14. peatükk

Nüüdisaegne usupuudus — kas otsingud peaksid jätkuma?

”Tavaliselt inimesed enam Jumala peale ei mõtle. Üha vähem tuleb ta neile meelde nende igapäevatoimetustes ja otsustes. ... Jumala asemele on tulnud uued väärtused: sissetulek ja edukus. Kunagi peeti teda ehk kogu inimtegevuse mõtestajaks, nüüd aga on ta tõrjutud ajaloo pimedusse. ... Jumal on inimeste teadvusest kadunud.” — ”The Sources of Modern Atheism” (Nüüdisateismi juured)

1. (Vaata ka sissejuhatust.) a) Kuidas iseloomustab üks raamat tänapäeva inimeste usku Jumalasse? b) Kuidas erineb praegune usupuudus olukorrast lähiminevikus?

MITTE palju aastaid tagasi oli Jumalal Lääne inimeste elus märkimisväärne osa. Et inimest ühiskonnas tunnustataks, pidi ta väljendama usku Jumalasse, kuigi mitte kõik ei teinud siiralt seda, mida väitsid end uskuvat. Kahtlusi ja kõhklusi hoiti viisakalt enda teada. Nende avaldamine olnuks šokeeriv ja põhjustanuks ehk isegi hukkamõistu.

2. a) Miks on paljud lakanud Jumalat otsimast? b) Milliseid küsimusi tuleks esitada?

² Tänapäeval on aga olukord vastupidine. Sageli  peetakse usulisi veendumusi kitsarinnaliseks, dogmaatiliseks ja koguni fanaatiliseks. Paljudes maades võib näha valdavat ükskõiksust või huvipuudust Jumala ning religiooni vastu. Enamik ei otsi enam Jumalat, sest nad kas ei usu üldse tema olemasolu või kahtlevad selles. Mõned on nimetanud praegust aega lausa ”postkristlikuks” ehk kristlusejärgseks. Seetõttu tuleks esitada mõned küsimused: Kuidas jäi Jumal inimeste elus sedavõrd kaugeks? Millised jõud põhjustasid selle muutuse? Kas on mõjuvaid põhjusi jätkata Jumala otsinguid?

Reformatsiooni tagasilöök

3. Mis oli üks protestantliku reformatsiooni tulemusi?

³ Nagu nägime 13. peatükis, kutsus 16. sajandi protestantlik reformatsioon esile tähelepanuväärse muutuse inimeste suhtumises autoriteeti, religiooni ja muussegi. Kokkukuuluvuse ja allumise asemele tõusis enesemääramine ja sõnavabadus. Kuigi enamik inimesi jäi traditsioonilise religiooni juurde, pöördusid mõned radikaalsemasse suunda, seades kahtluse alla riigikirikute dogmad ja põhiõpetused. Kolmandad, kes panid tähele, millist rolli on religioon mänginud läbi ajaloo sõdades, kannatustes ja ebaõigluses, muutusid skeptiliseks mis tahes religiooni suhtes.

4. a) Mida näitavad ajaloolised ülestähendused ateismi leviku kohta 16. ja 17. sajandi Inglismaal ja Prantsusmaal? b) Kes ilmusid välja, kui reformatsiooniga oli murtud paavsti ike?

⁴ Juba aastal 1572 märkis üks teadaanne pealkirjaga ”Discourse on the Present State of England” (Ettekanne Inglismaa praegusest olukorrast): ”Kuningriik on jagunenud kolme leeri: paavstimeelsed, ateistid ja protestandid. Soositakse kõiki kolme: esimest kahte seepärast, et neid on palju ja me ei julge neile pahameelt valmistada.”  Ühe arvestuse kohaselt oli Pariisis 1623. aastal 50000 ateisti, kuigi seda terminit kasutati üpris ebamääraselt. Igatahes on selge, et püüdes murda paavstivõimu, oli reformatsioon toonud päevavalgele ka need, kes kritiseerisid traditsioonilist religiooni. Will ja Ariel Durant ütlesid teoses ”The Story of Civilization: Part VII—The Age of Reason Begins” (Tsivilisatsiooni ajalugu: 7. osa. Algab mõistuseajastu): ”Euroopa mõtlejad — Euroopa vaimueliit — ei arutlenud enam paavsti autoriteedi üle; nad vaidlesid Jumala olemasolu üle.”

