8. peatükk

Shinto — Jumala otsinguil Jaapani moodi

”Kuna mu isa oli shinto preester, õpetati meile, et igal hommikul enne sööki tuleb kamidana [shinto kodualtari] peale ohvrianniks panna klaas vett ja kausitäis aurutatud riisi. Pärast seda usurituaali võtsime riisikausi maha ja sõime tühjaks. Olin kindel, et nii tagame endile jumalate kaitse.

Kui ostsime maja, tegime šamaani ehk vaimumeediumi abil hoolega kindlaks, kas uus maja asub vanaga võrreldes heaendelises kohas. Ta hoiatas, et seal on kolm deemonite väravat, ja soovitas järgida mu isa määratud puhastusrituaali. Nii me siis puhastasime neid kohti korra kuus soolaga.” (Mayumi T.)

1. (Vaata ka sissejuhatust.) Kus shinto usuga peamiselt tegeldakse ja kuidas see mõningate shinto-usuliste elus avaldub?

SHINTO on valdavalt Jaapani religioon. Jaapani religioonientsüklopeedia ütleb: ”Shintoism on kujunenud peaaegu täielikult käsikäes Jaapani rahvuskultuuriga — see on religioosne kultuur, mida pole kunagi viljeldud väljaspool siinset ühiskonda.” (”Nihon Shukyo Jiten”.) Kuna Jaapani ärilised ja kultuurilised mõjutused on nüüdseks nii laialt levinud, oleks huvitav teada, milline usuline keskkond on kujundanud Jaapani ajalugu ja jaapanlaste isikupära.

2. Mil määral mõjutab shinto jaapanlaste elu?

 ² Kuigi shinto liikmeskond on Jaapanis väidetavalt üle 91 000 000, umbes kolmveerand elanikkonnast, näitab üks uurimus, et tegelikult kinnitab oma usku shintosse kõigest 2 000 000 inimest ehk 3 protsenti täiskasvanutest. Samas ütleb shinto uurija Sugata Masaaki: ”Shinto on Jaapanis igapäevase tegevusega nii tihedalt läbi põimunud, et keegi vaevalt märkabki selle olemasolu. Jaapanlasele pole see niivõrd religioon kui pigem endastmõistetav keskkonnaelement, nagu õhk, mida ta hingab.” Isegi need, kes väidavad, et nad on usu suhtes ükskõiksed, ostavad liikluses turvalisuse tagamiseks shinto amulette, abielluvad shinto kombe järgi ja kulutavad raha iga-aastaste shinto pidustuste peale.

Kuidas shinto alguse sai?

3., 4. Kuidas hakati Jaapani religiooni shintoks nimetama?

³ Nimetus ”shinto” tuli kasutusele 6. sajandil m.a.j, eristamaks kohalikku usundit budismist, mis jõudis Jaapanisse mujalt. ”Muidugi oli ”jaapanlaste religioon” ...  olemas juba enne budismi tulekut,” selgitab Jaapani usundite uurija Sachiya Hiro, ”kuid see oli alateadlik religioon, mis koosnes tavadest ja kommetest. Budismi ilmudes aga taipas rahvas, et need kombed ongi Jaapani religioon, mis erineb budismist kui võõrast usust.” Kuidas see Jaapani religioon kujunes ja arenes?

⁴ Raske on öelda täpselt, millal shinto ehk ”jaapanlaste religioon” alguse sai. Kui märgaladel hakati riisi kasvatama, ”tekkis seoses niisutuspõllundusega vajadus hästi organiseeritud ja stabiilsete kogukondade järele”, selgitab ”Kodansha Encyclopedia of Japan”, ning ”hakkasid kujunema põllumajanduslikud riitused, mis omandasid hiljem seoses shintoga väga olulise rolli”. Tol ammusel ajal uskus ja austas see rahvas arvukaid loodusjumalaid.

5. a) Milline on shinto arusaam surmast? b) Kuidas erinevad shinto ja Piibli käsitus surmast?

