NAGU see teatmeteosest The World Book Encyclopedia võetud tsitaat näitab, on koolituse üks põhieesmärke lapsi argieluks ette valmistada, mis hõlmab ka seda, et nad oleksid kord suutelised oma perekonna vajaduste eest hoolt kandma. Seda viimast peavad Jehoova tunnistajad pühaks kohustuseks. Ütleb ju Piibel: „Aga kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu.” (1. Timoteosele 5:8) Kooliaastad valmistavad lapsi ette kohustusteks, mida neil elus kanda tuleb. Seepärast arvavad tunnistajad, et haridusse tuleb suhtuda väga tõsiselt.

Jehoova tunnistajad püüavad elada kooskõlas Piibli käsuga: „Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.” (Koloslastele 3:23) See põhimõte kehtib kõigis igapäevaelu valdkondades, kaasa arvatud koolis. Seepärast ergutavad tunnistajad oma noori hoolega õppima ja kooliülesannetesse tõsiselt suhtuma.

Piibel õpetab ka alluma selle maa seadustele, kus inimene elab. Nii et kui kooliskäimine on teatud eani kohustuslik, täidavad Jehoova tunnistajad seda seadust. – Roomlastele 13:1–7.

Kuigi Piibel ei alahinda argieluks ettevalmistumise tähtsust, näitab ta, et see pole hariduse ainus ega peamine eesmärk. Hea haridus peaks kasvatama lastes ka elurõõmu ja aitama neil kui tasakaalukatel isikutel ühiskonnas oma kohta leida. Seepärast on klassivälise tegevuse valik Jehoova tunnistajate meelest väga tähtis. Nad arvavad, et ülesehitaval lõõgastusel, muusikal, hobidel, kehakultuuril, raamatukogude ja muuseumide külastamisel ning muul seesugusel on igakülgse hariduse omandamisel tähtis roll. Peale selle õpetavad nad oma lapsi vanematesse inimestesse lugupidavalt suhtuma ning otsima võimalusi neile abiks olla.

Tehnoloogia uuenemisega toimuvad tööturul pidevad muutused. Seetõttu on paljud noored sunnitud valima eluala või ameti, milles nad pole spetsiaalset väljaõpet saanud. Sellest johtuvalt on neil nüüd veelgi enam kasu omandatud tööharjumustest ja väljakujunenud isiksusest, eriti aga võimest muutustega kohaneda. Seepärast on parem, kui õpilastest  saavad täiskasvanud, kellel on „tark pea, mitte tarkusi täis pea”, nagu renessansiaja esseist Montaigne seda väljendas.

Tööpuudus, millest pole jäänud puutumata ei rikkad ega vaesed maad, ohustab sageli just neid noori, kellel pole piisavaid kutseoskusi. Nii et kui tööturg nõuab peale seadusega ettenähtud miinimumhariduse veel väljaõpet, lasub vanematel vastutus suunata oma lapsi lisaharidust puudutavate otsuste tegemisel, kaaludes nii seda, mida need lisaõpingud võivad anda, kui ka seda, mida need võivad nõuda.

Kuid tõenäoliselt olete Te nõus, et edukus elus hõlmab rohkemat kui ainult materiaalset heaolu. Viimasel ajal on mehed ja naised, kelle elu keskmeks on olnud vaid karjäär, pärast töökoha kaotust tundnud, otsekui oleksid nad kõik kaotanud. Mõned lapsevanemad on olnud sedavõrd tööga hõivatud, et nad on ohverdanud oma perekonnaelu ja aja, mille nad oleksid võinud koos lastega veeta, ning lasknud seeläbi käest võimaluse aidata neil üles kasvada.

On selge, et igakülgse hariduse omandamisel peaks arvestatama sellega, et meie tõeline õnn sõltub enamast kui vaid materiaalsest heaolust. Jeesus Kristus ütles: „Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis  lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4) Kristlastena mõistavad Jehoova tunnistajad seda, kui tähtis on arendada kõlbelisi ja vaimseid omadusi, ning ka seda, kui tähtis on valmistuda oma materiaalsete vajaduste eest hoolt kandma.