Jehoova tunnistajate tegevus nüüdisajal

Samoa

Polüneesia hälliks kutsutud paiga Jehoova tunnistajate ajaloos tuleb juttu Jumalale andumusest, vaprusest ja ustavusest. Võid saada teada, mida tähendab kuulutada troopikasaartel, kus inimesed on Piibliga hästi kursis ja nii religioossed, et neil on Jumalaga või Jumalast rääkimiseks koguni eraldi sõnavara. Saad kohtuda tunnistajatega, kes on ületanud näiliselt ületamatuid tervisehädasid, selleks et Jehoova teenimist jätkata. Võid lugeda perekonnast, kes käis jalgsi 22 kilomeetrit koosolekutele, mis toimusid teisel pool mäeahelikku. Samuti saad teada, miks mõned külalapsed hüüdsid: ”Harmagedoon tuleb!”

Endise Jugoslaavia maad

Regioonis, kus etnilised ja usulised erimeelsused on sigitanud verevalamist ja vihavaenu, kerkib eredalt esile tähelepanuväärne lugu usust ja vaprusest. Jutustades rühmast tunnistajatest, kes jäid nüüdisaja pikimal piiramisperioodil linna lõksu, tõdeb üks vend: ”Kuigi olime pärit nii Horvaatiast, Serbiast kui Bosniast — samast kolmest rahvusrühmast, kes olid väljas üksteist tapmas —, ühendas meid puhas jumalakummardamine.” Küllap tugevneb seda lugu lugedes su usk, kui saad teada, kuidas vennad jäid laitmatuks nii rahu- kui sõjaajal.