Jehoova tunnistajate peakorteri tulevane asukoht

2009. aasta juulis ostsid Jehoova tunnistajad New Yorgi osariigis maatüki, et kolida ümber oma peakorter. 102-hektarine krunt asub umbes 80 kilomeetri kaugusel praegustest hoonetest New Yorgis Brooklynis, kus keskus on tegutsenud alates 1909. aastast.

Uues paigas hakkab elama ja töötama ligi 800 peetellast ning sinna rajatakse büroohoone, teenindushoone, töökojad ja neli elumaja. Samuti plaanitakse sinna väikest muuseumi, kus talletatakse Jehoova tunnistajate nüüdisajalugu.

Hooned võtavad enda alla 18 hektarit ning ülejäänud  maa-alale jäävad mets ja märgalad. Ei plaanita rajada suuri muruplatse. Selle asemel ehitatakse majad nii, et nad harmoneeruksid ümbritseva looduskeskkonnaga. Ehitised on projekteeritud nõnda, et need säästavad energiat ja hoiavad kokku loodusvarasid. Tänu sellele on hoonete mõju keskkonnale ja ka nende ülalpidamiskulud väiksed. Näiteks kaetakse katused vastupidavate ja hooldusvabade taimedega, et vähendada vihmavee äravoolu hulka ja hoida hoonetes ühtlast temperatuuri. Büroode valgustamisel kasutatakse ära loomulikku valgust. Tähtsaks peetakse ka vee kokkuhoidu.

Miks tekkis mõte peakorter uude kohta kolida? Varem toimus Piiblite ja Piiblil põhineva kirjanduse trükkimine vaid Brooklynis. Nüüd aga on see jaotatud mitmete harubüroode vahel kogu maailmas. 2004. aastal viidi Ameerika Ühendriikides tehtav trüki- ja väljastustöö Brooklynist ligi 145 kilomeetrit loode poole Wallkilli. Samuti on kolimise põhjuseks raha kokkuhoid. Vananevaid ja hajali asuvaid Brooklyni ehitisi on kallis hooldada ja kasutuses hoida. See, et peakorter kolib hoonetesse, mis asuvad ühes kohas ja mida on vähem, võimaldab annetatud raha paremini kasutada.

Harubüroode ühendamine

2012. aasta septembri seisuga oli rohkem kui 20 Jehoova tunnistajate harubürood liidetud suuremate harubüroodega. Sellel on kaks olulist põhjust.

 1. Tehnoloogia areng on tööd lihtsustanud. Tänu viimaste aastate arengule kommunikatsiooni- ja trükitehnoloogias ei vaja suuremad harubürood enam nii palju tööjõudu. Ja kuna nendes harubüroodes on inimesi vähemaks jäänud, tekib võimalus suunata sinna elama ja töötama väiksemate harubüroode töötajaid.

Sellistes keskustes juhib piibliharidustööd rühm kogenud inimesi. Näiteks kuulutustöö Costa Ricas, El Salvadoris, Guatemalas, Hondurases, Nicaraguas ja Panamas on läinud Mehhiko harubüroo järelevaatuse alla. Sellest tulenevalt suleti nende kuue maa harubürood. 40 Peeteli pere liiget neist harubüroodest määrati teenima Mehhiko harubüroosse. 95 peetellast jäi oma kodumaale, et teenida seal täisajaliste kuulutajatena.

Teised harubürootöötajad neis Kesk-Ameerika riikides jätkasid tööd tõlkebüroodes Mehhiko harubüroo järelevaatuse all. Näiteks Panamas tõlgivad piibliteemalist kirjandust kohalikesse keeltesse paarkümmend tõlkijat. Guatemalas tõlgivad nüüd meie väljaandeid nelja kohalikku keelde 16 inimest. Ümberkorralduste tulemusena on peetellaste arv Kesk-Ameerikas vähenenud 300-lt 75-ni.

2. Rohkem täisajalisi teenijaid saab suunata kuulutustööle. Tänu harubüroode liitmisele saavad need, kes töötasid väiksemates harubüroodes, nüüd keskenduda hea sõnumi kuulutamisele. Üks Aafrika vend, kes suunati kuulutustööd tegema, kirjutas: „Kohanemine uue eluviisiga oli esimestel  kuudel paras väljakutse. Ent igapäevane kuulutustöö on toonud mulle kirjeldamatult palju rõõmu ja õnnistusi. Praegu uurin Piiblit 20 inimesega, kellest mõned käivad ka koguduse koosolekutel.”

Kauaaegne pilgupüüdja Brooklynis

Juba rohkem kui 40 aastat on newyorklased võinud nii öösel kui ka päeval näha ligi viie meetri kõrguseid punaseid tähti Jehoova tunnistajate peakorteri katusel. Paljud on harjunud vaatama juuresoleva tabloo aja- ja temperatuurinäitu.

