Ära karda Assüüriat
Kaheteistkümnes peatükk
Ära karda Assüüriat
1., 2. a) Miks näib inimlikust seisukohast, et Joonal oli mõjuv põhjus tõrkuda võtmast vastu ülesannet kuulutada assüürlastele? b) Kuidas reageerisid Niinive elanikud Joona sõnumile?
ÜHEKSANDA sajandi keskpaiku e.m.a. söandas heebrea prohvet Joona, Amittai poeg, minna Assüüria impeeriumi pealinna Niinivesse. Ta pidi seal kaaluka sõnumi edasi andma. Jehoova oli talle öelnud: ”Võta kätte, mine Niinivesse, sinna suurde linna ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!” (Joona 1:2, 3).
2 Kui Joona selle ülesande sai, põgenes ta esialgu hoopis vastassuunda, Tarsise poole. Inimlikust seisukohast oli Joonal tõrkumiseks põhjust. Assüürlased olid julm rahvas. Pane tähele, kuidas üks Assüüria monarh kohtles oma vaenlasi: ”Ma lõikasin pealikel maha jäsemed .. Paljud vangid nende hulgast ma põletasin tulega ja paljud ma võtsin elusalt vangi. Mõnel ma lõikasin ära käed ja sõrmed ning teistel ma lõikasin ära nina.” Siiski, kui Joona lõpuks Jehoova sõnumi edasi andis, kahetsesid Niinive elanikud oma patte ja tol korral säästis Jehoova seda linna (Joona 3:3—10; Matteuse 12:41).
Jehoova võtab ”vitsa”
3. Kui erinevalt reageerivad Jehoova prohvetite hoiatustele iisraellased ja Niinive elanikud?
3 Kas osutavad soodsat vastukaja ka iisraellased, kellele Joona samuti kuulutas? (2. Kuningate 14:25.) Ei. Nad pööravad puhtale jumalateenistusele selja. Tõesti, nad läksid nii kaugele, et ”kummardasid kõiki taevavägesid ning teenisid Baali”. Peale selle ”nad lasksid oma poegi ja tütreid tulest läbi käia; nad küsitlesid ennustajaid ja toimetasid nõidust; nad müüsid endid kurja tegema Jehoova silmis, vihastuseks temale” (2. Kuningate 17:16, 17). Erinevalt Niinive elanikest ei tee iisraellased sellest välja, kui Jehoova saadab prohveteid neid hoiatama. Seetõttu otsustab Jehoova rakendada jõulisemaid abinõusid.
4., 5. a) Mida mõeldakse ”Assuriga” ja kuidas kasutab Jehoova teda ”vitsana”? b) Millal Samaaria langeb?
4 Mõne aja jooksul pärast Joona käiku Niinivesse väheneb Assüüria agressiivsus. * Ent 8. sajandi alguses e.m.a. paneb Assüüria ennast taas maksma militaarriigina ja Jehoova kasutab teda hämmastaval viisil. Prohvet Jesaja annab Iisraeli põhjariigile edasi Jehoova hoiatuse: ”Häda Assurile, kes on mu viha vits ja kelle käes on mu sajatuse kepp! Tema ma läkitan jumalavallatu rahva vastu ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast võtta noosi ja riisuda saaki ja tallata teda nagu tänavapori!” (Jesaja 10:5, 6).
5 Milline alandus iisraellastele! Jumal kasutab paganlikku riiki — ”Assurit” ehk Assüüriat — ”vitsana”, et neid karistada. Aastal 742 e.m.a. asub Assüüria kuningas Salmanassar V piirama ärataganenud Iisraeli riigi pealinna Samaariat. Oma strateegilisest asukohast umbes 90 meetri kõrgusel künkal tõrjub Samaaria vaenlasi tagasi peaaegu kolm aastat. Kuid mitte mingisugune inimeste taktika ei suuda takistada Jumala eesmärkide täitumist. Aastal 740 e.m.a. Samaaria langeb ja tallatakse assüürlaste jalge alla (2. Kuningate 18:10).
