Eelmise teenistusaasta kõrgpunktid

KÜLL on põnev näha, mida kõike Jehoova oma üleilmse rahva kaudu korda saadab. Selles aastaraamatus räägitakse saavutustest viipekeelsel põllul ning selgitatakse, mil moel teeb uurimistööd kirjutusosakond. Tehakse juttu rahvusvahelistest konventidest ning tutvustatakse huvitavaid üksikasju uuest lauluraamatust. Saame viia end kurssi arengutega õigusvallas mitmel pool maailmas, uudistega Haitilt ning hiljutiste harubüroopühitsustega. Loodame, et see lugemisosa kujuneb nauditavaks ja annab uut jaksu.

 JUMAL TAHAB, ET KURDID TEDA TUNDMA ÕPIKSID

Vaadelgem, mis on toimumas viipekeelsel põllul. Salvatore USA-st on kurt, kelle naine on Jehoova tunnistaja. Puutunud juba aastaid Piibli tõega kokku, ei edenenud ta siiski vaimselt sugugi. Naine soovitas tal lugeda terve aasta jooksul iga päev Piiblit. Kuid näinud edutult vaeva loetust arusaamisega, andis ta alla. ”Mina ei õpi iial Jehoovat armastama,” nentis ta kurvalt.

Ent Salvatore elu võttis uue suuna, kui ta sai teada, et osa Pühakirja ”Uue maailma tõlkest” on salvestatud ameerika viipekeeles DVD-le. Olles süvenenud viipekeelsesse Jumala Sõnasse, teatas ta rõõmuga: ”Nüüd olen veendunud, et Jumal tahab, et ma teda tundma õpiksin.” Salvatore tutvus Piibliga lähemalt ning praegu teenib ta ristitud tunnistajana õnnelikult Jehoovat.

Nagu Salvatore, on ka teised kurdid kõikjal maailmas võinud kogeda Jehoova südamlikku armastust ja hella hoolt DVD-le salvestatud viipekeelsete Piiblite ja teiste väljaannete näol ning ka võimaluse näol materjali internetist alla laadida. Väljaandeid on juba saadaval 46 viipekeeles, veel 13 on lisandumas. ”Vahitorni” võib tellida üheksas sellises keeles, lisaks on antud välja ”Uue maailma tõlke” osasid ameerika, brasiilia, itaalia, kolumbia, mehhiko ja vene viipekeeles.

On alati väga südantliigutav näha, kuidas viipekeelsed väljaanded vasthuvitatutele hinge lähevad. ”Esimest korda hakkasin uurima aastal 1981 jaapanikeelsete trükiste abil,” jutustab Jaapanis elav  kurt naine Natsue. ”Jätsin asja katki, sest ei suutnud kõigest aru saada ning mu pere oli uurimisele vastu.

2007. aasta aprillis, 26 aastat pärast minu esmakordset piibliuurimist, näitas üks kuulutaja mulle DVD-d jaapani viipekeelse väljaandega ”Sa võid olla Jumala sõber!”. Asusin kohe taas uurima ning võisin kogeda, kuidas mu vaimsed vajadused saavad rahuldatud. Mind ristiti 2008. aasta novembris.”

Praegu on kogu maailmas üle 16000 kurdi kuulutaja. Võttes appi käed ja miimika, kiidavad nad Jehoovat viipekeeles. Tänu sellele, et neile on toeks paljudesse viipekeeltesse tõlgitud 30 raamatut, brošüüri, videot ja piiblinäidendit, on nad võinud veenduda, kuidas Jehoova neid armastab ja nende ustavat teenistust hindab.

54 harubürood, kus tõlgitakse väljaandeid viipekeelde, saavad hulgaliselt tänukirju vendadelt ja õdedelt ning huvilistelt sel põllul. Kirjadest võib näha, kui õnnelikud on kurdid, jõudes sügavamate vaimsete tõdedeni oma viipekeeles. Näiteks Jaapanis elav Emi, kelle vanemad on kurdid, kirjutab:

”Minu vanemad ristiti hulk aastaid enne mind, kuid neil oli raske saada aru jaapanikeelsetest väljaannetest. Neil puhkudel küsisid nad minult selgitust. Nüüd saavad nad vahetada tõe üle mõtteid  kindla veendumusega. Mu ema on öelnud: ”Üksikasju Piiblist hakkasin mõistma alles siis, kui sain viipekeelseid väljaandeid.” Tänu sellele on nad Jehoovaga lähedasemaks saanud ning meie peresuhted on paremad kui kunagi varem.”

KÕIK UURITAKSE TÄPSELT JÄRELE

Jeesus ütles, et ustav ori on arukas ja annab majateenijatele ”toitu õigel ajal”. Seega osutas Kristus, et usuperet selle vaimse ”toiduga” varustajad peavad olema hoolikad, ettenägelikud ja taiplikud (Matt. 24:45—47).

Meie ajal kasutavad Kristuse võitud vennad New Yorgis Brooklynis tegutsevat kirjutusosakonda, et jagada vaimseid teadmisi ajakirjade, brošüüride, raamatute ning muu trükitud ja elektroonilise materjali näol. Nagu füüsiline toit, peab ka see vaimne toit olema hästi valmistatud. Samuti pühast vaimust juhitud piiblikirjutajad pidid olema veendunud, et nende talletatav informatsioon on põhjalikult läbi uuritud ja täpne. Näiteks Luukas oli vestelnud paljude pealtnägijatega ning oli ”kõik algusest peale täpselt järele uurinud” (Luuka 1:1—4).

Kirjutuskomiteegi tegutseb põhimõtte järgi kõik algusest peale täpselt järele uurida. Ent kust leida usaldusväärset teavet? Ehkki internet on mugav ja kiire hiigelkoguses info allikas, ei toetu meie uurijad blogidele või puudulikult dokumenteeritud veebikannetele, mida on teinud tundmatud ja kvalifitseerimata isikud. Näiteks hoiatab võrguentsüklopeedia vikipeedia, et mõningad artiklid tema saidil ”sisaldavad küllaltki palju väärinfot, mitteentsüklopeedilist teavet või tahtlikke tõemoonutusi”, ning lisab,  et ”kasutajad ei tohi seda unustada”. Seega toetub kirjutuskomitee normatiivsetele teatmeteostele, tunnustatud ekspertide artiklitele ja lugupeetud kirjastajate välja antud raamatutele.