Tabloo paigaldas rohkem kui 70 aastat tagasi hoone eelmine omanik. Jehoova tunnistajad andsid tabloole praeguse kuju, kui nad hoone aastal 1969 ostsid.

Tablood on korduvalt täiustatud, et see oleks energiasäästlikum ja täpsem. Kuni 1980-ndate keskpaigani vaheldus sellel kellaaeg ja temperatuurinäit Fahrenheiti järgi. Siis lisati temperatuurinäit ka Celsiuse järgi.

Eboni, kes näeb tablood oma Brooklyni korterist, ütles: „Enne tööle minekut on hea aknast välja vaadata ning kellaajale ja õhutemperatuurile pilk peale visata. Nii saan vastavalt ilmale riietuda ja õigel ajal kodust väljuda.”

Kas tabloo jääb sinna ka järgmiseks 40 aastaks? See sõltub uutest omanikest, sest Jehoova tunnistajate peakorter kolib mujale.

Midagi uut Manhattanil

2011. aasta novembris hakkas rühm Jehoova tunnistajaid Manhattanil tutvustama inimestele Piibli sõnumit pilkuköitvate kirjanduselaudade ja ratastel kirjandusestendide abil. Sel viisil kuulutatakse Manhattani lõunaosas, mis on New Yorgi vilkaim ja vanim linnaosa. See ala on jaotatud neljaks osaks. Igaühes neist on mitu kohta, kus möödakäijad võivad peatuda informatiivse kirjanduselaua või -stendi juures, kus on saadaval Piiblil põhinevat kirjandust ja mille kõrval seisab mõni kohalik pioneer. Enamik väljapanekuid on ühistranspordi keskpunktides või nende lähedal, kust käib päevas läbi kümneid tuhandeid inimesi.

 Neis punktides võivad inimesed teada saada, mida Piibel neile huvipakkuval teemal räägib. Need, kes ei soovi peatuda, võivad väljaande lugemiseks kaasa võtta. Kirjandust on saadaval paljudes keeltes. Kui mõnda väljaannet soovitud keeles ei ole, võib esitada tellimuse ja tulla sellele järele mõne päeva pärast.

Avalikkus ja võimuesindajad suhtuvad sellesse ettevõtmisse positiivselt. Üks politseinik sõnas: „Miks te seda varem pole teinud? Teil on midagi, mida inimesed väga vajavad.” Üks mees jäi järsku seisma, kui märkas raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Ta ütles, et oli näinud inimesi metroos seda raamatut lugemas ja ta oli mõelnud, kust nad selle said. Nüüd ta teab vastust.

Üks noormees kõndis tööle minnes pooleteise kuu jooksul iga päev mööda ühest meie kirjanduselauast. Lõpuks jäi ta laua juures seisma ja lausus: „Ma vajan abi.” Tunnistajad aitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle Piibli ja näitasid, kuidas seda kasutada. Paljud on nende punktide juures seisatanud, et vahetada tunnistajatega mõtteid Piibli teemadel, ja kaheksa kuu jooksul on 1748 inimest avaldanud soovi Piiblit uurida. Juuniks 2012 olid möödakäijad tänu sellisele ettevõtmisele saanud 27 934 ajakirja ja 61 019 raamatut.

Meie ajakirjad: vähem lehekülgi, rohkem keeli

2013. aasta jaanuaris vähendati „Ärgake!” ja „Vahitorni” avaliku väljaande mahtu 32 leheküljelt  16-le. Kuna ajakirjades on vähem materjali, on neid võimalik tõlkida rohkematesse keeltesse. Praegu tõlgitakse ajakirja „Ärgake!” 98 ja „Vahitorni” 204 keelde. „Vahitorni” uurimisväljaanne ilmub ka edaspidi 32-leheküljelisena.

Mõned varem ajakirjades ilmunud rubriigid ilmuvad nüüd ainult veebisaidil www.pr418.com. Nende seas on „Vahitorni” avalikus väljaandes olnud rubriigid „Noortele lugejatele” (nüüd „Noortele”), „Pisipõnni piiblitund” ja artikkel Gileadi kooli lõpuaktusest ning ajakirja „Ärgake!” rubriigid „Mõelge koos perega” ja „Noored küsivad”.

Lisaks antakse praegu mitmete üksnes veebisaidil ilmuvate artiklisarjade kaudu lühikesed ja selged vastused küsimustele Piibli ning Jehoova tunnistajate kohta. Samuti on veebisaidilt võimalik alla laadida meie trükiseid. Arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni vahendusel on veebisaidi www.pr418.com külastajatel kiire ligipääs meie väljaannetele enam kui 440 keeles.