Teaduse ja filosoofia rünnak

5. Millised jõud kiirendasid uskmatuse kasvu?

⁵ Lisaks ristiusu kiriku enda lagunemisele leidus muidki jõude, mis õõnestasid selle jalgealust. Teadus, filosoofia, ilmalikustumine ja materialism külvasid Jumala ja religiooni suhtes palju kõhklusi ja skeptitsismi.

6. a) Millist mõju avaldas teaduse areng paljudele kiriku õpetustele? b) Mida tegid mõned, kes tahtsid ajaga kaasas käia?

⁶ Teaduse arenedes kaotasid usutavuse paljud kiriku õpetused, mis põhinesid Piibli väärtõlgendusel. Näiteks selliste meeste nagu Koperniku ja Galilei astronoomilised avastused esitasid otsese väljakutse kiriku geotsentrilisele maailmavaatele, mille kohaselt maakera on universumi keskpunkt. Ja kui kasvas arusaamine füüsilist maailma juhtivatest loodusseadustest, kadus vajadus selgitada Jumala või saatuse abil seni mõistatuslikuks jäänud nähtusi, näiteks äikest või välku või isegi mõningate tähtede ja komeetide ilmumist. Samuti lõi vankuma usk ”imedesse” ja sellesse, et Jumal võiks sekkuda inimeste ellu. Ühtäkki tundus paljudele, et Jumal ja usk on iganenud. Mõned, kes tahtsid ajaga kaasas käia, pöörasid Jumalale selja ja tõttasid kummardama teadust otsekui püha lehma.

7. a) Mis andis religioonile kahtlemata valusaima hoobi? b) Kuidas reageerisid kirikud Darwini teooriale?

 ⁷ Kahtlemata rängima hoobi religioonile andis evolutsiooniteooria. Inglise loodusteadlane Charles Darwin (1809—1882) avaldas aastal 1859 teose ”Liikide tekkimine”, millega ta esitas otsese väljakutse Piibli loomisõpetusele. Kuidas reageerisid kirikud? Esialgu mõistsid Inglismaa ja muude maade vaimulikud selle teooria hukka. Kuid peagi nende vastupanu vaibus. Tundub, et paljudele vaimulikele, keda kahtluseuss oli salaja närinud, andsid Darwini spekulatsioonid just selle ettekäände, mida nad otsisid. Nii jõudsid juba Darwini eluajal ”kõige helgema peaga ja sõnaosavamad vaimulikud järeldusele, et evolutsioon sobib igati kokku valgustatud arusaamisega Pühakirjast”, ütleb ”The Encyclopedia of Religion”. Ristiusu kirik ei astunud välja Piibli kaitseks, vaid andis järele ”teaduslikule” arvamusele ja läks kaasa populaarsete ideedega. Sellega õõnestasid vaimulikud usku Jumalasse. (2. Timoteosele 4:3, 4.)

8. a) Mille seadsid religioonikriitikud küsimuse alla 19. sajandil? b) Milliseid populaarseid teooriaid esitasid mõned religioonikriitikud? c) Miks haarasid paljud religioonivastastest ideedest kiiresti kinni?

⁸ Religioonikriitikud läksid 19. sajandi jooksul oma rünnakutes aina julgemaks. Neile ei piisanud üksnes kirikute puuduste paljastamisest, vaid nad hakkasid esitama kahtlusi religiooni aluste kohta. Nad tõstatasid küsimusi: Mida kujutab endast Jumal? Miks on Jumalat vaja? Kuidas on usk Jumalasse inimühiskonda mõjutanud? Sellised mehed nagu Ludwig Feuerbach, Karl Marx, Sigmund Freud ja Friedrich Nietzsche esitasid oma argumendid filosoofiliste, psühholoogiliste ja sotsioloogiliste mõistete kaudu. Niisugused teooriad nagu ”Jumal pole midagi muud kui vaid inimese kujutelmade peegeldus”,  ”religioon on oopium rahvale” ja ”Jumal on surnud” tundusid uudsed ja põnevad, võrreldes kirikute igavate ja mõistetamatute dogmade ning traditsioonidega. Paistis, et lõpuks on paljud leidnud hea võimaluse anda voli oma teadvuses pesitsevatele kahtlustele ja kõhklustele. Nad haarasid neist ideedest kiiresti ja rõõmuga kinni kui oma uuest evangeeliumist.

