Seitsmeteistkümnes peatükk

Babülon on langenud!

Jesaja 21:1—17

1., 2. a) Mis on Piibli üldteema, kuid milline tähtis kõrvalteema tuleb esile Jesaja raamatus? b) Kuidas areneb Piiblis Babüloni langemise teema?

PIIBLIT võib võrrelda suure muusikateosega, millel on peateema ja kõrvalteemad, mis lisavad tervikule eripära. Samamoodi on ka Piiblil peateema — Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmine Messia Kuningriigi valitsuse kaudu. Piiblis on ka muid tähtsaid ja korduvaid teemasid. Üks neist on Babüloni langemine.

² See teema tuuakse sisse Jesaja 13. ja 14. peatükis. See tuleb taas esile 21. peatükis ning veel kord peatükkides 44 ja 45. Sada aastat hiljem arendab Jeremija sedasama teemat edasi, ja Ilmutusraamat viib selle tormilise lõpuni (Jeremija 51:60—64; Ilmutuse 18:1—19:4). Iga tõsine piibliuurija peaks tundma huvi selle tähtsa kõrvalteema vastu Jumala Sõnas. Jesaja 21. peatükk on selles suhtes abiks, kuna seal esitatakse haaravaid üksikasju selle suure maailmariigi ettekuulutatud lõpu kohta. Hiljem näeme, et Jesaja 21. peatükk rõhutab veel ühte tähtsat Piibli teemat, mis aitab meil kindlaks teha, kui valvsad me oleme kristlastena tänapäeval.

”Karm nägemus”

3. Miks nimetatakse Babüloni ”mereäärseks kõrbeks” ja millele osutab see tiitel seoses tema tulevikuga?

³ Jesaja 21. peatükk algab halvaendelise tooniga: ”Ennustus mereäärse kõrbe kohta: ”Otsekui Lõunamaal  tuulehood tormavad, nõnda tuleb see kõrbest, kardetavalt maalt!”” (Jesaja 21:1). Eufrati jõgi voolab läbi Babüloni, mille idapoolne osa jääb kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise vahele. Merest on see tegelikult üpris kaugel. Miks siis nimetatakse seda ”mereäärseks kõrbeks”? Sellepärast, et Babüloni kandis toimus tavaliselt igal aastal üleujutus, mis tekitas tohutu, soise ”mere”. Kuid babüloonlased on ehitanud keeruka tammide, lüüside ja kanalite süsteemi, mille abil nad hoiavad seda vesist kõrbet kontrolli all. Nad kasutavad leidlikult seda vett osana linna kaitsesüsteemist. Kuid inimesed ei suuda midagi ette võtta selle heaks, et kaitsta Babüloni jumaliku kohtumõistmise eest. Kõrb on ta olnud ja kõrbeks ta jälle saab. Õnnetus on talle lähenemas ja kogub ähvardavalt jõudu otsekui raevukad tormid, mis kohutavast lõuna pool asuvast kõrbest aeg-ajalt Iisraeli jõuavad. (Võrdle Sakarja 9:14.)

4. Mida öeldakse ”Suurest Baabülonist” rääkivas Ilmutusraamatu nägemuses ”vete” ja ”kõrbe” kohta, ning mida need ”veed” tähendavad?

⁴ Nagu saime teada selle raamatu 14. peatükist, on muistsel Babülonil olemas tänapäevane vaste — ”Suur Baabülon”, ülemaailmne valereligiooni impeerium. Ka Ilmutusraamatus kujutatakse Suurt Baabüloni ühenduses ”kõrbe” ja ”vetega”. Apostel Johannes viiakse kõrbe, et näidata talle Suurt Baabüloni. Talle öeldakse, et see ”istub suurte vete peal”, mis kujutavad ”rahvaid ja rahvahulki ja rahvahõime ja keeli” (Ilmutuse 17:1—3, 5, 15). Valereligiooni püsimine on alati sõltunud eelkõige rahva toetusest, kuid lõpptulemusena need ”veed” teda ei kaitse. Sarnaselt oma muistse võrdkujuga jääb ta lõpuks tühjaks, lagedaks ja laastatuks.