⁵ Lisaks nende jumalate austamisele kardeti ka surnuhingesid. Sellest said alguse riitused, millega üritati neid lepitada. Hiljem kujunes sellest esivanemate vaimude kummardamine. Shinto uskumuse kohaselt jääb ”lahkunud” hing selleks, kes ta oli enne surma, kuid surres ta rüvetub. Kui leinajad sooritavad mälestusriitusi, saab hing sedavõrd puhtaks, et vabaneb igasugusest pahatahtlikkusest ja omandab rahumeelse ja heatahtliku loomuse. Aja jooksul tõusevad esivanemate vaimud jumalike esivanemate või kaitsjate seisusse. Seega näeme, et usk hinge surematusse on lahutamatult seotud veel ühe usundiga  ning mõjutab selle pooldajate suhtumist ja käitumist. (Laul 146:4; Koguja 9:5, 6, 10.)

6., 7. a) Kuidas kujutlevad shintoistid oma jumalaid? b) Mis on shintai ja miks see on shinto jaoks tähendusrikas? (Võrdle 2. Moosese 20:4, 5; 3. Moosese 26:1; 1. Korintlastele 8:5, 6.)

⁶ Loodusjumalaid ja jumalustatud esivanemaid peeti vaimudeks, kes hõljuvad õhus ja viibivad kõikjal. Rahvapidustuste ajal pöörduti nende jumalate poole sooviga, et nad laskuksid selleks puhuks pühitsetud paikadesse. Öeldi, et jumalad asuvad ajutiselt sellistesse kummardamisobjektidesse (shintai) nagu puud, kivid, peeglid ja mõõgad. Šamaanide ehk vaimumeediumite juhtimisel sooritati rituaale, et neid jumalaid kohale kutsuda.

⁷ Ajapikku said need jumalate ”maandumisplatsid”, mida pidustusteks ajutiselt puhastati, püsivama kuju. Rahvas ehitas pühamuid heatahtlikele jumalatele, kes paistsid neid õnnistavat. Esialgu ei nikerdatud jumalatest  kujutisi, vaid kummardati shintai’sid, kus väidetavalt elasid jumalate vaimud. Shintai võis olla isegi terve mägi, näiteks Fuji. Aegamööda kogunes jumalaid nii palju, et jaapanlased võtsid kasutusele väljendi yaoyorozu-no-kami, mis tähendab sõna-sõnalt ”kaheksa miljonit jumalat” (”kami” tähendab ”jumalaid” või ”jumalusi”). Praegu mõeldakse selle väljendiga ”loendamatuid jumalaid”, kuna shinto jumaluste arv kasvab pidevalt.

8. a) Kuidas Amaterasu Omikami shinto müüdi järgi sündis ja valgust andma sunniti? b) Kuidas sai Amaterasu Omikami rahvuslikuks jumaluseks ja kuidas olid keisrid temaga seotud?

 ⁸ Kui shinto rituaalid koondusid pühapaikade ümber, hakkas iga suguvõsa austama omaenda kaitsejumalust. Ja kui keiserlik suguvõsa ühendas 7. sajandil m.a.j terve rahva, ülendas ta oma päikesejumalanna Amaterasu Omikami rahvuslikuks jumaluseks ja shinto jumalate hulgas keskseks kujuks. (Vaata kasti lk 191.) Millalgi lasti liikvele müüt, et keiser on päikesejumalanna otsene järglane. Selle uskumuse juurutamiseks koostati 8. sajandil kaks peamist shinto raamatut ”Kojiki” ja ”Nihon shoki”. Neisse jäädvustatud müüdid ülendasid keiserliku perekonna jumalate järglasteks, kindlustades sel moel keisrite ülemvõimu.

Pidustustele ja rituaalidele keskenduv religioon

9. a) Mis puudub ühe õpetlase sõnul shinto usundist? b) Kui range on shinto õpetuste suhtes? (Võrdle Johannese 4:22—24.)