Suur kompromiss

9. a) Mida kirikud teaduse ja filosoofia rünnaku all tegid? b) Mis kaasnes kirikute kompromissiga?

⁹ Mida tegid kirikud, olles sattunud teaduse ja filosoofia rünnaku ning terava pilgu alla? Selle asemel et seista kindlalt Piibli õpetuste eest, andsid nad survele järele ja tegid kompromissi isegi selliste usupõhimõtete suhtes nagu usk Jumalasse kui Loojasse ja Piibli tõesus. Mida see kaasa tõi? Ristiusu kirikute usaldusväärsus hakkas langema ja paljud kaotasid usu. Kuna kirikud ei suutnud ennast kaitsta, jättis see lahkuvatele  rahvamassidele ukse avatuks. Paljudele sai religioonist tühipaljas ühiskondlik igand, mille abil tähistada oma elus suuremaid sündmusi — sündi, abiellumist ja surma. Võib öelda, et paljud loobusid otsimast tõelist Jumalat.

10. Millistele olulistele küsimustele tuleks leida vastus?

¹⁰ Seda kõike teades on loogiline küsida: Kas tõesti on teadus ja filosoofia teinud lõpu usule Jumalasse? Kas kirikute äpardumine tähendab seda, et probleem on Piiblis, mida nad väidavad end õpetavat? Kas Jumala otsinguid tasub üldse jätkata? Vaadelgem lühidalt neid teemasid.

Jumalasse uskumise alus

11. a) Millised kaks raamatut on pikka aega andnud alust Jumalasse uskumiseks? b) Kuidas on need raamatud inimesi mõjutanud?

¹¹ Öeldakse, et on kaks raamatut, mis räägivad Jumala olemasolust: meid ümbritseva looduse ehk loomise ”raamat” ja Piibel. Neile on miljonid inimesed rajanud oma usu nii minevikus kui ka praegu. Näiteks üks 11. sajandil e.m.a elanud kuningas, kes lummatuna vaatles tähistaevast, lausus poeetiliselt: ”Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” (Laul 19:2.) Ja astronaut, kes 20. sajandil kosmoselaevaga ümber kuu tiireldes maakera imetles, kordas tuntud sõnu: ”Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” (1. Moosese 1:1.)

12. Kuidas on rünnatud loomise ”raamatut” ja Piiblit?

¹² Kuid need, kes ei usu Jumalasse, ründavad mõlemat raamatut. Nende arvates on meid ümbritseva maailma teaduslik uurimine tõestanud, et elu pole tekkinud mitte mõistuspärase loomistöö, vaid pimeda juhuse ja suvaliselt kulgeva evolutsiooniprotsessi käigus. Nii väidavad nad, et kuna mingit Loojat pole olemas, siis järelikult  pole mõtet ka Jumalast rääkida. Ka usuvad paljud neist, et Piibel on ajast ja arust ning ebaloogiline, mistõttu seda ei saa uskuda. Järelikult puudub nende meelest igasugune alus uskuda Jumala olemasolu. Kas see kõik on tõsi? Mida näitavad faktid?

Juhuslik või kavandatud?

13. Mis oleks pidanud aset leidma, et elu oleks võinud tekkida juhuslikult?

¹³ Kui Loojat ei ole, pidi elu saama alguse iseenesest ja juhuslikult. Elu tekkimiseks oleksid mingil viisil pidanud kokku saama õiged keemilised elemendid õiges koguses, õige temperatuuri ja rõhu all ning kooskõlas muude teguritega, kusjuures see kõik pidi toimuma õige aja kestel. Enamgi veel, et elu maa peal tekiks ja jätkuks, pidid need juhuslikud sündmused toimuma tuhandeid kordi. Aga kui suur on tõenäosus, et juhuslikult toimuks kas või üks selline sündmus?