5. Kuidas omandab Babülon ”petise” ja ”rüüstaja” maine?

⁵ Jesaja päevil pole Babüloonia veel valitsev maailmariik, kuid Jehoova näeb juba ette, et kui selle riigi aeg kätte jõuab, hakkab ta oma võimu kuritarvitama. Jesaja jätkab:  ”Mulle on ilmutatud karm nägemus: petis petab ja rüüstaja rüüstab!” (Jesaja 21:2a). Babülon rüüstab tõepoolest oma vallutatud rahvaid ja petab neid, kaasa arvatud Juudat. Babüloonlased röövivad paljaks Jeruusalemma, rüüstavad sealse templi ja viivad rahva Babüloni vangi. Seal koheldakse neid abituid vange petturlikult, naeruvääristatakse nende usku ja neile ei jäeta vähimatki lootust, et nad võiksid kunagi kodumaale tagasi pöörduda (2. Ajaraamat 36:17—21; Laul 137:1—4).

6. a) Millisele ohkamisele teeb Jehoova lõpu? b) Milliste rahvaste kohta on ennustatud, et nad ründavad Babüloni, ja kuidas see täitub?

⁶ Jah, Babülon on kuhjaga ära teeninud selle ”karmi nägemuse”, mis tähendab talle raskeid aegu. Jesaja jätkab: ”Mine üles, Eelam! Asu piirama, Meeda! Mina lõpetan kõik ohkamised!” (Jesaja 21:2b). Neile, keda rõhub see reeturlik impeerium, saabub kergendus. Viimaks tuleb nende ohkamisele lõpp! (Laul 79:11, 12.) Mil viisil see kergendus saabub? Jesaja nimetab kahte riiki, mis tungivad Babülonile kallale: Eelam ja Meedia. Kaks sajandit hiljem, aastal 539 e.m.a. viib pärslane Kyros pärslaste ja meedlaste ühisjõud Babüloni vastu. Mis puutub Eelamisse, siis enne aastat 539 e.m.a. kuulus Pärsia monarhidele vähemalt osa sellest maast. * Seega kuuluvad Pärsia sõjaväe hulka ka eelamlased.

7. Kuidas mõjutab Jesajat tema enda nägemus ja mida see tähendab?

⁷ Pane tähele, kuidas Jesaja kirjeldab, millist mõju see nägemus talle avaldab: ”Seepärast on mu niuded täis valu: mind on haaranud vaevused otsekui tuhud sünnitajat. Ma olen kuuldust segaduses, ma olen nähtust jahmunud.  Mu süda väriseb, lõdisemine kohutab mind, puhteaeg [”hämarik”, SP], mida igatsesin, sai mulle ängiks” (Jesaja 21:3, 4, EP 97). Paistab, et prohvetile meeldivad hämarikutunnid — hea aeg vaikselt mõtiskleda. Kuid nüüd on öö saabumine kaotanud oma võlu ning paneb tundma vaid hirmu, valu ja värinaid. Tal on vaevused otsekui sünnitaval naisel ja tema süda ”väriseb”. Üks õpetlane on tõlkinud selle fraasi ”mu süda peksab metsikult” ning märgib, et see väljend viitab ”palavikulistele ja ebakorrapärastele pulsilöökidele”. Miks selline ahastus? Ilmselt on Jesaja tunded prohvetlikud. Aastal 539 e.m.a. 5/6. oktoobri ööl tunnevad babüloonlased samasugust hirmu.