Meie veebisait läbis uuenduskuuri

Möödunud aastal tegutses suur hulk New Yorgi peakorteri töötajaid veebisaidi www.pr418.com kallal, et see oleks pilkuköitvam ja arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni vahendusel hõlpsamini kasutatav. Veebisaiti muudeti ja täiustati veel kahel eesmärgil:

1. Meie veebisaitide liitmine. Jehoova tunnistajate kolm veebisaiti liideti üheks ametlikuks saidiks: www.pr418.com. Teised kaks, www.watchtower.org ja www.jw-media.org, suleti. Tänu sellele, et veebisaitide sisu koondati ühele saidile, on Jehoova tunnistajate ja nende väljaannete kohta lihtsam infot  leida. Näiteks võib sealt paljudes keeltes Piiblit ja Piiblil põhinevat kirjandust lugeda, kuulata või printida.

2. Informatsiooni lisamine. Uuendatud saidil on ära toodud vastused piiblilistele küsimustele ja seal on infot meie kuulutustegevuse, harubüroode, kuningriigisaalide ja konventide kohta. Ingliskeelse saidi NEWS („uudised”, puudub eestikeelsel saidil) osas on lähemalt juttu sündmustest, mis meie kaasusklikke eri paigus puudutavad. Samuti on saidil interaktiivsed osad peredele, noortele ja lastele.

Päevas loeb veebis meie väljaandeid keskmiselt mitusada tuhat inimest. Kokku laadivad nad alla ligi pool miljonit heli-, EPUB- ja PDF-faili ning viipekeelset videofaili. Iga päev avaldab sadakond inimest soovi hakata Piiblit uurima.

Kahemeetrine Piibel

„Uue maailma tõlke” tervikpiibel, mis on muu hulgas saadaval inglise, hispaania ja itaalia Braille kirjas, koosneb 20—28 köitest ning võtab raamaturiiulis enda alla vähemalt kaks meetrit. Muidugi võtab Braille kirjas Piibel mõnel teisel kujul vähem ruumi kui reljeefsel paberil. Näiteks võimaldab kaasaskantav punktkirjakuvar pimedatel teha märkmeid ja avab ligipääsu elektroonilisele materjalile. Seadmes edastatakse teksti üleslükatavate nupukestega punktkirjaelementide abil. Samuti võivad pimedad otsida ja kuulata väljaandeid ekraanilugeja abil, mis muudab kirjaliku teksti kuuldavaks kõneks.

 Tunnistajad on enam kui 100 aastat andnud välja pimedatele mõeldud piiblilist kirjandust ja praegu on see saadaval 19 keeles. Kuigi me pakume pimedatele huvilistele väljaandeid tasuta, teevad paljud nende eest vabatahtlikke annetusi.

Jehoova tunnistajad on töötanud välja arvutiprogrammi, mis suudab paljudes keeltes teksti punktkirjaks muuta. Selleks avatakse konverteerimisaknad trükitud teksti ja Braille kirjas tähtedega ning programm konverteerib teksti punktkirjaks. Samuti vormindab programm väljaande selliseks, et pimedal on seda lihtsam lugeda. Selline funktsioon võimaldab valmistada Braille kirjas väljaandeid, kaasa arvatud Piibleid, ja seda peaaegu kõigis keeltes, milles on olemas punktkirja tähed, ka nendes keeltes, mis ei kasuta ladina tähestikku.

Kui varasematel aastatel anti konvendil välja mõni uus väljaanne, öeldi kuulajatele, et pimedate kirjas võib seda tellida hiljem. Möödunud aastal korraldas Ameerika Ühendriikide harubüroo kogudustes küsitluse, et saada teada, millistest konventidest plaanivad pimedad osa võtta ja mis kujul nad väljaandeid eelistavad lugeda või kuulata (reljeefne paber, punktkirjakuvar või ekraanilugeja).

Reljeefsel paberil väljaanded saadeti konventidele, kus kuulajaskonna hulgas oli pimedaid inimesi, ja nii oli neil võimalik teistega samaaegselt uus väljaanne saada. Elektroonilised väljaanded saadeti soovijatele e-postiga nädal pärast konventi.

Üks pime õde sõnas: „Oli tohutult suur rõõm  saada uus väljaanne teistega samal ajal. Laulus 37:4 on öeldud, et Jehoova annab meile kõik, mida süda kutsub. Seda ta sel nädalalõpul tegigi.” Ühel teisel pimedal tunnistajal tulid pisarad silma ja ta ütles: „Tänu olgu Jehoovale, kes meie eest nii hästi hoolitseb!”

Tuhanded õpivad lugema ja kirjutama

2011. aastal aitasid Jehoova tunnistajad enam kui 5700 inimesel omandada kirjaoskuse. Teeme ülevaate, mis on leidnud aset mõningates riikides.

Ghana. Möödunud 25 aasta jooksul on aidatud rohkem kui 9000 inimesel õppida lugema ja kirjutama.

Mosambiik. Viimase 15 aasta jooksul on enam kui 19 000 inimest õppinud lugema. Õpilane Felizarda sõnas: „Mul on nii hea meel, et saan nüüd teistele piiblitekste ette lugeda. Varem oli see mulle väga raske.”

