7. peatükk

Taoism ja konfutsianism — taeva tee otsinguil

Taoism, konfutsianism ja budism on Hiinas ja Kaug-Idas kolm põhiusundit. Erinevalt budismist pole aga taoism ja konfutsianism saanud maailmareligioonideks, vaid on püsinud peaasjalikult Hiinas ja seal, kuhu ulatub Hiina kultuuri mõju. Kuigi pole teada ametlikke andmeid selle kohta, kui palju on Hiinas praegu taoismi ja konfutsianismi pooldajaid, on need kaks usundit viimase 2000 aasta jooksul mõjutanud ligi veerandit maakera elanikkonnast.

1. (Vaata ka sissejuhatust.) a) Kus tegeldakse taoismi ja konfutsianismiga ning kui levinud need on? b) Millisesse ajajärku me nüüd pöördume, et uurida neid õpetusi?

”LAS õitseda sada lille, las võistelda sada koolkonda.” Selle ütluse tegi kuulsaks Hiina Rahvavabariigi juht Mao Zedong aastal 1956 peetud kõnes. Tegelikult parafraseeris ta väljendit, millega Hiina õpetlased on iseloomustanud ”sõdivate riikide” ajajärku, mis kestis Hiinas 5.—3. sajandini e.m.a. Selleks ajaks oli võimsast Zhou dünastiast (u 1122—256 e.m.a) jäänud järele lõdvalt seotud feodaalriigid, mis omavahel  pidevalt sõdisid ja põhjustasid lihtrahvale palju raskusi.

2. a) Mille tõttu tekkisid ”sada koolkonda”? b) Mis on neist ”sajast koolkonnast” järele jäänud?

² Sõdadega kaasnenud rahutused ja kannatused kahandasid oluliselt valitseva klassi autoriteeti. Lihtrahvas ei soovinud enam vaikides taluda ülemkihi kapriise ja omavoli. Kaua allasurutud ideed ja püüdlused puhkesid seetõttu õide otsekui ”sada lille”. Soovides taastada normaalset elu, pakkusid paljud mõttekoolid välja oma ideid valitsuse, õigussüsteemi, ühiskondliku korra, käitumise ja eetika kohta ning tegelesid ka selliste teemadega nagu põllumajandus, muusika ja kirjandus. Need said tuntuks kui ”sada koolkonda”. Enamik neist ei andnud kestvat tulemust. Kuid kaks koolkonda said nii tuntuks, et on mõjutanud elu Hiinas üle 2000 aasta. Need olid taoism ja konfutsianism, nagu neid nüüd tuntakse.

 Mis on tao?

3. a) Mida tähendab Hiina maailmakäsituses tao? b) Mis oli hiinlaste arvates Looja asemel kõige põhjus? (Võrdle Heebrealastele 3:4.)

³ Et mõista, miks taoism ja konfutsianism on avaldanud nii suurt ja kestvat mõju Hiina rahvale, aga ka inimestele Jaapanis, Koreas ja mujal ümberkaudu, tuleb kõigepealt teada, mida üldse kujutab endast Hiina maailmavaate põhimõiste ”tao” (dao). See sõna ise tähendab ”teed”, ”rada” või ”kulgu”. Laiemas mõttes aga võib see tähendada ka ”meetodit, põhimõtet või õpetust”. Universumi korras ja harmoonias avaldus hiinlaste meelest tao — mingit laadi jumalik tahe või seaduspärasus, mis reguleerib kõike olemasolevat. Teisisõnu öeldes ei uskunud nad mitte Jumalasse, kes on loonud universumi ja juhib seda, vaid saatusse, taeva tahtesse või lihtsalt taevasse endasse kui kõige põhjusesse.

4. Kuidas seostasid hiinlased tao põhimõtet inimtegevusega? (Võrdle Õpetussõnad 3:5, 6.)

⁴ Seostades tao põhimõtet inimtegevusega, uskusid hiinlased, et kõige jaoks leidub loomulik ja õige teguviis ning et kõigel ja kõigil on oma õige koht ja roll. Nad uskusid näiteks, et kui valitseja täidab oma kohustusi ja kohtleb rahvast õiglaselt ning korraldab taeva auks ohvritalitusi, siis on riigis rahu ja küllus. Samuti arvati, et kui inimesed otsivad õiget teed ehk taod ja ka järgivad seda, toimub kõik harmooniliselt, rahumeelselt ja tõhusalt. Aga kui nad eiravad  seda ja lähevad sellega vastuollu, on tagajärjeks häda ja kaos.

5. a) Milline on taoistlik arusaam taost? b) Kuidas mõistavad taod konfutsianistid? c) Millised küsimused nõuavad vastust?

⁵ Idee toimida tao järgi ja mitte häirida selle kulgu on Hiina filosoofilises ja religioosses mõtlemises keskse tähtsusega. Võib öelda, et taoism ja konfutsianism on mõlemad sama idee eri rakendused. Taoismi lähenemine on müstiline ning algsel kujul pooldab see tegevusetust, vaikust, passiivsust, ühiskonnast eraldumist ja loodusse naasmist. Selle peamine mõte on, et kõik läheb hästi, kui inimesed ei sekku toimuvasse, vaid vaatavad seda kõrvalt ja lasevad loodusel kulgeda omasoodu. Konfutsianistlik lähenemine on aga pragmaatiline, asjalik. Selle õpetuse järgi püsib ühiskondlik kord siis, kui igaüks täidab talle määratud rolli ja teeb, mis on tema kohus. See määrab kindlaks kõik inimestevahelised ja ühiskondlikud suhted — kuidas peavad üksteist kohtlema valitseja ja alluv, isa ja poeg, mees ja naine ja teised — ning annab neile kõigile käitumisreeglid. Loomulikult kerkivad järgmised küsimused: Kuidas need kaks koolkonda tekkisid? Kes on need algatanud? Mis on neist saanud tänapäeval? Ja mida nad on inimkonnale andnud seoses Jumala otsingutega?

