Eelmise teenistusaasta kõrgpunktid

SAMAL ajal kui maailm vaarub ühest kriisist teise, elab Jumala rahvas vaimses paradiisis, mis muutub järjest kaunimaks ja viljakamaks (Mal. 3:12, 18). See pidev edenemine toob meelde Jeesuse tõotuse, mille ta andis oma jüngritele vahetult enne taevasse minekut: ”Vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani” (Matt. 28:20).

Eelmise aasta sündmused kinnitavad Jeesuse lohutava tõotuse täideminekut. Vaadelgem kõigepealt, millist vaimset pidurooga nautisid Jehoova teenijad piirkonnakonventidel ”Käigem koos Jumalaga”.

 Konvendid ”Käigem koos Jumalaga”

Prohvet Miika näitas, mis vahe on õigel ja õelal, kui ta ennustas: ”Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” (Miika 4:5). Nagu kõnepidaja võtmekõnes selgitas, võtavad need sõnad kokku selle, kuidas suhtusid jumalateenimisse niisugused vanaaja ustavad mehed nagu Eenok ja Noa, kes kõndisid ühes Jumalaga väga rahututel aegadel (1. Moos. 5:22—24; 6:9, 22). Meil on suur eesõigus käia nende jälgedes!

Kas see piirkonnakonvent tugevdas sinu otsustavust käia ikka edasi ”Jehoova, oma Jumala nimel”? Miks mitte oma konvendimärkmed uuesti üle vaadata? See värskendaks su mälu ja nii võiks sulle programmist rohkem kasu olla.

Konvendiväljaanded

Kas sinu koguduse territooriumil räägitakse paljusid keeli? Kui räägitakse, siis on sul ilmselt juba õnnestunud kasutada uut brošüüri ”Hea sõnum kõigile rahvastele”. See brošüür, mis ilmus 32-, 64- ja 94-leheküljelise väljaandena, on otsekui hästiistuv rätsepaülikond, mis vastab iga riigi keelelistele vajadustele. Kanna seda uut suurepärast töövahendit kindlasti oma kuulutustöökotis. Kui kohtad kedagi, kes räägib sulle võõrast keelt, järgi samm-sammult brošüüri 2. leheküljel toodud kolme soovitust. Sellest võib sõltuda tema elu!

Kooskõlas 2004. aasta tekstiga ”Valvake, . . . olge teiegi valmis”, teatas teise konvendipäeva viimane kõnepidaja brošüüri ”Olge valvsad!” ilmumisest (Matt. 24:42, 44). Loodetavasti aitab see väljaanne veel paljudel mõista, kui äreval ajal me elame, ja mõelda tõsiselt tulevikule ning peatselt  saabuvatele pöördelistele sündmustele. Ja nagu kõnepidaja mainis, võib see aidata kõigil meil toime tulla igapäevaelu pingete ja muredega ning säilitada vaimset tasakaalu katsumustes.

Reisivate ülevaatajate kool

Kuue viimase aasta jooksul on USA-s New Yorgi osariigis Pattersonis Vahitorni ühingu koolituskeskuses reisivate ülevaatajate kooli kolmeteistkümnel kursusel käinud kokku rohkem kui 600 ringkonna- ja piirkonnaülevaatajat Kanadast ning Ameerika Ühendriikidest (Alaska ja Hawaii kaasa arvatud). Teenistusaastal 2004 laiendati selle kooli tegevust ja kursuseid peeti veel 87 harubüroos. Neist 23-s oli õpilasi välismaalt. Näiteks Saksamaale kutsuti vendi Austriast, Iisraelist, Makedooniast, Šveitsist ja Türgist. Portugal võõrustas õpilasi Luksemburgist ja mitmelt saarelt, nagu näiteks Assooridelt, Madeirast, Roheneemesaartelt ning São Tomélt ja Príncipest. Kenya võttis vastu Etioopia, Rwanda, Tansaania, Uganda ja teiste Aafrika riikide reisivad ülevaatajad.

Kursuse õppekavas käsitletakse ringkonna- ja piirkonnaülevaatajate teenistuse kõiki aspekte. Eesmärgiks on aidata neil töökatel vendadel täita veelgi tõhusamalt oma ülesandeid, milleks on näiteks õpetamine koguduses ja kokkutulekutel ning kuulutustöö eestvedamine (2. Tim. 2:2; 4:5; 1. Peetr. 5:2, 3). Kursustel õhutatakse neid hoolitsema ka enda vaimsuse eest ning kasutama kirjakohtade rakendamisel vahetegemisvõimet ja arukust, kui aitavad teisi.

Kuna enamik kursusi toimub harubüroodes, saavad reisivad ülevaatajad ja nende abikaasad maitsta ka Peeteli elu. Üks õpperühm kirjutas: ”Peeteli päevakava tugevdas meie vaimsust. Kuulasime mõnuga hommikust vaimset programmi, mille hulka kuulus Piibli ja aastaraamatu lugemine.  Kõigist kodustest ülesannetest hoolimata võtsime esmaspäeviti osa ka Peeteli pere ”Vahitorni” uurimisest ja nautisime ülesehitavat seltskonda.”

Pärast lõunat töötab osa vendi kordamööda ühe tunni teenistusosakonnas. Seal nad õpivad tegema veelgi paremat koostööd harubürooga, järgima tõhusamalt saadud juhendeid ning vormistama täpsemini aruandeid.

Igal reedel tulevad õpilastega koos loengule ka nende naised. Reedestes kõnedes jagatakse vaimset kosutust eriti just neile ustavatele õdedele. Näiteks kuulevad nad kasulikke soovitusi selle kohta, kuidas olla teistele heaks eeskujuks, alludes oma abikaasale, ja et üks viis oma abikaasa toetamiseks on teha koostööd koguduste õdedega. Üks reisiv ülevaataja nimetas neid iganädalasi kõnesid ”hõrkudeks vaimseteks maiuspaladeks”.

