Seitsmes peatükk

Häda ustavusetule viinamäele!

Jesaja 5:1—30

1., 2. Mille ”armsam” istutab, ent kuidas see pettumuse valmistab?

”SEE tähendamissõna on peaaegu võrreldamatu oma laitmatu keeleilu ja ülima oskuse poolest tõhusalt mõtteid edasi anda.” Nii ütles üks piiblikommentaator, viidates Jesaja 5. peatüki esimestele salmidele. Olles rohkem kui vaid kunstiteos, toovad Jesaja sõnad silme ette liigutava pildi armastavast hoolitsusest, mida Jehoova osutab oma rahvale. Samal ajal hoiatavad need sõnad meid selle eest, mis talle meelepaha valmistab.

² Jesaja tähendamissõna algab nii: ”Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest! Mu armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul! Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; ta ehitas selle keskele torni, ta raius sinna ka surutõrre. Siis ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent roiskunud olid kobarad, mis see andis [”see kasvatas aegamööda metsikuid viinamarju”, UM]!” (Jesaja 5:1, 2; võrdle Markuse 12:1.)

Viinamäe eest hoolitsemine

3., 4. Kui armastavalt kantakse viinamäe eest hoolt?

³ Kindlasti köidab see tähendamissõna Jesaja kuulajate tähelepanu, esitab ta seda neile siis sõna otseses mõttes lauldes või mitte. Arvatavasti tunneb enamik neist  viinamäe istutamise tööd ning Jesaja kirjeldus on elav ja realistlik. Nagu viinamarjakasvatajad tänapäevalgi, ei pane ka see viinamäeomanik mitte viinamarja seemneid mulda, vaid istutab maha hea viinapuu — teise viinapuu küljest võetud pistiku või võrse. Ta rajab selle viinamarjaistandiku ”viljakale mäenõlvakule”, kohta, kus need taimed jõudsalt kasvavad.

⁴ Et viinamägi saaki annaks, tuleb kõvasti tööd teha. Jesaja kirjeldab, kuidas omanik kaevab maad ja puhastab selle kividest, mis on tüütu ja väsitav töö. Suuremaid kive kasutab ta arvatavasti selleks, et ’ehitada torn’. Vanal ajal olid sellistes tornides vahimehed, kes kaitsesid saaki varaste ja loomade eest. * Samuti ehitab ta kivimüüri, millega ääristab viinamäe terrassid (Jesaja 5:5). Seda tehti tavaliselt selleks, et takistada väärtusliku pinnakihi ärauhtumist.

5. Mida ootab omanik põhjendatult oma viinamäelt, kuid mida ta saab?

⁵ Kui omanik on oma viinamäe kaitsmiseks nii kõvasti tööd teinud, on tal täielik õigus oodata, et see ka vilja kannaks. Seda eeldades raiub ta surutõrre. Kuid kas tema loodetud lõikus saab teoks? Ei, sest viinamägi kasvatab metsikuid viinamarju.

Viinamägi ja selle omanik

6., 7. a) Kes on viinamäe omanik ja mis on viinamägi? b) Mille üle kutsub see omanik kohut mõistma?

⁶ Kes on omanik ja mis on viinamägi? Viinamäe omanik viitab nende küsimuste vastustele, kui ta ütleb:  ”Nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed: mõistke ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel! Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata? Miks ma ootasin, et ta kasvatab häid kobaraid, kuna ta andis roiskunud kobaraid [”metsikuid viinamarju”, UM]? Aga nüüd ma tahan ometi teha teile teatavaks, mida ma teen oma viinamäega: ma kisun maha ta aia, ja ta jääb põletatavaks, ma lammutan ta müüri, ja ta jääb tallatavaks!” (Jesaja 5:3—5).