Taoism sai alguse filosoofiast

6. a) Mida on teada taoismi rajaja kohta? b) Kuidas sai taoismi rajaja tuntuks Laozina?

⁶ Algusjärgus oli taoism rohkem filosoofia kui religioon. Selle rajaja Laozi polnud rahul valitseva kaose ja segadusega ning otsis lahendust sellest, et tõmbus eemale ühiskonnast ja pöördus tagasi loodusesse. Temast pole teada palju rohkemat kui seda, et ta olevat  elanud 6. sajandil e.m.a, ja isegi see on ebakindel. Üldiselt nimetati teda Laoziks, mis tähendab ”vanameister” või ”vanamees”, sest legendi järgi kandis ema teda nii kaua, et sündides olid poja juuksed juba hallid.

7. Mida saame Laozi kohta teada ”Ajaloolistest ülestähendustest”?

⁷ Ainus ametlik teade Laozist on säilinud 2. ja 1. sajandil e.m.a elanud nimeka õukonnaajaloolase Sima Qiani teoses ”Shiji” (Ajaloolised ülestähendused). Selle allika järgi oli Laozi tegelik nimi Li Er. Ta teenis leiba kuningliku arhivaarina Kesk-Hiinas Luoyangis. Kuid rohkem tähelepanu väärib tema jutustus Laozi elukäigust:

”Lao-zi veetis suurema osa oma elust Zhou riigis. Kui ta nägi ette Zhou riigi kokkuvarisemist, lahkus ta sealt ja jõudis riigipiirile. Piirivalvepunkti ametnik Yin Xi ütles: ”Härra, kuna te soovite lahkuda, palun ma, et te kirjutaksite raamatu.” Seepeale kirjutas Lao-zi veidi rohkem kui viiest tuhandest sõnast koosneva kaheosalise raamatu, milles ta selgitas Tee [dao] ja Väe [de] mõistet. Seejärel ta läks ära. Keegi ei tea, kus ta suri.”

8. a) Millise raamatu olevat Laozi kirjutanud? b) Miks leidub selle raamatu kohta palju erisuguseid tõlgendusi?

⁸ Paljud teadlased kahtlevad selle loo usutavuses.  Igatahes tuntakse seda raamatut nimega ”Daodejing” (tavaliselt tõlgitakse ”Kulgemise väe raamat”) ja seda peetakse taoismi põhiteoseks. See on kirjutatud mõttetihedates, raskestimõistetavates värssides, millest mõned koosnevad ainult kolmest või neljast sõnast. Nii eelmainitud põhjusel kui ka seetõttu, et mõningate kirjamärkide tähendus on pärast Laozi aega oluliselt muutunud, leidub selle raamatu kohta palju erisuguseid tõlgendusi.

Pilguheit ”Daodejingi”

9. Kuidas kirjeldas Laozi taod ”Daodejingis”?

⁹ ”Daodejingis” andis Laozi selgitusi tao kui looduse ülima printsiibi kohta ja seostas seda kõigi inimtegevuse tasanditega. Et ”Daodejingist” natuke aimu saada, tsiteerime siin sellest mõned kohad. Seal öeldakse tao kohta:

”On midagi: segadikust kasvanud,

enne ilmamaad sündinud. ...

 võiks olla Taevaaluse ema.

Mina ei tea tema nime,

kutsun teda ”Tao”.” (25. peatükk, J. Kaplinski tõlge.)

”Tao sünnitab,

Vägi [de] kasvatab,

aine annab kuju,

ümbrus valmistab.

Seepärast pole tuhandete hulgas ainustki,

kes ei austaks Taod ega hindaks Väge [de].”

(51. peatükk, J. Kaplinski tõlge.)

10. a) Mida taotleb taoism? b) Kuidas seda taoistlikku arusaama kohaldatakse inimtegevuse puhul?

¹⁰ Mida võime nende mõistatuslike ütluste põhjal järeldada? Seda, et taoistide meelest on tao mingi salapärane kosmiline jõud, mis on põhjustanud ainelise universumi. Taoismi eesmärk on otsida taod, keerata selg maailmale ja saada üheks loodusega. Selline arusaam paistab välja ka sellest, kuidas taoistid suhtuvad inimtegevusse. Toome näite, kuidas ”Daodejing” väljendab seda ideaali:

”Ääreni kogumine ei ole nii hea kui peatumine.

Ületeritatud mõõk ei kesta kaua.

Kulda ja kalliskive täis tuba ei suudeta kaitsta.

Varanduse ja voorustega uhkustamine toob kaasa

languse.

Pärast töö lõpetamist eemaldu.

See on taeva Tee.” (9. peatükk, A. Voitka tõlge.)

11. Kuidas võiks kirjeldada taoistlikku ideaali?

¹¹ Need mõned näited osutavad, et vähemalt esialgu oli taoism peamiselt filosoofia koolkond. Mõeldes ebaõiglusele, kannatustele, hävingule ja mõttetusele, mis kaasnes tollase karmi feodaalsüsteemiga, jõudsid taoistid järeldusele, et rahu ja üksmeele saavutamiseks tuleb minna tagasi iidsete aegade traditsioonilise  eluviisi juurde, nagu see oli enne, kui kuningad ja ministrid hakkasid lihtrahvast rõhuma. Nende ideaal oli elada rahulikku maaelu ühtsuses loodusega. (Õpetussõnad 28:15; 29:2.)