Suurimat rõhku pannakse selles koolis muidugi Piiblile, eriti aga Pühakirja Uue Maailma Tõlke lisamaterjaliga väljaandele. Üks õpilane Saksamaalt ütles: ”Kavatsen hakata iseseisval uurimisel ja koguduse koosolekutel kasutama Uue Maailma Tõlke lisamaterjaliga väljaannet. Alles nüüd ma mõistan tegelikult selle Piibli väärtust.” Kauaaegne reisiv ülevaataja Inglismaalt tundis, et nii tema vaimsus kui õpetamisoskused on paranenud tänu sellele, et Jumala Sõnale pandi suurt rõhku. Ta kirjutas: ”Mõistsin, et kuigi headest näidetest on kõnepidamisel palju kasu, on Piibli lugemine ja selgitamine sellest märksa olulisem.”

Paljud õpilased kirjutasid tänulikult sellest koolist. Üks vend Ameerika Ühendriikidest märkis: ”Oleme Jehoovale ja tema organisatsioonile väga tänulikud innustuse eest ja selle eest, et saime hea ettevalmistuse oma ülesande täitmiseks. Püüame veelgi kindlamalt oma teenistuses püsida, hinnata üha enam Jehoova tegutsemisviise ja armastada sügavamalt  tema kalleid lambaid.” Õpilane Prantsusmaalt kirjutas: ”See kursus teadvustas mulle endisest teravamalt vajadust tegeleda õdede-vendadega armastavalt ja anda oma parim, et nad võiksid Jehoova teenimisest rõõmu tunda.” Reisiv ülevaataja Portugalist väljendas kokkuvõtvalt paljude tundeid, sõnades: ”See kool on parim, mis mulle mu teokraatliku teenistuse jooksul osaks on saanud.”

Toome ka kommentaari ühelt õpetajalt: ”On suur au ja vastutus õpetada mehi, kes omakorda jagavad nõuandeid, mis mõjutavad tuhandete meie vendade ja õdede elu. Loodame, et Jehoova õnnistusel on sellest koolist abi veel pikaks ajaks.” (Jak. 3:1.)

Teenistusaasta 2004 lõpuks oli selle kooli lõpetanud 1700 reisivat ülevaatajat ja kursuseid oli peetud 14 keeles. Suuremates harubüroodes jätkub kool ka teenistusaastal 2005.

Kohtuasjad

19. mail 2004 andis Euroopa Inimõiguste Kohus Prantsusmaal Strasbourgis teada otsuse kohtuasjas Lotter Bulgaaria riigi vastu. Selle kohtuasja algatasid Jehoova tunnistajate endised misjonärid Lotterid, sest Bulgaaria valitsus kavatses nad nende usu pärast riigist välja saata. Bulgaaria ametnikud nõustusid maksma Lotteritele kahjutasu ja võtma tagasi oma otsuse tühistada nende elamisload. Samuti nõustusid ametnikud avaldama trükis selgesõnalise teate Jehoova tunnistajate seadusliku staatuse kohta Bulgaaria riigis, kus nende religioon registreeriti 1998. aastal.

16. detsembril 2003 langetas Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse Séraphine Palau-Martínez’ kasuks. Häältega kuus ühe vastu otsustas kohus, et Prantsusmaa rikkus õde Palau-Martínez’ perekondlikke õigusi. Õde Palau-Martínez  algatas kohtuasja pärast seda, kui oli kaotanud oma kahe lapse hooldusõiguse, kuna Prantsusmaa apellatsioonikohus pidas paremaks ”mitte lasta rakendada [tema laste puhul] neid karme ja sallimatuid meetodeid, millega Jehoova tunnistajad oma lapsi kasvatavad”. Euroopa Inimõiguste Kohus langetas otsuse, et apellatsioonikohtu lahend ei lähtunud laste tegelikest elutingimustest ja parimatest huvidest ning peegeldas usulist sallimatust.

Gruusia Jehoova tunnistajad on aastaid kannatanud usufanaatikute rünnakute all, kuid nüüd kogunesid nad rahulikult piirkonnakonvendile ”Käigem koos Jumalaga”. Õdedele-vendadele oli suureks üllatuseks gruusiakeelse Kristlike Kreeka Kirjade Uue Maailma Tõlke ilmumine. Lisaks sellele registreeris Gruusia Justiitsministeerium 28. novembril 2003 ka Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu kohaliku harubüroo. Kuigi Gruusia Ülemkohus otsustas 1998. aastal sundlõpetada juriidilise ühingu, mida Jehoova tunnistajad tol ajal kasutasid, on uus ühing vendade rõõmuks nüüd ametlikult registreeritud.

Mitmed Gruusia kohtuasjad on aga Euroopa Inimõiguste kohtus veel pooleli. Siiski on tore näha, et meie vendade olukord selles riigis paraneb.

Alates 1990. aastast on Saksamaa vennad teinud asjatuid katseid registreerida meie usuühing avalik-õigusliku  juriidilise isikuna. Kuna föderaalne halduskohus nõudis Jehoova tunnistajatelt suuremat lojaalsust ”keisrile” kui seaduses ette nähtud, tühistas föderaalne konstitutsioonikohus halduskohtu langetatud põhiseadusevastase otsuse ja saatis selle uueks läbivaatamiseks tagasi (Mark. 12:17). 25. märtsil 2004 võttis halduskohus küsimuse uuesti arutlusele. Kohus esitas järelepärimisi, saamaks lisateavet, millised on meie seisukohad vere, lastekasvatamise, eemaldamise ja erapooletuse suhtes. Kohtu eesistuja nõudis, et valitsuse süüdistus tugineks usaldusväärsetele tõenditele — statistikale ja ametlikele dokumentidele —, mitte aga kahtlastele tsitaatidele Internetist ja kättemaksuhimuliste isikute kirjadele.

