Kaheksateistkümnes peatükk

Õppetunnid ustavusetuse kohta

Jesaja 22:1—25

1. Mis tunne oleks olla muistses linnas piiramise ajal?

KUJUTLE, mis tunne oleks viibida muistses linnas, mida parajasti piiratakse. Müüride taga on vaenlased — tugevad ja armutud. Sa tead, et teised linnad on neile juba alistunud. Nüüd on ta kindlalt otsustanud vallutada ja rüüstata teie linna ning vägistada ja tappa selle elanikud. Vaenlaste väed on kaugelt tugevamad selleks, et nendega otsesesse lahingusse astuda. Sa võid loota vaid sellele, et linnamüürid hoiavad neid tagasi. Kui sa vaatad üle müüride, võid näha vaenlaste piiramistorne. Neil on ka piiramismasinad, millega saab heita kivimürakaid, mis purustavad linna kaitserajatisi. Sa näed nende müürilõhkujaid ja ründeredeleid, nende vibukütte ja sõjavankreid, nende sõdurite horde. Milline kohutav vaatepilt!

2. Millal leiab aset piiramine, mida kirjeldatakse Jesaja 22. peatükis?

² Jesaja 22. peatükk jutustab taolisest piiramisest — Jeruusalemma piiramisest. Millal see aset leiab? Siin on raske osutada ühelegi konkreetsele piiramisele, mille käigus täituksid kõik kirjeldatud üksikasjad. Ilmselt on seda prohvetiennustust kõige parem mõista kui mitmete Jeruusalemmale osaks saanud piiramiste üldkirjeldust, hoiatust selle kohta, mis seisab ees.

3. Kuidas reageerivad Jeruusalemma elanikud piiramisele, mida kirjeldab Jesaja?

 ³ Mida teevad Jeruusalemma elanikud, kes on sattunud Jesaja kirjeldatud piiramisrõngasse? Kas nemad kui Jumala lepingurahvas hüüavad Jehoova poole, et tema nad päästaks? Ei, nende puhul on näha väga arutut suhtumist, milletaolist võib tänapäeval kohata paljude juures, kes väidavad, et nad austavad Jumalat.

Piiramisrõngas linn

4. a) Mis on ”Nägemuseorg” ja miks on tal selline nimi? b) Milline on Jeruusalemma elanike vaimne seisund?

⁴ Jesaja 21. peatükis juhatatakse kõik kolm kohtusõnumit sisse sõnaga ”ennustus” (Jesaja 21:1, 11, 13). Peatükk 22 algab samal kombel: ”Ennustus Nägemuseoru kohta: ”Mis sul siis nüüd on, et oled tervenisti läinud katustele”” (Jesaja 22:1). ”Nägemuseorg” viitab Jeruusalemmale. Kuigi see linn asub kõrgel kohal, nimetatakse seda oruks seetõttu, et teda ümbritsevad veelgi kõrgemad mäed. See on seotud ”nägemusega”, sest siin on  Jumal andnud palju nägemusi ja ilmutusi. Sel põhjusel peaksid linnaelanikud panema tähele Jehoova sõnu. Nemad pole temast aga siiski hoolinud ja nad on eksinud väärjumalakummardamisse. Linna piirav vaenlane on tööriist, mida Jumal kasutab oma isepäise rahva vastu (5. Moosese 28:45, 49, 50, 52).

5. Milline on tõenäoline põhjus, miks rahvas läheb katustele?

⁵ Pane tähele, et Jeruusalemma elanikud on ”tervenisti läinud katustele”. Vanal ajal olid iisraellaste majadel lamedad katused, kuhu perekonnad sageli kogunesid. Jesaja ei ütle, miks nad seda sel korral teevad, kuid tema sõnadest ilmneb halvakspanu. Seega on tõenäoline, et nad on läinud katustele selleks, et oma ebajumalaid appi  kutsuda. See on olnud neil tavaks aastate jooksul, mis eelnevad Jeruusalemma hävingule aastal 607 e.m.a. (Jeremija 19:13; Sefanja 1:5.)

6. a) Milline olukord valitseb Jeruusalemmas? b) Miks mõned rõõmutsevad, kuid mis seisab ees?