8. Kuidas babüloonlased vastavalt ennustusele tegutsevad, kuigi nende vaenlased on müüride taga?

⁸ Pimeduse saabudes sel saatuslikul ööl on hirm viimane asi, mis babüloonlastele pähe tuleb. Umbes kaks sajandit ette kuulutab Jesaja: ”Lauda kaetakse, istejärjestust seatakse, süüakse, juuakse!” (Jesaja 21:5a). Jah, ülbe kuningas Belsassar teeb peo. Istekohad pannakse valmis tuhandele suurnikule ning paljudele naistele ja liignaistele (Taaniel 5:1, 2). Pillerkaaritajad teavad, et linnamüüride taga on sõjavägi, kuid nad usuvad, et nende linn on vallutamatu. Paistab, et massiivsed müürid ja sügav vallikraav muudavad linna vallutamise võimatuks ning paljud jumalad teevad selle lausa mõeldamatuks. Seega seal ”süüakse, juuakse”. Belsassar jääb purju, ja arvatavasti mitte ainsana. Kõrgete ametnike joobnud olekule osutab see, et neid on tarvis üles raputada, nagu Jesaja järgmised sõnad prohvetlikult näitavad.

9. Miks tekib vajadus ’võida kilpi’?

⁹ ”Tõuske, vürstid, võidke kilpi!” (Jesaja 21:5b.) Äkki on pidu läbi. Vürstid peavad ennast püsti ajama! Kohale on kutsutud eakas prohvet Taaniel ja ta näeb, kuidas Jehoova  tõukab Babüloonia kuninga Belsassari samasugusesse hirmuseisundisse, mida kirjeldas Jesaja. Kuninga suurnikud satuvad segadusse, kui meedlaste, pärslaste ja eelamlaste ühendatud jõud linna kaitserajatistest läbi tungivad. Babülon langeb kiiresti! Kuid mida tähendab käsk ”võidke kilpi”? Mõnikord viitab Piibel kuningale kui riigi kilbile, kuna ta on maa kaitsja. * (Laul 89:19.) Seega ennustab see Jesaja raamatu salm tõenäoliselt seda, et tekib vajadus uue  kuninga järele. Miks? Sest Belsassar tapetakse ”selsamal ööl”. Nüüd on tarvis ’võida kilpi’ ehk määrata ametisse uus kuningas. (Taaniel 5:1—9, 30.)

10. Millist lohutust võib pakkuda Jehoova kummardajatele see, kui täitub Jesaja prohvetiennustus petise kohta?

¹⁰ See ülestähendus pakub lohutust kõigile, kes soovivad teenida Jumalat õigel viisil. Nüüdisaegne Babülon ehk Suur Baabülon on samasugune petis ja rüüstaja, nagu seda oli tema muistne eelkäija. Siiani sepitsevad usujuhid plaane Jehoova tunnistajate keelustamiseks, tagakiusamiseks või karistuslikuks maksustamiseks. Kuid nagu see prohvetiennustus meile meelde tuletab, näeb Jehoova kogu sellist pettust ja ta ei jäta selle eest karistamata. Ta teeb lõpu kõigile usuorganisatsioonidele, kes temast väära pildi maalivad ja tema rahvale kurja teevad (Ilmutuse 18:8). Kas see on võimalik? Et kasvatada usku, tuleb meil vaid panna tähele, kuidas tema hoiatused nii muistse Babüloni kui ka selle tänapäevase vaste kohta on juba täide läinud.

Ta on langenud!

11. a) Mis on vahimehe kohus ja kes on tänapäeval aktiivselt tegutsenud vahimehena? b) Mida sümboliseerib eeslite sõjavanker ja kaamelite sõjavanker?