Blanketil, mida Kreekas noormeeste sõjaväeteenistusse värbamisel kasutati, oli usulise kuuluvuse märkimisel üheks valikuks ”kiliast ehk jehovist”. Pidades neid nimetusi halvustavaks, esitas Kreeka harubüroo Kaitseministeeriumisse kaebuse. 24. märtsil 2004 saatis kaitseminister vastuse, milles kinnitas, et nad pole kuidagi tahtnud Jehoova tunnistajaid solvata ning et minister on ”astunud juba samme ebaõige sõnastuse koheseks parandamiseks”. Parandatud blanketil seisab nüüd valikuna kirjas ”kristlik Jehoova tunnistaja”.

Peruus on Jehoova tunnistajaid loetud tunnustatud religioonide hulka juba aastaid. Novembris 1997 hakkas aga haridusministeerium lükkama tagasi taotlusi maksusoodustuste saamiseks kirjanduse pealt ning nõudma ette suuri rahasummasid kirjanduse tollist läbilaskmiseks. Asi anti kohtusse. 11. detsembril 2003 langetas kohus otsuse Jehoova tunnistajate kasuks. Kohtunik teatas, et ministeeriumi nõuded on ”kapriissed, absurdsed ja mõistmatud”. Ametnike käitumine oli tema sõnul ”diskrimineeriv ja solvav”. Kirjanduse sisseveoprobleemid lahenesid kiiresti.

 USA-ga assotsieerunud omavalitsuslikus riigis Puerto Ricos kehtib seadus, mis lubab ühiskondlikuks kasutuseks mõeldud alad ümbritseda väravate ja kaitseaedadega ning panna valvesse korravalvurid. Sellised tõkked piiravad meie kuulutustööd. Kohalik politsei on mõnest niisugusest paigast kuulutajad koguni minema saatnud. Katsed seda küsimust kohtu kaudu lahendada on siiani luhtunud. Nüüd aga esitati Puerto Rico föderaalsesse ringkonnakohtusse taotlus, mis palub kuulutada see seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see rikub usu- ja sõnavabadust. Kohtuotsus on veel lahtine.

28. oktoobril 2003 andis Bukaresti apellatsioonikohus välja otsuse nr 1756, mis kohustas Rumeenia valitsust lülitama Jehoova tunnistajad tunnustatud religioonide maksumääruste nimekirja. 6. veebruaril 2004 ilmus riigi ametliku infolehe 112. numbris nimekiri, kus olid loetletud ”ametlikult tunnustatud religioonid Rumeenias”. Jehoova tunnistajad olid nende hulgas.

21. märtsil 2004 mõistis Souli ringkonnakohus Lõuna-Koreas õigeks kolm venda, kellele oli varem esitatud kriminaalsüüdistus usulistel põhjustel sõjaväeteenistusest keeldumise pärast. See oli esimene kord, kui Lõuna-Korea kohus pidas süümelistel kaalutlustel keeldumist inimese kodanikuõiguseks. Sajad meie vennad selles riigis on praegu vangis ja nende ainus ”kuritegu” seisneb selles, et nad on tagunud ”oma mõõgad sahkadeks” (Jes. 2:4). Kahjuks on nii ülemkohus kui konstitutsioonikohus keeldunud rakendamast meie vendade kaitseks Lõuna-Korea põhiseadusega tagatud usuvabadust. Lõuna-Korea parlament esitas aga hiljuti avalduse, milles kõigile kõlblikele sõjaväeealistele kodanikele pakutakse võimalust astuda tsiviilteenistusse (Õpet. 21:1).

 USA Ülemkohtu lahend kohtuasjas Vahitorni Ühing Strattoni küla vastu aitab jätkuvalt Jehoova tunnistajatel ukselt uksele kuulutustööd teha. Näiteks Ameerika Ühendriikides ühes New Yorgi osariigi asulas nõudsid politseinikud ikka, et Jehoova tunnistajad taotleksid enne kuulutustööle asumist selleks luba. Kui aga politseiülemale olukorrast ja ülemkohtu otsusest teada anti, kirjutas ta: ”Mul on väga häbi oma alluvate käitumise pärast ja ma vabandan teie ees kõigi ebameeldivuste pärast, mida nad on põhjustanud.”

Illinoisi osariigis ühes kogukonnas tehti politseijaoskondadele ülesandeks teavitada kordnikke ja teisi politseinikke sellest, et USA Ülemkohtu otsuse tõttu ”pole Jehoova tunnistajatel vaja ukselt uksele kuulutamiseks luba taotleda”. ”Neil pole vaja meile teatada, millal nad oma tööd teevad,” jätkati juhendeis.

8. oktoobril 2003 langetas Iowa Ülemkohus vereülekandest keeldumise küsimuses otsuse Lester Campbelli kasuks. Vend Campbell esitas kohtule hagi kahju korvamiseks, mis talle oli põhjustatud tema enda vere operatsioonijärgse ülekandmisega, vaatamata sellele et ta oli nii kirjalikult kui suuliselt keeldunud sellest ravimeetodist. Esimese astme kohus langetas otsuse kirurgi ja haigla kasuks. Iowa Ülemkohus vaatas aga esimese astme kohtu otsuse uuesti üle ja otsustas, et Lester Campbell poleks vajanudki esimesel kohtuprotsessil meditsiinieksperti, kes oleks tõestanud, et talle vastu tahtmist tehtud vereülekande puhul polnud tegu standardraviga. Samuti otsustati, et talle tuleb maksta kahjutasu.