⁶ Jesaja jätkab: ”Sa olid täis rüsinat, linn, mis möllas rahvast, ilutsev linn; su mahalöödud [ei] ole mõõgaga maha löödud ega taplusesse surnud” (Jesaja 22:2, SP). Linna on kogunenud rahvahulgad, mistõttu seal on segadus. Inimesed tänavatel käratsevad ja on hirmul. Kuid mõned rõõmutsevad võib-olla sellepärast, et nad tunnevad ennast kindlalt või usuvad, et oht möödub peagi. *  Kuid sel ajal on rumal rõõmutseda. Peagi surevad paljud linnaelanikud hoopis julmemal viisil kui mõõgatera läbi. Ümberpiiratud linn on välistest toiduvarudest ära lõigatud. Toiduvarud linnas kahanevad. Nälg ja ülerahvastatus põhjustavad epideemiaid. Seetõttu surevad paljud nälga ja taudi. See juhtub nii aastal 607 e.m.a. kui ka 70 m.a.j. (2. Kuningate 25:3; Nutulaulud 4:9, 10). *

7. Mida teevad Jeruusalemma juhid piiramise ajal ja mis neist saab?

⁷ Kuidas täidavad selle kriisi ajal oma juhirolli Jeruusalemma valitsejad? Jesaja vastab: ”Kõik su juhid põgenevad üheskoos, võetakse vangi ammutagi! Kõik, kes su omadest leitakse, võetakse üheskoos vangi, kuigi põgenevad kaugele!” (Jesaja 22:3). Juhid ja vägevad mehed põgenevad, kuid nad püütakse kinni! Nad vangistatakse ja viiakse vangidena ära, ilma et nende puhul oleks tarvis isegi vibu pingutada. See juhtub aastal 607 e.m.a. Pärast seda, kui vaenlased on Jeruusalemma müüridest läbi murdnud, põgeneb kuningas Sidkija öösel koos oma vägevate meestega. Vaenlased saavad sellest teada, ajavad neid taga ja püüavad nad kinni Jeeriko tasandikel. Vägevad mehed põgenevad laiali. Sidkija võetakse kinni, torgatakse pimedaks, aheldatakse vaskahelatesse ja viiakse ära Babüloni (2. Kuningate 25:2—7). Millised traagilised tagajärjed olid tema ustavusetusel!

Jahmatus õnnetuse pärast

8. a) Kuidas reageerib Jesaja ennustusele, mis kuulutab Jeruusalemmale häda? b) Milline pilt avaneb Jeruusalemmas?

⁸ See prohvetiennustus puudutab Jesajat sügavalt. Ta  ütleb: ”Ärge vaadake mind, ma nutan kibedasti; ärge tikkuge mind trööstima mu rahva tütre julma kohtlemise pärast!” (Jesaja 22:4). Jesaja oli kurb Moabile ja Babülooniale ennustatud tuleviku pärast (Jesaja 16:11; 21:3). Nüüd on tema jahmatus ja haletsus veelgi suuremad, kui ta mõtiskleb katastroofi üle, mis tabab tema enda rahvast. Ta on lohutamatu. Miks? ”Sest Issandal, vägede Jehooval, on Nägemuseorus jahmatuse, tallamise ja segaduse päev: müüride murdmine ja hädakisa mägedeni!” (Jesaja 22:5.) Jeruusalemma haarab metsik segadus. Inimesed ekslevad paanikasse aetuna sihitult ringi. Kui vaenlased hakkavad linnamüüridest läbi murdma, kostab ”hädakisa mägedeni”. Kas see tähendab, et linnaelanikud hüüavad appi Jumalat tema pühas templis Morija mäel? Võib-olla. Kuid pidades silmas nende ustavusetust, ei tähenda see arvatavasti rohkemat kui vaid seda, et nende hirmukarjed kajavad vastu ümberkaudsetelt mägedelt.

