2. peatükk

Kuidas sai alguse religioon?

1., 2. Mida võib öelda religiooni iidsuse ja mitmekesisuse kohta?

RELIGIOON on sama vana kui inimene. Seda kinnitavad arheoloogid ja antropoloogid. Isegi kõige ”primitiivsematest” või nii-öelda algelisematest ühiskondadest on leitud tõendeid mingit laadi usundi olemasolu kohta. Teatmeteos ”The New Encyclopædia Britannica” ütleb, et ”nii palju kui teadlased on kindlaks teinud, pole mitte kunagi olnud mitte kusagil ühtegi rahvast, kes poleks olnud mingis mõttes religioosne”.

² Lisaks pikale ajaloole on religioonil ka väga mitmesuguseid avaldumisvorme. Nii Borneo džunglite peadeküttidel, jäise Arktika eskimotel, Sahara kõrbe rändrahvastel kui ka inimestel, kes elavad maailma suurlinnades — igal rahval kõigis maakera paigus on oma jumal või jumalad ja oma viis nende kummardamiseks. Religioonide mitmekesisus on tõesti hämmastav.

3. Milliseid küsimusi maailma usundite kohta tuleb vaagida?

³ On loogiline, et see tekitab küsimusi. Kust on kõik need religioonid alguse saanud? Kuna nende vahel võib märgata suuri erinevusi ja ka sarnasusi, kas tekkisid nad siis üksteisest sõltumatult või lähtuvad nad ühisest algallikast? Me võime koguni küsida: miks religioon üleüldse tekkis? Ja kuidas? Vastused neile  küsimustele on väga olulised kõigile, keda huvitab tõde religiooni ja sellega seotud uskumuste kohta.

Alguse küsimus

4. Mida on teada paljude usundite rajajate kohta?

⁴ Kui jutt läheb alguse küsimusele, mõtlevad eri usku inimesed sellistele nimedele nagu Muhamed, Buddha, Konfutsius ja Jeesus. Peaaegu iga religiooni puhul võime leida keskse tegelase, kellele omistatakse ”õige usu” rajamise au. Mõned neist olid pildirüüstajad reformaatorid. Teised olid moraalijutlustajad filosoofid. Kolmandad olid omakasupüüdmatud rahvuskangelased. Neist paljud jätsid endast maha kirjutisi või mõtteavaldusi, mis said aluseks uuele usundile. Aja jooksul arendati edasi ja ilustati nende öeldut ja tehtut ning sellele lisandus müstiline aura. Mõned neist usujuhtidest koguni jumalustati.

5., 6. Kuidas on saanud alguse paljud religioonid?

⁵ Kuigi neid isikuid peetakse meile tuntud suurte usuliikumiste rajajateks, tuleb märkida, et tegelikult ei algatanud nad religiooni kui sellist. Üldiselt on nende õpetused kasvanud välja juba olemas olnud ideedest, kuigi enamik neist teerajajaist väitis, et on saanud jumalikku inspiratsiooni. Või nad siis muutsid ja täiendasid religioonisüsteeme, mis ühel või teisel põhjusel ei pakkunud enam rahuldust.

⁶ Näiteks selle järgi, mida ajaloost on võimalik Buddha kohta teada saada, oli ta prints, keda masendas hinduistliku ühiskonna haletsusväärne olukord ja kannatused, mida ta nägi enda ümber. Ta asus otsima vastust elu valuküsimustele ja selle tulemuseks oli budism. Ka Muhamedi häiris väga ümbruskonna usutavadega seotud ebajumalateenistus ja moraalitus. Hiljem  väitis ta, et sai Jumalalt erilisi ilmutusi. Nende põhjal koostati Koraan, mis sai aluseks uuele usuliikumisele islamile. Protestantism kasvas välja katoliiklusest reformatsiooni käigus, mis algas 16. sajandi algul, kui Martin Luther hakkas protesteerima indulgentside müügi vastu, millega katoliku kirik tegeles tol ajal.

7. Milline religiooni puudutav küsimus ootab ikka veel vastust?

⁷ Seega leidub piisavalt informatsiooni praeguste religioonide algupära, kujunemise, rajajate, pühade raamatute ja muu kohta. Aga kuidas on lugu usunditega, mis eelnesid neile? Ja mida arvata neist, mis olid veel varem? Kui läheme ajaloos küllalt kaugele tagasi, tuleb varem või hiljem esitada küsimus: kuidas sai religioon alguse? On selge, et sellele küsimusele vastuse leidmiseks tuleb näha avaramat pilti, mitte keskenduda üksikutele religioonidele.