Keelustamine Moskvas ja selle tagajärjed

26. märtsil 2004 otsustas Golovinski ringkonnakohus Venemaal keelustada Moskva Jehoova tunnistajate tegevuse  ja likvideerida nende juriidilise ühingu. See otsus kaevati edasi. 16. juunil 2004 kinnitas Moskva linnakohus alama astme kohtu otsust ning tegevuskeeld ja likvideerimisotsus jõustusid. Vennad kaebasid otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning nad loodavad, et kuna tegevuskeeld põhjustab palju probleeme, võetakse kaebus inimõiguste kohtus enneaegselt arutlusele.

Õdede-vendade innukust keeld aga kahandanud pole. Tegelikult on see ajendanud mõningaid Jehoova teenistuses isegi suuremaid pingutusi tegema. Vendade tuline vaim tuletab meelde apostel Paulust. ”Mis minuga on juhtunud, on andnud evangeeliumile veel rohkem hoogu,” kirjutas ta Roomas vangis olles (Fil. 1:12).

Näiteks 2004. aasta märtsis saavutati Venemaal uus kuulutajate kõrgarv 136034 ja ka uus piibliuurimiste kõrgarv 136903. Esimest korda seitsme aasta jooksul ületas piibliuurimiste arv kuulutajate arvu! Märtsist kuni juunini sai harubüroo 1000 üldpioneeriavaldust ja aprillikuus saavutati üldpioneeride uueks kõrgarvuks 15489. Harubüroo teatab: ”Ka 16. juuni kohtuotsus üksnes elavdas õdede-vendade teenistust.” See ajendas tegutsema teisigi — näiteks mõningate tunnistajate uskmatuid abikaasasid — ja nad hakkasid käima kristlikel koosolekutel.

Üks USA üliõpilane oli Venemaal, kui juunikuine kohtuotsus teatavaks tehti. ”Et olukorrast paremat ülevaadet saada, võttis ta ette reisi Peterburi lähistel asuvasse Peetelisse,” kirjutatakse harubüroost. ”Ta oli hoonete puhtuse ja talle osaks saanud sooja vastuvõtu üle meeldivalt üllatunud.” Tudeng ei mõistnud, miks tahetakse Jehoova tunnistajaid keelustada. Ta palus endale kirjandust ja videoid, et viia need koju Californiasse ning näidata neid oma usuteaduskonna õppejõududele.

 Moskva konvendid mööduvad vahejuhtumiteta

11.—13. juunini, vahetult enne apellatsioonikohtu ebasoodsat otsust, peeti Moskvas kaks ”Käigem koos Jumalaga” piirkonnakonventi, millest üks toimus vene viipekeeles. Algselt pidid konvendid toimuma pärast kohtuprotsessi, kuid harubüroo komiteel õnnestus kohtuasja arutamine edasi lükata. Vennad teatasid, et konvendid läksid hästi ja linnavõimud tegid nendega koostööd. Sissepääse valvavatele miilitsatele olid ülemused koguni öelnud, et nad rahvast staadionile lastes ei suitsetaks ega vannuks.

Moskva metroos hakkas üks mees süüdistama ülekohtuselt mõningaid õdesid rahavarguses. Ta nõudis, et õed läheksid temaga koos miilitsajaoskonda. Seal hakkas ta lisaks nendele süüdistama veel kogu ”sekti”, kes organiseerib liiklusummikuid selleks, et inimesi paljaks varastada. Pärast tema ärakuulamist pöördus miilits õdede poole ja küsis: ”Kes te olete?”

Viidates oma rinnasiltidele, vastasid õed: ”Oleme Jehoova tunnistajad ja läheme konvendile.”

Miilits vaatas süüdistajale otsa ning ütles: ”Jehoova tunnistajad ei varasta. Te peate nende ees vabandama, sest olete neid solvanud.” Ja õdedele ütles ta: ”Kiirustage nüüd konvendile.” ”Kuid teil,” vaatas ta mehe poole, ”tuleb siia jääda. Ma tahan teiega veel rääkida.”

Konvendi delegaatide kõrgarv staadionil oli 21291 inimest, kellest 497 ristiti. Kuningriigisaalis peetud viipekeelsel konvendil ulatus kohalviibijate arv 929-ni ja 19 ristiti.

Katsumustega toimetulek Haitil

2004. aastal puutus Haiti saarerahvas kokku poliitiliste rahutuste, vägivalla, igapäevatarvete nappuse ja kiiresti kasvavate  hindadega. Lisaks kõigile neile hädadele toimus maikuus üleujutus, milles hukkus rohkem kui 1500 inimest ja tuhanded jäid peavarjuta. Ükski Jehoova tunnistaja surma ei saanud, kuid paljud jäid ilma kogu oma varast, kaasa arvatud kodust.

Vendi julgustasid selged tõendid Jehoova abi ja juhatuse kohta ning ka juhtiva kogu ja ülemaailmse vennaskonna armastav hool. Armastust peegeldas näiteks materiaalne abi, mis katastroofiohvritele saadeti. Muidugi aitasid ka kohalikud vennad üksteisel toitu ja muud vajalikku hankida.