9. Kirjelda Jeruusalemma ohustavat armeed.

⁹ Milline on see vaenlane, kes Jeruusalemma ohustab? Jesaja lausub: ”Eelam võtab nooletupe, sõjavankrite vooris on mehed ja ratsanikud, ja Kiir vabastab kilbi kattest” (Jesaja 22:6, EP 97). Vastased on hästi relvastatud. Nende hulgas on vibukütid, kelle nooletuped on nooli täis. Sõdalased seavad oma kilpe lahinguks valmis. Seal on ka sõjavankrid ja lahinguks treenitud hobused. Armee hulgas on sõdureid ka Eelamist, mis asub praegusest Pärsia lahest põhja pool, ning Kiirist, mis asub arvatavasti Eelami lähedal. Nende maade nimetamine näitab, kui kaugelt on need vallutajad tulnud. See näitab ka seda, et eelamlaste vibukütid võisid olla nende vägede koosseisus, kes ohustasid Jeruusalemma Hiskija päevil.

 Kaitseks valmistumine

10. Mis on linnale halvaks märgiks?

¹⁰ Jesaja kirjeldab kujunevat olukorda: ”Su ilusad orud täituvad vankritega ja ratsanikud asuvad otse väravasse! Ta võtab ära Juuda kaitse” (Jesaja 22:7, 8a). Vankrid ja hobused täidavad tasandiku väljaspool Jeruusalemma müüre ning nad seatakse valmis ründama linna väravaid. Mis on see ”Juuda kaitse”, mis võetakse ära? Ilmselt on see linna värav, mille vallutamine on kaitsjatele halb märk. * Kui see kaitseabinõu ära võetakse, jääb linn ründajatele avatuks.

11., 12. Milliseid kaitseabinõusid võtavad Jeruusalemma elanikud tarvitusele?

¹¹ Nüüd keskendub Jesaja rahva püüetele kaitsta ennast. Nende esimene mõte on — relvi! ”Sel päeval sa vaatad relvade poole Metsakojas! Te näete, et Taaveti linnas on palju müürimurde ja te kogute Alatiiki vett!” (Jesaja 22:8b, 9.) Relvi hoitakse metsakoja arsenalis. Selle arsenali ehitas Saalomon. Kuna see ehitati Liibanoni seedritest, sai see tuntuks kui ”Liibanonimetsakoda” (1. Kuningate 7:2—5). Uuritakse purustatud kohti müüris. Kogutakse vett, mis on tähtis kaitseabinõu. Inimesed vajavad vett selleks, et elada. Ilma selleta ei suuda linn vastu pidada. Kuid pane tähele, et mitte midagi pole öeldud Jehoova käest pääste otsimise kohta. Vastupidi, nad toetuvad omaenda vahenditele. Ärgem meie sellist viga mitte kunagi tehkem! (Laul 127:1.)

¹² Mida saaks teha nende linnamüüris olevate purustatud kohtadega? ”Te loete üle Jeruusalemma kojad ja kisute  kodasid maha, et kindlustada müüri!” (Jesaja 22:10.) Nad hindavad maju, et näha, millised neist võiks lammutada, et neist saaks müüri parandamiseks materjali. Selle eesmärk on mitte lasta vaenlasel müüri täiesti enda valdusse saada.

Ustavusetu rahvas

13. Kuidas üritab rahvas endale veevaru tagada, kuid kelle ta unustab?

¹³ ”Te teete müüride vahele mahuti Vanatiigi vee jaoks. Aga te ei vaata selle poole, kes seda teeb, ega näe, kes seda ammu valmistas!” (Jesaja 22:11.) Vee kogumisega seotud tegevus, mida mainitakse siin ja salmis 9, meenutab meile samme, mis kuningas Hiskija astus selleks, et kaitsta linna pealetungivate assüürlaste eest (2. Ajaraamat 32:2—5). Kuid linnaelanikud, kellest Jesaja räägib selles ennustuses, on täiesti ustavusetud. Kui nad töötavad linna kaitse heaks, ei tule neil Looja erinevalt Hiskijast mõttessegi.