⁹ Neid kahte shinto mütoloogiaraamatut ei peetud siiski inspireeritud pühakirjaks. Huvitaval kombel puudub shintol nii teadaolev algataja kui ka oma ”piibel”. ”Shinto kui usundi juures on iseäralik, et tal puudub rida muudele religioonidele omaseid elemente,” selgitab shinto õpetlane Shouichi Saeki. ”Shintol puuduvad kindlad õpetused ja üksikasjalik teoloogia. Samuti puuduvad sealt peaaegu igasugused ettekirjutused. ... Kuigi ma kasvasin üles traditsiooniliselt shintoistlikus peres, ei mäleta ma, et mulle oleks antud mingit erilist usuõpetust.” (Meie kursiiv.) Shintoistide jaoks pole tähtsust sellel, mida nad usuvad, ega vahel isegi mitte sellel, mida nad kummardavad. Ühe shinto-uurija sõnul ”juhtus sageli, et pühamus vahetati austatav jumal mõne muu vastu, nii et inimesed, kes neid jumalaid kummardasid ja  neile palveid esitasid, polnud sellest vahetusest mõnikord üldse teadlikud”.

10. Mis on shintoistidele asendamatult tähtis?

¹⁰ Mis on shintoistidele siis asendamatult tähtis? Üks Jaapani kultuuri käsitlev raamat ütleb: ”Esialgu peeti shinto uskumuse järgi headeks tegudeks neid, mis  aitavad kaasa väikese kogukonna hüvangule, ja halbadeks neid, mis seda takistavad.” Harmooniat jumalate, looduse ja ühiskonnaga peeti kõrgeimaks väärtuseks. Kõik, mis häiris kogukonna rahu ja harmooniat, oli halb, hoolimata selle moraalsest väärtusest.

11. Millist rolli täidavad pidustused shinto usuelus ja igapäevases tegevuses?

¹¹ Kuna shinto ei paku mingeid ametlikke doktriine ega õpetusi, ergutab ta kogukonna ühtsust rituaalide ja pidustuste kaudu. ”Shinto puhul on kõige tähtsam see, kas me võtame pidustustest osa või mitte,” selgitab entsüklopeedia ”Nihon Shukyo Jiten”. (Vaata kasti lk 193.) Kui rahvas tuli kokku, et jumalike esivanemate auks pühi pidada, kinnitas see riisikasvatusühiskonna koostöövaimu. Suuremad pühad olid ja on siiani seotud riisikasvatusega. Kevadel palvetab külarahvas hea viljasaagi pärast ja hüüab ”riisipõldude jumala” poole, et see laskuks nende külasse. Sügisel nad tänavad oma jumalaid viljasaagi eest. Pühade ajal kannavad nad oma jumalaid mikoshi’ga ehk kaasaskantava pühamuga ja viibivad koos oma jumalatega osadussöömaajal, kus pakutakse toitu ja riisiveini (saket).

12. Milliseid puhastusriitusi näeb ette shinto, ja mis on nende eesmärk?

¹² Kuid shintoistid usuvad, et jumalatega osaduses olemiseks tuleb end puhastada igasugusest moraalsest ebapuhtusest ja patust. Sellega jõuamegi rituaalide juurde. Inimeste või esemete puhastamiseks on kaks võimalust. Üks on oharai ja teine on misogi. Oharai seisneb selles, et shinto preester lehvitab eseme või inimese puhastamiseks igihalja sakaki-puu oksaga, mille külge on kinnitatud kimp paberiribasid või linavarsi. Misogi puhul aga kasutatakse vett. Need puhastusrituaalid  on shinto jaoks eriti olulised, nagu kinnitab üks Jaapani teatmeteos: ”Võib kõhklemata öelda, et ilma nende rituaalideta poleks ka shintot [kui religiooni].”

Järeleandlik usund

13., 14. Kuidas on shinto andnud järele teiste usundite mõjule?

¹³ Pidustused ja rituaalid on säilitanud shinto juures oma kindla koha, hoolimata muutustest, mida see usund on aegade jooksul läbi teinud. Millistest muutustest on jutt? Üks shinto uurija toob selle religiooni juures toimunud muutuste võrdluseks nuku, millel saab riideid vahetada. Kui Jaapanisse jõudis budism, riietus shinto budistlike õpetustega. Kui rahval tekkis vajadus moraalinormide järele, riietus shinto konfutsianismiga. Shinto on olnud mõjutuste suhtes äärmiselt vastuvõtlik.

