10. peatükk

Kristlus — kas Jeesus oli tee Jumala juurde?

Kui judaismi peatükk välja arvata, oleme seni käsitlenud suuremaid religioone, mis toetuvad paljus mütoloogiale. Nüüd asume uurima veel üht usku, mis väidab suutvat viia inimkonna Jumalale lähemale — kristlust. Mis on kristluse aluseks — kas müüt või ajaloofaktid?

1. a) Miks tekitab ristiusu ajalugu mõningates tõsiseid kahtlusi kristluse suhtes? b) Millist vahet me teeme ristiusul ja kristlusel?

RISTIUSU * ajaloole iseloomulikud sõjad, inkvisitsioon, ristiretked ja silmakirjatsemine pole aidanud saavutada kristluse õilsaid eesmärke. Pühendunud muslimid ja teised osutavad ”kristliku” läänemaailma moraalsele rikutusele ja allakäigule, põhjendades sellega oma vastumeelsust kristluse suhtes. Tõepoolest, nii-öelda kristlikud rahvad on kaotanud moraalse tüüri ning purjetanud uskmatuse, ahnuse ja lõbujanu karidele.

2., 3. a) Milline kontrast ilmneb varakristlaste ja praeguste ristiusu kiriku liikmete käitumise vahel? b) Millistele küsimustele me asume vastust otsima?

² Professor Elaine Pagels kinnitab raamatus ”Adam,  Eve, and the Serpent”, et algse kristluse kõlblusnormid erinesid nüüdisaegsest kombelõtvusest: ”Esimese nelja sajandi jooksul tundsid paljud kristlased uhkust oma seksuaalse vaoshoituse üle; nad ei tunnistanud polügaamiat ja tihti hoidusid ka abielulahutusest, mis juudi pärimuse järgi oli lubatud; ja nad ei sallinud abieluväliseid seksuaalsuhteid, sealhulgas prostitutsiooni ega homoseksualismi, mis olid nende paganlike kaasaegsete meelest nii tavalised.”

³ Seetõttu on põhjust küsida: Kas ristiusu ajalugu ja praegune moraal annab Jeesus Kristuse õpetustest õige pildi? Mis mees oli Jeesus? Kas ta aitas inimkonnal Jumalale lähemale jõuda? Kas ta oli Messias, kelle tulekut tõotati heebrea Pühakirjas? Need on mõned küsimused, mida me käsitleme käesolevas peatükis.

Millised tõendid näitavad, et Jeesus on Messias?

4. Millist selget erinevust kristluse ja maailma peamiste religioonide vahel võime uurimise käigus märgata?

⁴ Varasemates peatükkides nägime, kui silmapaistev roll on mütoloogial peaaegu kõigis maailma suuremates religioonides. Aga kui me eelmises peatükis käsitlesime judaismi kujunemist, ei alustanud me müüdiga, vaid ajaloofaktidega Aabrahamist, tema päritolust ja järglastest. Ka kristluse ja selle algataja Jeesuse puhul ei hakka me rääkima mitte mütoloogiast, vaid ajaloolisest isikust. (Vaata kasti lk 237.)

5. a) Mis kinnitab, et Jeesus on Aabrahamile tõotatud ”seeme”? b) Kes kirjutasid kristliku kreeka Pühakirja?

⁵ Kristlik kreeka Pühakiri, mida üldiselt tuntakse Uue Testamendina (vaata kasti lk 241), algab järgmiste sõnadega: ”Jeesuse Kristuse, Taaveti poja, Aabrahami poja,  sünniraamat” (Matteuse 1:1). Kas see on lihtsalt alusetu väide, mille esitas endine juudi maksukoguja Matteus, Jeesuse lähedane jünger ja elulookirjutaja? Ei. Järgmises 15 salmis esitatakse nimekiri Aabrahami järglastest kuni Jaakobini, kellele ”sündis Joosep, Maarja mees; ja Maarjast sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks”. Seega oli Jeesus tõesti Aabrahami, Juuda ja Taaveti järglane, mis annab kolmekordse kinnituse selle kohta, et tema on ”seeme”, kelle tulekut ennustati 1. Moosese 3:15 ja tõotati hiljem Aabrahamile (1. Moosese 22:18, P 1997 allmärkus; 49:10; 1. Ajaraamat 17:11).

6., 7. Miks väärib Jeesuse sünnikoht tähelepanu?

⁶ Lisaks tõendab Jeesuse sünnikoht seda, et tema on Messias ja tõotatud Seeme. Kus Jeesus sündis? Matteus jutustab, et Jeesus sündis ”Petlemmas Juudamaal kuningas Heroodese ajal” (Matteuse 2:1). Arst Luukas kinnitab seda tõsiasja, kui ta ütleb Jeesuse tulevase kasuisa kohta: ”Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost, ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal” (Luuka 2:4, 5).

⁷ Miks oli tähtis, et Jeesus pidi sündima Petlemmas, mitte Naatsaretis või mõnes muus linnas? Sest heebrea prohvet Miika oli 8. sajandil e.m.a ennustanud: ”Sina, Petlemm Efrata, olgugi väike, et olla Juuda tuhandete seas, sinust väljub mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kelle põlvnemine on muistseist päevist, igiaegadest” (Miika 5:1). Seega osutus Jeesuse sünnikoht veel üheks tõendiks, et tema on tõotatud Seeme ja Messias (Johannese 7:42).