Saalomoni Saared. Harubüroo annab teada: „Möödunud aegadel ei olnud kõrvalistes paikades paljudel võimalik koolis käia. Kooliharidust said vaid üksikud tüdrukud. Seepärast on eriti naistele olnud kirjaoskuskursustest suur abi. Pärast kursuse lõppu on paljud saanud juurde enesekindlust.”

Sambia. Alates 2002. aastast on ligi 12 000 inimest õppinud paremini lugema ja kirjutama. 82-aastane Agnes sõnab: „Kui koguduses anti teada, et peagi korraldatakse kirjaoskuskursus, olin kohe valmis sellest osa võtma. Esimesel korral õppisin oma nime kirjutama.”

Praegu ilmub Jehoova tunnistajate piibliteemaline kirjandus umbes 600 keeles. Tõlkida laulikut, milles on 135 laulu, võib paista eriti suure väljakutsena. Siiski on uut laulikut „Laulge Jehoovale” tõlgitud kolme aasta jooksul 116 keelde. Seda on tõlgitud ka lühemas, 55 lauluga versioonis 55 keelde ja käimas on töö veel paljudes teistes keeltes.

Tõlkijad püüavad luua laulusõnu, mis oleksid sisukad, ilusad ja meeldejäävad. Lisaks peaksid kiituslaulud olema piisavalt lihtsad, et lauljad suudaksid mõista igat fraasi. Jälgitakse ka seda,  et sõnad ja muusika sobiksid hästi kokku ja kõlaksid loomulikult, otsekui oleksid need laulja enda sõnad.

Kuidas see tõlkijatel õnnestub? Selle asemel et teha ingliskeelsest laulikust sõnasõnaline tõlge, kirjutatakse uued sõnad, mis annavad edasi laulu tuuma. Tõlkijad jälgivad iga laulu puhul hoolega piiblilisi mõtteid, millel laulud põhinevad, ja nende sihiks on kasutada loomulikke omakeelseid vasteid, mida on lihtne mõista ja meelde jätta.

Esmalt tuleb siiski teha ingliskeelsest laulust sõnasõnaline tõlge. Järgmisena loob keegi tunnistaja, kel on kogemusi laulusõnade kirjutamise alal, tõlgitud teksti põhjal sisukad ja tunderikkad laulusõnad. Lauliku tõlkijad ja korrektorid, kes pööravad alati suurt tähelepanu sellele, et kõik mõtted oleksid Piibliga kooskõlas, vaatavad laulusõnade kirjutaja töö üle. Kuigi lauliku tõlkimise kallal nähakse palju vaeva, on Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas väga õnnelikud, et saavad kiituslaule laulda oma emakeeles.

Ilmutusraamat ennustas, et meie päevil elavad võitud esitavad inimestele kutse võtta „eluvett tasuta” (Ilm. 22:17). Seda kutset pidi esitatama kõigist „hõimudest ja keeltest” inimestele (Ilm. 7:9). Veel hiljaaegu töötas valdav osa tõlkijaid oma maa harubüroos, isegi kui nende keelt kõneldi riigi mõnes teises paigas. Tõlkijad seisid silmitsi keerulise ülesandega hoida end kursis oma keele muutustega ja tõlkida väljaandeid nii, et need puudutaksid lugejate südant. Nüüd aga on paljud sellised tõlketöörühmad kolinud või veel kolivad tõlkebüroodesse, mis asuvad paikades, kus kõneldakse nende keelt. See on mitmeski mõttes osutunud suureks õnnistuseks,  nagu on näha tõlkijate alltoodud kommentaaridest.

Üks õde Mehhikost, kes tõlgib väljaandeid maaja keelde, märkis: „Tundsin end nagu väike taim, mis on pandud tagasi ta loomulikku keskkonda.” Tõlkija Lõuna-Venemaalt sõnas: „Tõlkijatele on see tõeline paradiis, kui tõlkebüroo asub paigas, kus nende keelt kõneldakse. Keel, mida kasutatakse televisioonis, raamatutes ja internetis, erineb oluliselt igapäevakeelest. Seega saavad meie tõlkijad kasutada tõlkides loomulikku keelt üksnes siis, kui kuulevad, kuidas inimesed üldiselt räägivad.

Kasai luba keele tõlkija Kongo DV-s ütles: „Me räägime oma keelt iga päev: kui teeme sisseoste, vestleme naabritega, oleme kuulutustööl ja kristlikel koosolekutel. Me uurime väljaandeid, mida  oleme tõlkinud, ja kasutame neid kuulutustööl. See annab meile tagasisidet, kas inimesed saavad aru keelest, mida tõlkijad kasutavad.”

Konzo keele tõlkija Ugandas lausus: „Oleme ülirõõmsad võimaluse eest käia koosolekutel, kus kõneldakse keelt, mida me räägime ja millesse väljaandeid tõlgime. Me tunneme ka kuulutustööst rohkem rõõmu, kuna nüüd saame vestelda inimestega oma emakeeles.”

