1. peatükk

Miks tunda huvi teiste uskude vastu?

1.—7. Millised jooned iseloomustavad mõningaid maailma usundeid?

HOOLIMATA sellest, kus sa elad, oled kahtlemata näinud, kuidas religioon mõjutab miljonite inimeste elu ja võib-olla ka sind ennast. Maades, kus on levinud hinduism, võid sageli näha inimesi osalemas puudžal, mille käigus ohverdatakse jumalatele kookospähkleid, lilli ja õunu. Preester teeb usklike otsaesisele punase või kollase värviga täpi ehk tilaki. Samuti kogunevad igal aastal miljonid hindud Gangese jõe äärde, et selle veega ennast puhastada.

² Katoliiklikes maades võid näha inimesi, kes palvetavad kirikutes ja katedraalides, hoides käes risti või palvehelmeid. Nende helmeste abil loendavad hardad usklikud Maarjale esitatud palveid. Pole ka raske tunda ära silmatorkavas mustas rüüs nunnasid ja preestreid.

³ Protestantlikes maades on hulgaliselt kabeleid ja kirikuid. Tavaliselt panevad kirikulised pühapäeviti selga oma parimad riided ning kogunevad laulma kiituslaule ja kuulama jutlusi. Nende vaimulikud kannavad sageli musta ülikonda ja erilist kraed.

⁴ Maades, kus valitseb islam, võid kuulda, kuidas muezzinid viis korda päevas minarettidest valju häälega hüüavad ja usklikke rituaalsele palvusele kutsuvad. Islamiusulised peavad Koraani oma pühaks raamatuks.  Islami uskumuse kohaselt sai prohvet Muhamed selle Jumala ilmutuse kaudu 7. sajandil m.a.j ingel Gabrielilt.

⁵ Paljude budistlike maade tänavatel võib kohata tavaliselt safrankollases, mustas või punases rüüs buda munki, keda peetakse vagaduse võrdkujuks. Iidsed templid ja rahuliku ilmega Buddha kujud tõendavad buda usu pikaealisust.

⁶ Peamiselt Jaapanis esinevat shintot iseloomustavad kodualtarid ja esivanematele toodavad ohvrid. Jaapanlased ei kõhkle palvetada ka kõige argisemate asjade, isegi hea eksamihinde pärast.

⁷ Kogu maailmas tuntakse veel üht religioosset tegevust, mille käigus inimesed käivad Piibli ja piibliteemalise kirjandusega ukselt uksele ning räägivad teistega tänavatel. Ajakirjade ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” järgi tunneb peaaegu igaüks ära, et tegu on Jehoova tunnistajatega.

8. Millele osutab see, et inimesed on läbi aegade tundnud huvi religiooni vastu?

 ⁸ Millele osutab see suur uskude rohkus kogu maailmas? Sellele, et inimkond on juba tuhandeid aastaid tundnud vajadust ja igatsust vaimsuse järele. Inimene on elanud oma katsumuste ja raskustega, oma kahtluste ja küsimustega, murdes seejuures pead surma salapära üle. Inimesed on Jumala või jumalate poole pöördudes väljendanud oma usulisi tundeid paljudel eri viisidel, igatsedes õnnistust ja tröösti. Samuti püüab religioon anda vastused järgmistele tähtsatele küsimustele: Miks me olemas oleme? Kuidas me peaksime elama? Mida toob inimkonnale tulevik?

9. Mis mõttes on enamik inimesi mingil viisil religioossed?

⁹ Samas on aga miljoneid inimesi, kes ei tunnista mingit religiooni ega usu ühtegi jumalat. Need on ateistid. Teised — agnostikud — usuvad, et Jumal on tundmatu ja arvatavasti polegi tema kohta võimalik midagi teada saada. Siiski ei tähenda see sugugi seda, et neil inimestel pole mingeid põhimõtteid või eetilisi tõekspidamisi, samuti nagu mingi religiooni pooldamine ei tähenda, et inimene elab eetiliste põhimõtete järgi. Aga kui lähtuda definitsioonist, et religioon on ”pühendumine mingile põhimõttele; murdumatu ustavus; kohusetruudus; harras kiindumus või poolehoid”, siis selle järgi on enamik inimesi, kaasa arvatud ateistid ja agnostikud, mingis mõttes religioossed (”The Shorter Oxford English Dictionary”).