8. Nimeta mõned Jeesuse täide viidud prohvetiennustused.

 ⁸ Tegelikult viis Jeesus täide veel palju rohkem heebrea Pühakirja prohvetikuulutusi ja tõendas sellega, et tema vastab kõigile nõuetele, mida pidi täitma tõotatud Messias. Sa võid neist mõningaid ise Piiblist kontrollida. (Vaata kasti lk 245.) * Nüüd aga vaadelgem lühidalt Jeesuse sõnumit ja teenistust.

Jeesuse elu näitab suunda

9. a) Kuidas alustas Jeesus oma avalikku teenistust? b) Kust me teame, et Jeesuse tegevusel oli Jumala heakskiit?

⁹ Piiblist saame teada, et Jeesus kasvas üles nagu tavaline tolleaegne juudi nooruk, kes käis kohalikus sünagoogis ning Jeruusalemma templis (Luuka 2:41—52). Kui ta sai 30-aastaseks, alustas ta oma avalikku teenistust. Kõigepealt läks ta oma sugulase Johannese juurde, kes ristis kahetsevaid juute Jordanis. Luukas jutustab: ”Ent sündis, kui kõike rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avati ja Püha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi tema peale, ja hääl kostis taevast: ”Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!”” (Luuka 3:21—23; Johannese 1:32—34.)

10., 11. a) Millised olid mõned Jeesusele iseloomulikud kuulutustöö- ja õpetusmeetodid? b) Kuidas rõhutas Jeesus oma Isa nime tähtsust?

¹⁰ Ettenähtud ajal ja viisil asus Jeesus teenistusse Jumala võitud Pojana. Ta käis läbi Galilea ja Juudamaa, kuulutades sõnumit Jumala Kuningriigist ja tehes imetegusid, näiteks tervendades haigeid. Ta ei võtnud selle eest tasu ega otsinud jõukust või austusavaldusi. Ta ütles hoopis, et andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.  Ta õpetas ka oma jüngreid kuulutama. (Matteuse 8:20; 10:7—13; Apostlite teod 20:35.)

¹¹ Kui analüüsime Jeesuse sõnumit ja õpetusmeetodeid, näeme selgelt, et tema stiil erineb paljude ristiusu kiriku jutlustajate omast. Ta ei manipuleerinud rahvamassidega nende emotsioone üles küttes ega põrgutulega hirmutades. Selle asemel kasutas Jeesus lihtsat loogikat ja tähendamissõnu ehk võrdpilte igapäevaelust, et puudutada inimeste südant ja ergutada neid mõtlema. Mäejutlus on kuulus ja silmapaistev näide tema õpetuste ja meetodite kohta. Selle jutluse ajal esitas Jeesus ka näidispalve, millega ta tegi väga selgeks, mis on kristlase jaoks esmatähtsad asjad, kui pani esikohale Jumala nime pühitsemise. (Vaata kasti lk 258—259; Matteuse 5:1—7:29; 13:3—53; Luuka 6:17—49.)

12. a) Kuidas väljendas Jeesus armastust oma õpetuste ja tegudega? b) Kui erinev oleks maailm, kui inimesed oma elus tõesti kristlikku armastust väljendaksid?

¹² Selles, kuidas Jeesus kohtles oma jüngreid ja inimesi üldiselt, avaldus armastus ja kaastunne (Markuse 6:30—34). Samuti ilmnes tema armastus ja alandlikkus selles, et ta kuulutas Jumala Kuningriigi sõnumit. Seetõttu võis ta oma elu viimsetel tundidel jüngritele öelda: ”Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis” (Johannese 13:34, 35). Seega on kristluse tuumaks põhimõtetele rajatud ennastohverdav armastus (Matteuse 22:37—40). Tegelikus elus tähendab see, et kristlane peaks  armastama isegi oma vaenlast, kuigi ta võib vihata tema kurje tegusid (Luuka 6:27—31). Mõtle sellele üks hetk. Kui erinev oleks küll maailm, kui igaüks oma elus tõesti väljendaks sellist armastust! (Roomlastele 12:17—21; 13:8—10.)

13. Mille poolest erines Jeesuse õpetus Konfutsiuse, Laozi ja Buddha õpetustest?

¹³ Samas õpetas Jeesus midagi palju enamat kui vaid eetikat või filosoofiat, mille poolest olid tuntud näiteks Konfutsius ja Laozi. Ka ei õpetanud Jeesus Buddha kombel, et inimene võib teadmise või valgustatuse abil iseenda vabanemise saavutada. Ta kinnitas hoopis, et Jumal on see, kes teeb pääsemise võimalikuks: ”Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks” (Johannese 3:16, 17, P 1997).

14. Miks võis Jeesus öelda, et tema on ”tee ja tõde ja elu”?

¹⁴ Väljendades Isa armastust nii sõnade kui tegudega, suunas Jeesus inimesi Jumala poole. See oli üks põhjus, miks ta võis öelda: ”Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu! ... Kes mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: näita meile Isa!? Kas sa ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Neid sõnu, mida ma räägin, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid. ... Te kuulsite mind teile ütlevat: ma lähen ära ja tulen taas teie juurde. Kui te mind armastaksite, siis te rõõmutseksite, et ma lähen Isa juurde; sest minu Isa on suurem minust” (Johannese 14:6—28). Jah, Jeesus oli ”tee ja tõde ja elu”,  sest ta juhatas juute tagasi oma Isa, nende tõelise Jumala, Jehoova juurde. Nii said inimkonna Jumala-otsingud Jeesuse abiga ühtäkki uut hoogu, sest Jumal oma suures armastuses saatis maa peale Jeesuse kui valgust ja tõde kiirgava majaka juhtima inimesi Isa juurde (Johannese 1:9—14; 6:44; 8:31, 32).