Haiti harubüroo hoidis end pidevalt kursis sündmuste arenguga, et kogudustele õigeaegseid juhtnööre anda. Näiteks kui pealinna Port-au-Prince’i haaras vägivallalaine, soovitas harubüroo komitee kogudusevanematel pidada pühapäevane, 29. veebruari koosolek päev varem. See soovitus oli väga ettenägelik, sest just tollel pühapäeval astus Haiti president tagasi ja põgenes välismaale. ”Pealinnas puhkes kõikjal tulevahetus ja tekkis kaos,” teatati uudistes. Harubüroost kirjutatakse: ”Kellelgi polnud aimu, et puhkevad sellised sündmused. Tol pühapäeval oleks koosolekule minek olnud täiesti võimatu. Me täname Jehoovat, kes kaitses meie vendi.”

Sel rahutul ajal püstitasid nii politseinikud, mässulised kui ka röövjõugud teetõkkeid ning valitsus kehtestas öise liikumiskeelu. Kuid juba enne liikumiskeelu kehtestamist olid kogudused muutnud oma koosolekuaegu, et kõigil oleks võimalik enne pimedat turvaliselt koju jõuda. Paljud kogudused teatasid koosolekulkäijate arvu kasvust!

Vennad tegid hoolega ka kuulutustööd ja see avaldas inimestele muljet. ”Näha Jehoova tunnistajaid kuulutamas  nagu tavaliselt, on väga rahustav,” ütlesid mõned. Muidugi olid kuulutajad ettevaatlikud ja vahetasid omavahel infot selle kohta, kus on piisavalt turvaline kuulutustööd teha.

Meie kui kristlaste maine on meile kaitseks

Haiti harubüroo kirjutab: ”Kuna oleme ühiskonnas tuntud ja meie erapooletus poliitikas on kõigile teada, pääsesid paljud vennad läbipeksmise ja röövimise eest.” Näiteks üht misjonäridest abielupaari peatasid relvastatud röövlid kolmel korral teetõkete juures. Misjonärid tegid kahte asja: esiteks ütlesid nad, et on Jehoova tunnistajad, ja teiseks palvetasid, nii mõttes kui ka kuuldavalt. Kõigil kolmel teetõkkel astus keegi nende kaitseks välja ja ütles, et Jehoova tunnistajad on head inimesed, kes hoiavad end poliitikast eemal. Misjonärid jõudsid turvaliselt koju.

Relvastatud mehed pidasid kinni ka mõningaid Peeteli pere liikmeid. Misjonäride sarnaselt andsid needki vennad teada, et nad on Jehoova tunnistajad ning palvetasid. Tulemused olid samad. Kord ütles üks teeröövel isegi: ”Minge rahuga! Ja palvetage meie eest!” Ühe peetellase pidasid teetõkkel kinni politseinikud, kes tahtsid kontrollida venna autot, ega seal ei ole relvi. ”Ainsad relvad, mis mul on, on Piibel ning ajakirjad ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”,” ütles vend. Politseinikud naeratasid ja viipasid käega, näitamaks, et vend võib edasi sõita. Edaspidi tundsid nad venna auto juba kaugelt ära ning lasid tal edasi sõita ilma kontrollimata.

Harubüroo teatas, et järgmistel kuudel olukord veidi rahunes, kuigi probleemid jätkusid ja pinge püsis. Seepärast tegutsesid vennad edasi ikka ettevaatlikult.

 Uuendused Ameerika Ühendriikide trükikojas

Juhtiva kogu eestvõttel alustati 2002. aastal viies maailmajaos — Aafrikas, Aasias, Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas — trükitööde ümberorganiseerimist. Selle tulemusel tõhustati harubüroo hoonete kasutust, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikide harubüroos, kus töökoormus on nüüdseks vähenenud.

2004. aastal koondati kõik Ameerika Ühendriikides tehtavad ühingu trüki-, köite- ja väljastustööd New Yorgi osariigis paiknevasse Wallkilli. Linnaplaneerimise osakonda esitati üldplaan ja ideekavand 6. augustil 2002. Avalik arutelu toimus 3. septembril, misjärel saadi projektile lõplik heakskiit. 5. oktoobril 2002 teatati Pennsylvania Vahitorni Piibli  ja Traktaatide Ühingu aastakoosolekul, et juhtiv kogu on kiitnud heaks plaani koondada trükitegevus Wallkilli. Telliti kaks uut MAN Roland Lithomani trükipressi ja lisahooned nende seadmete jaoks kavatseti valmis saada 2004. aasta veebruariks.

Kuidas sellise hiigelsuure ettevõtmisega kõigest 14 kuuga toime tulla? Vennad lootsid, et Jehoova juhib asjade käiku ja ajendab oma teenijaid projektis hea meelega kaasa lööma. Nende lootus polnud asjatu. Ehitustööd algasid 2003. aasta veebruaris ning trükikoja juurdeehitus lõpetati septembriks. Kolm olemasolevat trükipressi Wallkillis võeti osadeks ja paigaldati juurdeehitusse detsembrikuus. Kaks uut seadet saabusid 2004. aasta aprillis-mais ning hakkasid tööle juunis-juulis. Kõik viis trükipressi olid täies töökorras septembriks.

Köitmistsehh asus varem Brooklynis, Adams Streetil asuvas kolmes hoones, kokku üheteistkümnel korrusel. Nüüd asub kogu köitekoda Wallkillis ühe korruse peal ning võtab enda alla 58 protsenti vähem ruumi. Pehmekaaneliste raamatute köitmisega tehti algust 2004. aasta juulis. Sama kuu lõpu poole saadi esimene kõvakaaneline raamat uuelt köitmisliinilt, mille pikkus on ligi pool kilomeetrit ning mis koosneb omavahel 70 konveieriga ühendatud 33 masinast. Inimkäed puudutavad raamatuosi sellel liinil kõigest korra, liini alguses. 120 kõvakaanelist raamatut minutis tootva liini jaoks läheb vaja kõigest 25 operaatorit, mis tähendab personali 66-protsendilist kahanemist. Kogu köitekoda saadi töökorda 2004. aasta oktoobriks.