Teine kuulus taoistlik mõtleja

12. a) Kes oli Zhuang Zhou? b) Mida lisas ta Laozi algsetele õpetustele?

¹² Laozi filosoofiat arendas sammu võrra edasi Zhuang Zhou ehk Zhuangzi (Õpetaja Zhuang, 369— 286 e.m.a), keda peeti kõige väljapaistvamaks Laozi õpetuse järgijaks. Oma raamatus, mille pealkiri oli samuti ”Zhuangzi”, ei piirdunud ta ainult tao kirjeldamisega, vaid selgitas ka yin’i ja yang’i mõistet, mida hakati arendama ”Yijingis”. (Vaata lk 83.) Tema arvates pole miski tõeliselt püsiv ega absoluutne, vaid kõik voolab pidevalt ühest äärmusest teise. Peatükis ”Sügisveed” kirjutas ta:

”Maailmas pole midagi püsivat, sest kõik elab vaid selleks, et surra. Üksnes Tao, millel pole algust ega lõppu, kestab igavesti. ... Elu on võrreldav tuhatnelja kihutava ratsahobusega — see muutub iga hetk pidevalt ja lakkamata. Mida tuleks teha? Mida mitte teha? Sellel pole tõesti mingit vahet.”

13. a) Milline on taoistlik eluvaade Zhuangzi selgituse kohaselt? b) Millist Zhuangzi unenägu eriti mäletatakse?

¹³ Sellise passiivsust õpetava filosoofia tõttu on taoistid seisukohal, et kellelgi pole mõtet midagi teha ega sekkuda sellesse, mille loodus on liikuma pannud. Varem või hiljem pöördub kõik nagunii vastupidiseks. Ükskõik kui talumatu mingi olukord ka on, läheb see varsti paremaks. Ükskõik kui meeldiv mingi olukord ka poleks, lõpeb see peagi. (Võrdle Koguja 5:17, 18.) Sellele filosoofiale omast eluvaadet kajastab  Zhuangzi unenägu, mille järgi rahvas teda eelkõige mäletab:

”Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang.”

14. Millistes valdkondades ilmneb taoistlik mõju?

¹⁴ Selle filosoofia mõju kajastub hilisemate Hiina poeetide ja maalikunstnike stiilis. (Vaata lk 171.) Kuid taoism ei püsinud kaua vaid passiivse filosoofiana.

Filosoofiast religiooniks

15. a) Millise ideeni jõudsid taoistid oma loodusevaimustuse tõttu? b) Millised ”Daodejingi” ütlused toetasid seda ideed?

¹⁵ Püüdes elada ühtsuses loodusega, sattusid taoistid vaimustusse selle ajatusest ja taastumisvõimest. Nad oletasid, et kui elada kooskõlas taoga ehk loomupärasel viisil, on kuidagi võimalik ammutada looduse saladusi ning saada immuunseks kehaliste vigastuste, haiguste ja isegi surma vastu. Kuigi Laozi selle üle ei arutlenud, paistavad mõned ”Daodejingi” mõtteavaldused toetavat seda ideed. Näiteks 16. peatükk ütleb: ”Oled Tao-oma — oled igavene, keha kaob — hukka ei saa.” *

16. Kuidas soodustasid Zhuangzi kirjutised maagiliste uskumuste kujunemist taoismis?

¹⁶ Sellistele mõtisklustele andis hoogu ka Zhuangzi. Näiteks raamatu ”Zhuangzi” ühes dialoogis küsis müütiline tegelane teiselt: ”Sa oled jõudnud kõrgesse ikka, aga siiski on sul lapse jume. Kuidas see on  võimalik?” Too vastas: ”Ma olen õppinud Taod.” Ühe teise taoistliku filosoofi kohta kirjutas Zhuangzi: ”Oli Liezi, ta ratsutas tuulel oma teed, oli külm ja osav. Aga viieteistkümne päeva pärast ta tuli tagasi. Õnne otsimine ei lugenud talle.”

17. Millega hakkasid taoistid tegelema varasemate mõlgutuste ajel ja milleni see viis? (Võrdle Roomlastele 6:23; 8:6, 13.)

¹⁷ Seesugused lood ergutasid taoistide kujutlusvõimet ning nad hakkasid katsetama mediteerimise, dieetide ja hingamisharjutustega, arvates, et nii saab keha lagunemist ja surma edasi lükata. Peagi hakkasid levima legendid surematutest, kes elasid pühadel mägedel või kaugetel saartel loendamatuid aastaid ainult kastest või maagilistest viljadest ja suutsid lennata pilvedel ning ilmuda ja kaduda, nagu ise tahtsid. Hiina ajalugu räägib, et aastal 219 e.m.a saatis Qini keiser Shi Huangdi laevastiku 3000 poisi ja tüdrukuga otsima legendaarset surematute elupaika Penglai saart, kust need pidid tooma talle surematuks tegeva taime. Poleks vaja mainidagi, et selle eliksiiriga nad tagasi ei tulnud, kuid pärimuse järgi asustasid nad saared, mida nüüd tuntakse kui Jaapanit.

18. a) Milline taoistlik idee ajendas otsima ”surematuse rohtu”? b) Milliseid muid maagilisi tegevusi leiutasid taoistid?