15. a) Mida meil tuleb teha Jumala leidmiseks? b) Milliseid tõendeid leidub maa peal Jumala armastuse kohta?

¹⁵ Jeesuse teenistuse ja eeskuju põhjal võis misjonär Paulus Ateenas elavatele kreeklastele hiljem öelda: ”[Jumal] on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad, et nad otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist; sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie” (Apostlite teod 17:26—28). Jah, Jumalat on võimalik leida, kui inimene on valmis tema otsimiseks pingutusi tegema (Matteuse 7:7, 8). Jumal on avaldanud ennast ja oma armastust sellega, et valmistas maakera, mis on koduks lugematutele eluvormidele. Ta annab inimestele kõik eluks vajaliku, olgu nad õiglased või ebaõiglased. Ta on andnud inimestele ka Piibli, oma kirjapandud Sõna, ja saatnud lunastusohvriks oma Poja. * Lisaks on Jumal andnud inimestele abi, et nad leiaksid tee tema juurde.  (Matteuse 5:43—45; Apostlite teod 14:16, 17; Roomlastele 3:23—26.)

16., 17. Millest peaks ilmnema tõeline kristlik armastus?

¹⁶ Muidugi peab kristlik armastus ilmnema mitte üksnes sõnades, vaid peamiselt ikka tegudes. Seepärast kirjutas apostel Paulus: ”Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:4—8).

¹⁷ Samuti tegi Jeesus selgeks, kui oluline on kuulutada sõnumit taevasest Kuningriigist — Jumala valitsusest talle alluva inimkonna üle (Matteuse 10:7; Markuse 13:10).

Iga kristlane on evangeeliumikuulutaja

18. a) Mida Jeesus mäejutluses toonitas? b) Milline vastutus on igal kristlasel? c) Kuidas Jeesus jüngreid teenistuseks ette valmistas ja millist sõnumit pidid nad kuulutama?

¹⁸ Jeesus rõhutas mäejutluses rahvahulkadele, et igaühel on vastutus olla teistele valguseks nii oma sõnade kui ka tegudega. Ta sõnas: ”Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas” (Matteuse 5:14—16, P 1997). Jeesus andis oma jüngritele hea ettevalmistuse, et nad oskaksid rännates ja kuulutustööd tehes oma  sõnumit hästi esitada ja õpetada. Ja milline pidi olema nende sõnum? Seesama, mida Jeesus ise kuulutas: Jumala Kuningriik, mis hakkab õiglaselt valitsema kogu maa üle. Kord selgitas Jeesus seda nii: ”Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala [kuning]riigi evangeeliumi, sest selleks ma olen läkitatud” (Luuka 4:43; 8:1; 10:1—12). Lisaks teatas ta, et üks viimsete päevade tundemärk on, et ”seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:3—14).

19., 20. a) Miks on tõeline kristlus alati olnud aktiivne misjonireligioon? b) Millised kaalukad küsimused nüüd kerkivad?

¹⁹ Aastal 33 m.a.j andis ülestõusnud Jeesus enne taevasseminekut oma jüngritele juhise: ”Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matteuse 28:18—20). See on üks põhjus, miks kristlus oli kohe algusest peale aktiivne, uute toetajate leidmisele orienteeritud religioon. See ajas vihale ja tegi kadedaks need, kes pooldasid tollal valitsenud Kreeka ja Rooma usundeid, mis olid rajatud mütoloogiale. Selle vaenulikkuse ilmekaks näiteks on Pauluse tagakiusamine Efesoses (Apostlite teod 19:23—40).

²⁰ Nüüd tekivad järgmised küsimused: Millist lootust pakkus Jumala Kuningriigi sõnum seoses surnutega? Millist lootust surnutele kuulutas Kristus? Kas ta pakkus oma järelkäijate ”surematutele hingedele” pääsemist ”põrgutulest”? Või pakkus ta midagi muud? (Matteuse 4:17.)

 Igavese elu lootus

21., 22. a) Millega võrdles Jeesus surnud Laatsaruse olukorda ja miks? b) Mida lootis Marta oma surnud venna suhtes?

²¹ Kõige selgema pildi Jeesuse kuulutatud lootusest annab ehk see, mida ta ütles ja tegi pärast oma sõbra Laatsaruse surma. Kuidas suhtus Jeesus tema surmasse? Laatsaruse juurde teele asudes ütles Jeesus jüngritele: ”Laatsarus, meie sõber, magab, aga ma lähen teda unest äratama!” (Johannese 11:11). Jeesus võrdles surnud Laatsaruse seisundit unega. Sügavas unes pole me teadlikud mitte millestki, ja see on kooskõlas heebreakeelse lausega kirjakohas Koguja 9:5: ”Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi.”