Alates 2004. aasta novembrist täidetakse Wallkilli uues väljastusosakonnas koguduste kirjandustellimusi uue, arvuti poolt juhitava süsteemi abil, mis võtab enda alla peaaegu poole vähem ruumi kui tema eelkäija Brooklynis. Arvuti  rehkendab tellimuse suuruse ja valib selle järgi sobiva pappkarbi. 800 meetri pikkune konveier veab iga tellimuse õigele platvormile, kus saadetised transpordiks valmis pannakse. Läbisõiduala kaudu on kohalikel kogudustel mugav oma kirjandustellimused kätte saada.

Tahame kogu südamest tänada neid paljusid vendi ja õdesid, kes sellel ehitusprojektil osalesid. Nende hulgas oli peetellasi, ajutisi vabatahtlikke, regionaalse ehituskomitee käe all töötavaid ehitusrühmi viiest osariigist ning vendi, kes oma erafirmade kaudu lahkelt masinaid ja ehitusmaterjale pakkusid. Muidugi soovime tänada ka kõiki ”rõõmsaid andjaid”, kes pakkusid rahalist abi (2. Kor. 9:7, 11).

Brooklyni Peetel võtab teise näo

Trüki-, köite- ja väljastustööde kolimine Wallkilli on muutnud ka Brooklyni Peeteli nägu. Üks ajalooline ja emotsionaalne hetk oli 29. aprillil 2004. Tol õhtul sulges üle 60 aasta trükikoja ülevaatajana töötanud Max Larson juuresviibijate rõõmuhüüete ja pisarate saatel Brooklyni viimase töötava trükipressi. Sellega lõppes sealne 84 aastat kestnud trükitegevus. Köitetsehh suleti paar nädalat hiljem.

Mõistes, et need muudatused kahandavad märgatavalt põrandapinna vajadust Brooklyni Peetelis, teatas juhtiv kogu 2003. aasta juunis kavatsusest müüa hoone aadressil Furman Street 360. Ostu-müügileping sõlmiti 18. juunil 2004. Pesula, bürooruumid ja töökojad, mis selle hoone ligi miljoni ruutmeetri suurusel pinnal asusid, viiakse üle vabanenud ruumidesse aadressil Adams Street 117.

Lisaks käivad suured renoveerimistööd Columbia Heights 107 asuvas hoones. Eluruumid peaksid valmima 2005. aasta teiseks pooleks ja kogu projekt 2006. aasta septembriks. Remonditud hoonesse majutatakse üle 300 Peeteli  pere liikme ning sinna tuleb ka söökla, kuningriigisaal, raamatukogu, vestibüül, bürooruumid, pesuköök ja siseõu.

Ülemaailmseks kasvuks valmis

Brasiilia, Inglismaa, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mehhiko harubürood on samuti saanud uued MAN Roland Lithomani trükipressid. Inglismaa harubüroo oli esimene, kes paigaldas uue masina, mis saabus 2003. aasta juulikuus, ning alustas sellega oktoobris trükitöid. Masin trükib 750000 ajakirja päevas (1,5 miljonit päevas, kui töötada kahes vahetuses), mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmine trükipress.

Uue masinaga saab trükkida ka Piibli trükipoognaid ja muidki väljaandeid. Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi harubüroo on juba trükkinud Uue Maailma Tõlke osi ühes Lõuna-Aafrika keeles, sotho keeles. Jaapani harubüroo teatab, et varem kulus neil terve päev, et väikeste raamatute trükkimiselt suurte raamatute trükkimisele ümber lülituda. Nüüd kulub selleks kõigest tund. Ja kui varem toodeti miljon traktaati kümne päevaga, siis nüüd tehakse seda viie tunniga. Esimese kolme kuu jooksul nägi Jaapanis trükivalgust 12 miljonit traktaati, 12 miljonit ajakirja ja brošüüri, 240000 raamatut ja 48000 Piiblit.

Teised uued seadmed lõikavad, loendavad, laovad virnadesse, märgistavad ja pakendavad kirjandust. Trükiplaatide valmistamine on muutunud palju tõhusamaks ja täpsemaks tänu CTP (computer to plate) tehnoloogiale, mis võimaldab väljastada trükiplaadid otse arvuti kaudu. See meetod kaotab vajaduse trükifilmide järele, sest tootmisprotsessist jääb üks etapp välja. Inglismaa harubüroo teatab, et need uuendused pole tootmist mitte üksnes kiirendanud, vaid ka kahandanud vajaliku personali arvu.

 Saksamaale väljaõpet saama

Kuue harubüroo meeskonnad käisid Saksamaal MAN Rolandi firmas trükitööks koolitust saamas. Kogemuste põhjal, mis instruktoritel on olnud trükitöölistega, kes pole Jehoova tunnistajad, eeldasid nad, et vennad tulevad koolitusele lõõgastuma. Kuid vendade kohusetundlik suhtumine oli neile üllatuseks ning avaldas sügavat muljet. Tunnistajad soovisid alustada varakult ja töötada kaua, et kursustest maksimaalselt kasu saada.

Mõningatel õpilastel oli keelega veidi raskusi, sest nii loengud kui ka käsiraamatud olid inglise keeles. Näiteks Jaapani delegatsioon nägi Saksamaale minekuks ettevalmistusi tehes kõvasti vaeva, et oma inglise keele oskust lihvida. Paljud käisid ajutiselt koguni ingliskeelses koguduses.