6. Mil moel läheb Assüüria kaugemale sellest, mis Jehooval on temaga kavas?
6 Kuigi Jehoova kasutab assüürlasi selleks, et anda oma rahvale õppetund, ei tunnusta nemad siiski Jehoovat. Seepärast ütleb ta järgmisena: ”Aga [Assüüria] ei kavatse nõnda ja nõnda ei mõtle ta süda, vaid temal on südames hävitada ja hukata rahvaid, ja mitte väheseid” (Jesaja 10:7). Jehoova kavatseb kasutada Assüüriat tööriistana oma käes. Kuid Assüüria tahaks mingit muud rolli täita. Tema süda ergutab plaanitsema midagi suurejoonelisemat — tollal tuntud maailma vallutamist!
7. a) Selgita väljendit ”Kas pole mu pealikud kõik kuningad?”. b) Mida peaksid panema tähele need, kes hülgavad Jehoova tänapäeval?
7 Paljusid Assüüria poolt vallutatud mitteiisraellaste linnasid valitsesid varem kuningad. Need endised kuningad peavad nüüd vasallvürstidena Assüüria kuningale alluma, mistõttu ta võib tõesti hoobelda: ”Kas pole mu pealikud kõik kuningad?” (Jesaja 10:8). Nende rahvaste kuulsate linnade ebajumalad ei suutnud oma kummardajaid hävingust päästa. Samaaria elanike kummardatavad jumalad, näiteks Baal, Moolok ja kuldvasikad, ei kaitse seda linna. Kuna Samaaria on hüljanud Jehoova, pole tal mingit õigust loota tema sekkumisele. Pangu Samaaria halba käekäiku tähele igaüks, kes hülgab Jehoova tänapäeval! Assüüria võib vabalt hoobelda sellega, et ta on vallutanud Samaaria ja teised linnad: ”Eks Kalnol käinud käsi nagu Karkemisel, eks Hamatil nagu Arpadil, eks Samaarial nagu Damaskusel?” (Jesaja 10:9). Nad ükski pole Assüüriale muud kui vaid kerge saak.
8., 9. Miks võib öelda, et Assüüria läheb liiga kaugele, kui ta pöörab pilgu Jeruusalemmale?
8 Kuid Assüüria läheb hooplemisega liiga kaugele. Ta ütleb: ”Kuna mu käsi ulatus ebajumalate kuningriikideni, kus nikerdatud kujusid oli rohkem kui Jeruusalemmal ja Samaarial, eks ma või siis talitada ka Jeruusalemma ja selle kujudega nõnda, nagu ma talitasin Samaaria ja selle ebajumalatega?” (Jesaja 10:10, 11, EP 97). Assüüriale juba alla jäänud kuningriikides oli palju rohkem jumalakujusid kui Jeruusalemmas või isegi Samaarias. Seega ta arutab: mis võiks takistada tal kohtlemast Jeruusalemma samal kombel nagu Samaariat.
9 Hoopleja! Jehoova ei lase tal vallutada Jeruusalemma. Tõsi küll, Juuda pole kogu aeg õiget jumalateenistust laitmatult toetanud (2. Kuningate 16:7—9; 2. Ajaraamat 28:24). Jehoova on hoiatanud, et ustavusetuse tõttu saab Juuda assüürlaste kallaletungi ajal palju kannatada. Kuid Jeruusalemm jääb püsima (Jesaja 1:7, 8). Kui assüürlased kallale tungivad, on Hiskija Jeruusalemmas kuningas. Hiskija pole selline nagu ta isa Ahas. Juba oma esimesel valitsuskuul avab Hiskija taas templi uksed ja taastab puhta jumalateenistuse! (2. Ajaraamat 29:3—5.)
10. Mida tõotab Jehoova seoses Assüüriaga?
10 Seega puudub Jehoova heakskiit Assüüria kavatsusel rünnata Jeruusalemma. Jehoova tõotab arveteõiendamist selle jultunud maailmariigiga: ”Kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, siis ma nuhtlen Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja suureliste silmade kõrkuse pärast!” (Jesaja 10:12).
Edasi Juudasse ja Jeruusalemma!