⁷ Jah, Jehoova on selle viinamäe omanik ja ta on nii-öelda kohtusaali tulnud, et lasta kohut mõista enda ja oma pettumustvalmistanud viinamäe vahel. Aga mis on siis see viinamägi? Omanik selgitab: ”Iisraeli sugu on vägede  Jehoova viinamägi ja Juuda mehed tema lemmikistandik!” (Jesaja 5:7a).

8. Mida märkimisväärset on selles, et Jesaja nimetab Jehoovat oma ”armsamaks”?

⁸ Jesaja nimetab Jehoovat, viinamäe omanikku, ”armsamaks” (Jesaja 5:1). Jesaja võib Jumalast nii südamlikult rääkida ainult seetõttu, et tal on temaga lähedased suhted. Kuid prohveti armastus Jumala vastu kahvatub selle armastuse kõrval, mida Jumal on ilmutanud oma ”viinamäe” vastu — rahva vastu, kelle ta on ’istutanud’. (Võrdle 2. Moosese 15:17; Laul 80:9, 10.)

9. Millest ilmneb, et Jehoova on kohelnud oma rahvast otsekui hinnalist viinamäge?

⁹ Jehoova ”istutas” oma rahva Kaananimaale ning andis sellele oma seadused ja määrused, mis otsekui müürina kaitsesid iisraellasi, et teised rahvad neid ära ei rikuks (2. Moosese 19:5, 6; Laul 147:19, 20; Efeslastele 2:14). Peale selle andis Jehoova neile kohtumõistjad, preestrid ja prohvetid, et neid õpetada (2. Kuningate 17:13; Malakia 2:7; Apostlite teod 13:20). Kui Iisraeli ähvardas sõjaline agressioon, saatis Jehoova vabastajaid (Heebrealastele 11:32, 33). Põhjendatult küsib Jehoova: ”Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata?”

Jumala viinamägi tänapäeval

10. Millise tähendamissõna tõi viinamäe kohta Jeesus?

¹⁰ Jeesus võis pidada silmas Jesaja sõnu, kui ta rääkis tähendamissõna mõrvarlikest aednikest: ”Oli majaisand, kes istutas viinamäe ja tegi selle ümber aia ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte ja läks võõrale maale.” Kahjuks aednikud reetsid viinamäe omaniku ja koguni tapsid ta poja.  Edasi näitas Jeesus, et selle tähendamissõnaga on seotud rohkem kui vaid sõnasõnaline Iisrael. Ta ütles: ”Jumala riik võetakse teilt [lihaselt Iisraelilt] ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab” (Matteuse 21:33—41, 43).

11. Milline vaimne viinamägi oli olemas 1. sajandil, kuid mis juhtus pärast apostlite surma?

¹¹ See uus ”rahvas” osutus ”Jumala Iisraeliks” — vaimseks rahvaks, mis koosneb võitud kristlastest, keda on kokku 144000 (Galaatlastele 6:16; 1. Peetruse 2:9, 10; Ilmutuse 7:3, 4). Jeesus võrdles neid jüngreid ”okstega” ”tõelise viinapuu”, nimelt iseenda küljes. Loomulikult on ootuspärane, et need oksad peaksid vilja kandma (Johannese 15:1—5). Nad peavad ilmutama Kristusele iseloomulikke omadusi ja kuulutama ”seda kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 24:14; Galaatlastele 5:22, 23). Kuid pärast kaheteistkümne apostli surma on valdav enamik neist, kes väidavad end olevat ”tõelise viinapuu” oksad, osutunud võltsideks — nad on andnud hea vilja asemel hoopis metsikuid viinamarju (Matteuse 13:24—30, 38, 39).