Peetellased annavad head tunnistust

Hiljem, kui trükipressid harubüroodesse jõudsid, tulid MAN Rolandi mehaanikud neid paigaldama ja Peeteli personal assisteeris neid. Kõigis kuues harubüroos avaldas mittetunnistajatest mehaanikutele head muljet Peeteli rõõmus ja positiivne õhkkond. Londonisse masinat paigaldama tulnud mees ütles vendadele: ”Kui ma eile õhtul koju läksin, nägin õues naabrimeest. Ma pole temaga kunagi eriti hästi läbi saanud, aga eile õhtul me rääkisime umbes 20 minutit ja ma avastasin, et ta on tegelikult täitsa lahe inimene.” Sama mehaanik ütles veel, et ka tema naine täheldas muudatusi ta suhtumises ja käitumises. ”Sa oled sõbralik, naeratad ja tervitad inimesi,” ütles naine.

”Ma olen töötanud kuus nädalat koos Jehoova tunnistajatega,” kostis selle peale mees. ”Viimase kahe nädala jooksul pole ma kordagi vandunud. Ja ma loodan, et ma ei tee seda enam kunagi.”

 Kui paigaldustöödega Londoni harubüroos ühele poole saadi, tuli harubüroosse MAN Rolandi juhtkonna liige, kes tänas vendi selle eest, et töömeeste eest nii hästi hoolitseti. Ta ütles, et paigaldustöö tehti laitmatult.

Mõned harubürood olid uute seadmete monteerijate jaoks ette valmistanud ajutise söögisaali. Süüa lõunat paigas, kus teenindajaiks on elegantsed kelnerid, oli nii mõnelegi töömehele uus kogemus. Üks mehaanik Jaapanist polnud kunagi näinud nii puhast ja korras trükikoda kui harubüroo oma. ”See on maailma parim paik, kus töötada,” sõnas ta. Ta imetles ka vendade ausust. Kusagil mujal ei saanud ta jätta oma tööriistu järelevalveta, kartmata nende varastamist. Soovist Jehoova tunnistajate kohta rohkem teada saada võttis ta vastu mitu väljaannet ning tegi harubüroos ekskursiooni.

 Mehhiko vennad kutsusid MAN Rolandi mehaanikud mälestusõhtule. Neli neist oligi nõus tulema. Neil polnud aga kaasas sobivaid riideid. Kuna mehed tahtsid endale ülikondi osta, läks üks peetellane koos nendega sisseoste tegema. Mälestusõhtuks said mehed endale Piiblid ja vennad aitasid neil piiblisalme üles leida. Pärast koosolekut tegid mehaanikud pilti ja naeratasid nii palju, et mitmed koguduseliikmed pidasid neid Saksamaalt tulnud peetellasteks.

Kõigis harubüroodes anti ka kohalikele ehitusfirmadele ja varustajatele head tunnistust. Üks ehitustööline Ameerika Ühendriikidest kirjutas: ”Mind hämmastab teie organisatsiooni ja eriti inimeste tase. Ma pole kunagi varem ühelgi projektil end nii hästi tundnud. Teie organisatsiooni olemasolu veenab mind selles, et inimkonna tulevik polegi nii lootusetu. Kui entusiasmi ja hoolivust saaks ära pakkida ja müüa, oleks teie inimestel kindlasti toode, mida kõik ostaksid.”

Meest, kes tarnis Mehhikos uue trükipressi jaoks kaableid, hämmastas harubüroos valitsev rahulik atmosfäär. Ta esitas palju küsimusi ning nüüd uurib tema ja ta pere Piiblit, ja nad edenevad hästi. Kohalike ehitajate töödejuhatajal oli ebatavaline palve. ”Tavaliselt annavad inimesed meile jootraha, kui nad meie tööga rahule jäävad,” ütles ta. ”Kas teie võiksite selle asemel anda meile igaühele Piibli? Selle põhjal, mis ma siin näinud oled, tundub mulle, et Piibli tarkusel on palju suurem väärtus kui rahal.”

India harubüroo pühitsemine

”7. detsembril 2003 jõudis lõpuks kätte kauaoodatud päev,” kirjutas India harubüroo. ”Saabus aeg pühitseda vastvalminud harubüroo Bangalore’is Lõuna-Indias.”

17 hektari suurusele maa-alale rajatud 30000 ruutmeetrise  pinnaga kompleks on justkui omaette linnake. See on esimene suur harubüroo maailmas, mille ehitas äriettevõte. Seal on joogivee puhastusjaam, reovee puhastus- ja ümbertöötlusjaam ning oma elektrigeneraator. Hoonekompleksis on 122 ametiruumi, millest 80 on tõlkijate jaoks, kena kuningriigisaal ja suur trükikoda. Eluhooneid on kolm. Neis on mugavad toad, pesula, söögisaal ja moodne köök. Kogu projekt, mis tehti suures osas kohalikust materjalist, valmis kahe aastaga.

Kuningriigi kuulutustöö sai Indias alguse 1905. aastal. Praegu tõlgitakse ja trükitakse kirjandust 26 keeles, mida Indias kõneldakse. Pühitsemisel jutustasid aastakümneid seal teeninud misjonärid oma julgustavaid kogemusi. Pühitsemiskõne pidas Stephen Lett juhtivast kogust. 2933 kohalviibija hulgas oli 150 külalist 25 välisriigist.

Filipiinide harubüroo pühitsemine

”Tahaks, et meie ehitised oleks sama ilusad kui Vahitorni omad!” Nõnda ütlesid mõned Manila mittetunnistajatest ehitajad, nähes Filipiinide harubüroo kauneid hooneid.  Kui ehitusnormidest dokumentaalfilmi tegev filmigrupp linnaarhitekti juures käis, ütles viimane neile: ”Kui tahate näha paika, kus ehitusreegleid peensusteni järgitakse, minge Vahitorni ühingusse.”