Suurt kasu on saanud ka kogudused, kuhu tõlkijad on määratud. Üks õde ütles maaja keele tõlkijate kohta: „Tõlkijad innustavad meid oma lahkete sõnade ja hea eeskujuga. Mul on selline tunne, nagu meie koguduses oleks tükike Peetelist, ja see on midagi väga erilist.”

Selline läbikäimine on vastastikku julgustav. Üks tõlkija Kenyas sõnas: „Kuna luo keeles on ilmunud väga vähe trükiseid, ei osanud siinsed inimesed unistadagi sellest, et nad võiksid kunagi näha nii kõrgetasemelisi omakeelseid väljaandeid. Seepärast on paljud neid saades vaimustunud. Kui näen nende reaktsiooni, annab see mulle uut jõudu ja veel enam põhjust teha oma tööd nii hästi, kui oskan.”

Paljud tõlkijad on aastaid või isegi aastakümneid harubüroos töötanud. Nende hea meelsus ja valmisolek seada Jehoova rahva huvid enda omadest ettepoole ei jää märkamata ja Jehoova kahtlemata õnnistab neid. Lõuna-Aafrika Vabariigis töötava koosa keele tõlkija sõnades väljenduvad paljude tunded, kui ta ütles: „Juhtiv kogu tegi suurepärase otsuse rajada sellised tõlkebürood. Olime õnnelikud Peetelis, kuid oleme veelgi õnnelikumad tõlkebüroos.”

„Vennad kandsid meie eest hästi hoolt”

Pühapäeval, 3. juunil 2012 toimus Nigeerias traagiline lennuõnnetus. Lennuk, mille pardal oli 153 inimest, kukkus alla Nigeeria suurima linna Lagose tihedalt asustatud eeslinnas. Hukkusid kõik pardal olijad ja surma sai ka teadmata arv inimesi maapinnal.

Collins Eweh elas perega viimasel korrusel kolmekorruselises majas, mida lennuk tabas. Õnnetuse juhtumise ajal olid nad kuningriigisaalis koosolekul.

 Kella poole nelja paiku, kui toimus „Vahitorni”-uurimine, märkasid Collins ja ta naine Chinyere, et keegi on püüdnud neile korduvalt helistada. Kohe pärast koosoleku lõppu vastas Chinyere telefonile. Naabrid andsid talle teada, et nende kortermaja põleb. Kohale jõudes nägi Eweh’de pere, et lennuk oli tabanud nende maja, kukkunud lähedalasuva hoone peale ja põlema süttinud.

„Kui oleksime kodus olnud, oleksime olnud surmalapsed,” märkis Chinyere. „Jäime küll kõigest ilma — alles jäid vaid seljas olevad riided —, kuid õnneks olime elus. Ringkonnaülevaataja moodustas kohe hädaabikomitee ja vennad kandsid meie eest hästi hoolt. Oleme kõige eest väga tänulikud!”

Collins ütles: „Sugulased, kellele ei meeldinud, et ma olen Jehoova tunnistaja, on meelt muutnud. Üks neist lausus: „Sinu Jehoova vastab palvetele. Hoia oma Jumalast kinni, kuna ta aitab sind.” Teine sõnas: „Teeni ka edaspidi Jumalat kogu hingest.” Oleme tõesti kogenud Jehoova abistavat kätt. Olen väga õnnelik.”

Parlament kiidab heaks kirikuseaduse täienduse

27. veebruaril 2012 võttis Ungari valitsus vastu kirikuseaduse täienduse, mis tunnustab Jehoova tunnistajaid kui registreeritud usulist ühendust. Selline õiguslik staatus aitab Ungaris veelgi enam head sõnumit kuulutada. Samuti annab see Jehoova tunnistajatele maksuvaba staatuse, võimaldab neil võtta vastu annetusi ning külastada vanglaid ja haiglaid, et pakkuda Piiblist juhatust.

 Mälestusõhtu lageda taeva all

Eripioneer Namiibiast Rundu linnast andis teada, kuidas toimus mälestusõhtu ühes külas linna lähedal. Kuna sealt oli leitud huvilisi, otsustasid vennad pidada esimest korda mälestusõhtut kohalikus rumanjo keeles. Vend kirjutas: „Mälestusõhtu toimus imekaunis ümbruses lageda taeva all, taamal siras täiskuu, valgust andsid ka petrooleumilambid ja kaks patareidel töötavat lampi.” Kõik see lähendas kohalviibijaid Jehoovaga. Selle kandi ainus Jehoova tunnistaja hakkas seal kuulutama alles märtsis, kuid mälestusõhtul viibis 275 inimest.