²² Kuigi Laatsarus oli surnud neli päeva tagasi, võime tähele panna, et Jeesus ei öelnud mitte midagi selle kohta, nagu oleks Laatsaruse hing taevas, põrgus või puhastustules! Kui Jeesus jõudis Betaaniasse, tuli talle vastu Laatsaruse õde Marta, kellele ta ütles: ”Sinu vend tõuseb üles!” Mida Marta selle peale vastas? Kas ta ütles, et tema vend on juba taevas? Marta kostis: ”Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” Sellest ilmneb selgelt juutide tollane ülestõusmislootus — et nad ärkavad taas ellu siin maa peal (Johannese 11:23, 24, 38, 39).

23. Mis ime Jeesus tegi ja kuidas see mõjus pealtnägijatele?

²³ Jeesus vastas: ”Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?” (Johannese 11:25, 26). Oma sõnade kinnituseks läks Jeesus hauakoopa juurde ja kutsus Laatsaruse sealt otse tema õdede Maarja ja Marta ning naabrite silme all elusana välja. Jutustus jätkab: ”Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juurde ja olid näinud, mis Jeesus oli  teinud, uskusid temasse ... Nii andis temast tunnistust rahvas, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse välja hüüdis hauast ja tema üles äratas surnuist” (Johannese 11:45; 12:17). Nad olid seda imet oma silmaga näinud, mistõttu nad uskusid ja võisid tunnistada, et see leidis aset. Ka Jeesuse religioossed vastased pidid seda uskuma, kuna ülestähenduses mainitakse, et ülempreestrid ja variserid pidasid nõu Jeesus ära tappa, ”sest see inimene teeb palju tunnustähti” (Johannese 11:30—53).

24. a) Kus oli Laatsarus need neli päeva? b) Mida ütleb Piibel surematuse kohta?

²⁴ Kus Laatsarus viibis need neli päeva, mil ta oli surnud? Mitte kuskil. Ta oli teadvuseta, magas hauas ja ootas ülesäratamist. Jeesus tegi talle head sellega, et äratas ta imepäraselt surnuist üles. Kuid Johannese ülestähenduse järgi ei öelnud Laatsarus midagi selle kohta, et ta oleks nende nelja päeva jooksul olnud taevas, põrgus või puhastustules. Miks? Sel lihtsal põhjusel, et tal polnud surematut hinge, mis võiks viibida sellistes paikades. * (Iiob 36:14; Hesekiel 18:4.)

25. a) Mida Piiblis silmas peetakse, kui jutt on igavesest elust? b) Millest sõltub Jumala tõotatud Kuningriigi saabumine?

²⁵ Niisiis, kui Jeesus rääkis igavesest elust, pidas ta silmas kas taevast elu, mille saavad surematuteks vaimudeks muudetuna tema kaasvalitsejad Kuningriigis, või igavest elu inimesena paradiisliku maa peal  selle Kuningriigi valitsuse all. * (Luuka 23:43, UM; Johannese 17:3.) Jumal on tõotanud, et kui ta piltlikus mõttes asub elama sõnakuuleliku inimkonna juurde, kaasnevad sellega maa peal rikkalikud õnnistused. Muidugi on see kõik võimalik vaid siis, kui Jeesus oli tõesti Jumala saadetud ja tegutses tema heakskiidul. (Luuka 22:28—30; Tiitusele 1:1, 2; Ilmutuse 21:1—4.)

 Jumala heakskiit — fakt, mitte müüt

26. Milline tähelepanuväärne sündmus leidis aset jüngrite Peetruse, Jakoobuse ja Johannese silme all?

²⁶ Kust me teame, et Jeesus tegutses Jumala heakskiidul? Esiteks kuuldi Jeesuse ristimisel taevast häält, mis ütles: ”See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17). Hiljem kinnitas Jumal oma heakskiitu ka teiste tunnistajate ees. Jüngrid Peetrus, Jakoobus ja Johannes, endised Galilea kalamehed, viibisid koos Jeesusega kõrgel mäel (arvatavasti Hermoni mäel, mille kõrgus on 2814 meetrit). Seal toimus nende silme ees midagi tähelepanuväärset: ”[Jeesus] muudeti nende ees; ja ta pale paistis otsekui päike ja ta riided läksid valgeks otsekui valgus. Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid temaga. ... Vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: ”See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!” Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga” (Matteuse 17:1—6; Luuka 9:28—36).

27. a) Millise mulje jättis Jeesuse muutumine jüngritele? b) Kust me teame, et Jeesus polnud müütiline isik?

²⁷ See kuuldav ja nähtav kinnitus Jumalalt kasvatas tohutult Peetruse usku, sest hiljem ta kirjutas: ”Me ei ole Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist teile teatavaks tehes mitte järginud kavalasti sepitsetud tühje jutte [kreeka k myʹthois ehk müüte], vaid me oleme ise oma silmaga näinud tema suurt aulisust. Sest tema sai Jumalalt Isalt au ja austust kõige kõrgemalt ault, kui temale kostis niisugune hääl: ”See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” Ja selle hääle me kuulsime taevast tulevat, olles ühes temaga pühal mäel” (2. Peetruse 1:16—18). Juudi rahvusest jüngrid Peetrus, Jakoobus ja Johannes nägid tõepoolest oma silmaga Jeesuse  imelist muutumist ja kuulsid oma kõrvaga taevast Jumala heakskiidusõnu. Nende usk põhines faktidel, mida nad olid näinud ja kuulnud, mitte mütoloogial ega juudi muinasjuttudel. (Vaata kasti lk 237; Matteuse 17:9; Tiitusele 1:13, 14.) *

 Jeesuse surm ja veel üks ime

28. Milliseid valesüüdistusi esitati Jeesuse vastu aastal 33?

²⁸ Aastal 33 Jeesus arreteeriti ja tema üle mõistsid kohut juudi usujuhid, kes süüdistasid teda valelikult jumalateotuses seetõttu, et ta oli end Jumala Pojaks nimetanud (Matteuse 26:3, 4, 59—67). Kuna nood juudid eelistasid ilmselt tema surma Rooma ilmaliku võimu käe läbi, saatsid nad ta Pilaatuse juurde ja esitasid taas valesüüdistuse, väites seekord, et ta keelab keisrile makse maksta ja nimetab end kuningaks. (Markuse 12:14—17; Luuka 23:1—11; Johannese 18:28—31.)