Kirjutuskomiteel endal on laiahaardeline raamatukogu tuhandete raamatutega. Lisaks kasutavad meie uurijad lähedalasuvaid avalikke ja akadeemilisi raamatukogusid. Erialast materjali saavad nad hankida ka mujalt, kasutades ära raamatukogudevahelisi laenutusi. Ühes suures ülikooli raamatukogus, mida meie uurijad kasutavad, on umbes 5 miljonit raamatut, 58000 perioodikaväljaannet, 5,4 miljonit mikrosalvestist ja tuhandeid elektroonilisi andmebaase. Samuti on kirjutuskomiteel hiigelsuur arhiiv väljalõigetest, kogemustest ja ajaloolisest teabest, mida kohalikest allikatest ja kogu maailma harubüroodest saadava materjali alusel pidevalt täiendatakse.

Teadagi ei saa unustada kirjakoha Koguja 12:12 meeldetuletust: ”Suurel raamatute tegemisel pole lõppu.” Ka lugupeetud allikates võib olla ekslikku teavet. Kuidas me siis saame veenduda andmete kvaliteedis, õigsuses ja usaldusväärsuses?

Võtkem näiteks brošüüri ”Kas elu on loodud?” lausungi ämblikuniidi kui ühe tugevama materjali kohta, mida maakeral võib leida: ”Jalgpalliväljaku mõõtmetesse suurendatuna võib võrk, mis on kootud sentimeetrise läbimõõduga ämblikuniidist, punutuna neljasentimeetrise läbimõõduga köieks, peatada lendava hiigelreaktiivlennuki!” Ehkki selle lausungi allikaks on mainekas teadusajakiri, pole tegemist algallikaga, mistõttu asi nõudis selgitust. Seepärast oli tarvis võtta ühendust teadlasega, kes oli sel teemal mõtet avaldanud, ning selgitada välja,  kuidas tema sellisele seisukohale jõudis. Samuti tuli meie uurijatel leida valem ja vajalik teave, et ise arvutada välja, millise löögi annaks hiigelreaktiivlennuk jalgpalliväljaku mõõtmetes ämblikuvõrgule. Pikad tunnid uurimist ja ülitäpseid arvutusi kinnitasid lõpuks selle rabava infokillu paikapidavust.

Ent vahetevahel võib isegi näiliselt mainekas allikas jätta detailide õigsuse korralikult välja selgitamata. Näiteks tsiteeritakse Gandhit, kes olevat oma eraklas lausunud lord Irwinile: ”Kui sinu ja minu riik jõuaksid kokkuleppele, lähtudes õpetustest, mida Kristus jagas mäejutluses, siis ei lahendaks me mitte ainult meie riikide, vaid ka terve maailma probleemid.” Ent seda lausungit põhjalikult uurides selgus, et puuduvad tõendid selle kohta, kas lord  Irwin üldse külastas Gandhit tema eraklas, mistõttu küsimus, kus ja millal Gandhi seda lausus — kui üldse lausus —, jäigi vastuseta. Seepärast meie väljaanded seda tsitaati enam ei kasuta.

Ehk oleme lugenud juhtumist Isaac Newtoni ning päikesesüsteemi mudeliga. Teda külastanud ateist olevat küsinud: ”Kes selle tegi?” Kui Newton vastas: ”Eikeegi”, sähvas ateist: ”Arvad vist, et ma loll olen!” Seepeale olevat Newton sõnanud ateistile, et tema armetu jäljend kaugelt hiilgavamast päikesesüsteemist tõendab, et peab olema kavandaja või valmistaja. Nii haarav kui see lugu ka ei ole, pole ei ajalooallikatel ega Newtoni-uurijatel ja -biograafidel tuua tõendeid, et see vestlus tõepoolest aset leidis. Huvitav on see, et varaseimad viited sellele juhtumile on pärit 19. sajandi algusest, kuid neis ei tarvitata mitte Newtoni, vaid saksa õpetlase Athanasius Kircheri nime. Seepärast kirjutusosakond seda lugu meie väljaannetes enam ei kasuta.

Mõnikord nõuavad isegi kõrvalised andmed täpsustamiseks lisauuringuid. Näiteks võib keegi vend väita, et ta on sündinud aastal 1915 Tšehhoslovakkias. Kuid Tšehhoslovakkia moodustati alles aastal 1918. Kus ta siis sündis? Küsimuse lahendamiseks võib olla tarvis uurida vanu kaarte või ajaloodokumente.

Keegi vend võib mainida oma eluloos, et ta ristiti mingil konkreetsel kuupäeval San Franciscos. Kuid asja hoolikalt uurides võib selguda, et antud kuupäeval ei toimunud selles linnas ühtki konventi ega kokkutulekut. Mil moel sellist vastukäivust lahendada? Mõnikord on mälestused hapravõitu. Ehkki vend eeldatavasti ei aja segamini ristimise paika, ei  pruugi tal täpselt meeles olla sündmuse kuupäev. Tavaliselt saab detaile täpsustada topeltkontrolli teel eri infoallikatest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjutusosakonna kindel eesmärk on kasutada vaid materjali, mis on täpne ja tõene ka näiliselt tähtsusetutes detailides. Tulemuseks on see, et ”ustav ja arukas ori” saab järjekindlalt jagada vaimset rooga, mis toob au ”tõe Jumalale” Jehoovale (Laul 31:6).

AIDATAKSE VALVEL PÜSIDA

Miljonid Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas võtsid soojalt vastu praktilise ja ajakohase programmi, mida esitati 2009. aastal paljudel piirkonnakonventidel teema all ”Püsige valvel!”. Enam kui 200000 delegaati 136 maalt said kutse mõnele 37 rahvusvahelisest konvendist. Selliseid konvente peeti Ameerika Ühendriikides, Austrias, Birmas, Ghanas, Elevandiluurannikul, Itaalias, Kenyas, Koreas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mehhikos, Peruus, Poolas, Prantsusmaal, Saksamaal, Trinidadis ja Tobagos ning Tšiilis. Kokku oli rahvusvahelistest  konventidest osavõtjate kõrgarv 1495045, ristiti 15730 inimest.

Mis on rahvusvaheliste konventide eesmärk? Juhtiv kogu kavandab neid kokkutulekuid iga mõne aasta järel selleks kõige sobivamatesse linnadesse — mõnikord maadesse, kus Jehoova tunnistajad olid varem keelustatud. Selliste konventide eesmärk on vendi tugevdada ja anda hea sõnumi kuulutamiseks nendes maades uut hoogu.