¹⁸ Hani dünastia valitsusajal (206 e.m.a — 220 m.a.j) saabus taoistlike maagiaharrastuste uus kõrgaeg. Räägitakse, et keiser Wudi soosis riigiusuna küll konfutsianismi, kuid oli samas väga vaimustatud ka taoistide kehalise surematuse ideest. Eriti köitis teda idee valmistada alkeemia abil ”surematuse rohtu”. Taoismi järgi algab elu sellest, kui ühinevad vastandlikud (mehelikud ja naiselikud) jõud yin ja yang. Kuna alkeemikud  püüdsid jäljendada looduses toimuvat, segasid nad pliid (tumedat ehk yin’i) kokku elavhõbedaga (heleda ehk yang’iga), arvates, et nii õnnestub neil valmistada eliksiir, mis tagab surematuse. Samuti katsetasid taoistid joogalaadseid harjutusi, hingamistehnikaid, toitumiseeskirju ja seksuaalseid harrastusi, mis pidavat andma elujõudu ning tagama pikema ea. Nende varustuse hulka kuulusid maagilised talismanid, mis arvati tegevat inimese nähtamatuks ja relvadele haavamatuks või andvat võime käia vee peal ja lennata ilmaruumis. Lisaks olid neil enamasti yin-yang’i sümbolit kujutavad maagilised pitsatid, mis kinnitati  hoonetele ja uste kohale, et hoida eemal kurje vaime ja metsloomi.

19. Kuidas tekkis organiseeritud taoism?

¹⁹ Organiseeritud taoismi alguseks võib pidada 2. sajandit m.a.j. Keegi Zhang Ling või Zhang Daoling rajas Lääne-Hiinas taoistliku salaühingu ning tegeles maagiliste ravimeetodite ja alkeemiaga. Kuna igalt ühingu liikmelt nõuti maksuks viis vakka riisi, sai tema liikumine tuntuks kui ”Viie riisivaka taoism” (wudoumi dao). * Zhang väitis, et Laozi ise ilmutas ennast talle, ja nii sai ta esimeseks ”taevalikuks õpetajaks”. Viimaks olevat tal läinud korda valmistada elueliksiir ja tõusta Jiangxi provintsis asuvalt Longhu (Draakon-Tiigri) mäelt tiigri seljas ratsutades elusalt taevasse. Zhang Daolingist said alguse taoistide ”taevalikud õpetajad”, keda on sajandite jooksul peetud Zhangi taaskehastusteks.

Budismi surve all

20. Kuidas üritas taoism seista vastu budismi mõjule?

²⁰ Seitsmendal sajandil Tangi dünastia ajal (618— 907 m.a.j) hakkas Hiina usuellu tungima budism. Vastukaaluks hakkasid taoismi pooldajad rõhutama enda kui põlise Hiina juurtega religiooni seisundit. Laozi tehti jumalaks ja taoistlikud kirjutised kanoniseeriti. Enam-vähem budistliku eeskuju järgi hakati ehitama templeid ja kloostreid ning rajama munga- ja nunnaordusid. Lisaks võttis taoism oma panteoni paljud Hiina rahvajuttudest pärit jumalad, jumalannad, haldjad ja surematud, näiteks kaheksa surematut (ba xian), kodukoldejumala (zao  shen), linnajumalad (cheng huang) ja ukseavasid valvavad jumalused (men shen). Selle tulemusena segunesid budismi, traditsioonilise ebausu, spiritismi ja esivanemate kultuse elemendid. (1. Korintlastele 8:5.)

21. Milliseks kujunes taoism aja jooksul ja kuidas see juhtus?

²¹ Aja jooksul käis taoism tasapisi alla, nii et sellest sai religioon, mida iseloomustab kujude kummardamine ja ebausk. Igaüks kummardas kohalikus templis  lihtsalt oma lemmikjumalaid ja -jumalannasid, paludes neilt kaitset kurja eest ja abi maise heaolu saavutamiseks. Tasu eest toimetasid preestrid matusetalitusi ning otsisid sobivaid kohti matusepaikade, majade ja ärihoonete jaoks, suhtlesid surnutega, tõrjusid eemale vaime ja hingesid, korraldasid pidustusi ja täitsid igasuguseid muid rituaale. Niisiis oli taoism esialgu küll müstiline filosoofiakoolkond, kuid aja jooksul sai sellest religioon, millega on tihedalt seotud usk surematutesse vaimudesse, põrgutulle ja pooljumalatesse — ideed, mis on pärit muistse Babüloni vääruskumuste hulgast.

Teine tuntud Hiina mõtleja

22. Milline mõttesuund sai Hiinas valdavaks ja milliste küsimuste üle meil tuleks mõelda?

²² Nüüd, kus oleme näinud, kuidas taoism tekkis, kujunes ja mandus, tuleks meenutada, et see oli vaid üks neist ”sajast koolkonnast”, mis õitsesid Hiinas sõdivate riikide ajastul. Teine koolkond, mis sai lõpuks tuntuks ja koguni valdavaks, on konfutsianism. Kuid miks sai konfutsianism niivõrd tuntuks? Kõigist Hiina mõtlejaist teatakse väljaspool Hiinat kahtlemata kõige paremini Konfutsiust. Aga kes ta üldse oli? Ja mida ta õpetas?

23. Milliseid üksikasju leidub Konfutsiuse kohta ”Ajaloolistes ülestähendustes”?

²³ Ka Konfutsiusest rääkides tuleb võtta appi Sima Qiani ”Shiji” (Ajaloolised ülestähendused). See teos esitab põhjaliku Konfutsiuse eluloo erinevalt põgusast kirjeldusest, mis seal leidub Laozi kohta. Toome siinkohal mõned Konfutsiuse elu üksikasjad, nagu neid esitab Hiina õpetlane ja tõlkija Lin Yutang:

 ”Konfutsius sündis Lu riigis, Changpingi maakonnas Zou linnas. ... [Ta ema] palvetas Niqiu mäel ja vastusena sellele palvele sündis talle Lu vürsti Xiangi 22. aastal (551 eKr) Konfutsius. Sündides oli poisi peas märgatav kühm, mistõttu teda hakati nimetama ”Qiuks” (mis tähendab ”mäge”). Tema hüüdnimi oli Zhongni ja ta perekonnanimi oli Kong.” *

24. Mida on teada Konfutsiuse noorusajast?

²⁴ Peagi pärast tema sündi suri ta isa, kuid ema suutis talle vaesusest hoolimata hea hariduse anda. Poisis kasvas terane huvi ajaloo, poeesia ja muusika vastu.  ”Vesteid ja vestlusi”, üks konfutsianismi ”Nelikraamatusse” kuuluv teos, näitab, et 15-aastaselt pühendus ta õpingutele. Kui ta oli 17-aastane, sai ta Lu riigis väikseks valitsusametnikuks.