¹⁴ Shinto kujunes juba väga varakult sünkretistlikuks  ehk hakkas võtma omaks teiste usundite elemente. Kuigi konfutsianism ja taoism, mida Jaapanis tuntakse kui ”yin’i ja yang’i teed”, olid juba sulandunud shinto usundisse, jättis just budismiga segunemine shintosse sügavaima jälje.

15., 16. a) Millise reageeringu kutsus shintoistide hulgas esile budism? b) Kuidas shinto ja budism ühte sulasid?

¹⁵ Kui budism Hiina ja Korea kaudu Jaapanisse jõudis, hakkasid kohalikud oma traditsioonilisi usutavasid nimetama shinto’ks ehk ”jumalate teeks”. Siiski põhjustas budismi tulek Jaapanis lahkmeelt selle üle, kas võtta uus usk omaks või mitte. Budismimeelne leer väitis veendunult, et kõik ümberkaudsed maad on seda usku. Miks siis Jaapan peab teistsugune olema? Budismivastased esitasid vastuväite, et kui jaapanlased hakkavad naabermaade jumalaid kummardama, vihastavad nad sellega omaenda jumalaid. Aastakümneid kestnud erimeelsustest väljusid võitjana budismi pooldajad. Kui valitseja Shotoku 6. sajandi lõpus budismi vastu võttis, oli see uus religioon juba kindlalt kanda kinnitanud.

¹⁶ Kui budism levis maapiirkondadesse, kohtus ta seal kohalike shinto jumalustega, kelle austamine oli juurdunud sügavale rahva igapäevaellu. Kaks religiooni  pidid leidma kompromissi, et koos eksisteerida. Nende kahe usundi kokkusulamisele aitasid kaasa mägedes enesedistsipliini harrastavad buda mungad. Kuna mägesid peeti shinto jumaluste eluasemeiks, tärkas mägedes askeetlike harrastustega tegelevate munkade tõttu mõte ühendada budism ja shinto. Seetõttu hakati ehitama ka ”tempel-pühamuid” (jinguji). * Need kaks usundit sulasid tasapisi kokku, kui budistid olid teinud algust uute usuliste teooriate sõnastamisega.

17. a) Mida tähendab kamikaze? b) Kuidas on kamikaze seotud uskumusega, et Jaapan on jumalik riik?

¹⁷ Vahepeal hakkas idanema ka idee, et Jaapan on jumalik riik. Kui mongolid 13. sajandil Jaapanit ründasid, sündis usk kamikaze’sse, mis sõna-sõnalt tähendab  ”jumalikku tuult”. Kaks korda püüdsid mongolid oma tohutu laevastikuga Kyushu saarele tungida, kuid mõlemal korral ajas torm nende ürituse nurja. Jaapanlased panid need tormituuled (kaze) oma shinto jumalate (kami) arvele, mis kergitas kõvasti nende jumalate mainet.

18. Kuidas võistles shinto teiste usunditega?

¹⁸ Sedamööda, kuidas kasvas usk shinto jumalustesse, hakati neisse suhtuma kui algsetesse jumalatesse, samas kui budasid (”valgustunuid”) ja bodhisatvaid (tulevasi budasid, kes aitavad teistel valgustuseni jõuda; vt lk 136—137, 144) hakati pidama üksnes jumalikkuse ajutisteks ja kohalikeks ilminguteks. Shintoismi ja budismi vahelise konflikti tõttu tekkisid mitmed shinto koolkonnad. Mõned panid rõhku budismile, teised ülistasid shinto panteoni ja kolmandad kaunistasid oma õpetusi hilisemat laadi konfutsianismi elementidega.

Keisri kummardamine ja riiklik shinto

19. a) Mida taotlesid restauratsiooni-shinto pooldajad? b) Milliste ideedeni viisid Norinaga Motoori õpetused? c) Mida kutsub Jumal meid tegema?