10. Kas religioon mõjutab nüüdismaailma? Selgita.

¹⁰ Kuna religioone on nii palju ning maailm jääb üha kiiremate liikumis- ja suhtlemisvahendite tõttu aina väiksemaks, on mitmesuguste uskude mõju tunda kõikjal, meeldigu see meile või mitte. Aastal 1989  vallandus tohutu raevupuhang raamatu tõttu ”Saatanlikud värsid”, mille autorit mõned nimetasid ”usust taganenud muslimiks”. See on ilmne näide, kuidas usulised tundeavaldused võivad võtta ülemaailmse ulatuse. Islami usujuhid nõudsid selle raamatu keelustamist ja koguni autori hukkamist. Miks reageerivad inimesed usuküsimustes nii ägedalt?

11. Miks pole vale uurida teisi uskusid?

¹¹ Et sellele vastata, vajame maailma religioonide kohta rohkem teadmisi. Geoffrey Parrinder ütleb maailma usundeid käsitlevas teoses: ”Teiste religioonidega tutvumine ei pruugi tähendada omaenda usu reetmist, vaid see võib avarduda, kui näeme, kuidas teised inimesed on püüdnud tegelikkust mõista ja kuidas need otsingud on neid rikastanud.” (”World Religions—From Ancient History to the Present”.) Teadmised aitavad mõista ja mõistmine aitab sallida teistsuguste arusaamadega inimesi.

Miks uurida järele?

12. Millistest asjaoludest sõltub tavaliselt inimese usk?

¹² Kas oled kunagi mõelnud või öelnud: ”Mul on oma usk. See on täiesti isiklik asi. Teistega ma sellest ei räägi”? Tõsi, usk on väga isiklik asi — peaaegu sünnist alates istutavad vanemad ja sugulased meisse usulisi ja eetilisi tõekspidamisi. Seetõttu me pürgimegi tavaliselt oma vanemate ja vanavanemate usuliste ideaalide poole. Religioon on saanud sama hästi kui perekonna traditsiooniks. Mis on selle tagajärg? See, et enamasti on teised meie eest otsustanud, milline on meie usk. Määrav on lihtsalt see, kus ja millal me sündisime. Või nagu märkis ajaloolane Arnold Toynbee, et inimese usulised veendumused sõltuvad sageli ”sellest, millises geograafilises paikkonnas ta juhtub sündima”.

13., 14. Miks pole mõistlik arvata, et sünnijärgne religioon on automaatselt Jumalale meelepärane?

 ¹³ Kas on mõistlik arvata, et usk, mille vaimus kasvatatakse inimest sünnist alates, on tingimata täiesti õige? Kui sa oleksid sündinud Itaalias või Lõuna-Ameerikas, oleks sinust tõenäoliselt ilma valikuta kasvatatud katoliiklane. Kui oleksid sündinud Indias, oleks sinust võib-olla automaatselt saanud hindu, või kui sa oleksid pärit Punjabist, siis arvatavasti sikh. Kui su vanemad oleksid elanud Pakistanis, oleksid sa praegu  ilmselt islami usku. Ja kui sa oleksid sündinud mõnes sotsialistlikus riigis aastakümneid tagasi, poleks sul ehk olnud muud võimalust kui saada ateistlik kasvatus. (Galaatlastele 1:13, 14; Apostlite teod 23:6.)

¹⁴ Niisiis, kas inimese sünnijärgne religioon on automaatselt õige ja Jumalale meelepärane? Kui inimesed oleksid aastatuhandete jooksul sel viisil mõelnud, tegeleks suur osa inimkonnast siiani primitiivse šamanismi ja iidsete viljakusriitustega, lähtudes sellest, et ”mis kõlbas mu esivanematele, kõlbab ka minule”.

15., 16. Miks on kasulik uurida teisi religioone?

¹⁵ Pidades silmas seda, et religioon on möödunud 6000 aasta jooksul avaldunud kogu maailmas tohutult paljudes eri vormides, on vähemalt hariv ja silmaringi avardav teada, mida teised usuvad ja kuidas nende uskumused on alguse saanud. Ja lisaks võib see anda sulle veelgi selgema tulevikulootuse.

¹⁶ Nüüdsel ajal elab immigratsiooni ja rahvastiku liikumise tõttu paljudes maades kõrvuti erisuguste religioossete tõekspidamistega inimesi. Seega võib üksteise seisukohtade mõistmine aidata kaasa sellele, et eri usku inimestel on omavahel meeldivam suhelda ja vestelda. Ehk leevendab see ka mingil määral vihkamist, mis valitseb maailmas usuliste erinevuste tõttu. Tõsi, inimesed võivad uskumuste suhtes kindlalt eri arvamuse juurde jääda, kuid see ei anna mingit alust teise inimese vihkamiseks lihtsalt seetõttu, et ta mõtleb teistmoodi (1. Peetruse 3:15; 1. Johannese 4:20, 21; Ilmutuse 2:6).