 Palju teooriaid

8. Kuidas suhtusid inimesed sajandite jooksul religiooni?

⁸ Religiooni algupära ja arengu uurimine on võrdlemisi uus eriala. Sajandite jooksul nõustusid inimesed üldiselt nende usuliste pärimustega, millega nad olid sünnist peale kokku puutunud ja mille järgi neid üles kasvatati. Enamik oli rahul esiisadelt päritud selgitustega, arvates, et nende usk ongi tõde. Harva oli põhjust milleski kahelda ja uurida, kuidas, millal või miks miski alguse sai. Kuna varasematel sajanditel olid reisimise ja sidepidamise võimalused piiratud, leidus tegelikult vähe inimesi, kes muudest religioonidest üldse midagi teadsid.

9. Mida on üritatud alates 19. sajandist teha selleks, et saada teada, kuidas ja miks tekkis religioon?

⁹ Kuid 19. sajandil hakkas pilt muutuma. Haritlaste ringkondades lõi laineid evolutsiooniteooria. Nii selle teooria kui ka teaduse arengu tõttu hakkasid paljud kahtlema traditsioonilistes arusaamades, kaasa arvatud religioonis. Mõistes, kui piiratud on küsimustele vastuste leidmise võimalused olemasoleva religiooni abil, asusid mõned õpetlased uurima ammuste tsivilisatsioonide jäänuseid või suundusid maakera kaugetesse paikadesse, kus inimesed elasid endiselt primitiivsetes ühiskondades. Nad üritasid nende peal katsetada psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia ja teiste teaduste meetodeid, lootes nii leida vihjeid selle kohta, kuidas ja miks tekkis religioon.

10. Milleni viis religiooni algupäraga seotud uurimistöö?

¹⁰ Mis oli selle tulemus? Ühtäkki polnud puudust teooriatest — neid paistis olevat sama palju kui teadlasi —, kusjuures kõik olid üksteisega vastuolus ja iga  teadlane üritas teisi üle trumbata julguse ja leidlikkusega. Mõned neist uurijatest jõudsid oluliste järeldusteni, teiste töö on aga lihtsalt unustatud. Pilguheit neile uurimistulemustele on hariv ja õpetlik. See aitab meil paremini mõista nende inimeste usulisi seisukohti, kellega me kokku puutume.

11. Selgita, milline on animismi teooria.

¹¹ Inglise antropoloog Edward Tylor (1832—1917) esitas teooria, mida tavaliselt nimetatakse animismiks. Ta oletas, et kui ürginimesed nägid unenägusid, nägemusi, hallutsinatsioone ja surnukehasid, tekkis neil kujutlus keha sees asuvast hingest (ladina k anima). See teooria väidab, et kuna inimesed nägid sageli unes oma surnud omakseid, oletasid nad, et hing jääb pärast surma edasi elama, lahkub kehast ja asub elama puudesse, kividesse, jõgedesse või mujale. Viimaks hakati jumalatena kummardama nii surnuid endid kui ka kõike seda, kus nende hingi arvati elavat. Ja nii sündiski Tylori arvates religioon.

12. Selgita animatismi teooriat.

¹² Teine inglise antropoloog R. R. Marett (1866— 1943) arendas animismi edasi ja tuli välja teooriaga, mida ta nimetas animatismiks. Olles uurinud Vaikse ookeani saartel elavate melaneeslaste ning Aafrika ja Ameerika pärismaalaste uskumusi, järeldas Marett, et algelistel rahvastel polnud arusaama isikulisest hingest, vaid nad uskusid, et mingi ebaisikuline jõud või  üleloomulik vägi hingestab kõike olemasolevat. See uskumus olevat kutsunud inimeses esile aukartuse ja hirmu, mis saigi tema algelise usundi aluseks. Maretti meelest oli religioon eelkõige inimese emotsionaalne reageering tundmatu suhtes. Tema lemmikütlus oli, et religiooni puhul polnud ”niivõrd oluline kõike läbi mõelda kui just läbi tantsida”.

13. Millise teooria esitas religiooni kohta James Frazer?

¹³ Aastal 1890 avaldas šoti etnoloog James Frazer (1854—1941) mõjuka raamatu ”Kuldne oks”, milles ta väitis, et religioon on kasvanud välja maagiast. Frazeri arvates üritas inimene esialgu kontrollida oma elu ja keskkonda sellega, et jäljendas seda, mida nägi looduses toimumas. Näiteks mõtlesid inimesed, et suudavad vihmasaju esile kutsuda, kui piserdavad maa peale vett ja taovad seejuures kõuesarnaselt trummi, või et nad saavad oma vaenlasele kahju teha sellega, kui torgivad tema kujutist nõeltega. Nii kujunesid rituaalid, võlusõnad ja maagilised esemed paljudes eluvaldkondades. Kui need ei andnud ootuspäraseid tulemusi, asusid inimesed üleloomulike jõududega lepitust otsima ja neilt abi anuma, selle asemel et püüda neid käsutada. Rituaalid ja loitsud kujunesid ohvriteks ja palveteks ning nõnda sündiski religioon. Frazeri sõnul on religioon ”inimesest kõrgemate jõudude lepitamine või enda poole võitmine”.