25. Kuidas puudutas Konfutsiust ta ema surm? (Võrdle Koguja 9:5, 6; Johannese 11:33, 35.)

²⁵ Kuna tema elujärg ilmselt paranes, siis 19-aastaselt ta abiellus ja sai järgmisel aastal poja. Ent kui ta oli 20-ndates eluaastates, suri ta ema. Ilmselt puudutas see teda päris sügavalt. Kuna Konfutsius järgis hoolsalt muistseid kombeid, tõmbus ta avalikust elust tagasi ja leinas ema haua juures 27 kuud. Sellega sai ta hiinlastele klassikaliseks pojaliku andumuse eeskujuks.

Konfutsius kui õpetaja

26. Millega hakkas Konfutsius tegelema pärast ema surma?

²⁶ Pärast seda jättis ta maha oma pere ja hakkas rändõpetajaks. Ta õpetas muusikat, poeesiat, kirjandust, ühiskonnaõpetust, eetikat ja loodusteadust, nii palju kui seda tol ajal tunti. Paistab, et ta sai üpris kuulsaks, kuna tal olevat millalgi olnud koguni 3000 õpilast.

27. Mida on teada Konfutsiusest kui õpetajast? (Võrdle Matteuse 6:26, 28; 9:16, 17; Luuka 12:54—57; Johannese 4:35—38.)

²⁷ Idamaades austatakse Konfutsiust peamiselt kui meisterlikku õpetajat. Tema hauakiri Shandongi provintsis Qufus nimetab teda lihtsalt ”Muistseks kõige pühamaks Õpetajaks”. Üks Lääne päritoluga autor kirjeldab tema õpetusmeetodit järgmiselt: ”Ta kõndis ”paigast paika koos nendega, kes soovisid omandada tema arusaamu elust”. Kui tuli rännata kaugemale, sõitis ta härjavankriga. Selle looma aeglane tempo võimaldas õpilastel talle jalgsi järgneda. On ilmne, et  sageli andsid tema loenguteks ainet teel toimuvad sündmused.” Huvitav on panna tähele, et hiljem ja ilma Konfutsiuse mõjutuseta kasutas Jeesus üsna sarnast meetodit.

28. Miks sai Konfutsius lugupeetud õpetajaks, nagu arvab Hiina õpetlane Lin Yutang?

²⁸ Konfutsius sai hommikumaalaste silmis lugupeetud õpetajaks kahtlemata seetõttu, et ta ise oli suur õppija, keda huvitas eriti ajalugu ja eetika. ”Inimesi ei köitnud Konfutsiuse juures nii väga mitte see, et ta oli omal ajal kõige targem mees, vaid just see, et ta oli kõige rohkem õppinud õpetlane — ainus, kes suutis neile õpetada vanu raamatuid ja iidseid teadmisi,” kirjutas Lin Yutang. Osutanud sellele, et armastus teadmiste vastu oli ehk peamine põhjus, miks teised koolkonnad jäid konfutsianismile alla, tegi Lin järelduse: ”Konfutsianistlikel õpetajatel oli õpetada midagi konkreetset ja nende õpilastel oli ka õppida midagi konkreetset, nimelt teadmisi ajaloost, samas kui teised koolkonnad pakkusid ainult omaenda arvamusi.”

”Kes mind mõistab / küllap taevas”

29. a) Mida üritas Konfutsius oma elus tegelikult saavutada? b) Kuidas püüdis ta oma eesmärki teostada ja mida ta saavutas?

²⁹ Hoolimata sellest, et Konfutsius oli edukas õpetaja, ei pidanud ta õpetamist oma elutööks. Ta arvas, et tema ideed eetika ja moraali vallas võiksid maailma hädadest päästa, kui valitsejad vaid võtaksid teda kuulda ja kaasaksid tema või ta õpilased valitsuse tegevusse. Selle mõttega lahkus ta koos väikse rühma lähimate õpilastega oma koduriigist Lust ja läks rändama riigist riiki, et leida arukas valitseja, kes oleks valmis  võtma omaks tema arusaamad valitsemisest ja ühiskonna korraldamisest. Mida ta saavutas? ”Shiji” ütleb: ”Viimaks lahkus ta Lust, temast ei hoolitud Qis, ta aeti ära Songist ja Weist, ta kannatas puudust Cheni ja Cai vahel.” Olnud 14 aastat rännuteel, tuli ta Lusse tagasi pettunult, kuid mitte murtuna.

30. Millistel teostel põhineb konfutsianism?

³⁰ Ülejäänud elu jooksul pühendus ta kirjatööle ja õpetamisele. (Vaata kasti lk 177.) Kuigi ta oli kahtlemata kurb selle üle, et tal ei õnnestunud üldist tunnustust leida, ütles ta: ”Ma ei pahanda taevaga / ma ei kurjusta inimestega / ma õppisin all / ometi jõudsin ülesse / kes mind mõistab / küllap taevas.” (L. Mälli tõlge.) Lõpuks ta suri aastal 479 e.m.a, olles 73-aastane.