19. november 2011 oli Kesk-Aafrika Vabariigi ja Tšaadi Jehoova tunnistajate ajaloos eriline päev. Sel päeval kogunes 269 venda ja õde vastvalminud harubüroohoonete juurde Kesk-Aafrika Vabariigis. Kõik rõõmustasid juhtiva kogu liikme Samuel Herdi kohaloleku üle, kes pühitses uued Peeteli hooned Jehoova teenimiseks. Programmi käigus tehti ülevaade kuulutustöö ajaloost, mis Kesk-Aafrika Vabariigis sai alguse 1947. aastal ja Tšaadis 1959. aastal. Seejärel räägiti kuulajaskonnale ehituse ja hoone valmimisega seonduvaid üksikasju. Kui olid edasi  antud tervitused paljudest riikidest, saabus aeg kuulata vend Herdi pühitsemiskõnet. 42 Peeteli pere liiget tunneb rõõmu sellest, et neil on nüüd kaheksa tõlkebüroo kabinetti, köök, söögisaal ja pesula, mis vastavad nende vajadustele. Samuti annavad oma osa töö sujumiseks 22 korterit ja teised ruumid, nagu vestibüül, administratiivtöötajate kabinetid ja väljastusosakonna ruumid.

Laupäeval, 26. mail 2012 toimus meeldejääv sündmus Kongo DV Jehoova tunnistajatele. Pärast kaheksa aastat kestnud ehitus- ja uuendustöid olid harubüroohooned valmis pühitsemiseks. Tegu oli väga erilise sündmusega: kuigi harubüroo on Kongo DV-s tegutsenud ligi 50 aastat, pühitseti see esimest korda. Juhtivast kogust oli kohal Geoffrey Jackson, kes esitas Peeteli territooriumil pühitsemiskõne 2422 kuulajale, kellest enamik on ristitud rohkem kui 40 aastat tagasi. Kohale oli tulnud 117 külalist 23 maalt. Mõned misjonärid, kes olid palju aastaid varem Kongo DV-s teeninud, jutustasid kuulajatele vahvaid kogemusi. Kõik olid rõõmsad ja neil oli hea meel, et neid hooneid hakatakse kasutama ainult Jehoova teenimiseks.

30. juunil 2011 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), et Prantsusmaa valitsus rikkus Jehoova tunnistajate õigusi, kui kehtestas 60-protsendise maksu kõigile annetustele, mis tehti Prantsusmaa Jehoova tunnistajate harubüroole ajavahemikus 1993—1996. Kuigi kohus julgustas osapooli sõlmima sõbralikku kokkulepet, oli valitsus kindlal seisukohal, et selle kõrge maksu kehtestamine polnud ebaseaduslik, seega ei olnud võimalik sõlmida mõlemaid pooli rahuldavat kokkulepet. Niisiis kohustas EIK 5. juulil 2012 Prantsusmaa valitsust kõrvaldama kõik maksustamisest tulenenud tagajärjed. Lisaks sellele, et valitsus peab tagastama 4 590 295 eurot, mis konfiskeeriti maksu kehtestamisel  (millele lisandub konfiskeerimise hetkest alates kogunenud intress), peab see hüvitama ka kohtukulud 55 000 eurot.

Jehoova ustavatelt teenijatelt Eritreas on nende kristliku erapooletuse pärast võetud ära kodakondsus (Jes. 2:4). Möödunud 17 aasta jooksul on paljusid neist arreteeritud. Praegu on vangis umbes 50 venda ja õde, nende hulgas eakad naised ja isegi vaid kaheaastased lapsed. Kahjuks suri 2011. aasta juulis vend Misghina Gebretinsae, olles esimene Jehoova tunnistaja, kes Eritreas vanglas olles elu kaotas. Enne surma hoiti teda nädal aega metallkonteineris üksikvangistuses. Väidetavalt suri ta salapärastel põhjustel. Meie vennad näevad palju vaeva, et saada kokku ametnikega ning aidata neil mõista, et meie rahulik loomus ja soov jääda erapooletuks ei näita kuidagi meie lugupidamatust Eritrea valitsuse vastu.

Jehoova tunnistajatele Indias saab kuulutustööd tehes ühtelugu osaks rahvajõukude vägivallatsemine. Mehed, naised, lapsed ning isegi 60-aastane vanaema ja pooleteiseaastane laps on kogenud sõnalist ja füüsilist vägivalda. Mõnelt on kistud riided seljast ja mõnda on isegi ähvardatud surmaga. Politsei tegevusetus ja eelarvamused on Jehoova tunnistajate tagakiusamisele hoogu lisanud. Selle asemel et tagakiusajaid vastutusele võtta, on politsei valede kriminaalsüüdistuste alusel hoopis Jehoova tunnistajaid vangi pannud. Peale selle et vangistatute eest nõutakse sageli ebamõistlikult kõrget  kautsjoni, on neile osaks saanud politsei sõnaline ja kehaline väärkohtlemine, samuti on neile keeldutud andmast arstiabi, toitu ja vett. Lisaks tuleb süüdistatavatel aastaid kohtu vahet käia, enne kui nad süütuks tunnistatakse. Lootuses vendi ja õdesid aidata on riiklikule inimõiguste komisjonile esitatud mitu kaebust inimõiguste rikkumise kohta.