Samuti avaneb vendadele tänu neile konventidele harukordne võimalus otseselt kogeda meie rahvusvahelise vennaskonna vahel valitsevat ühtsuse  sidet (Kol. 3:14). Küll on rõõm näha neil konventidel armastust, rahu ja üksmeelt, mis ületab kõik rahvus-, kultuuri- ja keelebarjäärid! Erisuguste etniliste rühmituste vahelist ehtsat armastust võib tajuda, nähes neid sundimatult programmi vaheaegadel üheskoos einestamas, lihtsaid kinke jagamas ja kontaktandmeid vahetamas ning usinalt pilte klõpsutamas ja üksteist vennalikult ning armsalt kallistamas. Paljud delegaadid ja kohalikud tunnistajad kannavad rahvarõivaid.

Rahvusvaheliste konventide programmi erijooni on ”Teateid teistest maadest”, mis on kavas kõigil neljal päeval. Üks Itaalia reisiv ülevaataja täheldas, et tänu neile teadetele võisid kõik kohalviibijad ”tunda end osana ehtsast rahvusvahelisest vennaskonnast, kel on üks ja sama siht: teha kuningriigi kuulutustööd”. Südantsoojendav oli kuulda kodumaad külastavate misjonäride ja teiste täisajaliste teenijate tegudele õhutavaid kogemusi oma välismaa tööpõllult. Nende tore eeskuju ergutab ikka ja alati nii noori kui vanu.

Milline rõõm oli näha rahvusvahelistel konventidel juhtiva kogu liikmeid jagamas ajakohast vaimset õpetust ja armastavat julgustust! Juhtiva kogu liikmete kõned, samuti ”Teateid teistest maadest” tõlgiti samaaegselt kõigile keelerühmadele, kes olid programmi kuulamas. Näiteks Hawaiil Honolulus peetud teisel rahvusvahelisel konvendil esitas Stephen Lett juhtivast  kogust neli kõnet inglise keeles, mis tõlgiti üheaegselt iloko, jaapani, mandariini, maršalli, samoa ja tšuugi keelde.

Rahvusvahelisi konvente kavandades peab juhtiv kogu silmas saadaolevate konvendipaikade suurust, kohalike ja mujalt saabuvate tunnistajate arvu ning delegaatidele vajalike majutuspaikade hulka. Seejärel hangivad vastutavad vennad igas konvendilinnas kohalikelt võimudelt loa ning sõlmivad lepingud konvendipaikade haldajatega.

Kuna nende konventide puhul kasutatakse tavapäraselt suuri staadioneid, nõuab tohutult planeerimist ja tööd, et kokkutulekukohad oleksid Jehoova kummardamiseks väärikad paigad. Näiteks, kuna Peruus toimus konvendi eel jalgpallivõistlus, ei saanud vennad asuda staadionit puhastama ja korrastama enne konvendieelset õhtut. Ehkki appi oli palutud 3000 vabatahtlikku, saabus õhtul kell 6 üle 7000 venna ja õe, kes rassisid väsimatult kogu öö, et töö saaks tehtud.

Rahvusvahelise konvendi lõppedes USA-s Californias Long Beachis märkisid kolm staadionil töötavat remondimeest: ”Oleme saanud siin näha paljusid usundeid, aga selleks, mida teie siin teete, pole keegi olnud võimeline. See on lihtsalt imetlusväärne!” Üks meestest märkis, et alati, kui Jehoova tunnistajad ta uksele koputasid, lausus ta endamisi: ”Koputage aga! Mina ust lahti ei tee”, ent kui vennad peaksid nüüd ta uksele koputama, teeb ta selle lahti ja kuulab. Üks mees lausus koguni: ”Seni pole ma ühtegi usundisse kuulunud, aga see on usk, kus ma tahaksin olla.”

Millist kõlavat tunnistust küll anti Jehoova ülistuseks  kõikides konvendilinnades! Ja kui tänulikud me oleme Jehoovale nende uskukinnitavate konventide eest, et suudaksime edaspidigi valvel püsida! (Matt. 24:42.)

LAULAME JEHOOVALE KIITUST

Meie jumalateenistuse oluline osa on laulda Jehoovale kiituslaule. Seepärast olid jumalateenijad 2009. aasta konventidel ülirõõmsad, kuuldes uuest lauluraamatust ”Laulge Jehoovale”. Miks siis oli tarvis uut laulikut?

Oleme aeg-ajalt lauluraamatuid uuesti läbi vaadanud, nii et need oleksid kooskõlas suurenenud vaimse valgusega (Õpet. 4:18). Seoses uue lauluraamatu ettevalmistamisega avaneb võimalus teha laulusõnades vajalikke muudatusi. Sõnavalikul on peetud silmas seda, et lauldes oleks laulu mõttest kergem aru saada ning teksti meelde jätta. Et meeldejätmine veelgi hõlpsam oleks, on paljusid laule lühendatud. Seal, kus kohane, on lisatud refrääne, et kordamisega rõhutada põhilisi mõtteid. Lisaks on püütud seada igale sõnasilbile oma noot, selle asemel et ühele noodile langeks mitu silpi.

Analüüsides hoolikalt eelmist lauluraamatut ”Laulge Jehoovale kiituslaule”, selgus, et nii mõnedki meloodiad vajasid kohendamist, et neid oleks kergem laulda. Seepärast on mõningad laulud kantud madalamasse helistikku, et kõrgemaid noote oleks hõlpsam  laulda. Pealegi ei lauldud mitte kõiki laule täpselt lauliku järgi. Niisiis muudeti mõningatel juhtudel ka meloodiat, nõnda et see ühtiks loomulikumal moel sellega, kuidas eri maade vennad laulu tegelikult laulavad.

Hoolsat tähelepanu pöörati ka detailidele, näiteks sellele, kuidas noodiraamat trükikirjas välja näeb. Juhul kui pikemad laulud on jaotatud kahele leheküljele, mahutamaks tõlkekeelte pikemat teksti, on need paigutatud nii, et laulu ajal poleks vaja lehte pöörata. Ükski laul pole pikem kui kolm salmi.