14. Kuidas selgitas religiooni tekkimist Sigmund Freud?

¹⁴ Isegi tuntud Austria psühhoanalüütik Sigmund Freud (1856—1939) üritas raamatus ”Tootem ja tabu” heita valgust religiooni algusele. Oma elukutse kohaselt selgitas Freud, et kõige varasem religioon kasvas välja isakuju neuroosist, nagu ta seda ise nimetas. Ta  teoretiseeris, et nii nagu see on metsikute hobuste ja veiste juures, valitses ka algelises ühiskonnas klanni üle isa. Pojad, kes oma isa nii vihkasid kui ka imetlesid, hakkasid tema vastu mässama ja tapsid ta. Freud väitis, et isa võimu omandamiseks sõid need kannibalidest metslased oma ohvri ära. Hiljem leiutasid nad oma süümepiina leevendamiseks riitusi ja rituaale. Freudi teooria järgi kujunes sellest isakujust Jumal, riitustest ja rituaalidest kasvas välja varaseim religioon ning tapetud isa söömisest sai alguse armulaua või ühissöömaaja traditsioon, mida võib kohata paljudes usundites.

15. Mis on saanud enamikust teooriatest, millega püüti selgitada religiooni tekkimist?

¹⁵ Võiks nimetada arvukalt muidki teooriaid, mille abil on üritatud selgitada religiooni tekkimist. Kuid enamik neist on unustatud ja ükski neist pole pälvinud suuremat usaldust ega tunnustust kui teised. Miks? Lihtsalt seepärast, et pole leitud ühtegi ajaloolist tõendit, mis kinnitaks nende teooriate õigsust. Need olid üksnes uurijate kujutluse või oletuste vili, mille asemel leidsid peagi koha järgmised teooriad.

 Vildakas alus

16. Miks pole aastaid kestnud uurimistöö suutnud selgitada, kuidas algas religioon?

¹⁶ Olles selle probleemi kallal aastaid vaeva näinud, on paljud jõudnud järeldusele, et enam pole lootust saavutada läbimurret küsimuses, kuidas religioon sai alguse. Kõigepealt on asi selles, et kauges minevikus elanud inimeste luud ja muistised ei räägi, mida need inimesed mõtlesid, mida nad kartsid või miks nad usukombeid täitsid. Igasugused järeldused nende asjade põhjal on parimalgi juhul vaid teaduslikud oletused. Teiseks pole sugugi kindel, et tänapäeval elavate niinimetatud algeliste rahvaste, näiteks Austraalia aborigeenide usutavade põhjal saab teha usaldusväärseid järeldusi selle kohta, mida tegid või mõtlesid inimesed muistsel ajal. Mitte keegi ei tea kindlalt, kas või kuidas on nende kultuur muutunud sajandite jooksul.

17. a) Mida teavad nüüdisaegsed usundiloolased? b) Millest paistavad religiooniuurijad peamiselt huvitatud olevat?

¹⁷ Kõigi nende ebakindlate asjaolude tõttu teeb üks religiooni ajalugu käsitlev raamat järelduse: ”Tänapäeva usundiloolane teab, et on võimatu jõuda välja selleni, kuidas sai alguse religioon.” (”World Religions—From Ancient History to the Present”.) Samas esitab see raamat nende ajaloolaste töö kohta järgmise tähelepaneku: ”Minevikus olid liiga paljud teoreetikud hõivatud sellega, et religiooni mitte üksnes kirjeldada või selgitada, vaid nad üritasid selgitada, kui alusetu see on, arvates, et kui saab selgeks, et algsed religioonivormid põhinesid illusioonidel, kaotavad mõtte ka hilisemad ja arenenumad usundid.”

18. a) Miks pole paljud uurijad suutnud leida selgitust religiooni päritolu kohta? b) Mida ilmselt taotlesid religiooni uurivad teadlased tegelikult?

 ¹⁸ See viimane kommentaar aitab mõista, miks religiooni tekkelugu uurivad teadlased pole suutnud pakkuda välja veenvaid selgitusi. Loogika ütleb, et õigele järeldusele on võimalik jõuda ainult siis, kui lähtuda õigest eeldusest. Kui algne eeldus on ekslik, pole tõenäoline jõuda paikapidavale järeldusele. Kuna teadlased on mõistliku selgitamisega korduvalt hätta jäänud, paneb see tõsise kahtluse alla selle eelduse, millel põhinevad nende vaated. Ajendatuna oma  eelarvamustest, on nad püüdnud ’selgitada religiooni alusetust’ ja üritanud sel viisil tõestada, et ka Jumalasse uskumine on alusetu.