¹⁹ Pärast palju aastaid kestnud kompromisse jõudsid shinto teoloogid otsusele, et hiinapärane usuline mõtlemine  on rüvetanud nende religiooni. Seetõttu hakkasid nad nõudma tagasipöördumist muistsete Jaapani tavade juurde. Esile tõusis uus shinto koolkond, mida nimetatakse restauratsiooni-shintoks. Selle juhtivaid teolooge oli 18. sajandil elanud õpetlane Norinaga Motoori. Jaapani kultuuri juurte otsinguil uuris Motoori klassikateoseid, eriti ”Kojiki”-nimelisi shinto tekste. Ta õpetas, et päikesejumalanna Amaterasu Omikami on kõrgeim jumalus, kuid pani loodusnähtuste põhjused ebamääraselt muude jumalate arvele. Lisaks õpetas ta, et jumalikud teed on ettearvamatud, mistõttu oleks lugupidamatu, kui inimesed üritavad neid mõista. Tema seisukoht oli: ära esita küsimusi, vaid allu jumalikule juhtimisele. (Jesaja 1:18.)

20., 21. a) Kuidas üritas üks shinto teoloog vabastada shintoismi ”hiinalikust” mõjust? b) Milline liikumine sai alguse Hirata filosoofiast?

²⁰ Atsutane Hirata, üks Norinaga järelkäijaid, arendas edasi tema ideed ja üritas puhastada shintot kõigist ”hiinalikest” mõjutustest. Mida Hirata selleks tegi? Ta segas shinto kokku algsest usust kõrvale kaldunud ”kristliku” teoloogiaga! Ta samastas ”Kojikis” mainitud jumala Amenominakanushi-no-kami ”kristliku” Jumalaga ja ütles, et sellel universumi peajumalal on veel kaks alamjumalat ”Takami-musubi (”Kõrge-tekitav”) ja Kami-musubi (”Jumalik-tekitav”), kes paistavad esindavat mees- ja naisalget”. (”Religions in Japan”.) Tõepoolest, ta võttis omaks roomakatoliikliku õpetuse kolmainujumalast, kuigi see ei saanud kunagi shinto üldtunnustatud õpetuseks. Siiski õnnestus Hiratal shintot ja niinimetatud kristlust kokku sobitades lõpuks pookida shintoistliku mõtteviisi külge ristiusule omane monoteismi vorm. (Jesaja 40:25, 26.)

 ²¹ Hirata teoloogia pinnalt tõusis esile liikumine ”Austa keisrit”, mille tulemuseks oli militaarsete feodaaldiktaatorite šogunite kukutamine ja keisrivõimu taastamine aastal 1868. Keisrivõimu taastamise käigus võeti Hirata jüngrid valitsuse teenistusse shinto religiooniametnikena, kes algatasid liikumise, mille eesmärk oli teha shinto riigireligiooniks. Keisrit, kes tollal värske konstitutsiooni järgi oli päikesejumalanna Amaterasu Omikami otsene järglane, peeti ”pühaks ja teotamatuks”. Nii sai ta riigishinto peajumalaks. (Laul 146:3—5.)

Shinto pühakiri

22., 23. a) Millised kaks käskkirja andis keiser välja? b) Miks peeti neid käskkirju pühaks?

²² Kuigi iidsed shinto tekstid, rituaalid ja palved olid kirjas sellistes allikates nagu ”Kojiki”, ”Nihongi” ja ”Yengishiki”, vajas riigishinto oma püha raamatut. Keiser Meiji andis aastal 1882 välja keiserliku käskkirja sõduritele ja mereväelastele. Kuna selle esitas keiser, oli see jaapanlaste jaoks kui pühakiri, mille üle sõjaväelased iga päev mõtisklesid. See rõhutas, et igaühe tähtsaim kohus, mis seisab eespool kõigest muust, on tingimusteta täita jumal-keisri käsku.