Kuidas see hiigelsuur uue lauliku koostamise ülesanne lahendati? 2007. aasta augustis kutsus juhtiv kogu appi kogenud heliloojatest ja laulutekstide kirjutajatest koosneva töörühma. Kõiki eelmise lauluraamatu laule analüüsiti üksikasjalikult, selgitamaks välja õpetusliku sisu, sõnarõhkude ja meloodiaga seonduvaid probleeme. Oli selge, et kuigi mõningad vanemad meloodiad olid head, oli laulusõnu tarvis uuendada. Laulud, mille sõnu oli vaja vaid veidi muuta, vajasid ka vastavaid viisimuutusi. Seejärel kinnitas juhtiva kogu õppekomitee loetelu teemadest, mida tuleks käsitleda kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel, konventidel ja pühitsustel esitatavates lauludes.

Samuti analüüsisid heliloojad muusikalaadi, mis meie vendadel seni koosolekutel kasutusel oli olnud. Loomaks auväärseid, ent siiski haaravaid laule, hoidusid nad muusikast, mis kõlaks ristiusu kirikute lauludena. Samas ei soovinud nad, et kiituslauludes Jehoovale kajastuks muusikalaad, mis on saanud populaarseks paljudes karismaatilistes kirikutes.

 Kogu projekti käigus jälgis juhtiv kogu hoolega iga laulu muusikat ja sõnu. Uutest lauludest, millega juhtiv kogu polnud tuttav, tegid lauljad salvestise, mida juhtiv kogu sai kuulata ja analüüsida. Kohe, kui need laulud olid heaks kiidetud, saadeti sõnad tõlkebüroodele tõlkimiseks, et laulikud saaks anda välja samal ajal ingliskeelse laulikuga.

Lisaks andis juhtiv kogu aastal 2007 laulukoorile korralduse teha salvestised, mille abil kogudused saaksid laule õppida. Aastaid oli 14 maa vabatahtlikest koosnev orkester kogunenud keskmiselt kaks korda aastas New Yorki Pattersoni, et salvestada Jehoova tunnistajate koolitusprogrammide tarbeks muusikat näidenditele ja videotele ning konventide ja kokkutulekute saateks. Need pühendunud vennad ja õed, kellest paljud on täisajalised teenijad, kasutavad oma aega ja raha, et sõita kohale ja salvestada muusikat rahvusvahelise vennaskonna  heaks. Kõik nad on kogenud muusikud. Orkestrisalvestised jagatakse kogu maailma harubüroodele, et konventidel oleks taustamuusika ning et saaks teha vokaalsalvestisi arvukates kohalikes keeltes. Suurt hulka harubüroodes tehtud vokaalsalvestisi saab nüüd laadida alla veebisaidilt www.pr418.com.

Kuidas on uus lauluraamat ”Laulge Jehoovale” vastu võetud? Toome näitena sadade tänukirjade hulgast ühe õe kirja: ”Tahaksin kohe kirja alguses tänada teid kaunite uute laulude eest vastses lauluraamatus. Need lähevad hinge, tugevdavad usku ja trööstivad — milline südantsoojendav kink Jehoovalt!”

Soovime väga, et laulik ”Laulge Jehoovale” kujuneks  meie üleilmsele vennaskonnale troosti ja julgustuse allikaks. Kasutagem seda, et väljendada armastust meie taevase Isa Jehoova vastu nii üksi kui ka kaasteenijatega koos olles!

MEID VEETAKSE ”MAAVALITSEJATE JA KUNINGATE ETTE”, ET ANNAKSIME TUNNISTUST

Jeesus ütles oma jüngritele, et neid viiakse ”kohalikesse kohtutesse” ning ”maavalitsejate ja kuningate ette”. Kuid just nõnda saab ”anda tunnistust neile ja rahvastele”, lausus ta (Matt. 10:17, 18). Jehoova tunnistajad on Jeesuse ennustatut möödunud aastal just nii kogenudki. Ja nagu nende Isand on öelnud, on väärkohtlemine avanud neile häid võimalusi tunnistuse andmiseks.

Armeenia

Jehoova tunnistaja Vahan Bajatjan pandi kaheks ja pooleks aastaks vangi väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumise pärast. Jäänud Armeenia kohtutes kaotajaks, pöördus ta aastal 2003 Euroopa Inimõiguste Kohtusse. See tegi lõpuks 2009. aasta 27. oktoobril teatavaks otsuse Armeenia riigi kasuks, võttes aluseks enam kui 50 aasta taguse õigusliku pretsedendi. Ent lahkarvamusel olnud kohtunik pidas seda otsust ”ühtesobimatuks praegu kehtivate Euroopa standarditega süümelistel kaalutlustel keeldumise küsimuses”.

Lähtudes selle küsimuse tähtsusest, nõustus Prantsusmaal Strasbourgis tegutsev Euroopa Kohus viima asja kõrgema kolleegiumi ette. Istungi kuupäevaks määrati 2010. aasta 24. november. Selle aruande pressimineku ajaks polnud kolleegiumi otsus veel teada.

 Aserbaidžaan

Jehoova tunnistajatel on ikka veel raskusi usulise kirjanduse maaletoomisega. Mõningat usulist kirjandust lubavad võimud importida, mõningat aga mitte, väites, et ”selle sisu propageerib Jehoova tunnistajate usu erandlikkust ning solvab teiste kristlike usundite tundeid”. Tagajärjeks on see, et vendade ja õdede kodudes on tehtud läbiotsimisi ning nende isiklikku piiblikirjandust on konfiskeeritud.

2010. aasta 25. aprillil peeti Qazaxi linnas kinni umbes 250 Jehoova tunnistajat, kes viie suure bussi ja ühe minifurgooniga olid Gruusiast kokkutulekult koju naasmas. Piirikontrolli teostanud politsei konfiskeeris neilt isikliku piiblikirjanduse, kaasa arvatud 33 Piiblit. Paljusid tunnistajaid, sealhulgas eakaid ja põduraid, lasti piiril oodata kuni kaheksa tundi, enne kui neil lubati reisi jätkata. Hoidmaks ära edasisi sedasorti intsidente ning tagamaks, et Aserbaidžaani vennad saaksid jätkuvalt vaimset toitu, on see küsimus viidud Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Valgevene

2009. aasta 6. novembril trahviti Jehoova tunnistajat Dmitri Smõkki väeteenistusest keeldumise pärast 3500000 rublaga (1154 USA dollarit). ”Püüan igas eluaspektis olla Piiblile ustav ning järgida selle õpetusi,” teatas vend Smõk. ”Minu puhul tähendab  see usku sellesse, et inimene ei tohiks saada sõjalist väljaõpet ega osaleda sõjapidamises.” (Jes. 2:1—4.)