11. Miks arvab Assüüria, et Jeruusalemm on kerge saak?
11 Kaheksa aastat pärast põhjariigi langemist aastal 740 e.m.a. marsib Jeruusalemma vastu uus Assüüria monarh Sanherib. Jesaja kirjeldab poeetiliselt Sanheribi uhket plaani: ’Ma nihutan rahvaste rajasid, riisun, mis kuulub neile, ja valitsen elanike üle ainuvalitsejana! Mu käsi leiab rahvaste vara otsekui linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjan kõik maad, ja ei ole kedagi, kes lehvitaks tiibu või teeks noka lahti ja piiksataks!’ (Jesaja 10:13, 14). Sanherib arvab, et kui teised linnad on langenud ja Samaariat enam ei ole, siis on ka Jeruusalemm kerge saak! See linn võib küll arglikult vastupanu osutada, kuid vaevu piiksatades alistuvad selle elanikud kiiresti, nende vara nopitakse ära otsekui munad mahajäetud pesast.
12. Mida näitab Jehoova seoses sellega, kuidas on õige suhtuda Assüüria hooplemisse?
12 Kuid Sanherib unustab midagi. Ärataganenud Samaaria oli oma karistuse ära teeninud. Ent kuningas Hiskija ajal on Jeruusalemm saanud taas kord puhta jumalateenistuse kantsiks. Igaüks, kes tahab puutuda Jeruusalemma, peab arvestama Jehoovaga! Suure meelepahaga küsib Jesaja: ”Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees? Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu!” (Jesaja 10:15). Assüüria impeerium on vaid tööriist Jehoova käes, mis sarnaneb paljus kirve, sae, vitsa või kepiga, mida kasutab metsamees, saagija või karjus. Kuidas julgeb vits nüüd tõsta ennast kõrgemale sellest, kes teda kasutab!
13. Selgita, kes on a) ”prisked”, b) ”ohakad ja kibuvitsad”, c) ’tema metsa toredus’, ja mis neist saab.
13 Mis saab Assüüriast? ”Sellepärast läkitab Issand, vägede Jehoova, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all süttib lõõmav tuli! Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad! Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse ühes ihu ja hingega! See on otsekui põdeja kidunemine! Pisut jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna!” (Jesaja 10:16—19.) Jah, Jehoova kärbib Assüüria ”vitsa” suurust! Assüüria sõjaväe ”priskeid”, neid turskeid sõdureid tabab ”kõhetustõbi”. Enam ei paista nad nii tugevad! Nagu tehakse sageli umbrohu ja okkaliste põõsastega, nii põletab Iisraeli Valgus Jehoova Jumal nende maaväed. Ka ”tema metsa .. toredus” ehk ta sõjaväeülemad leiavad oma lõpu. Pärast seda, kui Jehoova Assüüriaga ühele poole saab, jääb järele nii vähe väepealikke, et isegi väike poiss oskab nad sõrmede peal kokku lugeda! (Vaata ka Jesaja 10:33, 34.)
14. Kirjelda Assüüria võidukäiku Juuda pinnal aastaks 732 e.m.a.
14 Sellegipoolest on juutidel, kes elavad Jeruusalemmas aastal 732 e.m.a., arvatavasti raske uskuda, et Assüüria saab lüüa. Hiiglaslik Assüüria armee läheneb järjekindlalt. Pane tähele nimekirja vallutatud Juuda linnadest: ”Ajjat .. Migron .. Mikmas .. Geba .. Raama .. Sauli Gibea .. Gallim .. Laisa .. Anatot .. Madmena .. Geebim .. Nob” (Jesaja 10:28—32a). * Viimaks jõuavad vallutajad Laakiseni, mis on Jeruusalemmast vaid 50 kilomeetri kaugusel. Varsti ähvardab võimas Assüüria armee seda linna. ”[Ta] viipab [”ähvardavalt”, UM] käega Siioni tütre mäe, Jeruusalemma künka poole!” (Jesaja 10:32b.) Mis suudaks peatada assüürlasi?
15., 16. a) Miks vajab kuningas Hiskija tugevat usku? b) Milline alus on Hiskija usul, et Jehoova tuleb talle appi?
15 Kuningas Hiskija muutub linnas oma palees ärevaks. Ta rebib oma riided lõhki ja katab ennast kotiriidega (Jesaja 37:1). Ta saadab mehed prohvet Jesaja juurde, et see küsiks Jehoovalt nõu Juuda kohta. Peagi tulevad nad tagasi Jehoova vastusega: ”Ära karda .. ma kaitsen seda linna” (Jesaja 37:6, 35). Siiski mõjuvad assüürlased ähvardavalt ja nad on ülimalt enesekindlad.