²³ Shinto pühakiri sai lisa siis, kui keiser andis 30. oktoobril 1890 välja keiserliku käskkirja hariduse kohta. Riigishinto uurija Shigeyoshi Murakami selgitab, et see käskkiri ”määras kindlaks koolihariduse põhialused ja sai sisuliselt riikliku shinto pühakirjaks”. Seal väideti otse, et hariduse aluseks on müütiliste keiserlike esivanemate ja nende alamate ”ajaloolised” suhted. Mida arvasid jaapanlased neist määrustest?

24. a) Too näide selle kohta, kuidas rahvas suhtus keiserlikesse käskkirjadesse. b) Kuidas viis riigishinto keisri kummardamiseni?

 ²⁴ ”Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas [kooli]direktori asetäitja hoidis puust karpi aupaklikult silmade kõrgusel, kui ta tõi selle üles lavale,” meenutab Asano Koshino. ”Direktor võttis karbi vastu ja avas selles olnud kirjarulli, et lugeda ette keiserlik käskkiri hariduse kohta. Siis pidime langetama pea seniks, kui olime kuulnud viimaseid sõnu: ”Tema Majesteedi ja tema pitsati nimel”. Kuulsime seda nii palju kordi, et see jäi pähe.” Mütoloogial põhineva haridussüsteemi mõjul oli kogu rahvas aastani 1945 sunnitud pühenduma keisrile. Riigishintot peeti ülireligiooniks ja ülejäänud 13 shinto sekti, mille õpetused erinesid ametlikust joonest, nimetati sektantlikuks shintoks.

Jaapani usuline missioon — maailma vallutamine

25. Kuidas suhtus Jaapani rahvas oma keisrisse?

²⁵ Riigishintol ei puudunud ka oma iidol. Eakam Jaapani mees Masato meenutab: ”Igal hommikul plaksutasin käsi jumalanna Amaterasu Omikamit sümboliseeriva päikese poole ja seejärel kummardasin keisrit, olles näoga idas paikneva keisripalee suunas.” Alluvad kummardasid keisrit nagu jumalat. Teda peeti päikesejumalast põlvnemise tõttu kõrgeimaks nii poliitilises kui ka religioosses mõttes. Üks Jaapani professor ütles: ”Keiser on inimese kujul avaldunud jumal. Ta on Jumaluse ilming.”

26. Milline õpetus lähtus keisri kummardamisest?

²⁶ Sellest lähtus õpetus, et ”meie imelise maailma keskpunkt on mikado [keisri] maa. Sellest keskpunktist tuleb meil levitada seda vägevat vaimu üle kogu  maailma. ... Suur-Jaapani laienemine üle terve maailma ja selle käigus kogu maailma ülendamine Jumalate maaks on praegusel ajal kiireloomuline ettevõtmine, ja veel kord, see on meie igavene ja muutumatu eesmärk”. (”The Political Philosophy of Modern Shinto”, D. C. Holtom.) Polnud olemas sellist asja nagu kiriku ja riigi lahusus!

27. Kuidas kasutasid sõjaõhutajad Jaapani keisri kummardamist?

²⁷ Raamatus ”Man’s Religions” kommenteerib John B. Noss: ”Jaapani sõjaväeline juhtkond võttis selle arusaama kiiresti omaks ja hakkas propageerima vallutussõdasid kui Jaapani püha missiooni. Pole midagi imestada, et sellise agitatsiooni loogiliseks tagajärjeks oli religioossetest väärtushinnangutest tiivustatud natsionalism.” Kui suure tragöödia tõi küll jaapanlastele ja teistele rahvastele kaasa peamiselt shinto müüdil põhinev keisri jumaldamine ning religiooni ühendamine natsionalismiga!

28. Milline oli shinto roll seoses Jaapani sõjategevusega?

²⁸ Jaapanlastel polnud üldiselt mingit muud valikut kui kummardada keisrit, nagu nägi ette riiklik shinto ja sellel põhinev riigikord. Jaapanlaste mõttemaailma täitis ja valitses Norinaga Motoori õpetus ”ära esita küsimusi, vaid allu jumalikule juhtimisele”. Aastaks 1941 oli kogu see ”elavale inimjumalale” pühendunud rahvas riigishinto lipu all mobiliseeritud II maailmasõtta. Rahva meelest oli Jaapan jumalik riik, mistõttu valitses veendumus, et kamikaze ehk jumalik tuul toob raskel ajal kindlasti abi. Sõdurid ja nende pered palusid oma kaitsejumalatelt head sõjaõnne.