Olgugi et Valgevene põhiseadus garanteerib õiguse valida alternatiivne tsiviilteenistus, ei võimalda seadused seda tegelikult teha. ”Paberite järgi on mul õigus alternatiivsele tsiviilteenistusele, kuid tegelikult ei saa ma seda õigust kasutada,” nendib vend Smõk.

Selle õigusliku tühimiku parandamiseks moodustas Valgevene president alternatiivteenistuse seaduse koostamiseks 2010. aasta 18. veebruaril komisjoni. Varsti pärast seda kuulutas kohus vend Smõki õigeks ja tühistas talle määratud ränga trahvi. Kuna teistegi noorte Valgevene tunnistajate ees, kes ei soovi õppida sõdima, seisab sama küsimus, jääb loota, et valitsus loob peatselt võimaluse alternatiivseks tsiviilteenistuseks.

Belgia

Peeteli kinnisvara Belgias Brüsselis oli kuni aastani 1993 maksuvaba, nagu seda on kõik kultushooned Belgias. Ent 1993. aastal muutis maksuamet oma seisukohta ja tühistas täieliku maksuvabaduse. Amet väitis, et Peetelit ei kasutata pelgalt usulistel eesmärkidel, et üks tema eesmärke on rahaline kasum ning et peetellased ei ole täisajaliselt seotud usulise tegevusega. Kohtuasja arutamine toimus lõpuks aastal 2008 alama astme kohtus, kuid kohtunik andis õiguse maksuametile. Otsus kaevati edasi ning 2010. aasta 4. mail tühistas apellatsioonikohus alama astme kohtu otsuse. Kolm kohtunikku teatasid oma kirjalikus otsuses: ”Elu Peetelis tähendab seal elavatele tunnistajatele sügavaid usulisi veendumusi, mis nõuavad täielikku pühendumist  jumalateenimisele. . . . Kõik need jumalateenijad kuuluvad täisajaliste eriteenijate üleilmsesse usulisse ühendusse ning nad elavad, palvetavad, laulavad ja uurivad Piiblit üheskoos. Samuti osalevad nad kohapeal korraldataval hommikupalvusel.”

Eritrea

Eritrea Jehoova tunnistajatel tuleb ustavalt Jumalat teenides taluda ikka veel hulgaliselt raskusi. Praegu on vangis 58 tunnistajat, kaasa arvatud naised ja väiksed lapsed. Valitsusepoolsete ängistavate kitsenduste ja pideva arreteerimisohu tõttu on vangistatute kohta raske infot saada. Jehoova tunnistajad on aastaid üritanud tuua oma jumalakummardajatest kaaslaste kannatustele Eritreas kergendust diplomaatiliste kanalite kaudu. Tunnistajad on pöördunud USA välisministeeriumi ametnike, Euroopa Liidu ja paljude saatkondade poole. Samuti on nad kohtunud paljude Somaali poolsaare riikide ametnikega, näiteks Aafrika Liidu esindajatega. Hiljuti andsid Jehoova tunnistajad üle kirja koos väeteenistusikka mittekuuluvate vangide nimestikuga Eritrea 18 saatkonnale maailma eri paikades. Kirjas pöörduti president Afewerki poole palvega vabastada kõik väeteenistusikka mittekuuluvad vangid, kaasa arvatud lapsed ja vanurid. Paraku pole valitsus senini sellele reageerinud.

Kreeka

Kreeka kõrgeim kohus Riigikohus leidis 2010. aasta 15. jaanuaril, et Jehoova tunnistajal Evangelos Delisel on õigus keelduda armee reservteenistusest. Vend Delis oli enne Jehoova tunnistajaks saamist väeteenistuses, ent kui teda kutsuti reservõppusele, sundis Piibli põhjal õpetatud südametunnistus teda õppusest keelduma. Olgugi et administratsioon  lükkas tagasi tema palve võtta teda kui süümelistel kaalutlustel keeldujat, teatas Riigikohus Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklitele viidates, et inimesel on õigus ka pärast väeteenistuses osalemist muuta oma usku ning taotleda uutest usulistest tõekspidamistest lähtudes süümelistel kaalutlustel keelduja staatust. See Kreeka kõrgeima astme kohtu positiivne otsus tuleb kahtlemata kasuks teistele süümelistel kaalutlustel keeldujatele nii Kreekas kui mujal maades, näiteks Armeenias, Aserbaidžaanis, Lõuna-Koreas ja Türgis.

Portugal

2009. aasta 25. septembril teatas justiitsministeerium, et Jehoova tunnistajate ühendus on üksmeelselt kuulutatud pikka aega tegutsenud usuliseks ühenduseks. Nüüd kuuluvad Portugali Jehoova tunnistajad kõige kõrgemasse juriidilisse ja usulisse klassifikatsiooni mis võimalik, see aga loob neile jumalateenimiseks soodsamad  tingimused. Uus õiguslik staatus tuleb Jehoova rahvale mitmeti kasuks, näiteks saavad riigi poolt kinnitatud jumalateenijad viia kuningriigisaalides läbi seaduslikult tunnustatud laulatustseremooniaid, samuti on neil õigus pääseda haiglatesse ja vanglatesse, et osutada vaimset abi neile, kes seda soovivad.

Puerto Rico

2010. aasta 27. jaanuaril tegi Puerto Rico ülemkohus pöördelise otsuse ning toetas täiskasvanud patsiendi õigust keelduda teatud meditsiinilisest ravist. Samuti tunnustas ülemkohus patsiendi õigust kasutada ravi eeljuhendit ning määrata keegi oma ravihuve esindama, juhul kui ta pole teadvusel. Jehoova tunnistaja Victor Hernandez koostas enne haiglasse minekut eeljuhendi. Varem oli esimese astme kohus keeldunud tunnustamast Hernandeze raviotsust, mida ta oli väljendanud oma juhises ning mida toetas tema usaldusisik. Alama astme otsust tühistades tunnustas ülemkohus ”põhiõigust, mille alusel inimestel on võõrandamatu õigus oma keha puutumatusele”. See võit ei tule kasuks mitte ainult Puerto Rico enam kui 25000 Jehoova tunnistajale, vaid ka teistele saare patsientidele.