16 Usk on see, mis kuningas Hiskija sellest kriisist läbi viib. Usk on ”ilmne tõendus tegelikest asjadest, kuigi neid ei nähta” (Heebrealastele 11:1, UM). Selleks tuleb näha kaugemale sellest, mis on silma ees. Kuid usk toetub teadmisele. Tõenäoliselt mäletab Hiskija, et Jehoova on juba varem öelnud järgmised lohutavad sõnad: ”Ära karda, mu rahvas, kes elad Siionis, Assurit .. Sest veel pisut-pisut, siis on mu sajatusel lõpp ja mu viha pöördub neid hävitama! Siis keerutab vägede Jehoova ta kohal piitsa, otsekui Midjani löömisel Oorebi kaljul, ja oma kepi, mis kord oli mere kohal, ta tõstab üles nagu tol korral Egiptuses!” (Jesaja 10:24—26). * Jah, Jumala rahvas on varemgi rasketes olukordades olnud. Hiskija esivanemad näisid Punase mere ääres Egiptuse armeele lootusetult alla jäävat. Sajandeid varem seisis Giideon silmitsi vapustavalt ülekaalukate jõududega, kui midjanlased ja amalekid ründasid Iisraeli. Kuid neil kahel korral päästis Jehoova oma rahva (2. Moosese 14:7—9, 13, 28; Kohtumõistjate 6:33; 7:21, 22).
17. Kuidas ”rikutakse” Assüüria ike ja miks?
17 Kas Jehoova teeb seda, mida ta tegi neil varasematel kordadel? Jah. Jehoova tõotab: ”Sel päeval sünnib, et tema koorem võetakse su õlgadelt ja tema ike kistakse su kaela pealt! Ta tuleb üles Samaariast [”ja ike rikutakse õli pärast”, SP]!” (Jesaja 10:27). Assüüria ike võetakse Jumala lepingurahva õlgadelt ja kaela ümbert. Tõesti, see ike ”rikutakse” — ja rikutud see on! Ühe ööga tapab Jehoova ingel 185000 assüürlast. Oht on möödas ja assüürlased lahkuvad Juudamaa pinnalt igaveseks (2. Kuningate 19:35, 36). Miks? ”Õli pärast.” See võib viidata õlile, millega Hiskija võiti Taaveti dünastia kuningaks. Nii täidab Jehoova oma tõotuse: ”Ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast!” (2. Kuningate 19:34).
18. a) Kas Jesaja prohvetikuulutus täitub rohkem kui ühe korra? Selgita. b) Milline organisatsioon sarnaneb tänapäeval muistse Samaariaga?
18 Need Jesaja ülestähendused, mida arutatakse selles peatükis, räägivad sündmustest, mis toimusid Juudas enam kui 2700 aastat tagasi. Kuid need sündmused on äärmiselt tähendusrikkad seoses praeguse ajaga (Roomlastele 15:4). Kas see tähendab, et selle põneva jutustuse peamistel osatäitjatel — nii Samaaria ja Jeruusalemma elanikel kui ka assüürlastel — on oma tänapäevased vasted? Jah, nii see on. Otsekui ebajumalaid kummardav Samaaria väidab ristiusu kirik end kummardavat Jehoovat, kuid ta on läbinisti ärataganenud. Roomakatoliku kardinal John Henry Newman möönab, et atribuutika, mida ristiusu kirik on kasutanud juba sajandeid, näiteks viiruk, küünlad, püha vesi, preestrirüü ja pühakujud, ”on kõik paganliku algupäraga”. (”An Essay on the Development of Christian Doctrine”.) Jehoovale ei meeldi ristiusu kiriku paganlikuks muutunud jumalateenistus sugugi rohkem kui Samaaria ebajumalakummardamine.
19. Mille eest on ristiusu kirikut hoiatatud ja kes on seda teinud?
19 Juba aastaid on Jehoova tunnistajad hoiatanud ristiusu kirikut Jehoova meelepaha eest. Näiteks aastal 1955 esitati kogu maailmas avalik kõne teemal ”Ristiusk või kristlus — kumb on ”maailma valgus”?”. Selles kõnes selgitati üksikasjalikult, milles on ristiusu kirik kaldunud kõrvale tõeliselt kristlikust õpetusest ja teguviisist. Seejärel saadeti selle võimsa loengu materjalid posti teel paljude maade vaimulikele. Organisatsioonina on ristiusu kirik selle hoiatuse tähelepanuta jätnud. Ta ei jäta Jehoovale muud valikuvõimalust peale selle, et teda distsiplineeritaks ”vitsaga”.