12. Kuidas mõistavad Jesaja sõnad hukka ristiusu kiriku ja mida on neist õppida tõelistel kristlastel?

¹² Seetõttu käivad sõnad, millega Jesaja mõistab hukka Juuda, tänapäeval ristiusu kiriku kohta. Kui uurida tema ajalugu — sõdasid, ristikäike, inkvisitsiooni —, saab selgeks, kui hapu on olnud tema vili! Sellegipoolest peab võitud kristlastest koosnev tõeline viinamägi ja nende ”suur hulk” kaaslasi panema tähele Jesaja sõnu (Ilmutuse 7:9). Kui nad soovivad viinamäe omanikule meelepärased olla, tuleb neil nii üksikisikute kui ka grupina kanda vilja, mis talle meeldib.

 ”Metsikud viinamarjad”

13. Mida teeb Jehoova oma viinamäega, kuna see kannab halba vilja?

¹³ Kuna Jehoova on oma viinamäe hoidmiseks ja harimiseks erakordselt palju teinud, ootab ta õigustatult, et sellest saaks ”vahutava veini viinamägi” (Jesaja 27:2, UM). Kuid selle asemel et kasutamiskõlblikku vilja kanda, annab see ”metsikuid viinamarju”, mis sõna-sõnalt tõlkides tähendab ”haisevaid” (SP) või ”roiskunud” marju (Jesaja 5:2; Jeremija 2:21). Seetõttu kuulutab Jehoova, et ta võtab rahva ümbert ära oma kaitsva ”aia”. See rahvas on määratud hävingule ning talle saab osaks hüljatus ja põud. (Loe Jesaja 5:6.) Mooses oli hoiatanud, et nii see juhtub, kui nad Jumala Seadusele vastu hakkavad (5. Moosese 11:17; 28:63, 64; 29:21, 22).

14. Millist vilja ootab Jehoova oma rahvalt, kuid mida see hoopis kannab?

¹⁴ Jumal soovib, et see rahvas kannaks head vilja. Jesaja kaasaegne Miika kuulutab: ”Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga?” (Miika 6:8; Sakarja 7:9). Kuid rahvas ei pane tähele Jehoova manitsust. ”[Jumal] ootas õigust, aga vaata, tuli õigusetus, õiglust, aga vaata, tuli hädakisa!” (Jesaja 5:7b.) Mooses ennustas, et ustavusetu rahvas hakkab andma mürgiseid viinamarju ”Soodoma viinapuust” (5. Moosese 32:32). Seega on tõenäoline, et seksuaalne ebamoraalsus, kaasa arvatud homoseksuaalsus, on osa nende eksimusest Jumala Seaduse vastu (3. Moosese 18:22). Sõna ”õigusetus” võib tõlkida ka vastega ”verevalamine”. Sellise jõhkra kohtlemise tagajärjeks on kahtlemata vaevatute ”hädakisa”, mis ulatub viinamäe Istutaja kõrvu. (Võrdle Iiob 34:28.)

15., 16. Kuidas saavad tõelised kristlased hoiduda halvast viljast, mida kandis Iisrael?

 ¹⁵ Jehoova Jumal ”armastab õigust ja õiglust” (Laul 33:5). Ta käskis juute: ”Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut!” (3. Moosese 19:15). Seetõttu tuleb meil omavahelistes suhetes hoiduda erapoolikusest ja mitte kunagi lasta taolistel asjadel nagu rassil, eal, rikkusel või vaesusel mõjutada oma suhtumist inimestesse (Jakoobuse 2:1—4). Eriti tähtis on, et need, kes teenivad ülevaatajaametis, ’ei teeks midagi erapoolikult’, vaid püüaksid enne otsuse langetamist alati mõlemad osapooled ära kuulata (1. Timoteosele 5:21; Õpetussõnad 18:13).