14. Kui ebamõistlik on rahva hoiak, hoolimata Jehoova hoiatussõnumist?

¹⁴ Jesaja jätkab: ”Issand, vägede Jehoova, kutsub sel päeval nutma ja leinama, pead pügama ja kotiriiet vööle panema! Aga vaata, siis on lust ja rõõm: härgade tapp ja lammaste veristus, süüakse liha ja juuakse viina! ”Söögem ja joogem, sest homme me sureme!”” (Jesaja 22:12, 13). Jeruusalemma elanikud ei ilmuta vähimatki süümepiina selle pärast, et nad on Jehoovale vastu hakanud. Nad ei nuta, ei püga oma juukseid ega kanna kahetsuse märgiks kotiriiet. Kui nad seda teeksid, säästaks Jehoova neid tõenäoliselt eelseisvatest õudustest. Selle asemel aga anduvad nad meelelistele naudingutele. Samasugune hoiak on ka tänapäeval paljudel, kes ei usu Jumalasse. Kuna neil pole lootust — ei seoses surnute ülestõusmise  ega tulevase eluga paradiisliku maa peal —, elavad nad enese himude rahuldamiseks ning ütlevad: ”Söögem ja joogem, sest homme me sureme!” (1. Korintlastele 15:32). Kui lühinägelik! Kui nad vaid usaldaksid Jehoovat, oleks neil püsiv lootus! (Laul 4:7—9; Õpetussõnad 1:33.)

15. a) Milline on Jehoova kohtusõnum Jeruusalemma vastu ja kes tema kohtuotsuse täide saadab? b) Miks tabab ristiusu kirikut samasugune saatus kui Jeruusalemma?

¹⁵ Ümberpiiratud Jeruusalemma elanikud ei saa tunda julgeolekut. Jesaja ütleb: ”Kuid vägede Jehoova on mulle kõrvu ilmutanud: tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani, ütleb Issand, vägede Jehoova!” (Jesaja 22:14). Rahva kalgi südame pärast ei osutata talle mingit halastust. Surm saabub vääramatult. See on kindel. Suveräänne Issand, vägede Jehoova, on seda öelnud. Jesaja prohvetlike sõnade täitudes tabab häda ustavusetut Jeruusalemma kaks korda. Selle hävitavad Babüloonia ja hiljem Rooma väed. Nii tabab häda ka ustavusetut ristiusu kirikut, kelle liikmed väidavad end kummardavat Jumalat, kuid oma tegudega nad tegelikult salgavad teda (Tiitusele 1:16). Nii ristiusu kiriku kui ka teiste Jumala õiglasi teid põlgavate religioonide patud on ”ulatunud taevani”. Samuti nagu ärataganenud Jeruusalemma süü, nii on ka nende süü liiga suur, et seda saaks lepitada. (Ilmutuse 18:5, 8, 21.)

Omakasupüüdlik kojaülem

16., 17. a) Kes saab nüüd Jehoovalt hoiatussõnumi ja miks? b) Mis saab Sebnast tema kõrkide pürgimuste tõttu?

¹⁶ Nüüd pöörab prohvet tähelepanu ustavusetult rahvalt ühele ustavusetule üksikisikule. Jesaja kirjutab: ”Nõnda ütleb Issand, vägede Jehoova: Tule, mine selle valitseja juurde, Sebna juurde, kes on kojaülemaks, ja ütle:  ”Mis sul siin asja on ja kes sul siin on, et sa siin raiud enesele hauda, raiud oma haua kõrgele, uuristad enesele elamu kaljusse?”” (Jesaja 22:15, 16).

¹⁷ Sebna on ”valitseja”, arvatavasti kuningas Hiskija ”kojaülem”. Selles ametis on ta mõjukas isik, kellest kõrgem on vaid kuningas. Temalt nõutakse palju. (1. Korintlastele 4:2.) Kuigi Sebna peaks tegelema eelkõige riigiasjadega, taotleb tema hiilgust iseendale. Ta laseb raiuda endale kaljusse luksuslikku hauakambrit, mida võib võrrelda kuninga omaga. Jehoova märkab seda ja laseb Jesajal inspiratsiooni kaudu esitada sellele ustavusetule majapidajale hoiatuse: ””Vaata, Jehoova viskab sind kaares kaugele vägeva mehe viskega, ja haarates sinust kõvasti kinni, mässib ta sind koguni keraks ning virutab pallina igati laiale maale: seal sa sured ja sinna jäävad su toredad vankrid, sina, oma isanda koja häbi!” Mina tõukan sind su ametist ja sind aetakse ära su kohalt!” (Jesaja 22:17—19). Oma enesekesksuse tõttu ei saa Sebna Jeruusalemmas isegi tavalist hauda. Selle asemel heidetakse ta minema nagu pall, et ta sureks kaugel maal. See on hoiatuseks kõigile neile, kellele on usaldatud autoriteet Jumala rahva  hulgas. Võimu kuritarvitamise tagajärjeks on selle autoriteedi kaotamine ja võimalik, et ka minemakihutamine.