20. a) Mis saab nüüdisaegseks Assüüriaks ja kuidas kasutatakse seda vitsana? b) Mil määral ristiusu kirikut distsiplineeritakse?
20 Keda kasutab Jehoova mässulise ristiusu kiriku distsiplineerimiseks? Vastuse sellele küsimusele leiame Ilmutusraamatu 17. peatükist. Seal tutvustatakse üht hoora, ”Suurt Baabüloni”, mis kujutab kõiki maailma valereligioone, nende hulgas ka ristiusu kirikut. See hoor ratsutab helkjaspunase metsalise seljas, kellel on seitse pead ja kümme sarve (Ilmutuse 17:3, 5, 7—12). See metsaline kujutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. * Nii nagu muistne Assüüria hävitas Samaaria, samuti hakkab ka helkjaspunane metsaline ’vihkama hoora ja teeb tema puupaljaks ja alasti ja sööb tema liha ja põletab ta ära tulega’ (Ilmutuse 17:16). Sel viisil annab nüüdisaegne Assüüria (ÜRO-ga liitunud riigid) ristiusu kirikule võimsa hoobi ja teeb talle alatiseks lõpu.
21., 22. Kes ajendab metsalist ründama Jumala rahvast?
21 Kas Jehoova ustavad tunnistajad hävivad koos Suure Baabüloniga? Ei. Nemad pole Jumalale vastumeelsed. Puhas jumalateenistus jääb püsima. Kuid metsaline, kes hävitab Suure Baabüloni, heidab ahne pilgu ka Jehoova rahva poole. Seda tehes toimib see metsaline mitte Jumala, vaid kellegi teise mõtte kohaselt. Kelle? Kurat-Saatana.
22 Jehoova paljastab Saatana uhke kavatsuse: ”Sel päeval tõuseb sul [Saatanal] midagi südamesse ja sa pead kurja nõu ning ütled: ”Ma .. tulen nende rahulike kallale, kes elavad julgesti — nad kõik elavad [kaitsva] müürita .. — et saada saaki ja riisuda, mis on riisuda”” (Hesekiel 38:10—12). Saatan hakkab mõtlema, et miks mitte õhutada rahvaid ründama Jehoova tunnistajaid. Neid on kerge rünnata, nad on kaitsetud, ilma mingi poliitilise mõjuvõimuta. Nad ei osuta mingit vastupanu. Kui kerge oleks neid noppida nagu mune kaitseta pesast!
23. Miks ei suuda nüüdisaegne Assüüria teha Jumala rahvaga seda, mida ta teeb ristiusu kirikuga?
23 Kuid vaadake ette, rahvad! Võtke kuulda nõu, et kui te puutute Jehoova rahvast, peate arvestama Jumala endaga! Jehoova armastab oma rahvast ja võitleb tema eest niisama kindlalt, nagu ta võitles Jeruusalemma eest Hiskija päevil. Kui nüüdisaegne Assüüria üritab Jehoova teenijaid hävitada, astub ta tegelikult lahingusse Jehoova Jumala ja Talle, Jeesuse Kristusega. See on lahing, mida Assüüria ei suuda võita. Piibel ütleb, et ”Tall võidab nad ära, sest tema on isandate Isand ja kuningate Kuningas”. (Ilmutuse 17:14; võrdle Matteuse 25:40.) Nagu Assüüria vanasti, nii ”läheb hukatusse” ka helkjaspunane metsaline. Siis ei kardeta teda enam kunagi. (Ilmutuse 17:11.)
24. a) Mida on tõelised kristlased kindlalt otsustanud teha, et valmistuda tulevikuks? b) Kuidas vaatab Jesaja tulevikku? (Vaata kasti lk. 155.)
24 Tõelised kristlased võivad kartuseta tulevikku vaadata, kui nad hoiavad tugevana oma suhteid Jehoovaga ja kui nad teevad tema tahte täitmise oma elus esmatähtsaks (Matteuse 6:33). Siis pole neil tarvis karta midagi halba (Laul 23:4). Oma ususilmadega näevad nad Jumala vägevat kätt tõstetuna kõrgele üles, kuid mitte nende karistamiseks, vaid selleks, et varjata neid tema vaenlaste eest. Ja nende kõrvad kuulevad julgustavaid sõnu: ”Ära karda” (Jesaja 10:24).