19. Millise olulise põhimõttega tuleb arvestada, et teadusuuringud annaksid tulemusi? Too näide.

¹⁹ Olukorda võib võrrelda sellega, kui mitmel viisil üritasid astronoomid enne 16. sajandit selgitada planeetide  liikumist. Neil oli hulgaliselt teooriaid, kuid ükski ei andnud rahuldavat selgitust. Miks? Sest need teooriad põhinesid oletusel, et Maa on universumi kese, mille ümber tiirlevad tähed ja planeedid. Tõelisi edusamme hakati tegema alles siis, kui teadlased — ja katoliku kirik — olid valmis tunnistama fakti, et Maa pole mitte universumi keskmes, vaid tiirleb ümber Päikese, mis on meie päikesesüsteemi keskpunkt. Kuna need arvukad teooriad ei suutnud selgitada tõsiasju, võtsid eelarvamusteta inimesed uuesti vaatluse alla varem mainitud eelduse, selle asemel et üritada leiutada uusi teooriaid. Alles see andis tulemusi.

20. a) Millisest väärast eeldusest lähtusid religiooni algupära ”teaduslikud” uuringud? b) Millist põhivajadust mainis Voltaire?

²⁰ Sedasama põhimõtet saab rakendada ka siis, kui uuritakse religiooni algupära. Ateismi võidukäigu ja laialdase tunnustuse tõttu, mis on saanud osaks evolutsiooniteooriale, peavad paljud endastmõistetavaks, et Jumalat pole olemas. Lähtudes sellest oletusest, arvavad nad, et religiooni olemasolu põhjus tuleb leida inimesest enesest — tema mõttetegevusest, vajadustest, kartustest, ”neuroosidest”. Voltaire ütles, et ”kui Jumalat poleks olemas, siis tuleks ta välja mõelda”. Seega väidetakse, et inimene on Jumala välja mõelnud. (Vaata kasti lk 28.)

21. Mida võib loogiliselt järeldada sellest, et paljud teooriad pole suutnud selgitada, kuidas tekkis religioon?

²¹ Kuna kõik need arvukad teooriad pole suutnud anda tõeliselt rahuldavaid vastuseid, kas pole siis nüüd juba aeg võtta uuesti vaatluse alla see eeldus, millele toetuvad need uurimused? Selle asemel et mõttetult sama rada tallata, kas poleks loogiline otsida vastust kusagilt mujalt? Kui oleme valmis mõtlema  erapooletult, siis mõistame, et selline lähenemine on nii mõistlik kui ka teaduslik. Ja selle kohta leidub just sobiv näide, mis kinnitab, et selline teguviis on arukas.

Iidsed otsingud

22. Kuidas mõjutasid ateenlaste religiooni nende paljud teooriad oma jumalate kohta?

²² Meie ajaarvamise 1. sajandil oli Kreeka linn Ateena väga tuntud hariduskeskus. Ateenlaste hulgas oli palju igasuguseid filosoofiakoolkondi, näiteks epikuurlased ja stoikud, kellel kõigil oli oma kujutlus jumalatest. Nende arvukate ideede mõjul austati paljusid jumalusi ja tekkis mitmesuguseid usukombeid. Seetõttu oli see linn täis inimeste valmistatud ebajumalakujusid ja templeid (Apostlite teod 17:16).

23. Millise täiesti uudse mõtte esitas apostel Paulus ateenlastele Jumala kohta?

²³ Umbes aastal 50 m.a.j saabus Ateenasse kristlik apostel Paulus ja esitas ateenlastele täiesti uudse seisukoha. Ta ütles: ”Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, tema, kes on taeva ja maa Issand, ei ela templis, mis on kätega tehtud; teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsekui oleks temale midagi vaja; tema annab ise kõigile elu ja õhu ja kõik” (Apostlite teod 17:24, 25).

24. Mida Paulus sisuliselt ütles ateenlastele õige religiooni kohta?

²⁴ Teisisõnu ütles Paulus ateenlastele, et Jumal, kes ”on teinud maailma ja kõik, mis seal sees”, ei ole inimese kujutluse vili ja teda ei teenita inimeste leiutatud viisil. Õige religioon ei ole vaid inimese ühepoolne püüdlus rahuldada mingit psühholoogilist vajadust või vaigistada mingit hirmu. Kaugel sellest. Kuna tõeline  Jumal on Looja, kes andis inimesele mõtlemisvõime ja arutlemisoskuse, on igati loogiline, et ta annab inimesele ka võimaluse luua temaga rahuldustpakkuvad suhted. Pauluse sõnul Jumal just seda tegigi. ”Ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ..., et nad otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:26, 27).