Novembris 2011 otsustas EIK ühehäälselt, et Türgi on rikkunud Jehoova tunnistaja Yunus Erçepi õigust südametunnistuse vabadusele, mõistes ta süüdi ja vangi süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumise pärast. Alates 1998. aasta märtsist on vend Erçepile saadetud 39 kutset ilmuda tegevteenistusse ning enam kui 30 korral on sellele järgnenud kriminaalmenetlus. Erçepit on trahvitud, vangistatud ja saadetud „religioosse paranoia” tõttu psühhiaatriahaiglasse.

Oktoobris 2004 pöördus Erçep EIK-i. Oma otsuses andis kohus teada, et „hageja, Jehoova tunnistajate usuorganisatsiooni liige, ei taotlenud väeteenistusest vabastamist mitte isikliku kasu või mugavuse pärast, vaid oma usuliste tõekspidamiste tõttu, millest ta siiralt kinni peab”.

Feti Demirtaş on veel üks Türgi Jehoova tunnistaja, kes keeldus väeteenistusest, kui teda 2005. aastal teenistusse kutsuti. Ta arreteeriti, teda peksti, ta võeti vastutusele ja teda hoiti vangistuses 554 päeva, kuni ta vabastati juunis 2007. Kuna vend Demirtaş jäi kindlaks oma Piiblil-põhinevatele uskumustele, koostati aruanne, et tunnistada ta psüühiliselt haigeks. EIK langetas otsuse Türgi riigi kahjuks, andes teada, et Demirtaşel tuli Türgi  võimude tegevuse tõttu taluda ebainimlikku kohtlemist ja et tema õigust südametunnistuse vabadusele oli rikutud.

Kaks eelmainitud EIK-i otsust järgivad otseselt kohtu suurkoja pöördelist otsust juulis 2011 (Bajatjan vs. Armeenia), millega see kinnitas, et Euroopa inimõiguste konventsioon kaitseb nende õigusi, kes süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduvad. Need otsused on siduvad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kaasa arvatud Türgile.

EIK langetas jaanuaris 2012 otsuse ka Armeenia riigi kahjuks kohtuasjades Bukharatjan vs. Armeenia ja Tsaturjan vs. Armeenia, kinnitades, et nende kahe väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldunud Jehoova tunnistaja õigust usuvabadusele  oli rikutud. Oma otsustes tsiteeris kohus pöördelist otsust kohtuasjas Bajatjan vs. Armeenia.

Hoolimata neist ajaloolistest kohtuotsustest Armeenia riigi kahjuks, jätkab valitsus süümelistel kaalutlustel keeldujate tagakiusamist, süüdimõistmist ja vangistamist. Alternatiivteenistuse seaduse parandused, mis Armeenia valitsus märtsis 2012 heaks kiitis, pole parlamendis veel arutluse alla tulnud. Loodetavasti tegutseb Armeenia valitsus kooskõlas EIK-i otsustega ning vabastab vennad, kes on siiani vangis kui süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujad.

Jehoova tunnistajatele Aserbaidžaanis saab ühtepuhku osaks valitsuse surve: usukoosolekutest osavõtjatele korraldatakse haaranguid ja arreteerimisi; usulist kirjandust tsenseeritakse; Jehoova tunnistajatest välismaalasi saadetakse maalt välja; politsei kohtleb tunnistajaid vääriti nii sõnaliselt kui ka kehaliselt; pidevalt varitseb oht, et tunnistajate usuühendus sundlõpetatakse. Pärast seda, kui riiklik komitee, mis tegeleb usuasjadega, lükkas tagasi tunnistajate avalduse ühendus ümber registreerida, segab politsei üha sagedamini tunnistajate rahumeelseid usukoosolekuid, sekkub kuulutustöö tegemisse ja seab piiranguid Piiblil põhineva kirjanduse riiki sissetoomisele ja jagamisele. Kohtud on määranud Jehoova tunnistajatele suuri trahve religioosse kirjanduse levitamise ja usukoosolekutest osavõtmise eest. Näiteks sai Ganja linnas üks meie õde umbes 1500-eurose trahvi koosolekul käimise eest. Kuna ülalmainitud tegevused rikuvad õigust vabalt Jumalat teenida, mis on Euroopa inimõiguste konventsiooniga  tagatud õigus, on EIK-ile esitatud hulgaliselt avaldusi lootuses, et Aserbaidžaani Jehoova tunnistajate vastu suunatud rünnakud ja tagakiusamine lõppevad kord.