Venemaa

Viimastel kuudel on Jehoova rahva tegevus, mida suunab Jumala vaim, sattunud ohtu nagu ei kunagi varem pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. 2009. aasta 8. detsembril jättis Venemaa ülemkohus jõusse Rostovi alama kohtu otsuse, millele järgnes Taganrogis kohaliku usuorganisatsiooni likvideerimine, kuningriigisaali konfiskeerimine ning 34 väljaande ekstremistlikuks lahterdamine. Nende hulgas on ka sellised laialdaselt loetavad raamatud nagu ”Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, ”Minu piiblilugude raamat” ning ”Tule ja järgi mind”.

 Mõni nädal hiljem langetas Venemaa lõunaosas asuva Altai vabariigi ülemkohus samasuguse otsuse kohaliku usuorganisatsiooni kohta Gorno-Altaiski linnas, millele järgnes veel 18 väljaande ekstremistlikuks kuulutamine. Nende kohtuotsuste tõttu on praegu muutunud võimatuks ühtki nimekirja kantud väljaannet Venemaale tuua. Lisaks on need kohtuotsused andnud Kristuse vaenlastele hoogu ähvardada ja rünnata tema rahumeelseid järelkäijaid mitmes linnas. Pärast 8. detsembri otsust on registreeritud üle 300 intsidendi haarangute, arreteerimiste, läbiotsimiste ja muude jumalakummardamisse sekkumiste kohta.

Vastuseks sellisele üha kasvavale ohule andis juhtiv kogu nõusoleku levitada 12 miljonit eritraktaati pealkirjaga ”Kas see võiks korduda taas? Küsimus Venemaa kodanikele”. Traktaadis tõmmatakse selged paralleelid Jehoova tunnistajate tagakiusamise vahele kommunismiajal ja neile tekitatavate raskuste vahele praegu. Seda eritraktaati levitasid Jehoova tunnistajad kogu Venemaal 26.—28. veebruarini 2010. 40-kraadisest valjust pakasest hoolimata jagasid paljud kogudused need traktaadid kõigest paari päevaga laiali.

Vasturünnakuna tühistas sidekommunikatsiooni, infotehnoloogiat ja massikommunikatsiooni kontrolliv föderaalteenistus (Roskomnadzor) 2010. aasta 26. aprillil meie litsentsi tuua riiki ajakirju ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”.

Kuid ”Jehoova käsi ei ole päästmiseks lühike” (Jes. 59:1). 2010. aasta 10. juunil langetas Euroopa Inimõiguste Kohus pöördelise otsuse Venemaa vastu ja kuningriigihuvide kasuks. Otsus kaasuse  kohta Moskva Jehoova tunnistajad versus Venemaa kuulutas, et Jehoova tunnistajate Moskva ühenduse likvideerimine ja tegevuse keelustamine oli seadusevastane ning rikkus põhilisi inimõigusi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse kohta. Likvideerimine ja keelustamine on olnud Moskvas jõus alates 2004. aasta 26. märtsist ning sellega on kaasnenud üha suurenev tagakiusamine ja väärkohtlemine. Kohtuotsuses rõhutatakse, et Venemaa valitsusel on  ”seaduslik kohustus . . . lõpetada kohtus tuvastatud seaduserikkumine ja hüvitada kahjusid nii palju kui võimalik”.

See julge otsus on järjekordne kinnitus Jehoova tunnistajate üheksale ülemkohtutes saavutatud võidule Ameerika Ühendriikides, Hispaanias, Jaapanis, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Suurbritannias ja Venemaal, samuti kaheksale varasemale otsusele, mille Euroopa Inimõiguste Kohus ise on langetanud Jehoova tunnistajate kasuks. Seda tehes on Inimõiguste Kohus kinnitanud oma jätkuvat seisukohta, et varasemad kohtuasjad lahendati õigesti. Tuginedes Euroopa Inimõiguste konventsioonile ja eelnevatele otsustele, leidis kohus, et Jehoova tunnistajad pole süüdi mitte üheski süüdistuses, mis Venemaa võimud nende vastu on esitanud.

”Hageja Jehoova tunnistajate ühendus on Moskvas eksisteerinud ja seaduslikult tegutsenud üle 12 aasta, aastatest 1992—2004,” märkis kohus. ”Seda hageja ühendust, nii selle kogudusevanemaid kui üksikuid liikmeid, pole kogu sel perioodil kunagi võetud vastutusele mitte üheski kriminaalses või administratiivses õiguserikkumises või tsiviilväärteos.” Sellest lähtudes otsustas kohus, et Jehoova tunnistajate õigusi on rikutud, ning märkis seejärel, et ”kostjal Venemaal lasub seaduslik kohustus . . . rakendada kohtu tuvastatud õigusrikkumiste lõpetamiseks riigi õiguskorra raames kehtivaid meetmeid.”

2010. aasta 9. septembril taotles Venemaa valitsus asja uuesti läbivaatamist kohtu kolleegiumis. Pole kahtlustki, et tegemist on taktikaga lükata edasi kohustust otsust täita. Ükskõik kas Jehoova  lubab või mitte asja kolleegiumis käsitlemist, võime olla kindlad, et võimsat tunnistust antakse ikkagi.

Serbia

Pärast peaaegu neli aastat kestnud õiguslikku lahingut kandis Serbia usuasjade ministeerium lõpuks Serbia kirikute ja usuliste ühenduste registrisse Jehoova tunnistajad kui kristliku usulise ühenduse. Enne seda oli ministeerium lükanud tagasi kolm registreerimistaotlust, olgugi et selles regioonis on juba alates 1920. aastate algusest olnud mitu rühma rahvusvahelisi piibliuurijaid, nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal nimetati. Pärast seda, kui Serbia ülemkohus oli langetanud meie kasuks kaks otsust, täitis usuasjade ministeerium registreerimispalve.

Varem olid vastased järjepanu üritanud maalida meedia abil pilti Jehoova tunnistajatest kui ohtlikust sektist. Registreerimine seadusliku usulise ühendusena aitab Serbias elavatel ausatel inimestel kahtlemata mõista, et Jehoova tunnistajad on korralikud kodanikud, kes austavad seadust ega ohusta mingil viisil ühiskonda ega üksikisikuid. Registreerimise esimese positiivse tulemusena võib tuua maale piiblikirjandust ning muud koosolekute ja kuulutustööga seonduvat ilma tolli- ja muude maksudeta.