25. Selgita, mis on peamine mõte Pauluse arutluskäigus inimkonna alguse kohta.

²⁵ Pane tähele Pauluse arutluskäigu peamist mõtet: Jumal ”on ühest ainsast teinud kogu inimkonna”. Kuigi tänapäeval elab üle terve maakera palju rahvaid, on teadlastele saanud selgeks, et tegelikult põlvneb kogu inimkond ühistest esivanematest. See on väga tähendusrikas asjaolu, sest kui kogu inimkond põlvneb samadest esivanematest, tähendab see palju rohkemat kui vaid bioloogilist ja geneetilist sugulust. Neil on palju muudki ühist.

26. Milline teadmine keelte kohta toetab Pauluse peamist mõtet?

²⁶ Mõtle näiteks sellele, mida ütleb inimkeele kohta raamat ”Story of the World’s Worship” (Maailma usundilugu): ”Neil, kes on uurinud maailma keeli ja neid omavahel võrrelnud, on üht-teist öelda. Nende järeldus on selline: kõik keeled võib grupeerida keelkondadesse või rühmadesse ja on näha, et kõik need keelkonnad said alguse ühisest lähtekohast.” Teisisõnu, maailma keeled ei tekkinud iseseisvalt ega üksteisest eraldatuna, kuigi evolutsionistid soovivad meid selles veenda. Nad teoretiseerivad, et Aafrikas, Euroopas ja Aasias elanud koopainimeste algsest urisemisest ja mõmisemisest arenesid lõpuks välja inimkeeled. Nii see  ei toimunud. Tõendid näitavad, et keeled ”said alguse ühisest lähtekohast”.

27. Miks on loogiline arvata, et inimkonna arusaamad Jumalast ja religioonist said alguse ühisest allikast?

²⁷ Kui see peab paika millegi nii eripärase ja ainult inimesele omase puhul nagu keel, kas pole siis mõistlik arvata, et inimeste ideed Jumala ja religiooni kohta peavad samuti pärinema ühisest lähtekohast? Eks ole ju nii, et religioon on seotud mõtlemisega ja mõtlemine omakorda inimese keeleoskusega. Muidugi me ei arva, et kõik usundid on otseselt saanud alguse ühest usundist, kuid nende ideede arengut jälgides peaks olema võimalik jõuda tagasi mingi ühise usuliste arusaamade algallika juurde. Kas selle kinnituseks on tõendeid? Ja kui inimkonna usundid said tõesti alguse ühest ja samast lähtekohast, kus see siis on? Kuidas võiksime seda teada saada?

Erinevad, ent samas sarnased

28. Kuidas võime teada saada, kas maailma usunditel on ühine algallikas?

²⁸ Vastuse neile küsimustele võime leida samal kombel, nagu keeleteadlased said vastuse oma küsimustele keelte algupära kohta. Kõrvutades keeli ja pannes tähele nende sarnasusi, võib etümoloog jõuda välja eri keelte lähtepunkti. Sama peab paika usundite puhul — kui neid kõrvutada ning uurida nende õpetusi, legende, rituaale, tseremooniaid, institutsioone ja muud, võime näha, kas neil leidub iseloomulikke ühisjooni ja kuhu need viivad.

29. Mille arvele võib panna paljud religioonidevahelised erinevused?

²⁹ Pinnapealse vaatluse korral võib paista, et praegused arvukad usundid erinevad üksteisest üsna palju.  Aga kui jätta kõrvale kõik kaunistused ja hilisemad lisandused või kui kõrvaldada need iseärasused, mis tulenevad kliimast, keelest, asukohamaale omastest tingimustest ja muudest asjaoludest, on enamik neist üksteisega hämmastavalt sarnased.

30. Milliseid sarnasusi sa märkad katoliiklusel ja budismil?

³⁰ Näiteks arvab enamik inimesi, et vaevalt võiks leida kaht teineteisest erinevamat usundit kui katoliiklus läänes ja budism idas. Aga mida me näeme, kui jätame kõrvale keelest ja kultuurist tulenevad erinevused? Kui läheneme sellele küsimusele objektiivselt, tuleb tunnistada, et neil kahel on palju ühist. Nii katoliiklusele kui budismile on omane rituaalide ja tseremooniate üliküllus. Nad kasutavad muu hulgas küünlaid, viirukit, püha vett, palvehelmeid, pühakujusid, leelutamist ja palveraamatuid, isegi ristimärki. Mõlema usundi juurde kuuluvad munga- ja nunnakloostrid, nad on tuntud preestrite tsölibaadi, iseloomuliku riietuse, tähtpäevade ja eriliste toitude poolest. See loetelu pole kaugeltki täielik, kuid aitab selgitada eelmainitud mõtet. Küsimus on selles, miks on nii palju ühist kahel usundil, mis näivad nii erinevad?