17. Miks me ei peaks vihkama neid, kelle usulised arusaamad erinevad meie omadest?

¹⁷ Iidne juudi seadus ütles: ”Ära vihka südames oma  venda! Noomi julgesti oma ligimest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma! Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Jehoova!” (3. Moosese 19:17, 18, MMP). Kristluse rajaja ütles: ”Aga teile, kes kuulete, ütlen ma: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad; ... siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu” (Luuka 6:27, 35). Pealkirja all ”See, keda tuleb uurida” esitab Koraan samasuguse põhimõtte (suura 60:7): ”Võib-olla rajab Allah sõpruse sinu ja nende vahele, keda sa pead vaenlasteks. Allah on võimas ja Allah on andestaja, halastaja.”

18. Miks pole ükskõik, mida inimene usub?

¹⁸ Kuigi sallivus ja mõistmine on vajalikud, ei tähenda  see, et pole vahet, mida keegi usub. Ajaloolane Geoffrey Parrinder ütles: ”Mõnikord öeldakse, et kõigil religioonidel on sama siht või nad on samaväärsed teed tõe juurde või koguni seda, et nad kõik õpetavad samu tõdesid ... Kuid muistsetel asteekidel, kes sirutasid päikese poole oma ohvrite tuksuvaid südameid, polnud kindlasti sama hea religioon nagu rahumeelsel Buddhal.” Pealegi, kui jutt on Jumala kummardamisest, kas pole siis just tema see, kes peaks otsustama, mis talle meeldib ja mis mitte? (Miika 6:8.)

Mille järgi tuleks religiooni üle otsustada?

19. Kuidas peaks religioon mõjutama inimese käitumist?

¹⁹ Enamikul religioonidel on hulk uskumusi või õpetusi. Sageli moodustavad need väga keeruka teoloogia, mis jääb tavainimesele arusaamatuks. Kuid põhjuse ja tagajärje seos kehtib nende kõigi puhul. Iga religiooni õpetused peaksid mõjutama uskliku isiksust ja igapäevast tegevust. Seega on iga inimese käitumine üldiselt suuremal või vähemal määral peegelpilt tema usulistest tõekspidamistest. Millist mõju avaldab sinu usk sulle? Kas su usk teeb sind sõbralikumaks? Või heldekäelisemaks, ausamaks, alandlikumaks, sallivamaks ja kaastundlikumaks? Need on asjakohased küsimused seetõttu, et suur religiooniõpetaja Jeesus Kristus ütles: ”Iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära” (Matteuse 7:17—20).

20. Millised küsimused kerkivad seoses religiooni ja ajalooga?

²⁰ Maailma ajalugu peaks panema meid mõtlema  sellele, milline on olnud religiooni roll paljudes sõdades, mis on laastanud inimkonda ja põhjustanud kirjeldamatuid kannatusi. Miks on nii paljud inimesed usu pärast üksteist tapnud? Ristisõjad, inkvisitsioon, Lähis-Ida ja Põhja-Iirimaa konfliktid, Iraagi ja Iraani sõda (1980—1988), hindude ja sikhide kokkupõrked Indias — on arusaadav, et kõigi nende sündmuste tõttu tekib mõtlevatel inimestel küsimusi religioossete uskumuste ja eetika kohta. (Vaata kasti järgmisel leheküljel.)

21. Millised on mõned näited viljast, mida kannab ristiusumaailm?

 ²¹ Ristiusumaailm on selles suhtes olnud märkimisväärselt silmakirjalik. Kahes maailmasõjas on katoliiklased tapnud katoliiklasi ja protestandid protestante oma ”kristlike” riigijuhtide käsul. Ent Piibel näitab selgelt, kui väga erinevad liha teod vaimu viljast. Seal öeldakse liha tegude kohta: ”Need on: hoorus, rüvedus,  kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised ja muud sellesarnast, millest ma teile ette ütlen, nagu ma ka juba enne olen öelnud, et need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki.” Siiski on niinimetatud kristlased teinud kõike seda juba sajandeid ja vaimulikud on nende käitumisele sageli läbi sõrmede vaadanud (Galaatlastele 5:19—21).

22., 23. Millist vilja peaks kandma õige religioon?