29. Mille tõttu kaotasid paljud usu pärast II maailmasõda?

²⁹ Shinto sattus teravasse kriisi aastal 1945, kui see  ”jumalik” riik langes Hiroshimasse ja Nagasakisse heidetud aatomipommide hävitavate löökide all. Üleöö jäi väidetavalt võitmatust jumalikust valitsejast Hirohitost järele kõigest kaotajaks osutunud inimlik keiser. Kamikaze oli jaapanlased maha jätnud. Nende usk oli varemeis. Entsüklopeedia ”Nihon Shukyo Jiten” ütleb: ”Üheks põhjuseks oli reedetud rahva pettumus. ... Olukorra tegi hullemaks see, et shinto maailm ei pakkunud [kaotusest] tulenevate kahtluste puhul mingit religioosselt põhjendatud ja arusaadavat selgitust. Nii võttis maad usuliselt ebaküps suhtumine, et pole olemas ei jumalat ega Buddhat.”

Tõelise harmoonia tee

30. a) Mida võime õppida sellest, mis juhtus shintoga II maailmasõja ajal? b) Miks on hädavajalik kasutada mõistust seoses jumalateenistusega?

³⁰ See, mis juhtus riigishintoga, näitab selgelt, kui tähtis on igaühel uurida traditsioonilisi uskumusi, mille järgi ta elab. Shintoistid võisid küll otsida harmoonia teed oma jaapanlastest kaasmaalastega, kui nad toetasid  militarismi, kuid see ei aidanud saavutada ülemaailmset harmooniat. Pealegi ei toonud see neile ka kodurahu, kui lahingutes hukkusid pereisad koos noorukitega. Enne kui pühendame kellelegi oma elu, tuleb teha kindlaks, kelle käsutusse ja mis eesmärgil me ennast anname. ”Mina manitsen teid,” ütles kristlik õpetaja roomlastele, kes olid varem andunult keisrit kummardanud, ”andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus.” Samuti nagu Roomas elanud kristlased pidid kasutama mõistust, kui otsustasid, kellele neil tuleks pühenduda, nii on meilgi hädavajalik teha mõistuse abil kindlaks, keda on õige kummardada. (Roomlastele 12:1, 2.)

31. a) Millega on enamik shintoiste rahul olnud? b) Milline küsimus tekib?

³¹ Shintoistide jaoks polnud üldiselt tähtis keskenduda ühele kindlale jumalale. Jaapani usundiloo õppejõud Hidenori Tsuji ütleb: ”Lihtrahva jaoks polnud jumalatel ega budadel mingit vahet. Rahvale piisas vaid sellest, et keegi kuulis nende palveid hea viljasaagi, haiguste ravimise ja perekonna heaolu pärast, olgu need siis jumalad või budad.” Kuid kas see aitas neil jõuda tõelise Jumala juurde ja tagas tema õnnistuse? Ajalugu annab selge vastuse.

32. Millest me räägime järgmises peatükis?

³² Otsides jumalat mütoloogial põhinevate uskumuste abil, tegid shintoistid jumalaks tavalise inimese, oma keisri, keda nad pidasid päikesejumalanna Amaterasu Omikami järglaseks. Kuid tuhandeid aastaid enne shinto algust oli tõeline Jumal ilmutanud ennast Mesopotaamias semiidi soost usumehele. Järgmine peatükk räägib sellest tähendusrikkast sündmusest ja selle tulemustest.