29. Kuidas Jeesus suri?

²⁹ Pärast seda, kui Jeesust oli saadetud ühe võimukandja juurest teise juurde, läks Rooma maavalitseja Pontius Pilaatus usufanaatilise rahvahulga ässitusel kergema vastupanu teed ja mõistis Jeesuse surma. Seetõttu hukati Jeesus häbiväärselt postil ja tema keha pandi hauda. Ent kolmandal päeval toimus sündmus, mille tõttu Jeesuse murest murtud jüngrid said väga rõõmsaks ja asusid innukalt head sõnumit kuulutama. (Johannese 19:16—22; Galaatlastele 3:13.)

30. Mida võtsid usujuhid ette pettuse vältimiseks?

³⁰ Usujuhid, kes kartsid, et Jeesuse järelkäijad võtavad abiks pettuse, läksid Pilaatuse juurde palvega: ””Isand, meile meenub, et see petis veel elus olles ütles: ma tõusen kolme päeva pärast üles! Käsi nüüd hauda valve all pidada kolmanda päevani, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale: ta on surnuist üles tõusnud! Nii osutuks viimne pettus pahemaks kui esimene!” Pilaatus ütles neile: ”Siin on teil valvesalk! Minge ja pidage valvet nii hästi kui oskate!” Nemad läksid ja võtsid haua valve alla, pannes kivi pitseriga kinni ja seades  valvurid” (Matteuse 27:62—66). Kui tõhusaks see valve osutus?

31. Mis juhtus siis, kui ustavad naised jõudsid Jeesuse hauale?

³¹ Kolmandal päeval pärast Jeesuse surma läksid kolm naist hauale, et võida surnukeha lõhnava õliga. Mida nad leidsid? ”Nädala esimesel päeval tulid nad väga vara päeva tõustes hauale ja ütlesid isekeskis: ”Kes veeretab meile ära kivi haua ukselt?” Ja silmi tõstes nad nägid, et kivi oli ära veeretatud; aga see oli väga suur. Ja nad läksid hauakoopasse ja nägid paremal poolel noore mehe istuvat, pikk valge rüü seljas. Ja nad kohkusid väga. Aga tema ütles neile: ”Ärge kohkuge! Te otsite Jeesust Naatsaretlast, kes oli risti löödud; ta on üles tõusnud, teda ei ole siin. Ennäe aset, kuhu nad ta panid! Ent minge öelge tema jüngritele, ka Peetrusele, et ta läheb teie eele Galileasse; seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.”” (Markuse 16:1—7; Luuka 24:1—12.) Vaatamata usujuhtide spetsiaalsele valvesalgale oli Jeesuse Isa tema üles äratanud. Kas see on müüt või ajaloofakt?

32. Millisele kindlale alusele tugines Pauluse usk, et Jeesus on üles äratatud?

³² Umbes 22 aastat pärast seda sündmust kirjutas ja selgitas Paulus, endine kristlaste tagakiusaja, kuidas tema hakkas uskuma, et Kristus on üles äratatud: ”Ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi ja et ta maeti ja et ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi ja et ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele. Pärast ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama; pärast seda ta  ilmus Jakoobusele, siis kõigile apostlitele” (1. Korintlastele 15:3—7). Jah, Paulus teadis fakte, millele tuginedes ta oli ülestõusnud Jeesuse nimel valmis riskima oma eluga, ja nende tõendite hulgas olid tunnistused umbes 500 pealtnägijalt, kes olid näinud ülestõusnud Jeesust oma silmaga! (Roomlastele 1:1—4.) Paulus teadis, et Jeesus on üles äratatud, ja tal oli eriti veenev põhjus seda uskuda, nagu ta selgitas: ”Pärast kõike ta ilmus ka minule kui äbarikule” (1. Korintlastele 15:8, 9; Apostlite teod 9:1—19).

33. Miks olid algkristlased valmis oma usu pärast märtritena surema?

³³ Algkristlased olid valmis märtritena Rooma areenidel surema. Miks? Sest nad teadsid, et nende usk põhineb ajaloofaktidel, mitte müütidel. Oli tõsiasi, et Jeesus on Kristus ehk prohvetiennustustes tõotatud Messias, kelle Jumal saatis maa peale, kes sai Jumala heakskiidu, suri postil kui Jumala laitmatu Poeg ning äratati üles surnuist (1. Peetruse 1:3, 4).