Õiguskaitsetöötajad Venemaa eri paigus jätkavad Jehoova tunnistajate kimbutamist ja tagakiusamist ning avaldavad kohtutele survet mõista tunnistajad süüdi sellepärast, et nad teenivad Jumalat, milleks neil tegelikult õigus on. Toetudes ekstremistliku tegevuse vastasele seadusele, mida on laialdaselt kritiseeritud, on Venemaa kohtud kuulutanud vähemalt 64 Jehoova tunnistajate väljaannet ekstremistlikuks. Hiljuti nõudis prokurör, et raamat „Võta kuulda Suurt Õpetajat”, mis aitab lastel Jeesus Kristusega lähemat tutvust teha, kuulutataks ekstremistlikuks. Paljudes Venemaa paikades on kohtu nõudel blokeeritud ligipääs Jehoova tunnistajate ametlikule veebisaidile. Kohtud on andnud õiguskaitsetöötajatele loa koguduseliikmeid jälgida, sealhulgas neid salaja filmida ja nende kirju lugeda. Seetõttu on politsei korrapäraselt küsitlenud vaenulikke naabreid, otsinud läbi tunnistajate kodusid ning konfiskeerinud religioosset kirjandust ja muid isiklikke asju. Tunnistajaid on vahistatud, kui nad on tänaval kõndinud, autoga sõitnud või rongist maha tulnud. Samuti on politsei katkestanud kristlikke koosolekuid ja võtnud kogudusevanemaid vastutusele nende karjasetöö tõttu koguduses. Mõnel pool nõuavad prokurörid, et kohtud likvideeriksid Jehoova tunnistajate kohalikud usuorganisatsioonid.

Mais 2012 esitati Taganrogi linnas 17 tunnistajale kriminaalsüüdistus selle eest, et nad  organiseerisid usulist tegevust ja osalesid selles ehk teisisõnu pelgalt selle eest, et nad elasid oma usu järgi. Just selles piirkonnas likvideeriti aastal 2009 kohtuotsusega Jehoova tunnistajate kohalik usuorganisatsioon ja kuningriigisaal konfiskeeriti tunnistajate väidetava ekstremistliku tegevuse tõttu. Kuna tunnistajatel polnud lubatud kasutada oma kuningriigisaali, said nad kokku kodudes või üürisaalides, kuid nüüd üritavad ametnikud takistada nende igasugust organiseeritud jumalateenistust. Juulis 2012 mõisteti Siberi linnas Tšitas pioneeridest abielupaar süüdi vihkamisele õhutamises, kuna nad levitasid inimestele usust rääkides väidetavalt ekstremistlikku piibliõppe raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Neile mõlemale määrati 200 tundi kohustuslikku tööd, kuid nad kaebasid otsuse edasi.

Kuigi Jehoova tunnistajad on EIK-is saanud kaks tähelepanuväärset võitu Venemaa vastu — aastal 2007 Kuznetsov ja teised vs. Venemaa ning aastal 2010 Moskva Jehoova tunnistajad vs. Venemaa —, ignoreerivad Vene võimud selle lugupeetud kohtu otsuseid. Seepärast on Jehoova tunnistajad esitanud EIK-ile 19 avaldust lootuses, et selle kohtu tulevased otsused ajendavad Vene võime lõpetama Jehoova rahva tagakiusamise ja laskma neil „elada rahulikku ja vaikset elu täieliku Jumalale andumuse ja tõsidusega” (1. Tim. 2:2).

Lõuna-Koreas vangistatakse siiani noori vendi nende kristliku erapooletuse tõttu. Iga kuu mõistetakse umbes 45 noort venda süüdi ja pooleteiseks aastaks vangi. Selle tagajärjel on praegu Lõuna-Korea vanglates umbes 750 venda. Üheski teises riigis pole nii palju tunnistajaid usu pärast vangis. Alates  aastast 1950 on 17 000 Jehoova tunnistajat mõistetud vangi kokku enam kui 32 000 aastaks.

2012. aastal intensiivistasid võimud süümelistel kaalutlustel keeldujate rõhumist, mõistes esimest korda vangi ka neid, kes süümelistel kaalutlustel keelduvad reservteenistusest. Varasemal ajal reservteenistusest keeldujaid ainult trahviti. Kuna reservteenistusse kutsutakse aastate jooksul mitu korda, ootab neid, kes sinna ei lähe, ees mitu kohtuprotsessi. Näiteks mõisteti Ho-jeong Son 2011. aasta novembris kaheksaks kuuks vangi. 2012. aasta juunis esitati talle uus süüdistus ning seekord mõisteti ta pooleks aastaks vangi. Ta vahistati kohe pärast teist kohtuprotsessi. 29 päeva pärast vabastati ta kautsjoni vastu kuni edasikaebamise tulemuse selgumiseni. Praegu ootab teda ees 14-kuune karistus.

ÜRO inimõiguste komitee on korduvalt mõistnud Lõuna-Korea hukka selle eest, et see rikub õigust südametunnistuse vabadusele. Olukorra lahendamiseks on Jehoova tunnistajad esitanud uued kaebused nii sellele komiteele kui ka Lõuna-Korea konstitutsioonikohtule.