Vennad ehitasid uue kümnekorruselise eluhoone ja mõned abihooned ning renoveerisid olemasoleva kümnekorruselise eluhoone, mis valmis 1991. aastal. Milleks oli sellist laiendust vaja? Ajavahemikul 1991—2003 kasvas kuulutajate arv riigis 34000 võrra ning saavutati uus kõrgarv — veidi üle 144000 kuulutaja!

Pühitsemine toimus 1. novembril 2003. Sel päikeselisel pühapäeval oli 2540-liikmelise kuulajaskonna hulgas Peeteli pere, endised misjonärid ja teised külalised 13 välisriigist ning üle 2000 venna ja õe Filipiinidelt. Stephen Lett rääkis teemal ”Pea kalliks Jehoova endisi ja praegusi pühakodasid”. Järgmisel päeval oli Metro Manila kokkutulekusaalis eriprogrammi kuulamas suur hulk pioneere ja kogudusevanemaid abikaasadega, kelle koguarv oli 8151.

Terves maailmas töötab sellistes harubüroodes ühtekokku 20092 jumalateenijat. Nad kõik on Jehoova tunnistajate täisajaliste eriteenijate ülemaailmse ühenduse liikmed.

 [Kast lk 21, 22]

Inimrööv päise päeva ajal

Reedese päeva pärastlõunal, 19. märtsil 2004 jalutas Haiti saarel elav Jehoova tunnistaja Carl mööda pealinna liiklusrohket tänavat. Ühtäkki tõukasid musta riietatud relvastatud mehed ta pikapisse, tõmbasid talle koti pähe ja kihutasid kummide vilinal minema. Carl jutustab:

”Kui ma autost välja sain, viidi mind ruumi, kus oli veel teisigi kinnivõetuid. Need olid ilmselt üliõpilased, keda süüdistati poliitilistel demonstratsioonidel osalemises. Röövlid muutusid üha agressiivsemaks, tulistasid relvadest ja tapsid ühe kinnivõetu. Tundsin, kuidas ta kukkus peaga vastu minu jalgu. Seejärel hakkasid nad mind küsitlema ja ähvardama. Raevunult äigasid nad mulle ja tõukasid mind surnud mehe otsa.

”Vasta küsimustele!” nõudis peamees.

”Ma ei tea poliitikast midagi,” ütlesin.

”Siis ma löön su kohe maha!” karjus ta.

”Luba mul enne seda palvetada Jehoova Jumala poole,” palusin ma. ”Tahaksin paluda, et ta hoolitseks mu vanemate ja õdede-vendade eest, sest ma ei näe neid enam.”

”Olgu, aga tee kiiresti! Mul pole palju aega,” nähvas peamees.

Sel ajal, kui ma valju häälega palvetasin, lahkus mees ruumist. Kui ta tagasi tuli, mõtlesin endamisi: ”Carl, nüüd on kõik. Nüüd sa sured.” Kuid olukord võttis üllatava pöörde.

Mees küsis, kas ma olen Carl see ja see.

”Olen,” vastasin ma, ise imestades, kust ta mu nime teab.

Mees seletas, et olin teda varem mitu korda auto peale võtnud, ja nüüd, kus ta oli mu ära tundnud, ei suutnud ta mulle enam midagi halba teha. Ilmselt tundis ta mu ära selle järgi, mida ma palves olin öelnud, sest kott oli mul ikka veel üle pea. Mees läks uuesti välja ning seletas midagi tuliselt oma kaaslastele. Lõpuks viis keegi mind autosse ja me sõitsime mõnda aega. Seejärel tõugati mind autost välja tee peale. See oli kohutav katsumus, mis kasvatas kõvasti mu usku Jehoovasse ja palve väesse.”

 [Teabegraafika/pildid lk 12, 13]

SÜNDMUSI TEENISTUSAASTAST 2004

1. september 2003

September Teenistusaastal 2004 toimus 88 harubüroos reisivate ülevaatajate koolitus.

Oktoober Inglismaa harubüroo võtab kasutusele MAN Roland Lithomani trükipressi.

28. oktoober Rumeenia kohus otsustab lülitada Jehoova tunnistajad tunnustatud religioonide maksumääruste nimekirja.

1. november Pühitsetakse Filipiinide harubüroo.

28. november Gruusia justiitsministeerium registreerib Jehoova tunnistajate kohaliku harubüroo.

7. detsember Pühitsetakse India harubüroo.

1. jaanuar 2004

 26. märts Golovinski kohus keelustab Jehoova tunnistajad Moskvas. Kohtuotsus kaevatakse edasi.

Aprill Venemaal saavutatakse üldpioneeride kõigi aegade kõrgarv — 15489.

29. aprill Brooklyni trükikoda lõpetab 84 aastat kestnud trükitegevuse. Uus trükikoda asub Wallkillis.

1. mai 2004

Mai Poliitiliste rahutuste ajal tabab Haitit katastroofiline üleujutus. Ei huku ühtki Jehoova tunnistajat.

16. juuni Moskva linnakohus kinnitab 26. märtsi otsust. Keeld ja likvideerimisotsus saab seadusliku jõu. Kohtuotsus kaevatakse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

31. august 2004

[Pilt lk 11]

Kristlike Kreeka Kirjade Uue Maailma Tõlge antakse välja gruusia keeles

[Pildid lk 27]

Vennad töötamas uue trükipressiga USA-s New Yorgi osariigis Wallkillis

[Pilt lk 29]

Hiljuti pühitsetud India harubüroo Bangalore’is

[Pilt lk 30]

Laiendatud harubüroo Filipiinidel