31. Milliseid sarnasusi sa märkad muude religioonide vahel?

³¹ Nii nagu selgub mõndagi tähelepanuväärset nende kahe usundi võrdlemisel, võib samal viisil kõrvutada ka teisi religioone. Sellise võrdlemise käigus märkame, et mõned õpetused ja uskumused on omased  peaaegu kõigile usunditele. Enamik meist on kuulnud sellistest uskumustest, et inimhing on surematu, kõik head inimesed lähevad taevasse, halbu piinatakse igavesti allmaailmas, samuti õpetust puhastustule, kolmainsusliku jumala või paljudest jumalatest moodustuva jumaluse ja jumalaema või taeva jumalanna-kuninganna kohta. Peale selle on veel palju legende ja müüte, mis on samuti väga laialt levinud. Näiteks võib tuua legendid sellest, kuidas inimene kaotas Jumala armu, kuna üritas keelust hoolimata surematuks saada; kuidas tekkis vajadus tuua ohvreid, et lepitada pattu; kuidas otsiti elupuud või nooruse lätet; kuidas jumalad ja pooljumalused elasid koos inimestega ja said üleinimlikke järglasi; ja kuidas katastroofiline veeuputus tegi lõpu peaaegu kogu inimkonnale. *

32., 33. a) Mida võime järeldada maailma usundite märkimisväärse sarnasuse põhjal? b) Millisele küsimusele tuleb leida vastus?

³² Mida võime kõigest sellest järeldada? Väärib märkimist, et rahvad, kes uskusid neid müüte ja legende, elasid üksteisest kaugel. Neil kõigil oli omanäoline kultuur ja traditsioonid. Nende ühiskondlikud tavad olid täiesti erilaadsed. Aga mis puutub nende religiooni, siis olid nende uskumused tähelepanuväärselt sarnased. Kuigi mitte kõik need rahvad ei uskunud kõiki eelmainitud asju, uskusid nad kõik mõningaid neist. See paneb loomulikult küsima: miks? Jääb mulje, nagu oleks olnud üks ühine allikas, millest kõik usundid ammutasid oma põhiuskumused, mõned rohkem, teised vähem. Aja jooksul nad ilustasid ja kohandasid neid algseid ideid ja  arendasid nende põhjal uusi õpetusi. Kuid põhimõttelise sarnasuse võib eksimatult ära tunda.

³³ Loogiliselt võttes tõendab paljude maailma usundite põhiõpetuste sarnasus veenvalt, et nad ei tekkinud igaüks eraldi ja teistest sõltumatult. Vastupidi, kui minna ajas küllalt kaugele tagasi, peaksime jõudma nende ideede ühise lähtekohani. Kus see oli?

Algne kuldajastu

34. Milline legend inimkonna algusaja kohta leidub paljudes usundites?

³⁴ On huvitav, et paljudes usundites on legend sellest, et inimajaloo alguses oli kuldajastu, mil inimene oli veatu, elas õnnelikult ja rahurikkas ühtsuses Jumalaga, tundmata muret haiguste või surma pärast. Detailid võivad küll erineda, kuid paljude usundite kirjanduses ja legendides leidub kujutlus kunagisest täiuslikust paradiisist.

35. Kirjelda, mida uskusid muistsed zoroastristid kauge kuldajastu kohta.

³⁵ Muistse Pärsia zoroastristliku usundi püha raamat  Avesta räägib ”ausameelsest Jimast, heast karjasest”, kes oli esimene surelik, kellega Ahuramazda (looja) vestles. Ahuramazda käskis tal ”toita, valitseda ja valvata minu maailma”. Selleks pidi ta kõigi elusolendite jaoks ehitama vara ehk maa-aluse varjupaiga. Seal polnud ”ei ülbust ega alatust, ei rumalust ega vägivalda, ei vaesust ega pettust, ei viletsust ega inetust, ei suuri hambaid ega tavalisest erinevat mõõtu kehasid. Sealsed elanikud ei kogenud kurja vaimu põhjustatud rüvedust. Nad elasid lõhnavate puude ja kullast sammaste keskel, mis olid suurimad, parimad ja ilusaimad maa peal, ning nad ise olid pikakasvuline ja kaunis sugu”.

36. Kuidas kirjeldas ”kuldajastut” Kreeka poeet Hesiodos?

³⁶ Muistsete kreeklaste legend on kirjas Hesiodose poeemis ”Tööd ja päevad”. Seal räägitakse inimkonna viiest ajastust, millest esimene oli ”kuldajastu”, kui inimesed olid täiesti õnnelikud. Hesiodos kirjutas:

”Kõige alguses kuldse on loonud inimsoo surematud

taevased valdijad, kel asupaik on Olümpose hooneis.