Konfutsiuse ideede tuum

31. Mida õpetas Konfutsius ühiskonnas korra loomise kohta?

³¹ Kuigi Konfutsius paistis silma õpetlase ja õpetajana,  ei piirdunud tema mõju kaugeltki haritlaste ringiga. Tegelikult ei kavatsenud Konfutsius sugugi üksnes käitumisreegleid ja moraali õpetada, vaid püüdis ka taastada ühiskonna rahu ja korda, mida rikkusid tol ajal pidevad sõjad feodaalisandate vahel. Seda taotledes õpetas Konfutsius, et igaüks alates kuningast ja lõpetades lihtrahvaga peab õppima, mis on tema roll ühiskonnas, ja elama vastavalt sellele.

32., 33. a) Mida tähendas konfutsianistlik mõiste li? b) Millist mõju avaldab selle järgimine Konfutsiuse arvates?

³² Konfutsianismis on selle kohta mõiste li, mis tähendab häid kombeid, viisakust, korda ning laiemas mõttes rituaali, tseremooniat ja aupaklikkust. Vastates küsimusele ”Mis on see suur li?”, andis Konfutsius järgmise selgituse:

”Kõigest, mille järgi inimesed oma elu seavad, on li kõige suurem. Kui puudub li, siis ei tea me, kuidas õigesti kummardada universumi vaime; või millised peaksid olema õiged suhted kuninga ja ministrite, valitseja ja valitsetavate ning vanade ja noorte vahel; või millised peaksid olema sugupooltevahelised, vanemate ja laste vahelised ning vendadevahelised moraalipõhimõtted; või kuidas teha perekonnas vahet eri sugulusastmetel. Seepärast peab härrasmees li’d nii suures aus.”

³³ Seega on li käitumisnorm, millest tõeline härrasmees (junzi, mida tõlgitakse sageli sõnaga ”õilis”) juhindub kõigis ühiskondlikes suhetes. Kui igaüks püüab seda teha, siis ”läheb kõik joonde perekonnas, riigis ja maailmas”, ütles Konfutsius, ja see ongi toimimine kooskõlas tao ehk taeva teega. Aga kuidas peaks li väljenduma? Sellega jõuame järgmise konfutsianismi põhimõiste juurde — see on ren ehk inimlikkus.

34. Mis on konfutsianistlik mõiste ren ja kuidas see aitab ühiskonna hädadega toime tulla?

 ³⁴ Kui li puhul on rõhk välistel reeglitel, siis ren seostub inimese loomusega, tema isiksusega. Konfutsianistliku arusaama järgi, mida väljendas eriti selgelt Konfutsiuse õpetuse nimekaim järgija Mengzi, on inimloomus põhiolemuselt hea. Seega aitab kõigist ühiskonna hädadest võitu saada enesearendamine, mis algab hariduse ja teadmiste omandamisega. ”Suure õpetuse” esimene peatükk ütleb:

”Mõistad palju / peagi meel on siiras / meel on siiras / peagi süda on sirge / süda on sirge / peagi oled terve / oled terve / peagi pere joonde seatud / pere joones / peagi riik on korda pandud / riik on korras / peagi rahu taeva all. / Taevapojast endast peale / inimhulkadeni välja / ühesugusena kõik / võtku kinni hoida juurest / tehku terveks iseenda.” (L. Mälli tõlge.)

35. a) Kuidas saab li ja ren’i põhimõtet lühidalt väljendada? b) Kuidas see kõik kajastub hiinlaste ellusuhtumises?

 ³⁵ See näitab, et Konfutsiuse meelest aitab li järgimine inimestel igas olukorras õigesti käituda ja ren’i arendamise tulemusena hakkavad nad kõiki teisi hästi kohtlema. Teoreetiliselt võib sel viisil saavutada ühiskonnas rahu ja harmoonia. Konfutsianistliku ideaali, mis toetub li ja ren’i põhimõttele, võib lühidalt kokku võtta nii:

”Isa on lahke, poeg aupaklik

Vanem vend on üllas, noorem alandlik ja lugupidav

Mees käitub õiglaselt, naine kuulekalt

Vanad on inimlikud, noored viisakad

Valitsejad on heatahtlikud, ministrid ja alamad ustavad.”

 See kõik aitab mõista, miks enamik hiinlasi ja teisedki idamaalased panevad nii palju rõhku perekondlikele sidemetele, töökusele, haridusele, oma ühiskondliku rolli tundmisele ja sellega arvestamisele. Need konfutsianistlikud arusaamad oma vooruste ja puudustega on sajandite jooksul kinnistunud sügavale hiinlaste mõtteviisi.

Konfutsianismist sai riiklik kultus

36. Kuidas saavutas konfutsianism riikliku kultuse seisundi?

³⁶ Konfutsianismi esiletõusuga jõudis lõpule ”saja koolkonna” ajajärk. Hani dünastia keisrid leidsid, et konfutsianistlik õpetus valitsejatruudusest on just see, mida neil on vaja oma võimu kindlustamiseks. Keiser Wudi ajal, keda oleme juba maininud seoses taoismiga, ülendati konfutsianism riiklikuks kultuseks. Riigiametnikeks said ainult need, kes tundsid põhjalikult konfutsianismi klassikalisi teoseid, ja igaüks, kes tahtis astuda valitsuse teenistusse, pidi tegema ära riiklikud eksamid, mis põhinesid neil teostel. Konfutsianistlikud riitused ja rituaalid said keisrikoja religiooniks.

37. a) Kuidas sai konfutsianism religiooniks? b) Miks on konfutsianism tegelikult rohkem kui vaid filosoofia?