34. Miks on Jeesuse ülesäratamine Pauluse ütluse kohaselt nii oluline kristliku usu osa?

³⁴ Me soovitame lugeda läbi terve 15. peatüki Pauluse esimesest kirjast korintlastele, et võiksid mõista, mida Paulus uskus seoses ülestõusmisega ja miks see kuulub lahutamatult kokku kristliku usuga. Tema sõnumi tuum väljendub järgmistes sõnades: ”Nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama. Sest kui juba surm on tulnud inimese [Aadama] kaudu, siis on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu. Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses” (1. Korintlastele 15:20—22).

35. Milliseid õnnistusi tõotab Jumal maale ja inimkonnale? (Jesaja 65:17—25.)

 ³⁵ Kristus Jeesuse ülesäratamisel on seega eesmärk, mis lõppkokkuvõttes teenib kogu inimkonna heaolu. * Tänu sellele avanes Jeesusel ka võimalus viia täide ülejäänud prohvetikuulutused Messia kohta. Varsti peab tema õiglane valitsusvõim ulatuma nähtamatutest taevastest ka puhastatud maani. Siis saab tegelikkuseks Piiblis kirjeldatud ”uus taevas ja uus maa”, kus Jumal ”pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud” (Ilmutuse 21:1—4).

Tagakiusamine ja ärataganemine

36. Mis juhtus nelipüha ajal aastal 33 ja mis oli selle tulemus?

³⁶ Varsti pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist toimus veel üks ime, mis andis algkristlaste kuulutustööle uut indu ja hoogu. Nelipühapäeval aastal 33 valas Jumal taevast oma püha vaimu ehk tegeva jõu välja umbes 120 Jeruusalemma kogunenud kristlase peale. Mis oli selle tulemus? ”Neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida” (Apostlite teod 2:3, 4). Võõrkeelsed juudid, kes viibisid tol ajal Jeruusalemmas, olid hämmastunud, kuuldes nende teada harimatuid Galilea juute rääkimas võõraid keeli. Selle  tulemusena hakkasid paljud uskuma. Nende uute juudi rahvusest usklike kodumaale naastes hakkas kristlik sõnum levima kulutulena (Apostlite teod 2:5—21).

37. Kuidas suhtusid mõned Rooma valitsejad uude kristlikku religiooni?

³⁷ Aga peagi hakkasid kristlaste kohale sünged vaenupilved kogunema. Roomlasi ajas ärevusse see uus ja pealtnäha ateistlik religioon, millel polnud jumalakujusid. Alates keiser Nerost kiusasid nad meie ajaarvamise kolme esimese sajandi jooksul kristlasi julmalt taga. * Paljud kristlased saadeti surma areenidel, et pakkuda sadistlikku naudingut verejanulistele keisritele ja rahvamassidele, kes kogunesid etendustele jälgima, kuidas vange heidetakse metsloomade ette.

38. Millist varakristlikule kogudusele murettekitavat olukorda oli ennustatud?

³⁸ Lisaks hakkas noil algusaegadel kujunema veel üks murettekitav olukord, mida apostlid olid ette kuulutanud. Näiteks Peetrus ütles: ”Aga valeprohveteidki tõusis rahva seas, nõnda nagu teiegi seas saab olema lahkõpetajaid, kes salamahti toovad sisse hukutavaid valeõpetusi, salgavad ära peremehegi, kes nad on ostnud, ja tõmbavad eneste peale äkilise hukatuse” (2. Peetruse 2:1—3). Ärataganemine! See oli õigest usust kõrvalekaldumine, kompromiss usuliste arusaamadega, mis valitsesid tollases Kreeka filosoofiast ja mõtteviisist küllastunud Rooma maailmas. Kuidas see juhtus? Meie järgmine peatükk vastab sellele ja sellega seotud küsimustele. (Apostlite teod 20:30; 2. Timoteosele 2:16—18; 2. Tessalooniklastele 2:3.)

[Allmärkused]

[Küsimused]

 [Kast/pilt lk 237]

Kas Jeesus on müütiline isik?

”Kas kristluse rajaja elulugu on inimliku meeleheite, kujutlusvõime ja lootuse produkt — müüt, nagu seda on legendid Krišnast, Osirisest, Attisest, Adonisest, Dionysosest ja Mithrast?” küsib ajaloolane Will Durant. Ta vastab, et 1. sajandil ”ei paistnud isegi kõige vihasematele tärkava kristluse paganatest või juutidest vaenlastele pähegi tulevat” mõtet eitada Kristuse olemasolu. (”The Story of Civilization: Part III—Caesar and Christ”.)

Rooma ajaloolane Suetonius (u 69—140 m.a.j) ütles oma ajalooteoses ”Keisrite elust” keiser Claudiuse kohta: ”Kuna Rooma juudid põhjustasid alatasa rahutusi Chrestuse [Kristuse] ässitusel, saatis ta nad linnast välja.” See toimus umbes aastal 50 m.a.j. (Võrdle Apostlite teod 18:1, 2.) Pane tähele, et Suetonius ei väljenda vähimatki kahtlust seoses Kristuse olemasoluga. Faktidele tuginedes ja eluohtlikule tagakiusamisele vaatamata kuulutasid algkristlased oma usku väga aktiivselt. On äärmiselt ebatõenäoline, et nad oleksid riskinud eluga tühipalja müüdi pärast. Jeesuse surm ja ülestõusmine leidsid aset nende eluajal ja mõned neist olid näinud neid sündmusi oma silmaga.