¹¹ Nüüd räägib Jehoova prohvetiga. Jesaja annab teada: ”Issand on mulle öelnud nõnda: Mine, pane vahimees välja! Mida ta näeb, seda teatagu!” (Jesaja 21:6). Need sõnad juhatavad selles peatükis sisse järgmise tähtsa teema, mis käsitleb vahimeest. Tänapäeval pakub see huvi kõigile tõelistele kristlastele, sest Jeesus ergutas oma järelkäijaid, et nad püsiksid valvel. ”Ustav ja mõistlik sulane” pole kunagi lakanud teatamast, mida ta näeb seoses Jumala kohtupäeva lähedusega ja selle pahelise maailma ohtudega (Matteuse 24:42, 45—47). Mida näeb vahimees Jesaja nägemuses?  ”Ta nägi kahehobuserakendiga sõjavankrit, eeslite sõjavankrit, kaamelite sõjavankrit. Ja ta pani hoolega tähele, eriti tähelepanelikult.” (Jesaja 21:7, UM.) Need üksikud sõjavankrid tähistavad tõenäoliselt vankrite kolonne, mis liiguvad lahingukorras treenitud hobuste kiirusega. Eeslite sõjavanker ja kaamelite sõjavanker sümboliseerivad kohaselt kahte riiki Meediat ja Pärsiat, kes selleks kallaletungiks ühinevad. Pealegi kinnitab ajalugu, et Pärsia armee kasutas sõjas nii eesleid kui kaameleid.

12. Milliseid omadusi ilmutab vahimees Jesaja nägemuses ja kes vajab neid omadusi tänapäeval?

¹² Seejärel on vahimees kohustatud teateid andma. ”Ta  hüüdis siis nagu lõvi: ”Vahitornis, oo Jehoova, seisan ma pidevalt päeval, ja oma valvepostil olen ma paigal kõik ööd. Ja näe, sealt tuleb meeste sõjavanker kahehobuserakendiga!”” (Jesaja 21:8, 9a, UM.) Nägemuses hüüab vahimees vapralt ”nagu lõvi”. Kohtusõnumi kuulutamine nii kohutavale riigile, nagu seda on Babüloonia, nõuab tõesti julgust. Peale selle on tarvis veel midagi — vastupidavust. Vahimees jääb oma postile nii ööl kui päeval, ta ei kaota hetkekski valvsust. Tema sarnaselt on vahimehe-klass neil viimseil päevil vajanud julgust ja vastupidavust (Ilmutuse 14:12). Neid omadusi vajavad kõik tõelised kristlased.

13., 14. a) Mis juhtub muistse Babüloniga ja mis mõttes purustatakse tema ebajumalad? b) Kuidas ja millal sai Suurele Baabülonile osaks samasugune langus?

¹³ Vahimees Jesaja nägemuses näeb lähenevat sõjavankrit. Mis on uudist? ”Siis ta kostis ning ütles: ”Langenud, langenud on Paabel, ja kõik ta ebajumalate kujud on maa peale puruks löödud!”” (Jesaja 21:9b.) Milline vaimustav teade! Viimaks ometi on see Jumala rahva reeturlik rüüstaja langenud! * Kuid mis mõttes on Babüloni ebajumalate kujud puruks löödud? Kas Meedia-Pärsia vallutajad marsivad Babüloni templitesse ja purustavad sealsed loendamatud kujud? Ei, midagi sellist pole vaja. Babüloni ebajumalad purustatakse selles mõttes, et saab avalikuks, kui jõuetud need on kaitsma seda linna. Ja Babülon langeb, kui ta pole enam suuteline jätkama Jumala rahva rõhumist.

 ¹⁴ Mida öelda Suure Baabüloni kohta? Sepitsedes Jumala rahva rõhumist I maailmasõja ajal, õnnestus tal seda rahvast mõnda aega vangistuses hoida. Nende kuulutustööle tehti peaaegu lõpp. Vahitorni ühingu president ja teised juhtivad ametnikud pandi valesüüdistuse alusel vangi. Kuid aastal 1919 toimus hämmastav olukorramuutus. Need ametnikud vabastati vanglast, peakontor avati taas ning kuulutustööd alustati uuesti. Seega langes Suur Baabülon selles mõttes, et murti tema haare, milles ta hoidis Jumala rahvast. * Ilmutusraamatus kuulutab ingel seda langemist kaks korda, kasutades seejuures Jesaja 21:9 esitatud teadaande sõnu (Ilmutuse 14:8; 18:2).