²² Vaimu vili on seevastu positiivne: see on ”armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus”. Kõik religioonid peaksid kandma sellist rahumeelset vilja. Aga kas nad kannavad? Kas sinu oma kannab? (Galaatlastele 5:22, 23.)

²³ Niisiis peaks käesolev raamat, milles vaadeldakse, kuidas inimkond on maailma religioonide kaudu Jumalat otsinud, andma vastused mõningatele meie küsimustele. Aga milliste kriteeriumite järgi tuleks religiooni üle otsustada? Kelle mõõdupuu järgi peaks seda tegema?

”Ma olen oma usuga rahul”

24., 25. Milline väljakutse seisab iga inimese ees seoses tema usuga?

²⁴ Paljud inimesed ei soovi religioonist rääkida ja ütlevad: ”Ma olen oma usuga rahul. Ma ei tee kellelegi halba ja aitan teisi, kui võimalik.” Aga kas sellest on küllalt? Kas religiooni üle otsustamiseks piisab meie isiklikust arvamusest?

²⁵ Kui mõtleme religiooni all ”universumi loojaks ja valitsejaks peetava kõrgema jõu uskumist ning  austamist”, nagu ütleb üks sõnaraamat, siis peaksime kindlasti asetama küsimuse selliselt: ”Kas minu usuga on rahul ka universumi looja ja valitseja?” Sel juhul oleks Loojal ka õigus öelda, milline käitumine, religioosne tegevus ja millised tõekspidamised talle meeldivad ning millised mitte. Selleks peaks ta oma tahte inimkonnale ilmutama ning see ilmutus peaks olema kõigile kergesti kättesaadav ja mõistetav. Lisaks peaksid tema ilmutused olema alati kooskõlalised ja järjekindlad, isegi kui neid eraldavad üksteisest sajandid. Niisiis seisab meist igaühe ees väljakutse — uurida tõendeid ning teha endale selgeks, mis on Jumalale meelepärane ja vastab tema tahtele.

26. Milline püha raamat peaks olema õige religiooni mõõdupuuks? Miks?

²⁶ Üks vanimaid raamatuid, mis väidab end olevat Jumala inspireeritud, on Piibel. See on ka kõige laialdasemalt levitatud ja tõlgitud raamat kogu ajaloo jooksul. Ligi kaks tuhat aastat tagasi ütles üks selle kirjutaja: ”Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Mille põhjal saaks seda uurida ja kindlaks teha? Seesama kirjutaja ütles: ”Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale  heale teole.” Järelikult peaks inspireeritud Piibel olema usaldusväärne mõõdupuu, mis aitab leida üles õige ja Jumalale meelepärase religiooni. (2. Timoteosele 3:16, 17, P 1997.)

27. a) Millised on mõned maailma usundite pühad raamatud? b) Millised peaksid nende õpetused olema, võrreldes Piibliga?

²⁷ Piibli vanim osa on vanem kui ükski teine religioosne kirjutis terves maailmas. Toora ehk Piibli viis esimest raamatut — Seadus, mille Mooses inspiratsiooni kaudu kirja pani — on pärit 15. ja 16. sajandist e.m.a. Võrdluseks võiks tuua hindude Rigveeda (hümnide kogumiku), mis sai valmis umbes aastaks 900 e.m.a ja ei pretendeeri jumalikule inspiratsioonile. Budistlik ”Kolme korvi” kaanon on pärit 5. sajandist e.m.a. Koraan, mis on väidetavalt saadud Jumalalt ingel Gabrieli kaudu, pärineb 7. sajandist m.a.j. ”Mormooni raamat”, mille kohta räägitakse, et selle andis Ameerika Ühendriikides elanud Joseph Smithile ingel nimega Moroni, kirjutati 19. sajandil. Kui mõni neist teostest on Jumala inspireeritud, nagu väidetakse, siis ei tohiks neis leiduvad religioossed seisukohad minna vastuollu sellega, mida õpetab Piibel, inspireeritud algallikas. Nad peaksid vastama ka küsimustele, mis inimkonnale kõige enam huvi pakuvad.

Küsimused, mis vajavad vastust

28. Millised on mõned küsimused, mis vajavad vastust?

²⁸ 1) Kas Piibel õpetab seda, mida õpetab enamik religioone ja mida paljud usuvad: et inimesel on surematu hing ja et see läheb pärast surma kuhugi mujale — ”teispoolsusse”, taevasse, põrgusse, puhastustulle või siirdub reinkarnatsiooni kaudu järgmisse ellu?