Sloveenia

2009. aasta 27. novembril kanti Sloveenia vabariigi valitsuse kirikute ja muude usuliste ühenduste registrisse Jehoova tunnistajad kui kristlik usuline ühendus. Valitsuse usuliste ühenduste talituse juhataja teatas meie esindajatele, et Sloveenia 40 usulisest organisatsioonist ja rühmitusest olid Jehoova tunnistajad kaheksandad neist, kel õnnestus  pärast uut usuvabaduse akti taasregistreeruda. Registreering annab täisajalistele jumalateenijatele mõningaid eeliseid, mida valitsus garanteerib kõigile, kes viivad läbi usulisi toiminguid täisajaliselt.

Türgi

Jehoova tunnistajad olid Mersinis kasutanud oma kuningriigisaali juba paarkümmend aastat, kui võimud selle 2003. aasta augustis kinni pitseerisid, põhjendades seda piirkonnas kehtivate ehitusseaduste rikkumisega. Ehkki vennad olid pöördunud küsimuse lahendamiseks apellatsioonikohtute poole, lükkas Türgi ülemkohus 2009. aasta 30. detsembril taotluse tagasi Mersini valitsusameti kasuks. Nüüd on pöördutud Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

VENNALIKU ARMASTUSE TEOD HAITIL

2010. aasta 12. jaanuaril laastas võimas maavärin Haiti pealinna Port-au-Prince’i ja selle ümbruskonna. Sajad tuhanded said surma, veel rohkem inimesi kaotas kodu. Koduta jäi ka mitu tuhat Jehoova tunnistajat, elu kaotas neist 154. Paljud olid rängalt vigastatud või pääsesid üle noatera.

Acloque oli maavärina toimumise ajal kodus. Seinad kõverdusid ja plokid kukkusid kokku otsekui doominokivid, nii et ta jäi põranda ja allasadanud lae vahele lõksu. Ta polnud siiski tõsiselt vigastada saanud ning hakkas kätega pimeduses kobama. ”Käed tabasid veeämbrit,” meenutab Acloque. ”Ma ei saanud end liigutada, kuid võisin sõrmi vette kasta ja mõne tilga huulteni tuua. Leidsin ka ühe lahtise kivi, millega koksida lootuses pöörata oma täbarale seisukorrale kellegi tähelepanu.” Ta palvetas, et saada abi, ning muudkui koksis kiviga ja ootas.

”Mul polnud käekella ega üleüldse aimu, mis kell  võiks olla,” räägib Acloque. ”Algul nutsin ja anusin Jehoovat, et ta mind päästaks. Aeg aga muudkui venis ja mu palved muutusid. ”Ma tean, et sa mind üles äratad,” palvetasin, ”aga ma olen veel noor mees. Kui ma ellu jään, saan sind edasi teenida.””

Acloque tundis, kuidas ta elujõud tasapisi kahaneb, ja lõpuks polnud tal enam isegi jaksu kiviga koksida. Seejärel kaotas ta teadvuse.

Acloque tuli taas teadvusele, kui tunnistajatest päästjad üritasid end temani murda. ”Äkki pudenes mu jala kõrvale betoonikamakas,” meenutab ta. ”Mõistsin, et järgmine löök võib purustada mu põlve. Sirutasin end pimedusest avause poole ja haarasin kinni päästja käsivarrest.” Peagi pääses Acloque vabadusse. Ta oli olnud kiviprügi all neli päeva.

VIIVITAMATU PÄÄSTEABI

Maavärinast polnud möödunud ööpäevagi, kui Dominikaani vabariigi harubüroost saabus esimene arst. Talle järgnes pidevalt uusi tunnistajaist meditsiini- ja päästetöötajaid ühes annetatud tarbematerjalidega. Harubüroo krundile püstitati kiiresti välihaigla, kust sai abi üle tuhande tunnistaja ja mittetunnistaja.

Patsientide hulgas olid ka kaks noort neidu, kes mõlemad jäid ilma paremast käest. ”Nagu kõik jäseme kaotanud vallalised patsiendid, tundsid nad muret, et ei saa kunagi abielluda ega lapsi sünnitada,” meenutab harubüroo juures vabatahtlikuna töötanud Mylène. Seepeale võttis Mylène ühendust tuttava õega Prantsusmaalt, kes oli lapsena autoõnnetuses käest ilma jäänud, ning palus tal neile kahele neiule toeks olla. Prantsuse õde saatis  elektronpostiga fotosid endast koos mehe ja kahe armsa lapsega. Pildid olid neile kahele noorukesele patsiendile suureks troostiks ning praegu on nad oma uue seisukorraga jõudsasti kohanemas.

Ellujäänud vajasid lisaks toidule, riietele ja ravimitele hädasti peavarju. Haitilt ja teistest maadest saabunud tunnistajatest vabatahtlikud projekteerisid ja ehitasid üle 1700 ajutise eluaseme, mis pakuvad kodu kaotanud tunnistajate peredele varju vihma eest ja annavad mingil määral turvatunnet. Juunikuus alustasid hädaabimeeskonnad ajutiste kuningriigisaalide püstitamist, juulis aga väljastasid võimud esimesed ehitusload alaliste kuningriigisaalide ehitamiseks.

FÜÜSILINE, EMOTSIONAALNE JA VAIMNE TERVENDAMINE

Märtsikuus kohtus tunnistajast arst, kes on spetsialiseerunud posttraumaatilise stressisündroomi ravimisele, 115 vanemaga kogudustest, kes olid maavärinas kannatada saanud. Arst jagas kogudusevanematele praktilist nõu, kuidas hingeliselt traumeeritud koguduseliikmeid vaimselt toetada. Seejärel kohtus ta individuaalselt enam kui saja eriravi vajava venna ja õega.

Üsna pea pärast maavärinat reisis Haitile troosti ja julgustust jagama David Splane juhtivast kogust. Vend Splane, kes räägib ka prantsuse  keelt, kõneles vendadele ringkonnakokkutulekul ning kohtus Peeteli pere, misjonäride ja ringkonnaülevaatajatega. Kõik võtsid sügava tänuga vastu tema armastava osavõtlikkuse ja juhtiva kogu hella hoolitsuse.