15., 16. Mis mõttes pekstakse Jesaja rahvast ”rehena”, ja mida me võime õppida Jesaja suhtumisest oma rahvasse?

¹⁵ Jesaja lõpetab selle prohvetisõnumi oma rahva suhtes kaastundlikul toonil. Ta ütleb: ”Mu rehena pekstud ja tallatud rahvas! Mida ma kuulsin vägede Jehoovalt, Iisraeli Jumalalt, seda ma kuulutan teile!” (Jesaja 21:10). Piiblis sümboliseerib rehepeks sageli Jumala rahva distsiplineerimist ja puhastamist. Jumala lepingurahvast hakatakse ’rehena peksma’, mille käigus nisu eraldatakse jõuga aganatest, nii et järele jäävad ainult puhastatud, head terad. Jesaja ei tunne selle distsiplineerimise pärast kahjurõõmu. Vastupidi, ta tunneb kaasa neile, keda tulevikus ’rehena pekstakse’ ja kellest mõned peavad viibima kogu oma elu vangidena võõral maal.

¹⁶ See võib meile kõigile kasulik meeldetuletus olla. Tänapäeval võivad mõned kristliku koguduse liikmed olla kalduvad suhtuma eksinutesse kaastundetult. Ja need, keda distsiplineeritakse, võivad selle suhtes sageli vastumeelsust tunda. Ent kui me peame meeles, et Jehoova  distsiplineerib oma rahvast selleks, et seda puhastada, siis me ei hakka halvustama distsiplineerimist ega neid, kes selle alandlikult vastu võtavad. Samuti ei pane me sellele vastu, kui see meile osaks saab. Võtkem Jumalalt distsiplineerimine vastu kui tema armastuse väljendus (Heebrealastele 12:6).

Vahimehe küsitlemine

17. Miks on kohane nimetada Edomit ”Duumaks”?

¹⁷ Jesaja 21. peatüki teine prohvetlik sõnum toob esile vahimehe isiku. See algab: ”Ennustus Duuma kohta: Mulle hüütakse Seirist: ”Vahimees, ons palju veel ööd? Vahimees, ons palju veel ööd?”” (Jesaja 21:11). Kus on see Duuma? Piibli aegadel oli ilmselt mitu sellenimelist linna, kuid siin ei mõelda neist ühtegi. Duuma ei asu Seiris, mille teine nimi on Edom. Kuid ”Duuma” tähendab ’vaikus’. Seega paistab, et nagu eelmiseski ennustuses, nii antakse ka nüüd sellele paigale nimi, mis osutab tema tulevikule. Edomit, kes on juba kaua aega Jumala rahva vihane vaenlane olnud, ootab ees vaikus — surmavaikus. Aga enne, kui see juhtub, soovivad mõned väga tulevikku teada saada.

18. Kuidas täitub muistse Edomi puhul teadaanne ”hommik tuleb, aga öö ka”?

¹⁸ Jesaja raamatu kirjutamise ajal asub Edom võimsa Assüüria armee tee peal ees. Mõned Edomi elanikud soovivad teada saada, millal lõpeb nende rõhumise öö. Mida neile vastatakse? ”Vahimees vastab: ”Hommik tuleb, aga öö ka!”” (Jesaja 21:12a.) Edomil pole oodata head. Hommikukuma ilmub küll silmapiirile, kuid see on põgus, näiline. Öö — järgmine pime rõhumise aeg — järgneb kiiresti hommiku kannul. Milline tabav pilt Edomi  tuleviku kohta! Rõhumine Assüüria käe all lõpeb, kuid Babüloonia järgneb maailmariigina Assüüriale ja külvab Edomis hävingut (Jeremija 25:17, 21; 27:2—8). See tsükkel kordub. Pärast Babülooniat hakkab edomlasi rõhuma Pärsia ning seejärel Kreeka. Siis saabub Rooma ajal üürike ”hommik”, kui Jeruusalemmas tulevad võimule Heroodesed, kes on sünni poolest edomlased. Kuid see ”hommik” ei kesta kaua. Lõpuks vajub Edom jäädavalt vaikusse ja kaob ajaloost. Nimi Duuma kirjeldab sobivalt tema lõppu.