³⁷ See olukorramuutus aitas suurel määral kergitada Konfutsiuse mainet Hiina ühiskonnas. Hani keisrid algatasid Konfutsiuse haual ohvrite toomise traditsiooni. Talle omistati austavaid tiitleid. Hiljem, aastal 630 m.a.j andis Tangi keiser Taizong käsu, et kogu impeeriumis tuleb igasse provintsi ja maakonda püstitada Konfutsiuse auks riiklik tempel, kus peab regulaarselt ohvreid tooma. Konfutsius ülendati sama hästi kui jumalaks ja konfutsianismist sai religioon, mida pole  kerge eristada taoismist ega budismist. (Vaata kasti lk 175.)

Idamaise tarkuse pärand

38. a) Mis on toimunud taoismi ja konfutsianismiga pärast aastat 1911? b) Aga mis peab siiani paika seoses nende usundite põhiarusaamadega?

³⁸ Pärast keisrivõimu lõppu Hiinas aastal 1911 on konfutsianism ja taoism sattunud terava kriitika alla ning kogenud isegi tagakiusamist. Taoismile on heidetud ette maagilisi toiminguid ja ebausku. Konfutsianismi on nimetatud feodalismi igandiks, mis soosib orjameelsust ja allaheitlikkust, eriti naiste puhul. Kuid ametlikust hukkamõistust hoolimata on nende usundite põhiarusaamad juurdunud sügavale hiinlaste meelelaadi ja avaldavad paljudele praegugi suurt mõju.

39. Mida räägib üks artikkel ebausutavadest Hiinas?

³⁹ Näiteks ilmus aastal 1987 Kanada ajalehes ”Globe and Mail” artikkel ”Hiina rannikualadel lokkavad usuriitused, mida Pekingis kohtab harva”. Seal räägiti sellest, et pärast ligi 40 aastat kestnud ateistlikku võimu olid Hiina maapiirkondades ikka veel tavalised matuseriitused, templiteenistused ja paljud ebausutavad. ”Enamikus külades leidub oma fengshui-mees, tavaliselt eakas elanik, kes oskab tõlgendada tuule (feng) ja vee (shui) mõjusid, mille abil ta teeb kindlaks, kus oleks sobivaim koht kõigele, alates esivanemate hauast kuni uue maja või elutoa mööblini,” öeldakse teadaandes.

40. Milliseid usutavasid võib kohata Taiwanil?

⁴⁰ Mujal leidub taoismi ja konfutsianismi kõikjal, kus on säilinud traditsiooniline Hiina kultuur. Üks Taiwanil elav mees peab ennast Zhang Daolingi järglaseks, kellel on ”taevaliku õpetajana” võim seada ametisse  taoistlikke preestreid (daoshi). Populaarset jumalanna Mazut, keda hüütakse ”Pühaks Taevaemaks”, kummardatakse nii selle saare kui ka meremeeste ja kalurite kaitsepühakuna. Tavakodanikud on enamasti rahul sellega, et toovad ohvreid jõgede, mägede ja tähtede vaimudele, kõigi tegevusalade kaitsejumalustele ning tervise, hea õnne ja jõukuse jumalatele. *

41. Milline on konfutsianismi kui religiooni olukord tänapäeval?

⁴¹ Kuidas on lugu konfutsianismiga? Selle rollist religioonina pole jäänud järele palju rohkemat kui rahvuslik monument. Hiinas Qufus Konfutsiuse sünnipaigas hooldab riik turistidele vaatamisväärsuseks mõeldud Konfutsiuse templit ja suguvõsa maaomandit. Ajakirja ”China Reconstructs” sõnul lavastatakse seal ”Konfutsiuse kummardamise rituaale”. Singapuris, Taiwanil, Hong Kongis ja teistes Ida-Aasia maades tähistavad inimesed siiani Konfutsiuse sünnipäeva.

42. Miks ei vii taoism ja konfutsianism sihile tõelise Jumala otsinguil?

⁴² Konfutsianismi ja taoismi puhul on hästi näha, et inimlik tarkus ja mõtlemine, olgu see nii loogiline ja õilis kui tahes, ei vii sihile tõelise Jumala otsinguil. Miks? Sest see jätab arvestusest välja ühe olulise teguri, nimelt isikulise Jumala tahte ja põhimõtted. Konfutsianism otsib headusele ajendavat jõudu inimloomusest ja taoism pöördub looduse enda poole. Kuid see on asjatu lootus, sest see pole muud kui loodu kummardamine Looja asemel. (Laul 62:10; 146:3, 4; Jeremija 17:5.)

43. Kuidas on hiinlaste usulised traditsioonid neile takistuseks tõelise Jumala otsinguil?

 ⁴³ Teisest küljest on esivanemate ja kujude kummardamine, kosmilise taeva ja loodusvaimude austamine ning nendega seotud riitused ja rituaalid Hiina mõtteviisile nii omaseks saanud, et neid peetakse endastmõistetavaks tõeks. Hiinlasega on sageli väga raske rääkida Jumalast kui isikust ja Loojast, kuna see mõte on talle täiesti võõras. (Roomlastele 1:20—25.)

44. a) Mida järeldavad mõtlevad inimesed looduse imede põhjal? b) Milline üleskutse meile esitatakse?