Sündis see tol ajal, kui oli Kronos veel käskijaks taevas

ning muretult nagu taevastel läks elu kõik inimlastel.

Kaugele neist jäi vaev ning tusk, ei saabunud iial

nendele nõrk vanapõlv, olid käed-jalad ikka neil võimsad,

ning kulus aeg pidupilgareis vaid, kus ei muret miskit.”

(Tõlkinud A. Annist.)

See legendaarne kuldajastu lõppes Kreeka mütoloogia järgi siis, kui Epimetheus võttis naiseks kauni Pandora, kelle saatis talle kingituseks Olümpose jumal Zeus. Ühel päeval avas Pandora oma suure vaasi kaane ja silmapilkselt pääsesid sealt välja hädad, vaevad ja haigused, millest inimkond ei pidanud iialgi vabanema.

37. Kirjelda muistse Hiina legendi ”paradiisist” ajaloo alguses.

³⁷ Samuti räägivad iidsed Hiina legendid kuldsest  ajastust Huangdi (Kollase Keisri) päevil, kes olevat valitsenud sada aastat 26. sajandil e.m.a. Talle omistatakse kõige sellise leiutamine, mis seondub tsivilisatsiooniga — riided, majad, liikumisvahendid, sõjariistad, maaviljelus, tööstuslik tootmine, siidikasvatus, muusika, keel, matemaatika, kalender ja muu selline. Räägitakse, et tema valitsusajal ”polnud Hiinas vargaid ega sõdimist ning inimesed olid tagasihoidlikud ja rahumeelsed. Õigel ajal sadanud vihma ja hea ilma tõttu saadi aasta-aastalt rikkalikku saaki. Kõige hämmastavam oli see, et isegi metsloomad ei tapnud ja röövlinnud ei teinud halba. Lühidalt öeldes algas Hiina ajalugu paradiisiga”. Siiani väidavad hiinlased, et nad on Kollase Keisri järeltulijad.

38. Millise järelduse me võime teha kõigi samalaadsete legendide põhjal, mis räägivad inimkonna algusest?

³⁸ Samasuguseid legende, mis räägivad õnnelikust ja täiuslikust elust inimajaloo alguses, võib leida ka paljude muude rahvaste — egiptlaste, tiibetlaste, peruulaste, mehhiklaste ja teiste — usundeist. Kas see oli lihtsalt kokkusattumus, et kõigil neil rahvastel, kes elasid üksteisest kaugel ja kellel oli täiesti eripärane kultuur, keel ja kombestik, olid ühed ja samad kujutlused oma päritolust? Kas see oli üksnes juhus, et nad kõik otsustasid selgitada oma sünnilugu samal viisil? Loogika ja kogemused näitavad, et vaevalt see nii saab olla. Vastupidi, kõigis neis legendides peab leiduma mingi tõetera seoses inimkonna ja religiooni algusega.

39. Millise tervikpildi võib panna kokku elementidest, mis on ühised paljudele inimajaloo algusest rääkivatele legendidele?

³⁹ Kõigi inimkonna algusest rääkivate legendide hulgas võib tõesti märgata palju ühiseid jooni. Kui me  need kokku paneme, hakkab ilmet võtma hoopis täielikum pilt. Saame teada, kuidas Jumal lõi esimese mehe ja naise ning pani nad elama paradiisi. Algul olid nad eluga väga rahul ja õnnelikud, kuid peagi hakkasid nad mässama. Selle mässu tõttu kaotasid nad täiusliku paradiisi ning neile jäi järele vaid raske töö ja vaev, valu ja kannatused. Lõpuks olid inimesed niivõrd pahelised, et Jumal saatis neile karistuseks suure veeuputuse, mis hävitas kõik peale ühe perekonna. Kui selle pere järglaste hulk kasvas, hakkas osa neist Jumalat trotsides üheskoos ehitama hiiglaslikku torni. Jumal ajas nende plaanid nurja sellega, et segas nende keele ja hajutas nad laiali ühest maailma äärest teise.