14. a) Kui väike on tõenäosus, et juhuslikult võiks tekkida üksainus lihtne valgumolekul? b) Mida näitavad matemaatilised arvutused idee kohta, et elu on tekkinud iseenesest?

¹⁴ Evolutsionistid möönavad, et tõenäosus, mille kohaselt õiged aatomid ja molekulid võivad sattuda õigesse asendisse, mis on vajalik üheainsa lihtsa valgumolekuli moodustumiseks, on 1 võimalus 10¹¹³-st ehk  1, millele järgneb 113 nulli. See arv on suurem kui oletatav aatomite koguarv terves universumis! Matemaatikud peavad võimatuks igasugust sündmust, mille tõenäosus on väiksem kui 1/10⁵⁰. Aga elu tekkimiseks on vaja märksa rohkem kui ühte lihtsat valgumolekuli. Ainuüksi raku elutegevuseks läheb vaja umbes 2000 valku, kusjuures tõenäosus, et need kõik võiksid tekkida juhuslikult, on 1/10⁴⁰⁰⁰⁰! ”See lihtne arvutus ei jäta vähimatki toetuspinda ideele, et elu on Maa peal tekkinud [iseenesest], kui inimene pole just omandanud vastavat eelarvamust ühiskondlike uskumuste või teadusliku hariduse kaudu,” ütleb astronoom Fred Hoyle.

15. a) Mida on teadlased avastanud, uurides füüsilist maailma? b) Mida ütles üks füüsikaprofessor loodusseaduste kohta?

¹⁵ Teisest küljest on teadlased füüsilist maailma uurides avastanud, et imepisikestest aatomiosakestest kuni määratu suurte galaktikateni alluvad kõik loodusnähtused mõningatele põhilistele seaduspärasustele. Teisisõnu võib öelda, et nad on avastanud loogika ja korra kõiges, mis universumis toimub, ning suudavad väljendada seda loogikat ja korda lihtsa matemaatika abil. ”Vähe on teadlasi, keda jätab külmaks nende seaduste lausa üle mõistuse käiv lihtsus ja elegants,” kirjutab füüsikaprofessor Paul Davies ajakirjas ”New Scientist”.

16. a) Mis on mõned loodusseaduste fundamentaalkonstandid? b) Mis juhtuks, kui nende konstantide väärtus veidigi muutuks? c) Mida järeldas üks füüsikaprofessor universumi ja meie eksistentsi kohta?

¹⁶ Eriti intrigeeriv on nende seaduste juures aga see, et neile on omased teatud parameetrid, mille väärtus peab ülitäpselt paigas olema, et meile teadaolev universum võiks üleüldse olemas olla. Nende fundamentaalkonstantide  hulka kuuluvad prootoni elektrilaeng, teatud elementaarosakeste mass ja Newtoni universaalne gravitatsioonikonstant, mida üldiselt märgitakse tähega G. Professor Davies jätkab sel teemal: ”Pisimadki kõikumised neis väärtustes muudaksid drastiliselt Universumi olemust. Näiteks on Freeman Dyson toonud välja, et kui tuumaosakeste (prootonite ja neutronite) vaheline jõud oleks vaid mõne protsendi võrra suurem, ei leiduks Universumis vesinikku. Päikese-sarnaseid tähti poleks olemas, rääkimata veest. Elu vähemalt meile teadaolevas vormis poleks võimalik. Brandon Carter on tõestanud, et veelgi väiksem kõikumine G väärtuses muudaks kõik tähed sinisteks hiidudeks või punasteks kääbusteks, mille tagajärjed elule oleksid sama kohutavad.” Nii teeb Davies järelduse: ”Sellest ilmneb, et arvatavasti on võimalik ainult üks Universum. Kui see peab paika, jõuame tähelepanuväärse mõtteni, et meie kui mõistusega olendite eksistents on seaduspäraste protsesside paratamatu tulemus.” (Meie kursiiv.)