[Allmärkus]

[Küsimused]

[Kast lk 191]

Päikesejumalanna shinto mütoloogias

Shinto müüdi järgi pesi jumal Izanagi kauges minevikus oma vasakut silma ja ”sünnitas nõnda suure jumalanna Amaterasu, kes on päikesejumalanna”. Merejumal Susanoo hirmutas hiljem Amaterasut nii kõvasti, et too ”puges peitu Taeva kaljukoopasse ja sulges sissepääsu kivimürakaga. Maailm mattus pimedusse”. Selle peale tegid jumalad plaani, kuidas Amaterasu koopast välja meelitada. Nad kogusid kukkesid, kelle kiremine kuulutab ette koitu, ja tegid suure peegli. Sakaki-puudele riputasid nad kalliskive ja värvilisi riideribasid. Seejärel hakkas jumalanna Ama-no-Uzume tünnipõhjal tantsima ja jalgadega trummeldama. Pöörases tantsuhoos rebis ta endal riided seljast, mistõttu teised jumalad puhkesid naerma. Kuna kogu see tegevus äratas Amaterasu uudishimu, vaatas ta koopast välja ja nägi peeglist iseennast. Peegelpilt meelitas ta koopa avausele, nii et jõujumal sai tal käest kinni haarata ja ta välja tõmmata. ”Nii hakkasid päikesejumalanna kiired taas maailma valgustama.” (”New Larousse Encyclopedia of Mythology”.) Võrdle 1. Moosese 1:3—5, 14—19; Laul 74:16, 17; 104:19—23.

[Kast lk 193]

Shinto — rahvapidustuste religioon

Jaapanlase aasta on täis usulisi pidustusi (matsuri). Järgnevalt mainime mõningaid olulisemaid:

▪ Sho-gatsu ehk uusaasta pidustused, 1.—3. jaanuar.

▪ Setsubun 3. veebruaril; tuppa ja välja pillutakse ube, hüüdes samal ajal: ”Kuradid välja, hea õnn sisse.”

▪ Hina matsuri ehk tüdrukutele mõeldud nukupidu, mida peetakse 3. märtsil. Pannakse välja nukud, mis kujutavad iidset keisri perekonda.

▪ Poistepidu 5. mail; ritvade otsa riputatakse karpkala kujutavad tuulelohed (koi-nobori), mis sümboliseerivad jõudu.

▪ Tsukimi, täiskuu imetlemine augusti keskel, kui ohverdatakse ümmargusi riisikoogikesi ja esimest viljasaaki.

▪ Kanname-sai toimub oktoobris, kui keiser ohverdab esmast riisisaaki.

▪ Niiname-sai, mida keisripere tähistab novembris, kui riikliku shinto ülempreestri ametis olev keiser maitseb värsket riisi.

▪ Shichi-go-san, mis tähendab ”seitse-viis-kolm”. Shinto pered tähistavad seda 15. novembril. Seitsmendat, viiendat ja kolmandat eluaastat peetakse olulisteks üleminekuaastateks. Värviliste kimonotega lapsed viiakse perekonna pühamusse.

▪ Peetakse ka paljusid budistlikke pühi, muu hulgas Buddha sünnipäeva 8. aprillil ja oboni-püha 15. juulil, mille lõpetuseks lastakse merre või jõkke ujuma laternad, et ”juhtida esivanemate vaime tagasi teise ilma”.

[Pilt lk 188]

Harras shintoist palub jumalate soosingut

[Pilt lk 189]

Shinto, ”jumalate tee”

[Pilt lk 190]

Mõnikord peetakse shintai’ks ehk jumaldamisväärseks tervet mäge, näiteks Fujit

[Pildid lk 195]

Shintoistid kandmas mikoshi’t ehk kaasaskantavat pühamut (vasakul) ja rõivastel tokkroosi (aoi) lehti aoi-pidustusel Kyotos

[Pilt lk 196]

Arvatakse, et igihalja oksa külge kinnitatud paberiribade või linakimbuga lehvitamine puhastab inimesi ja esemeid ning tagab neile turvalisuse

[Pildid lk 197]

Jaapanlase meelest pole selles mingit vastuolu, kui ta palvetab nii shintoistliku (vasakul) kui ka budistliku altari ees

[Pilt lk 198]

Keiser Hirohitot (poodiumil) kummardati kui päikesejumalanna järglast

[Pilt lk 203]

Noor naine kinnitab pühamu seinale ema ehk puust palveplaadi, mille ta on ostnud