Ajaloolane Durant teeb järelduse: ”See, et mõned tavalised inimesed oleksid ühe sugupõlve jooksul suutnud välja mõelda nii vägeva ja köitva isiksuse, nii kõrge eetika ja nii vaimustava ettekujutuse inimeste vendlusest, oleks kaugelt uskumatum igast evangeeliumides kirjeldatud imest.”

[Pilt]

Jeesus kuulutas ja tegi imesid muistses Palestiinas selles Galilea piirkonnas

 [Kast/pilt lk 241]

Kes kirjutas Piibli?

Kristlik Piibel koosneb 39-st heebrea Pühakirja raamatust (vaata kasti lk 220), mida paljud nimetavad Vanaks Testamendiks, ja 27-st kristliku kreeka Pühakirja raamatust, mida sageli kutsutakse Uueks Testamendiks. * Seega on Piibel väike raamatukogu, kuhu kuulub 66 raamatut, mille kirjutasid umbes 40 meest 1600 aasta jooksul (alates 1513 e.m.a kuni 98 m.a.j).

Piibli kreekakeelsesse ossa kuuluvad neli evangeeliumi — jutustused Jeesuse elust ja heast sõnumist, mida ta kuulutas. Neist kaks on kirjutanud Kristuse lähimad järgijad, maksukoguja Matteus ja kalur Johannes. Ülejäänud kaks on kirjutanud varajased jüngrid Markus ja arst Luukas (Koloslastele 4:14). Evangeeliumidele järgnevad Apostlite teod, mis on Luuka koostatud jutustus kristlaste algsest misjonitööst. Seejärel tulevad 14 apostel Pauluse kirja mitmetele kristlastele ja kogudustele; neile järgnevad Jakoobuse, Peetruse, Johannese ja Juuda kirjad. Lõpus on Johannese kirjutatud Ilmutusraamat.

See, et nii paljud erisuguse taustaga ja eri aegadel ning erinevate kultuuride keskel elanud inimesed suutsid luua sedavõrd kooskõlalise raamatu, on kindel tõend, et Piibel pole inimliku tarkuse saavutus, vaid see on Jumala inspireeritud. Piibel ise ütleb: ”Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud [sõna-sõnalt ”Jumala hingatud” ehk inspireeritud] ja kasulik õpetamiseks.” Jah, Piibel kirjutati Jumala püha vaimu ehk tegeva jõu mõjutusel (2. Timoteosele 3:16, 17, P 1997).

[Pilt]

See osaliselt säilinud Rooma raidkiri, millel leidub Pontius Pilaatuse nimi ladina keeles (”IVS PILATVS” teisel real) kinnitab, et ta oli Palestiinas mõjukas isik, nagu selgub ka Piiblist

[Allmärkus]

 [Kast lk 245]

Messias Piibli prohvetikuulutustes

Ennustus Sündmus Täitumine

1. Moos. 49:10 Sünnib Juuda suguharus Matt. 1:2—16;

Luuka 3:23—33

Laul 132:11; Taaveti, Jesse poja Matt. 1:1, 6—16; 9:27;

Jes. 9:6 järglane Ap. t. 13:22, 23

Miika 5:1 Sünnib Petlemmas Luuka 2:4—11; Joh. 7:42

Jes. 7:14 Sünnib neitsist Matt. 1:18—23;

Luuka 1:30—35

Hoos. 11:1 Kutsutakse Egiptusest Matt. 2:15

Jes. 61:1, 2 Antakse kindel ülesanne Luuka 4:18—21

Jes. 53:4 Võtab ära haigused Matt. 8:16, 17

Laul 69:10 Innukas Jehoova koja Matt. 21:12, 13;

pärast Joh. 2:13—17

Jes. 53:1 Temasse ei usuta Joh. 12:37, 38;

Rooml. 10:11, 16

Sak. 9:9; Ülistatakse kui Matt. 21:1—9;

Laul 118:26 kuningat ja seda, kes Mark. 11:7—11

tuleb Jehoova nimel

Jes. 28:16; Põlatakse, kuid saab Matt. 21:42, 45, 46;

Laul 118:22, 23 peamiseks nurgakiviks Ap. t. 3:14; 4:11;

1. Peetr. 2:7

Laul 41:10; Üks apostlitest reedab Matt. 26:47—50;

Laul 109:8 ta Joh. 13:18, 26—30

Sak. 11:12 Reedetakse 30 hõbetüki Matt. 26:15; 27:3—10;

eest Mark. 14:10, 11

Jes. 53:8, Kuulatakse üle ja Matt. 26:57—68;

P 1997 mõistetakse surma Mt 27:1, 2, 11—26

Jes. 53:7 Vaikib süüdistajate ees Matt. 27:12—14;

Mark. 14:61; 15:4, 5

Laul 69:5 Vihatakse põhjuseta Luuka 23:13—25;

Joh. 15:24, 25

Jes. 50:6; Pekstakse, sülitatakse Matt. 26:67; 27:26, 30;

Miika 4:14 Joh. 19:3

Laul 22:19 Riiete pärast Matt. 27:35;

heidetakse liisku Joh. 19:23, 24

Jes. 53:12 Arvatakse patuste hulka Matt. 26:55, 56; 27:38;

Luuka 22:37

Laul 69:22 Pakutakse äädikat ja Matt. 27:34, 48;

sappi Mark. 15:23, 36

Laul 22:2 Jumal jätab maha Matt. 27:46; Mark. 15: 34

Laul 34:21; Luid ei murta Joh. 19:33, 36

2. Moos. 12:46

Jes. 53:5; Torgatakse läbi Joh. 19:34, 37; Ilm. 1:7

Sak. 12:10

Jes. 53:5, 8, Sureb ohvrisurma, et Matt. 20:28; Joh. 1:29;