⁴⁴ Pole kahtlustki, et loodus lausa pakatab suurepärastest imedest ja tarkusest ning meil inimestel on imetlusväärne mõtlemisvõime ja südametunnistus. Kuid nagu toodi välja budismi käsitlevas peatükis, veenavad looduses avalduvad imed mõtlevaid inimesi, et kuskil peab olema ka Looja, kes on kõik selle kavandanud. (Vaata lk 151.) Kas pole sel juhul loogiline tunda huvi, kuidas me võime oma Looja üles leida? Tegelikult Looja lausa kutsub meid seda tegema: ”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi!” (Jesaja 40:26). Kui me seda teeme, mõistame, et see Looja on Jumal Jehoova, ja saame teada, mida tal on kavas pakkuda meile tulevikus.

45. Millist idamaist usundit käsitleme järgnevalt?

⁴⁵ Lisaks budismile, konfutsianismile ja taoismile, mis on idamaiste rahvaste elus olulist rolli mänginud, leidub seal veel üks usund, mis on eriomane jaapanlastele — see on shinto. Mille poolest see teistest erineb? Kust see pärineb? Kas see on aidanud inimestel jõuda tõelise Jumala juurde? Seda käsitleme järgmises peatükis.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kast lk 162]

Hiina sõnade hääldus

Kooskõlas enamiku erialase kirjandusega kasutame selles raamatus hiina sõnade esitamiseks pinyin’i süsteemi. Järgnevalt esitame selle kohta mõned ligikaudsed hääldusjuhised:

j = ts, näiteks Daodejing [tautetsing]

ong = ung, näiteks Kong Fuzi [kung futsi]

q = tsh, näiteks Qin [tshin]

r = ž, näiteks ren [žen]

sh = š, näiteks Shi [ši]

z = ts, näiteks Laozi [laotsi]

zh = tš, näiteks Zhuang [tšuang]

x = s, näiteks Daxue [tasüe]

y = j, näiteks yang [jang]

[Kast lk 175]

Kas konfutsianism on filosoofia või religioon?

Kuna Konfutsius mainis Jumalat vähe, peavad paljud konfutsianismi üksnes filosoofiaks, mitte religiooniks. Kuid see, mida ta ütles ja tegi, näitab, et ta oli religioosne inimene. Sellele osutab kaks asjaolu. Esiteks tundis ta aukartust ülima kosmilise väe ees, mida hiinlased nimetavata Taevaks (Tian). Ta pidas seda kogu vooruslikkuse ja moraalse headuse allikaks, kelle tahe juhib kõike. Teiseks rõhutas ta väga, et tuleb hoolikalt sooritada surnud esivanemate vaimude ja taeva kummardamisega seotud riitusi ja tseremooniaid.

Kuigi Konfutsius ei esitanud neid vaateid kunagi religioonina, on need hiinlaste elus läbi aegade täitnud religiooni rolli igas mõttes.

 [Kast/pildid lk 177]

Konfutsianismi kanoonilised tekstid

”Nelikraamat”

1. ”Suur õpetus” (”Daxue”) on härrasmehe hariduse alus, esimene tekst, mida koolipoisid vanal ajal Hiinas õppisid

2. ”Keskmine tavaline” (”Zhongyong”) on teos, mis käsitleb inimloomuse arendamist mõõduka eluviisi abil

3. ”Vesteid ja vestlusi” (”Lunyu”) on Konfutsiuse ütluste kogumik, mida peetakse konfutsianistliku mõtteviisi põhiallikaks

4. ”Mengzi raamat” (”Mengzi”), Konfutsiuse õpetuse nimekaima järgija Mengzi (Menciuse) kirjutised ja ütlused

”Viisraamat”

1. ”Laulude raamat” (”Shijing”) koosneb 305 luuletusest, mis annavad pildi igapäevaelust Zhou dünastia algusaegadel (1000—600 e.m.a)

2. ”Ajaloo raamat” (”Shujing”) sisaldab nelja Hiina ajalooraamatut, mis käsitlevad aega Yu valitsusajast Zhou dünastiani

3. ”Muutuste raamat” (”Yijing”) on ennustamisraamat, mille tuumaks on pidevate ja katkendlike joonte 64 võimaliku kombinatsiooni tõlgendamine

4. ”Kommete raamat” (”Liji”) on kogumik reegleid tseremooniate ja rituaalide kohta

5. ”Kevaded-sügised” (”Chunqiu”), Konfutsiuse koduriigi Lu ajalugu, mis hõlmab aastaid 722—481 e.m.a

[Pildid]

Ülal ”Viisraamat” ja vasakul katke ”Suurest õpetusest” (mis kuulub ”Nelikraamatusse”), mida tsiteeritakse lk 181

[Pilt lk 163]

Tao, ”tee, mille järgi inimene peab kulgema”

[Pilt lk 165]

Laozi, tao filosoof, pühvli seljas

[Pilt lk 166]

”Pühale Taevaemale” Mazule pühendatud taoistlik tempel Taiwanil

[Pilt lk 171]

Udulooris mäed, tüüned veed, jändrikud puud ja üksildased õpetlased — need on Hiina maastikumaalide populaarsed teemad, mis kajastavad taoistlikku loodusega ühtsuses elamise ideaali

[Pildid lk 173]

Vana taoistlik nikerdus vasakul kujutab pikaealisuse jumalat koos kaheksa surematuga.

Paremal täielikus ametirüüs tao preester matusetalitusel

[Pilt lk 179]

Hiina suurimat mõtlejat Konfutsiust austatakse kui moraali ja eetika õpetajat

[Pilt lk 181]

Pidustustel, mis toimuvad Koreas Soulis asuvas 14. sajandist pärit Sung Kyun Kwani konfutsianistlikus hariduskeskuses, tehakse muusikat ja propageeritakse konfutsianistlikke rituaale

[Pildid lk 182]

Tavaline hiinlane, olgu ta budist, taoist või konfutsianist, austab kodus esivanemaid, kummardab jõukusejumalat ja toob pidustuste ajal templis ohvreid