17. a) Mida näitab universumis selgelt ilmnev kavandatus ja eesmärgipärasus? b) Kuidas kinnitab seda Piibel?

 ¹⁷ Mida me võime sellest kõigest järeldada? Kõigepealt seda, et kui universumit juhivad seadused, peab olema mõistuslik seaduseandja, kes need formuleeris ja kehtestas. Ja kuna universumit juhtivad seadused paistavad olevat kehtestatud, pidades silmas elu ilmumiseks ja säilimiseks vajalikke tingimusi, peab neil ilmselt olema eesmärk. Kavandatus ja eesmärk — need pole sugugi omased pimedale juhusele; need on just see, mida võiks oodata mõistuslikult Loojalt. Just seda Piibel ütlebki: ”See, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas;  sest Jumal on seda neile avaldanud. Sest tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates.” (Roomlastele 1:19, 20; Jesaja 45:18; Jeremija 10:12.)

Külluslikult tõendeid meie ümber

18. a) Milles veel võib näha kavandatust ja eesmärgistatust? b) Milliseid tuttavaid näiteid mõistuslikust kavandatusest oskad sina tuua?

¹⁸ Muidugi ei osuta kavandatusele ja eesmärgipärasusele mitte ainult universumis avalduv korrapära, vaid ka see, kuidas lihtsad ja keerulised olendid elavad igapäevast elu ning lävivad üksteise ja keskkonnaga. Näiteks peaaegu kõik inimese kehaosad, nagu aju, silm, kõrv või käsi, viitavad sedavõrd peenele kavandatusele, mida nüüdisteadus ei suuda täielikult selgitada. Peale selle on veel looma- ja taimeriik. Lindude iga-aastane ränne tuhandeid kilomeetreid üle maa ja mere, taimede fotosüntees, üheainsa viljastatud munaraku areng keerukaks organismiks, mis koosneb miljonitest erisuguseid ülesandeid täitvatest rakkudest — need on vaid mõned hämmastavad näited, mis tõendavad mõistuslikku kavandatust. *

19. a) Kas see, et teadlased oskavad selgitada, kuidas mõned asjad toimivad, tõendab mõistusliku kavandatuse või kavandaja puudumist? b) Mida me võime õppida, kui uurime ümbritsevat maailma?

¹⁹ Mõned aga väidavad vastu, et arenev teadus on andnud selgituse paljudele neist imedest. Tõsi küll, teadus on mingil määral selgitanud paljusid asju, mis  kunagi olid saladuseks. Aga kui laps saab aru kella tööpõhimõttest, ei tähenda see veel, et kellal pole kavandajat ega valmistajat. Samuti ei tõesta see, kui me mõistame paljusid füüsilise maailma imepäraseid tööpõhimõtteid, et sellel pole mõistuslikku kavandajat. Vastupidi, mida paremini me ümbritsevat maailma tundma õpime, seda rohkem näeme tõendeid intelligentse Looja, Jumala olemasolu kohta. Seega, kui vaatleme neid fakte ilma eelarvamusteta, võime nõustuda laulukirjutajaga, kes  avaldas tunnustust: ”Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” (Laul 104:24.)

Kas Piiblit võib uskuda?

20. Mis näitab, et usk Jumalasse ei pruugi veel ajendada inimest teda otsima?

²⁰ Üksnes usust Jumala olemasolusse aga ei piisa, et inimestel tekiks soov teda otsima hakata. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes pole küll täielikult hüljanud usku  Jumalasse, kuid see pole ka ajendanud neid teda otsima. Ameerika avaliku arvamuse uurija George Gallup juunior märgib, et ”sa ei leia just palju erinevusi kirikuskäijate ja mittekäijate vahel, kui küsimus on petmises, maksudest kõrvalehoidmises ja näppamises, kuna religioon on suurel määral lihtsalt ühiskondlik tava”. Ta lisab, et ”paljud lihtsalt panevad enda jaoks kokku sellise religiooni, mis on neile mugav, erutab nende meeli ja tavaliselt ei nõua palju. Keegi nimetas seda Rootsi laua religiooniks. See ongi meie maa [USA] tänapäevase kristluse põhinõrkus: usul puudub selgroog”.