[Allmärkused]
^ par. 4 Vaata ”Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk. 203.
^ par. 14 Selguse huvides käsitletakse teksti Jesaja 10:28—32 enne Jesaja 10:20—27.
^ par. 16 Arutelu Jesaja 10:20—23 kohta leiad lk. 155 ”Jesaja vaatab tulevikku”.
^ par. 20 Lisateavet selle hoora ja helkjaspunase metsalise kohta võid leida raamatust ”Revelation—Its Grand Climax At Hand!” (Peagi on käes Ilmutuse suurejooneline haripunkt!), peatükkidest 34 ja 35, väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
[Küsimused]
[Kast/pildid lk 155, 156]
JESAJA VAATAB TULEVIKKU
Jesaja 10. peatükk keskendub eelkõige sellele, kuidas Jehoova viib Assüüria sissetungi kaudu täide oma kohtuotsuse Iisraeli üle, ja tema tõotusele kaitsta Jeruusalemma. Kuna salmid 20—23 asuvad selle ettekuulutuse keskel, võib arvata, et üldiselt täituvad nad sama ajaperioodi jooksul. (Võrdle Jesaja 1:7—9.) Kuid sõnastus näitab, et need salmid käivad otsesemalt hilisemate aegade kohta, mil ka Jeruusalemm peab andma vastust oma elanike pattude pärast.
Kuningas Ahas üritab saavutada julgeolekut sellega, et pöördub abi saamiseks Assüüria poole. Prohvet Jesaja ennustab, et tuleb aeg, mil Iisraeli kojast ellujäänud ei tegutse enam kunagi nii arutult. Jesaja 10:20 ütleb, et nad ”toetu[vad] ustavalt Jehoovale, Iisraeli Pühale”. Kuid salm 21 näitab, et seda teevad üksnes vähesed, vaid ”jääk pöördub”. See tuletab meile meelde Jesaja poega Sear-Jaasubit, kes on märgiks Iisraelis ja kelle nimi tähendab ’Jääk pöördub tagasi’. (Jesaja 7:3.) Kümnenda peatüki salm 22 hoiatab tulevase ”hävituse” eest, mis on otsustatud. See hävitus on õiglane, kuna mässuline rahvas on selle karistuse ära teeninud. Selle tulemusena pöördub rohkearvulisest rahvast, keda on ”otsekui mereliiva”, ainult jääk. Salm 23 hoiatab, et see tulevane hävitus mõjutab kogu maad. Seekord Jeruusalemma juba ei säästeta.
Need salmid kirjeldavad hästi seda, mis juhtus aastal 607 e.m.a., mil Jehoova kasutas oma ”vitsana” Babüloonia impeeriumi. Kogu maa, ka Jeruusalemm, langes kallaletungijale saagiks. Juudid viidi 70 aastaks vangidena Babüloni. Ent pärast seda mõned — olgugi et neid oli ”ainult jääk” — tulid tagasi ja taastasid Jeruusalemmas õige jumalateenistuse.
Jesaja 10:20—23 prohvetiennustuse järgmine täitumine leidis aset 1. sajandil, nagu näitab Roomlastele 9:27, 28. (Võrdle Jesaja 1:9; Roomlastele 9:29.) Paulus selgitab, et vaimses mõttes ’pöördus’ juutide ”jääk” Jehoova juurde tagasi 1. sajandil m.a.j., kuna väike arv ustavaid juute sai Jeesuse Kristuse järelkäijateks ja hakkas kummardama Jehoovat ”vaimus ja tões” (Johannese 4:24). Nendega liitusid hiljem usklikud mittejuudid, moodustades vaimse rahva, ”Jumala Iisraeli” (Galaatlastele 6:16). Sel korral täitusid Jesaja 10:20 sõnad: ”enam” ei pöördunud Jehoovale pühendunud rahvas temast ära, et leida toetust inimestelt.
[Pilt lk 147]
Sanherib arvab, et rahvaid koguda on sama lihtne kui korjata pesast mune