19. Mida võib vahimees mõelda, kui ta ütleb: ”Kui tahate küsida, küsige, tulge uuesti tagasi!”?

¹⁹ Vahimees lõpetab oma lühikese sõnumi sõnadega: ”Kui tahate küsida, küsige, tulge uuesti tagasi!” (Jesaja 21:12b). Väljend ”tulge uuesti” võib viidata lõputult üksteisele järgnevatele ”öödele”, mis Edomil ees seisavad. Või kuna seda väljendit saab tõlkida ka ”pöörduge tagasi”,  võib prohvet osutada sellele, et iga edomlane, kes tahab pääseda oma rahva hävingust, peaks kahetsema ja ”pöörduma tagasi” Jehoova juurde. Igal juhul ergutab vahimees lisaküsimusi esitama.

20. Miks on tekstis Jesaja 21:11, 12 leiduv ennustus Jehoova rahvale tänapäeval tähtis?

²⁰ See lühike teadaanne on Jehoova rahvale nüüdsel ajal väga palju tähendanud. * Me mõistame, et inimkond on sügaval vaimse pimeduse ja Jumalast võõrdumise öös, mis viib selle maailma hävinguni (Roomlastele 13:12; 2. Korintlastele 4:4). Selle öö ajal on igasugune lootusekuma, et inimkond võib kuidagi rahu ja julgeoleku saavutada, otsekui nood petlikud koiduhelendused, millele järgnevad ainult veelgi pimedamad ajad. Lähenemas on tõeline koit — Kristuse tuhandeaastane valitsusaeg selle maa üle. Ent nii kaua, kui kestab öö, tuleb meil järgida vahimehe-klassi juhtimist, püsides vaimselt ärkvel ja teatades julgelt selle pahelise asjade süsteemi lõpu lähedusest (1. Tessalooniklastele 5:6).

Öö laskub kõrbetasandikule

21. a) Millist sõnamängu võidi taotleda fraasiga ”ennustus Araabia kohta”? b) Mis on dedanlaste killavoor?

²¹ Jesaja 21. peatüki viimane kuulutus on suunatud ”Araabia” vastu. See algab: ”Ennustus Araabia kohta: Ööbige Araabia tihnikuis, dedanlaste killavoor!” (Jesaja 21:13). Algses heebrea keeles on vastega ”Araabia” tõlgitud sõna otsene tähendus ’kõrbetasandik’, kuid on selge, et see teadaanne on suunatud mitme Araabia suguharu  vastu. Lisaks tõlgitakse seda heebrea sõna mõnikord vastega ”õhtu”, kuna need on heebrea keeles väga sarnased. Mõned oletavad, et see on sõnamäng, otsekui oleks hämar õhtu — hädaaeg — laskumas selle paikkonna peale. Teadaanne algab öise vaatepildiga, kus võib näha tuntud araabia suguharu dedanlaste karavane. Taolised karavanid liiguvad kaubateid mööda ühest kõrbeoaasist teise ning neil on koormaks vürtsid, pärlid ja muu väärtuslik kraam. Kuid siin me näeme, et nad on pidanud lahkuma oma tuttavatelt radadelt ja ööbima peidus. Miks?

