsed; 4) laiduväärsed teod (makruh), mis on taunitavad, kuid mille eest ei karistata; 5) keelatud teod (haram), mille puhul on ette nähtud karistus.” (”History of the Arabs”.)

[Kast lk 296]

Kuus põhiuskumust

1. Usk ainsasse Jumalasse Allahisse (suura 23:116, 117)

2. Usk inglitesse (suura 2:177)

3. Jumalikud raamatud: Toora, Evangeelium, Laulud, Aabrahami kirjarullid, Koraan

4. Usk paljudesse prohvetitesse, kuid ühte sõnumisse. Aadam oli esimene prohvet. Teiste hulgas on Aabraham, Mooses, Jeesus ja ”prohvetite pitser” Muhamed (suura 4:136; 33:40)

5. Viimnepäev: kui kõik surnud äratatakse haudadest üles

6. Usk ettemääratusse nii heas kui halvas. Kunagi ei juhtu midagi, mida Jumal pole kindlaks määranud

 [Kast lk 303]

Islami viis tugisammast

1. Usutunnistus (šahada): ”Pole teisi jumalaid peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik” (suura 33:40)

2. Palvus (salat) Meka suunas viis korda päevas (suura 2:144)

3. Almus (zakat) on kohustus loovutada mingi osa oma sissetulekust ja teatud vara väärtusest (suura 24:56)

4. Paast (saum) eriti ramadaani ajal, mis kestab terve kuu (suura 2:183—185)

5. Palverännak (hadž). Iga muslim peab elu jooksul korra Mekas ära käima. Arvestatavad takistused on ainult haigus ja vaesus (suura 3:97)

 [Kast/pilt lk 304, 305]

Bahá’í usk — ülemaailmse ühtsuse otsinguil

¹ Bahá’í usk ei ole islami sekt, vaid see on kasvanud välja bábi usust, Pärsias (tänapäeva Iraanis) tegutsenud liikumisest, mis lõi lahku islami šiiitlikust harust aastal 1844. Bábi liikumise juht oli Širazist pärit Mirzá ʽAli-Muhammad, kes kuulutas end Bábiks (”Värav”) ja Muhamedist põlvnevaks imaam-mahdiks (”see, keda on juhendatud õigesti”). Pärsia võimud hukkasid ta aastal 1850. Aastal 1863 kuulutas bábi liikumise väljapaistev liige Mirzá Husayn-ʽAli Nuri ennast ”Temaks, keda Jumal ilmutab”, nagu Báb oli ennustanud. Ta võttis endale ka nime Bahá’u’lláh (”Jumala Auhiilgus”) ja moodustas uue religiooni — bahá’í usu.

² Bahá’u’lláh pagendati Pärsiast ja vangistati hiljem Akkos. Seal kirjutas ta oma põhiteose Kitab-i-Aqdas (”Kõige püham raamat”) ja arendas bahá’í usu seisukohad laiahaardeliseks õpetuseks. Pärast Bahá’u’lláh surma asus noort religiooni juhtima tema poeg ʽAbdu’l-Bahá, järgmisena selle lapselaps Shoghi Effendi Rabbani ja aastal 1963 valitud administratiivorgan, mida nimetatakse Ülemaailmseks Õigluse Kojaks.

³ Bahá’íd usuvad, et Jumal on ilmutanud ennast inimkonnale ”Jumalike Ilmutajate” kaudu, kelle hulgas on Aabraham, Mooses, Krišna, Zarathustra, Buddha, Jeesus, Muhamed, Báb ja Bahá’u’lláh. Nad usuvad, et need sõnumitoojad ilmusid selleks, et juhtida inimkonda evolutsiooniprotsessis, mille käiku Bábi ilmumine tõi uue ajastu. Bahá’íd ütlevad, et praegusel ajal on see sõnum kõige täielikum Jumala tahte avaldus ja et see on peamine vahend, mille kaudu Jumal teeb võimalikuks ülemaailmse ühtsuse. (1. Timoteosele 2:5, 6.)