40. Selgita, milline seos on Piibli ja inimkonna usundite algusest rääkivate legendide vahel.

⁴⁰ Kas see tervikpilt on lihtsalt kellegi kujutlusvõime vili? Ei. See on tegelikult pilt, mille annavad Piibli 11 esimest peatükki 1. Moosese raamatus. Kuigi me ei  hakka siinkohal Piibli usaldusväärsust käsitlema, võiks siiski märkida, et Piibli ülestähendused inimkonna varase ajaloo kohta kajastuvad paljude legendide põhielementides. * See jutustus näitab, et kui inimesed Mesopotaamiast laiali hajusid, võtsid nad kaasa oma mälestused, kogemused ja ideed kõikjale, kuhu läksid. Aja jooksul neid ilustati ja mugandati ning neist sai religiooni aluspõhi kõigis maailma paikades. Teisisõnu, minnes tagasi varem toodud analoogia juurde, võib 1. Moosese raamatus kirjeldatud sündmusi võrrelda algse kristallselge allikaga, millest lähtuvad paljude maailma religioonide põhiarusaamad inimkonna algusest ja usutavadest. Neile lisati muid õpetusi ja kombeid, kuid omavaheline seos on ilmselge.

41. Mida tuleks silmas pidada, kui sa uurid selle raamatu järgmisi peatükke?

⁴¹ Käesoleva raamatu järgmistes peatükkides võtame üksikasjalikuma vaatluse alla selle, kuidas mõned usundid said alguse ja milline on olnud nende arengutee. Kindlasti on huvitav panna tähele nii seda, kuidas iga usund teistest erineb, kui ka seda, mille poolest ta nendega sarnaneb. Samuti saab selgeks, kuidas iga usund sobib inimkonna ja religiooni ajaloo tervikpilti, kuidas selle püha raamat või pühad tekstid on seotud teiste omataolistega, kuidas selle rajajat või juhti mõjutasid muud usulised ideed ning kuidas see usund on mõjutanud inimeste käitumist ja ajalugu. Kui sa neid asju silmas pidades uurid seda, kuidas inimkond on juba kaua otsinud Jumalat, aitab see sul selgemalt näha tõde religiooni ja usuliste õpetuste kohta.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Väljavõte lk 23]

Teaduse arengu ja evolutsiooniteooria tõttu hakkasid paljud religioonis kahtlema

[Väljavõte lk 34]

Paistab, nagu oleksid kõik usundid ammutanud oma põhiuskumused ühisest allikast

[Kast lk 28]

Miks on inimene religioosne?

▪ John B. Noss märgib oma raamatus: ”Kõik usundid ütlevad ühel või teisel viisil, et inimene pole ega saagi olla üksi. Ta on lahutamatult seotud looduslike ja ühiskondlike jõududega, mis asuvad väljaspool teda, ning ta koguni sõltub neist. Ähmaselt või selgelt teadvustab ta endale, et ta pole mingi sõltumatu jõud, kes suudab toime tulla ilma maailmata.” (”Man’s Religions”)

Samuti ütleb üks teine raamat: ”Religiooni uurimine näitab, et selle juures täidab väga olulist rolli igatsus elu mõtte järele, uskumus, et elu pole juhuslik ega eesmärgitu. Nende elu mõtte otsingute tulemuseks on usk inimesest kõrgemasse jõusse ja kõikjal avalduvasse või üleinimlikku mõistusse, kes tahab, et inimese elus oleksid olemas kõrgeimad väärtused.” (”World Religions—From Ancient History to the Present”)

Seega rahuldab religioon üht inimese peamist vajadust üsna sarnaselt sellega, nagu toit kustutab nälga. Me teame, et kui sööme näljasena valimatult seda, mis ette juhtub, võime küll kõhu täis saada, kuid aja jooksul see kahjustab meie tervist. Et meie tervis oleks korras, vajame toitu, mis on tervislik ja toitev. Samamoodi me vajame ka tervislikku vaimset toitu, kui soovime hoida oma tervist vaimses mõttes. Sellepärast ütlebki Piibel: ”Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust” (5. Moosese 8:3).

[Kaart lk 39]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kui inimesed Mesopotaamiast laiali hajusid, võtsid nad endaga kaasa oma usulised ideed ja mälestused

BABÜLON

LÜÜDIA

SÜÜRIA

EGIPTUS

ASSÜÜRIA

MEEDIA

EELAM

PÄRSIA

[Pildid lk 21]

Buddha, Konfutsius, Luther ja teised muutsid olemasolevaid religioonisüsteeme, kuid nad ei algatanud religiooni kui sellist

[Pilt lk 25]

Austria psühhoanalüütik Sigmund Freud põhjendas religiooni isakuju kartusega

[Pilt lk 27]

Eeldades, et Maa on universumi kese, jõuti ekslikule järeldusele seoses planeetide liikumisega

 [Pildid lk 33]

Miks tundub, et budismil ja katoliiklusel on nii palju ühist?

Hiina budistide halastuse jumalanna lapsukesega

Katoliku madonna Jeesus-lapsega

Tiibeti budist palveveski ja -helmestega

Katoliiklane palvehelmestega

[Pilt lk 36]

Hiina legendid räägivad kuldajastust, mil valitses müütiline Huangdi (Kollane Keiser)