Näiliselt ületamatutele takistustele vaatamata tõlgiti, trükiti ja toimetati harubüroosse kohale Piibli kreekakeelse osa ”Uue maailma tõlge” haitikreooli keeles. Uued Piiblid jõudsid kohale vaid mõni tund enne, kui nendest juulikuisel konvendil teatati. Kogu selles 2010. aasta sündmuste keerises alates esimestest päästeoperatsioonidest kuni praeguseni on kõik, keda see on puudutanud, tajunud nii suures kui väikeses Jehoova pidevat juhatust ja tuge. Ikka ja jälle saabus kohale nii abivahendeid, sõidukeid kui töötajaid täpselt õigel ajal ja viisil, nõnda et seda ei saanud kuidagi pelgalt juhuseks pidada. Üks kauaaegne misjonär sõnas: ”Just siin olles võis ülimalt selgelt tajuda Jehoova kätt.”

HARUBÜROODE PÜHITSUSED TOOVAD JUMALALE AU

2010. aasta 13. veebruar oli Saalomoni saarte Jehoova tunnistajatele unustamatu päev. Stephen Lett juhtivast kogust pidas sealses uues harubüroos pühitsuskõne. 368 kuulaja hulgas oli ka esimene kohalik tunnistaja Clement Fa’abasua. Kuu aega varem korraldati vastvalminud harubüroos ümbruskonna elanikele lahtiste uste päev. Ringkäik tehti 273 inimesele. Üks külalistest — arhitekt — kirjutas riigi juhtivas ajalehes: ”Kokkuvõttes võiks kogu harubüroole anda kõrgeima hinde. Saalomoni saarte ühiskonnale annab see eeskuju selles, mida kohapeal  võib korda saata, saagu siis kasutajaks kes tahes. Võiks öelda, et arhitekt, ühistööjõud ja praegused haldajad on loonud tõelise paradiisijuveeli.”

Meeldejääv pühitsusprogramm viidi läbi laupäeval, 2010. aasta 3. aprillil Eesti harubüroos. 438 kohalviibijat tundsid suurt rõõmu programmi üle, kuhu kuulus ka Kreeka harubüroost saabunud Christian Munteani pühitsuskõne. Kahekorruseline maja otse harubüroo kõrval osteti kohalikult vee-ettevõttelt. Ümberkujundatud hoones on audio- ja videostuudiod, samuti klassiruum näiteks vallaliste vendade piiblikooli tarbeks.

Naaberriik Läti võis nautida pühitsusprogrammi 2010. aasta 10. aprillil. Pärast seda kui head sõnumit Lätis aastal 1918 esmakordselt kuulutati, kohtas meie töö aastakümneid ägedat vastupanu. Kuid nüüd läheb kuulutustöö Lätis jõudsalt edasi ning Christian Munteani pühitsuskõnet oli koos kohalike  vendade ja õdedega tulnud kuulama 248 delegaati üheksalt maalt.

Laupäeval, 2010. aasta 8. mail kuulas Paraguay harubüroos juhtiva kogu liikme Gerrit Löschi pühitsuskõnet üle 2200 inimese. Ehitati juurde 32-toaline ühiselamu ja uus bürookompleks, olemasolev ühiselamu remonditi ja kaasajastati. Lisaks paigaldati maa-alune mahuti 40 tonni vee jaoks. Kohalikud võimud olid algusest peale ülimalt rahul rahvusvaheliste ja kohalike vabatahtlike töö kvaliteediga. Üks  ametnik märkis, et teiste kultushoonetega on olnud kuhjaga probleeme, kuid Jehoova tunnistajatel on maine, et nad teevad kõike korrektselt. Sellest tulenevalt ei valmistanud raskusi harubüroo ehituse jaoks lubasid hankida.

Paapua Uus-Guinea harubüroosse oli laupäeval, 2010. aasta 29. mail kogunenud Austraalia harubüroost saabunud Winston Payne’i pühitsuskõnet kuulama 12 maa ligikaudu 500 venda ja õde. Laiendatud harubüroole kuuluvad neljakorruseline hoone elutubade, söökla, köögi ja pesulaga; teenindushoone koos kuningriigisaaliga ning ruumikas tõlkebüroo. Kuulajate hulgas oli ka rühm tunnistajaid, kes olid selleks, et tulla sündmust tähistama, kõndinud kuus päeva järske ja konarlikke mägiradu. Nad kandsid traditsioonilisi orokaiva rõivaid ning tervitasid teisi külalisi rõõmsa tantsu ja lauluga. Silmis pisarad, väljendas üks kauaaegne õde paljude tundeid: ”Täna tunnen, otsekui oleksin juba paradiisis!”

NAD KANNAVAD PALJU VILJA

Pole kahtlustki, et ühisjõul tegutsedes ülistavad Jehoova tunnistajad ka edaspidi Jumalat. ”Mu Isale toob au see, et te kannate pidevalt palju vilja ja olete tõesti minu jüngrid,” ütles Jeesus (Joh. 15:8). Nad püüavad ikka Jehoova õnnistusel ja armastaval juhatusel ”käia Jehoova vääriliselt, et temale igati meeldida, ka edaspidi vilja kandes igas heas töös ja kasvades Jumala täpses tundmises, saades kogu jõuga tugevaks tema aulist väge mööda, et pidada täielikult vastu ja olla kannatlikud rõõmuga” (Kol. 1:10, 11).

[Pilt lk 8]

Natsue hakkas taas Piiblit uurima

[Pildid lk 11]

Uurijad kontrollivad infot hoolega

[Pilt lk 13]

Korea

[Pilt lk 14]

Mehhiko

[Pildid lk 14]

Lõuna-Aafrika Vabariik

[Pilt lk 15]

Stephen Lett ühel Hawaii rahvusvahelistest konventidest

[Pilt lk 22]

Dmitri Smõk

[Pilt lk 25]

Evangelos Delis

[Pilt lk 25]

Justiitsministeeriumi välja antud registreerimistunnistus

 [Pilt lk 33]

Kohe maavärina järel saabusid tunnistajaist meedikud

[Pilt lk 33]

Tunnistajatest vabatahtlikud Haitilt ja mujalt projekteerisid ja ehitasid üle 1700 ajutise elamu

[Pilt lk 34]

Haitikreooli keeles anti välja Piibli kreekakeelse osa ”Uue maailma tõlge”

[Pilt lk 36]

Eesti harubüroo laiendus

[Pilt lk 37]

Paraguay harubüroo

[Pildid lk 37]

Paapua Uus-Guinea harubüroos esitas pühitsuskõne Winston Payne