18. Kes saab Sebna asemele, ning mida see tähendab, et ta saab endale Sebna ametiriided ja Taaveti koja võtme?

¹⁸ Ent kuidas Sebna oma ametist kõrvaldatakse? Jesaja kaudu selgitab Jehoova: ”Sel päeval ma kutsun oma sulase Eljakimi, Hilkija poja, panen temale selga sinu kuue, kinnitan temale vööle sinu vöö ja annan tema kätte sinu valitsuse: tema saab siis isandaks Jeruusalemma elanikele ja Juuda soole! Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava!” (Jesaja 22:20—22). Eljakimile, kes saab Sebna asemele, antakse kojaülema ametiriided koos Taaveti koja võtmega. Piiblis kasutatakse sõna ”võti” autoriteedi, valitsuse või võimu sümbolina. (Võrdle Matteuse 16:19.) Vanal ajal võis kuninga nõuandja, kellele olid usaldatud võtmed, kuninglikes eluruumides üldist järelevalvet teostada ning koguni otsustada, millised kandidaadid pääsevad kuninga teenistusse. (Võrdle Ilmutuse 3:7, 8.) Järelikult on kojaülema amet tähtis, ja igaühelt, kes seda tööd teeb, nõutakse palju. (Luuka 12:48.) Sebna võib küll võimekas olla, kuid ustavusetuse tõttu vahetab Jehoova ta välja.

Kaks sümboolset varna

19., 20. a) Kuidas osutub Eljakim oma rahvale õnnistuseks? b) Mis saab neist, kes Sebnale lootma jäävad?

¹⁹ Lõpuks kirjeldab Jehoova sümboolses keeles võimu üleandmist Sebnalt Eljakimile. Ta ütleb: ”Mina löön tema [Eljakimi] nagu varna kindlasse kohta ja ta saab aujärjeks oma isa soole! Tema külge riputatakse kogu ta isa soo koorem [”au”, SP]: võrsed ja lehed, kõik väiksed asjadki [”riistad”, SP], kausikestest kuni igasuguste kruusideni!  Siis, ütleb vägede Jehoova, annab järele kindlasse kohta löödud varn [Sebna]: see murdub ja langeb, ja koorem, mis selle küljes oli, hävib! Jah, Jehoova on rääkinud!” (Jesaja 22:23—25).

²⁰ Esimene varn neis salmides on Eljakim. Ta saab ”aujärjeks” oma isa Hilkija kojale. Erinevalt Sebnast ei tee ta häbi oma isa kojale ega mainele. Eljakim saab püsivaks toeks majapidamisriistadele ehk neile, kes on kuninga teenistuses. (2. Timoteosele 2:20, 21.) Kontrastiks viitab teine nagi Sebnale. Kuigi ta võib kindlana paista, kõrvaldatakse ta ametist. Igaüks, kes talle lootma jääb, langeb.