Jes 53:11, 12 ära viia patud Rooml. 3:24; 4:25

Jes. 53:9, UM Maetakse rikaste juurde Matt. 27:57—60;

Joh. 19:38—42

Joona 2:1, 11 Hauas kolme päeva Matt. 12:39, 40; 16:21;

jooksul, siis Mt 17:23; 27:64

äratatakse üles

 [Kast/pilt lk 258, 259]

Jeesus ja Jumala nimi

Kui Jeesus oma jüngreid palvetama õpetas, ütles ta: ”Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” (Matteuse 6:9, 10.)

Jeesus teadis, et tema Isa nimi on ülimalt tähendusrikas, ja ta pani sellele suurt rõhku. Nii ütleski ta oma religioossetele vastastele: ”Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja te ei võta mind vastu; kui teine tuleb iseenese nimel, tema te võtate vastu. ... Ma olen teile juba öelnud, aga te ei usu! Teod, mis ma teen oma Isa nimel, need tunnistavad minust.” (Johannese 5:43; 10:25; Markuse 12:29, 30.)

Jeesus ütles palves oma Isale: ””Isa, austa oma nime!” Siis tuli hääl taevast: ”Mina olen juba austanud ja austan veel!””

Hiljem palvetas Jeesus: ”Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, keda sa mulle oled andnud maailmast. Nemad olid sinu omad ja sina andsid nad mulle, ja nad on pidanud sinu sõna. Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes.” (Johannese 12:28; 17:6, 26.)

Jeesusele kui juudile pidi oma Isa nimi, Jehoova ehk Jahve, hästi tuttav olema, sest ta teadis kirjakohta, kus öeldakse: ”Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina see olen: enne mind ei ole olnud ühtki jumalat ega tule ühtki pärast mind! ... teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, ja mina olen Jumal” (Jesaja 43:10, 12).

Seega olid juudid kui rahvas valitud Jehoova tunnistajateks. Juudina oli ka Jeesus Jehoova tunnistaja (Ilmutuse 3:14).

Ilmselt oli enamik juute lakanud 1. sajandiks nimetamast Jumala ilmutatud nime. Ent leidub käsikirju, mis tõendavad, et Septuagintat (heebrea Pühakirja kreekakeelset tõlget)  lugedes nägid algkristlased kreekakeelses tekstis heebrea tetragrammatoni. Usundiloo ja heebrea keele professor George Howard ütles: ”Pole kahtlustki, et kuna Uue Testamendi kirik kasutas ja tsiteeris Septuagintat, kus esines Jumala nimi heebrea keeles, jätsid tetragrammatoni oma tsitaatidesse ka Uue Testamendi kirjutajad. Aga kui heebreakeelne Jumala nimi [hiljem] Septuagintast kõrvaldati ja asendati kreekakeelsete vastetega, kadus see nimi ka Septuaginta tsitaatidest, mis leiduvad Uues Testamendis.”

Seetõttu järeldab professor Howard, et 1. sajandi kristlased pidid selgelt mõistma selliseid tekste nagu Matteuse 22:44, kus Jeesus tsiteeris oma vaenlastele heebrea Pühakirja. Howard sõnab: ”Esimese sajandi kirik luges arvatavasti: ”JHWH on öelnud minu Issandale”, mitte nii, nagu kõlab hilisem versioon: ”Issand on öelnud minu Issandale”, ... mis on niihästi ebaselge kui ka ebatäpne.” (Laul 110:1.)

Et Jeesus kasutas Jumala nime, ilmneb ka süüdistusest, mille juudid esitasid sajandeid pärast tema surma, väites, et kui ta tegi imesid, siis ”ainult tänu sellele, et ta oli saanud Jumala ”salajase” nime valdajaks”. (”The Book of Jewish Knowledge”.)

Jeesus teadis kahtlemata Jumala ainulaadset nime. Kindlasti kasutas Jeesus seda nime, hoolimata tolleaegsest juudi traditsioonist. Ta ei lubanud inimeste pärimustel teha tühjaks Jumala seadust. (Markuse 7:9—13; Johannese 1:1—3, 18; Koloslastele 1:15, 16.)

[Pilt]

Papüürusfragment (1. sajand e.m.a), millel võib näha heebreakeelset Jumala nime kreekakeelses Septuagintas

 [Pildid lk 238]

Jeesus kasutas õpetades palju tähendamissõnu ehk piltlikke näiteid: külvamisest, lõikamisest, kalapüüdmisest, pärli leidmisest, kariloomadest, viinamäest ja paljust muust (Matteuse 13:3—47; 25:32)

 [Pilt lk 243]

Jumala väega tegi Jeesus palju imesid, sealhulgas vaigistas tormi

[Pilt lk 246]

Tetragrammaton ehk neli kaashäälikut JHWH (Jehoova)

[Pilt lk 251]

Laatsaruse elluäratamise loos ei mainita surematut hinge ega isegi vihjata sellele

[Pilt lk 253]

Peetrus, Jakoobus ja Johannes teadsid, et Jumala heakskiit Jeesusele polnud väljamõeldis — nad olid seda ise kuulnud ja näinud tema muutumise ajal