21., 22. a) Mis teeb Piiblist erakordse raamatu? b) Millised põhitõendid kinnitavad Piibli usutavust? Selgita.

²¹ See ”põhinõrkus” tuleneb suurel määral sellest, et inimestel puuduvad teadmised ja usk Piiblisse. Aga mis alust on uskuda Piiblit? Kõigepealt tuleks märkida, et ilmselt pole kogu ajaloo jooksul mitte ühtegi teist raamatut nii ebaõiglaselt kritiseeritud, kuritarvitatud, vihatud ja rünnatud kui Piiblit. Siiski on see raamat kõik välja kannatanud ja saanud koguni maailma tõlgituimaks ja levinuimaks raamatuks. Juba üksnes selle tõttu on Piibel erakordne raamat. Kuid leidub külluslikult fakte, veenvaid tõendeid, et Piibel on Jumala inspireeritud ja väärib uskumist. (Vaata kasti lk 340—341.)

²² Kuigi paljud inimesed peavad vähem või rohkem endastmõistetavaks, et Piibel on ebateaduslik, vasturääkiv ja ajast-arust, kinnitavad faktid hoopis vastupidist. Nii selle ainulaadne päritolu, ajalooline ja teaduslik täpsus kui ka eksimatud prohvetiennustused osutavad ilmselgele järeldusele: Piibel on Jumala inspireeritud Sõna. Apostel Paulus väljendas seda nii: ”Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik” (2. Timoteosele 3:16, P 1997).

 Otsinguid tasub jätkata

23. Mida me võime Piibli kohta järeldada, kui arvestame faktidega?

²³ Mida me võime järeldada, olles vaadelnud tõendeid, mis tulevad esile nii looduse ”raamatust” kui ka Piiblist? Lühidalt öeldes: need raamatud on tänapäeval sama tõsiseltvõetavad, nagu nad on alati olnud. Kui oleme valmis seda teemat objektiivselt kaaluma ega lase minevikus kinnistunud arusaamadel enda üle valitseda, leiame, et igale vastuväitele leidub mõistlik selgitus. Vastused on olemas, kui me vaid soovime nad üles otsida. Jeesus ütles: ”Otsige, siis te leiate.” (Matteuse 7:7; Apostlite teod 17:11.)

24. a) Miks on paljud loobunud Jumalat otsimast? b) Mis pakub meile lohutust? c) Mida käsitletakse selle raamatu lõpuosas?

²⁴ Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et enamik inimesi, kes on lakanud Jumalat otsimast, pole seda teinud seetõttu, et nad uurisid ise hoolikalt tõendeid ja leidsid, et Piibel pole tõepärane. Pigem on paljud neist keeranud usule selja hoopis selle moonutatud pildi tõttu, mille ristiusu kirik on andnud tõelisest Piibli Jumalast. Prantsuse kirjamees P. Valadier sõnas: ”Just kristlik traditsioon on see, mis sünnitas ateismi; see mõrvas Jumala inimeste teadvuses, kujutades Jumalat sellisena, et teda polnud võimalik uskuda.” Olgu sellega kuidas on, kuid meile pakuvad lohutust apostel Pauluse sõnad: ”Mis sellest, kui mõned olid uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee tühjaks Jumala ustavust? Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik” (Roomlastele 3:3, 4). Jah, on igati põhjust jätkata tõelise Jumala otsinguid. Käesoleva raamatu järelejäänud peatükkides näeme, kuidas need otsingud on edukalt sihile jõudnud ja mida toob inimkonnale tulevik.

[Allmärkus]

[Küsimused]

[Kast lk 340, 341]

Tõendeid Piibli usaldusväärsuse kohta

Erakordne päritolu. Piibel koosneb 66 raamatust — see algab 1. Moosese raamatuga ja lõpeb Ilmutusraamatuga. Nende kirjutamisest võttis osa umbes 40 inimest, kes olid väga erineva ühiskondliku, haridusliku ja erialase taustaga. Piibli kirjutamine kestis üle 16 sajandi, alates aastast 1513 e.m.a kuni aastani 98 m.a.j. Sellegipoolest on tulemuseks kooskõlaline ja terviklik raamat, kus arendatakse loogiliselt selle põhiteemat — Jumala ülemvõimu õiguspärasus tõestatakse ja tema eesmärk viiakse ellu Messia Kuningriigi kaudu. (Vaata kasti lk 241.)