21. Kes vahetati sarnaselt Sebnaga välja nüüdsel ajal ja miks?

²¹ Sebna juhtum tuletab meile meelde, et need, kes võtavad vastu teenistuseesõigusi nende hulgas, kes väidavad end kummardavat Jumalat, peavad kasutama oma eesõigusi selleks, et  teenida teisi ja tuua kiitust Jehoovale. Nad ei tohi oma positsiooni kuritarvitada, et ise rikastuda või endale nime teha. Näiteks on ristiusu kirik juba kaua ennast kiitnud kui ametissemääratud kojaülemat, Jeesuse Kristuse maapealset esindajat. Kuid nii nagu Sebna tegi oma isale häbi sellega, et taotles iseenda austamist, on ristiusu kiriku juhid toonud Loojale häbi, kogudes endale rikkusi ja võimu. Niisiis, kui aastal 1918 saabus aeg ”kohtul alata Jumala kojast”, tagandas Jehoova ristiusu kiriku. Ta leidis uue kojaülema — ”ustava ja mõistliku majapidaja” — ning seadis ta Jeesuse maapealsete kodakondsete üle (1. Peetruse 4:17; Luuka 12:42—44). See grupp on osutunud vääriliseks kandma Taaveti koja kuninglikku ”võtit”. Ta on otsekui usaldusväärne ”varn”, mis on osutunud kindlaks toeks kõigile teistele ”riistadele” — erisuguste kohustustega võitud kristlastele —, kes ootavad temalt vaimset toitu. Ka ”teised lambad”, kes on otsekui võõrad muistse Jeruusalemma väravais, toetuvad kindlalt sellele ”varnale”, nüüdisaegsele Eljakimile (Johannese 10:16; 5. Moosese 5:14).

22. a) Miks oli Sebna väljavahetamine kojaülema ametis õigeaegne? b) Mille poolest oli ”ustava ja mõistliku majapidaja” ametissemääramine tänapäeval õigeaegne?

 ²² Eljakim sai Sebna koha endale ajal, mil Sanherib ähvardas oma hordidega Jeruusalemma. Nii on ka ”ustav ja mõistlik majapidaja” määratud ametisse lõpuajal, mis saab läbi siis, kui Saatan ja tema väed asuvad lõplikule rünnakule ”Jumala Iisraeli” ja selle kaaslaste teiste lammaste vastu (Galaatlastele 6:16). Nagu juhtus Hiskija päevil, nii lõpeb ka see rünnak õigluse vaenlaste hävinguga. Need, kes toetuvad ’kindlas kohas olevale varnale’, ustavale majapidajale, jäävad ellu nagu Jeruusalemma ustavad asukad, kes elasid üle Assüüria kallaletungi Juudale. Kui tark on seega mitte klammerduda ristiusu kiriku ”varna” külge, mis on kaotanud usalduse!

23. Mis saab Sebnast lõpuks ja mida me võime sellest õppida?

²³ Mis saab Sebnast? Meil pole kirjalikke teateid selle kohta, kuidas täitus Jesaja 22:18 ennustus, mis käis tema kohta. Kui ta ennast ülistab, misjärel teda häbistatakse, siis sarnaneb ta ristiusu kirikuga, kuid ta võis sellest distsiplineerimisest ka õppust võtta. Sel juhul oleks ta ristiusu kirikust täiesti erinev. Kui Assüüria rabsake nõuab Jeruusalemma alistumist, juhib Hiskija uus kojaülem Eljakim delegatsiooni, kes läheb temaga kohtuma. Kuid Sebna on tema kõrval kuninga sekretärina. Ilmselt on Sebna ikka veel kuninga teenistuses (Jesaja 36:2, 22, SP). Milline hea õppetund neile, kes kaotavad teenistusülesande Jumala organisatsioonis! Selle asemel et kibestuda ja solvuda, on nad arukad ning jätkavad Jehoova teenimist ükskõik millises ametis, mille ta annab. (Heebrealastele 12:6.) Sel viisil väldivad nad katastroofi, mis tabab ristiusu kirikut. Nad võivad kogu igaviku jooksul tunda rõõmu Jumala soosingust ja õnnistustest.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 231]

Kuigi Sidkija põgeneb, saadakse ta kätte ja torgatakse pimedaks

[Pilt lk 232, 233]

Jeruusalemma lõksu jäänud juutide tulevik on tume

[Pilt lk 239]

Hiskija paneb Eljakimi ”varnaks kindlasse kohta”

[Pilt lk 241]

Sarnaselt Sebnaga on paljud ristiusu kiriku juhid teinud Loojale häbi, kuhjates kokku rikkusi

[Pildid lk 242]

Tänapäeval on ustav majapidaja-klass seatud Jeesuse kodakondsete üle