⁴ Üks bahá’íde põhiõpetus on see, et ”kõik suured maailmausundid on jumaliku päritoluga ja nende põhitõed on omavahel täielikus kooskõlas”. Need ”erinevad üksnes õpetuslikult ebaolulistes detailides”. (2. Korintlastele 6:14—18; 1. Johannese 5:19, 20.)

⁵ Bahá’íd usuvad ka Jumala ainulisust, hinge surematust ja inimkonna evolutsiooni (bioloogilist,  vaimset ja ühiskondlikku). Teisest küljest on nad aga loobunud tavapärasest inglite mõistest. Nad ei tunnista ka kolmainsust, hinduismi reinkarnatsiooniõpetust ega seda, et inimene kaotas täiuslikkuse ja vajab seetõttu lunastust Jeesus Kristuse vere kaudu. (Roomlastele 5:12; Matteuse 20:28.)

⁶ Kõigi inimeste vendlus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus on bahá’í usu tähelepanuväärsemad omapärad. Bahá’íd peavad lugu monogaamiast. Vähemalt korra päevas esitavad nad Bahá’u’lláh’ õpetatud kolmest kohustuslikust palvest ühe. Nad paastuvad päikesetõusust päikeseloojanguni 19 päeva jooksul bahá’í kalendri ʽala-kuus, mis jääb märtsikuusse. (Bahá’í kalender koosneb 19 kuust, millest igaühes on 19 päeva, ja mõningatest lisapäevadest.)

⁷ Bahá’í usus pole palju rituaale ja ka mitte vaimulikkonda. Igaüks, kes tunnistab usku Bahá’u’lláh’sse ja nõustub tema õpetustega, võib saada liikmeks. Nad kogunevad pidama püha iga bahá’í kuu esimesel päeval.

⁸ Bahá’íd peavad oma missiooniks meie planeedi vaimset vallutamist. Nad püüavad levitada oma usku vestluste, eeskuju, ühiskondlikes ettevõtmistes osalemise ja infokampaaniate kaudu. Nad peavad oluliseks oma asukohariigi seadustele täielikult kuuletuda, ja kuigi nad käivad valimas, ei tegele nad aktiivselt poliitikaga. Sõjaväes teenides eelistavad nad võimaluse korral mitte osaleda lahingutegevuses, kuid nad ei kuulu nende hulka, kes süümelistel kaalutlustel keelduvad sõdimast.

⁹ Bahá’í kui misjonireligioon on viimasel ajal kiiresti kasvanud. Hiljutiste andmete järgi kuulub bahá’í usku kogu maailmas ümmarguselt 7,5 miljonit liiget, kuigi mõned allikad väidavad, et neid on umbes 5 miljonit.

[Küsimused]

1., 2. Kuidas bahá’í usk alguse sai?

3.—7. a) Millised on mõned bahá’í uskumused? b) Mille poolest erinevad bahá’í uskumused Piibli õpetustest?

8., 9. Milline on bahá’íde missioon?

[Pilt]

Bahá’íde pühamu nende ülemaailmses keskuses Iisraelis Haifas

[Pildid lk 286]

Islami pärimus ütleb, et Muhamed läks taevasse sellelt kaljult, mis asub Kaljumošees Jeruusalemmas

 [Pildid lk 289]

Islami palverändurid kõnnivad Mekas seitse ringi ümber Kaaba ja puudutavad või suudlevad ”musta kivi” (all vasakul)

[Pilt lk 290]

Koraani tuleb lugeda araabia keeles

 [Pildid lk 298]

Ülalt vasakult päripäeva: Kaljumošee Jeruusalemmas; mošeed Iraanis, Lõuna-Aafrikas ja Türgis

[Pildid lk 303]

Córdoba Mezquita oli kunagi suurim mošee maailmas (selle keskosas asub praegu katoliku katedraal)