Ajalooline täpsus. Piiblis mainitud sündmused on täielikus kooskõlas tõestatud ajalooliste faktidega. Raamatus ”A Lawyer Examines the Bible” (Jurist uurib Piiblit) märgitakse: ”Kui muinasjuttudes, legendides ja valetunnistustes paigutatakse sündmused hoolikalt mingisse kaugesse kohta ja ebamäärasesse aega, ... siis Piibli jutustustes esitatakse sündmuste toimumise aeg ja koht ülima täpsusega.” (Hesekiel 1:1—3.) Ja teatmeteos ”The New Bible Dictionary” ütleb: ”[Apostlite tegude kirjutaja] esitab oma jutustuse tolleaegse ajaloo kontekstis; tema kirjutatud leheküljed on täis viiteid linnaametnikele, provintsivalitsejatele, kuningatele ja teistele, kusjuures ikka ja jälle selgub, et neid mainitakse seoses täpselt õige aja ja kohaga.” (Apostlite teod 4:5, 6; 18:12; 23:26.)

Teaduslik täpsus. Iisraellastele anti 3. Moosese raamatus seadused karantiini ja hügieeni kohta, samal ajal kui ümbritsevatel rahvastel polnud sellistest asjadest aimugi. Koguja 1:7 kirjeldab veeringlust, millest muistsetel aegadel ei teatud midagi. Jesaja 40:22 ja Iiobi 26:7 öeldakse, et maa on kerakujuline ja ripub tühjuses, kuigi teadus jõudis selleni alles 16. sajandil. Rohkem kui 2200 aastat enne seda, kui William Harvey avaldas oma tähelepanekud vereringe kohta, viitas Õpetussõnad 4:23 inimese südame elutähtsale rollile. Jah, Piibel pole küll teaduse õpperaamat, aga kui ta mainib teadusega seotud asju, ilmneb sellest sügav arusaamine, mis oli oma ajast kaugel ees.

Eksimatud prohvetiennustused. Muistse Tüürose hävitamist, Babüloni langemist, Jeruusalemma taastamist ja Meedia-Pärsia ning Kreeka kuningate tõusu ja langust kuulutati ette nii üksikasjalikult, et kriitikud väidavad, kuigi alusetult, et need ennustused on kirjutatud tagantjärele. (Jesaja 13:17—19; 44:27—45:1; Hesekiel 26:3—7; Taaniel 8:1—7, 20—22.) Prohvetiennustused, mis esitati Jeesuse kohta sajandeid enne tema sündi, täitusid üksikasjadeni. (Vaata kasti lk 245.) Ka Jeesuse enda ennustused Jeruusalemma hävitamise kohta täitusid täpselt (Luuka 19:41—44; 21:20, 21). Jeesuse ja apostel Pauluse ennustused viimsete päevade kohta täituvad meie endi silme all (Matteuse 24; Markuse 13; Luuka 21; 2. Timoteosele 3:1—5). Piibel kinnitab, et kõigil neil prohvetikuulutustel on üks Allikas, Jehoova Jumal (2. Peetruse 1:20, 21).

[Pildid lk 333]

Darwin, Marx, Freud, Nietzsche ja teised tulid välja teooriatega, mis õõnestasid usku Jumalasse

[Pildid lk 335]

Usk Jumalasse põhineb looduse ”raamatul” ja Piiblil

[Pildid lk 338]

Mida rohkem me teame meid ümbritsevast maailmast, seda rohkem tõendeid on meil intelligentse Looja kohta

[Joonis/pilt lk 337]

Elu ja universumit ei saaks olla, kui mõningates loodusseadustes oleks isegi väikseid kõrvalekaldeid

[Joonis]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VESINIKU AATOM

elektronkate

prooton + tuum

ELEKTRON —