 2) Kas Piibel õpetab, et universumi kõrgeim Valitseja on nimetu? Kas see õpetab, et ta on üks Jumal? või kolm isikut ühes Jumalas? või palju jumalaid?

3) Mis oli Piibli sõnul Jumala algne eesmärk, kui ta lõi inimesed ja pani nad maa peale elama?

4) Kas Piibel õpetab, et maakera hävitatakse? Või osutab ta üksnes praeguse laostunud maailmakorralduse lõpule?

5) Kuidas on tegelikult võimalik leida meelerahu ja vabanemist või lõplikku pääsemist?

29. a) Milline põhimõte peaks eelkõige suunama meie tõeotsinguid? b) Millised vastused annab Piibel meie küsimustele?

²⁹ Iga religioon annab neile küsimustele isemoodi vastuseid, kuid otsides ”puhast religiooni”, peaksime lõpuks jõudma sellisele järeldusele, millele Jumal tahab, et me jõuaksime (Jakoobuse 1:27; AS; KJ). Miks võib nii öelda? Sest me juhindume põhimõttest: ”Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik, nagu on kirjutatud: ”Et sa oleksid õiglane oma sõnades ja võit jääks sinule, kui sinuga kohtus käiakse!”” (Roomlastele 3:4). *

30. Milliseid küsimusi käsitletakse järgmises peatükis?

³⁰ Nüüd, kui on teada, millisest vaatenurgast me lähtume maailma religioonide uurimisel, asugem tutvuma inimkonna varaste otsingute ja püüdlustega vaimsuse taotlemisel. Mida on teada selle kohta, kuidas religioon alguse sai? Millised usulised tavad hakkasid kujunema muistsetes tsivilisatsioonides?

[Allmärkus]

[Küsimused]

[Väljavõte lk 16]

Kõik religioonid peaksid kandma rahuvilja. Aga kas nad kannavad?

[Kast lk 14]

Religioon, armastus ja vihkamine

▪ ”Ususõjad kipuvad olema erakordselt raevukad. Kui inimesed võitlevad territooriumi pärast, et saavutada majanduslikke eeliseid, jõuavad nad mingil hetkel seisu, kus sõdimine pole enam vaeva väärt, ja saavutavad kompromissi. Aga kui sõja põhjus on religioosne, tundub kompromiss ja lepitus olevat kurjast.” (Roger Shinn, ühiskondliku eetika professor, Union Theological Seminary, New York)

▪ ”Inimesed vaidlevad usu üle, kirjutavad sellest, võitlevad selle nimel, surevad selle eest — nad on valmis tegema kõike muud, kuid ainult mitte elama selle järgi ... Kui õige religioon on hoidnud ära ühe kuriteo, siis valereligioonid on andnud põhjust tuhandeks.” (Charles Caleb Colton, 1825)

▪ ”Me oleme küllalt usklikud selleks, et vihata, kuid liiga vähe selleks, et üksteist armastada.” (Jonathan Swift, 1667—1745)

▪ ”Inimesed ei tee kurja mitte kunagi nii suure andumuse ja õhinaga nagu siis, kui nad teevad seda usulisest veendumusest.” (Blaise Pascal, 1623—1662)

▪ ”Kõrgema religiooni tõeline eesmärk on kiirata oma põhiolemuse juurde kuuluvaid vaimseid nõuandeid ja tõdesid nii paljudesse hingedesse kui võimalik, et igaüks oleks selle kaudu suuteline täitma inimese tõelist eesmärki. Inimese tõeline eesmärk on austada Jumalat ja tunda temast igavesti rõõmu.” (Ajaloolane Arnold Toynbee)

 [Pildid lk 4]

Hindud austavad Gangese jõge, mida nad nimetavad Ganga Ma’ks ehk Ema Gangaks

Siirad katoliiklased pöörduvad Maarja poole, sõrmitsedes palvehelmeid

Mõnel budistlikul maal teenib enamik mehi mõnda aega safrankollases rüüs mungana

Ustavad muslimid teevad vähemalt korra palverännaku Mekasse

[Pilt lk 6]

Kuulutustöö tõttu kogu maailmas tuntud Jehoova tunnistajad ühes Jaapani linnas

[Pilt lk 9]

Lapse ristimine ristiusu kirikus. Kas sünnikohaga seotud religioon on tingimata õige?

[Pilt lk 11]

Asteegid inimohvrit toomas — kas tõesti on kõik religioonid ”samaväärsed teed tõe juurde”?

[Pilt lk 13]

Usu pärast on miljonid inimesed saanud surma või tapnud teisi