22., 23. a) Milline rusuv koorem on langemas Araabia suguharudele ja kuidas see neile mõjub? b) Kui varsti see katastroof saabub ja kelle käe läbi?

²² Jesaja selgitab: ”Minge vastu janustele, viige neile vett! Teemamaa elanikud, astuge oma leivaga põgenike ligi! Sest nad põgenevad mõõkade eest, paljastatud mõõga eest, vinnastatud ammu eest ja sõja raskuste eest!” (Jesaja 21:14, 15). Jah, neile Araabia suguharudele langevad rusuvad sõjaraskused. Teema, mis asub selle piirkonna ühes veerohkemas oaasis, on sunnitud õnnetutele sõjapõgenikele vett ja leiba tooma. Millal see häda tuleb?

²³ Jesaja jätkab: ”Issand ütles mulle nõnda: veel aasta, palgalise aastate sarnaselt, ja kõik Keedari hiilgus on kadunud! Jääk Keedari poegade kangelaste ambude arvust jääb väheseks! Jah, Jehoova, Iisraeli Jumal, on rääkinud!” (Jesaja 21:16, 17). Keedar on niivõrd kuulus suguharu, et mõnikord mõeldakse teda nimetades kogu Araabiat. Jehoova on otsustanud, et selle suguharu vibuküttide ja kangelaste arv kahaneb ja neist jääb järele vaid jääk. Millal? Võib minna ”veel aasta”, mitte rohkem, just nagu palgatööline ei tööta kauem sellest ajast, mille eest talle makstakse. Pole kindlalt teada, kuidas see kõik täide läks. Kaks  Assüüria valitsejat — Sargon II ja Sanherib — väitsid, et neil oli au alistada Araabia. Nad mõlemad võisid nende uhkete Araabia suguharude hulgas põhjalikku hävitustööd teha, nagu ennustatud.

24. Miks me võime olla kindlad, et Jesaja ennustus Araabia vastu läks täide?

²⁴ Kuid me võime kindlad olla, et see ennustus täitus täpipealt. Mitte miski ei võiks seda mõtet jõulisemalt rõhutada kui selle ennustuse lõpusõnad: ”Jehoova, Iisraeli Jumal, on rääkinud!” Jesaja päevil elavatele inimestele võib tunduda ebatõenäoline, et Babüloonia saavutab võidu Assüüria üle ning tõugatakse siis ohjeldamatu pillerkaaritamise ajal ühe õhtuga võimupositsioonilt. Sama ebatõenäoline võib paista ka see, et võimas Edom leiab lõpu surmavaikuses või et raskused ja puudus tabab jõukaid Araabia suguharusid. Kuid Jehoova ütleb, et see juhtub, ja nii see ka läheb. Tänapäeval ütleb Jehoova meile, et ülemaailmsest valereligiooni impeeriumist ei jää midagi järele. See pole vaid üks võimalus — see on kindel. Jehoova ise on seda öelnud!

25. Kuidas me võime vahimehe eeskuju järgida?

²⁵ Olgem siis nagu see vahimees. Jäägem valvsaks, otsekui oleksime oma postil kõrges vahitornis ja jälgiksime, kas silmapiiril pole märgata mingit märki lähenevast ohust. Olgem tugevalt ühendatud ustava vahimehe-klassiga — võitud kristlastega, kes on praegu veel maa peale jäänud. Liitugem nendega, kuulutades julgelt seda, mida me näeme — võimsaid tõendeid selle kohta, et Kristus valitseb taevas; et varsti teeb ta lõpu pikale pimedale ööle, mil inimkond on olnud Jumalast võõrdunud; ja et pärast seda saabub tõeline koit, tuhandeaastane valitsus paradiisliku maa üle!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 219]

”Süüakse, juuakse!”

 [Pilt lk 220]

Vahimees ”hüüdis siis nagu lõvi”

[Pilt lk 222]

”Ma [seisan] pidevalt päeval, ja .. kõik ööd”