¹⁶ Lisaks sellele oleks seadusetus maailmas elavatel kristlastel kerge lasta endas areneda negatiivsel või mässumeelsel suhtumisel Jumala mõõdupuudesse. Kuid tõelised kristlased peavad olema Jumala seadustele ’sõnakuulelikud’ (Jakoobuse 3:17). Seksuaalse ebamoraalsuse ja vägivalla tõttu ”praegusel kurjal ajastul” tuleb neil ’vaadata hästi, kuidas nad elavad, mitte kui rumalad, vaid kui targad’ (Galaatlastele 1:4; Efeslastele 5:15). Nad tahavad hoiduda liigsallivast suhtumisest seksi, ja kui tekib erimeelsusi, peaksid nad lahendama need ilma ”äkilise meele ja viha ja kisa ja pilketa” (Efeslastele 4:31). Edendades õiglust, toovad tõelised kristlased Jumalale au ja saavad tema heakskiidu.

Ahnuse hind

17. Milline kuri teguviis mõistetakse hukka Jesaja esimeses hädakuulutuses?

¹⁷ Salmis 8 ei tsiteeri Jesaja enam Jehoova sõnu. Mõistes hukka mõningad Juudas valminud ”metsikud viinamarjad”, teeb ta ise teatavaks esimese kuuest  hädakuulutusest: ”Häda neile, kes reastavad koja kõrvale koja ja lisavad põllule põllu, kuni enam ei jää üle paikagi, vaid üksnes teie elate maal! Mu kõrvu kostab vägede Jehoovalt: tõesti, paljud kojad muutuvad õudseks, suured ja kaunid — elanikest tühjaks! Sest kümme tündrimaad viinamäge annab ainult üheksa kannu ja viiest vakast seemnest saab pool vakka!” (Jesaja 5:8—10).

18., 19. Kuidas eiravad Jesaja kaasaegsed Jehoova seadusi, mis käivad omandi kohta, ja mis on selle tagajärg neile?

¹⁸ Muistses Iisraelis kuulus kogu maa lõppkokkuvõttes Jehoovale. Igal perekonnal oli Jumalalt saadud pärandmaa, mida nad võisid rendile anda või välja laenata, kuid mitte kunagi müüa ”igaveseks” (3. Moosese 25:23). See seadus välistas kuritarvitused, nagu näiteks kinnisvara monopolid. Samuti kaitses see perekondi liiga suurde vaesusse sattumast. Kuid mõned Juuda elanikud murdsid ahnusest omandi kohta käivaid Jumala seadusi. Miika kirjutas: ”Nad ihaldavad välju ja röövivad need, kodasid, ja võtavad need: nad rõhuvad meest ja ta koda, igaüht ja ta pärisosa!” (Miika 2:2). Kuid Õpetussõnad 20:21 (UM) hoiatab: ”Pärandus saadakse esmalt ahnusega, kuid selle tulevik ei ole õnnistatud.”

¹⁹ Jehoova tõotab jätta need ahnitsejad ilma oma ebaausal teel saadud varandusest. Need väljapressitud majad jäävad ”elanikest tühjaks”. Maa, mida nad ihaldavad, annab vaid väikese osa sellest, mis oleks võimalik. Seda pole küll öeldud, kuidas ja millal see needus täide läheb, kuid tõenäoliselt viitab see vähemalt osaliselt tingimustele, mis kaasnevad tulevase vangipõlvega Babüloonias (Jesaja 27:10).

20. Kuidas võivad kristlased tänapäeval hoiduda jäljendamast sellist ahnet hoiakut, mida ilmutasid mõningad Iisraelis?

²⁰ Tänapäeval peavad kristlased jälestama taolist täitmatut  ahnust, mida ilmutasid mõned iisraellased tol ajal (Õpetussõnad 27:20). Kui materiaalsed asjad muutuvad liigselt tähtsaks, võidakse raha saamiseks kergesti madalduda häbitute meetoditeni. Mõni võib kergelt sattuda kahtlaste äritehingute või ebarealistlike kiiresti rikastumise plaanide püünisesse. ”Kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta!” (Õpetussõnad 28:20.) Kui tähtis on seega olla rahul sellega, mis meil on! (1. Timoteosele 6:8.)

Kahtlase meelelahutuse püünis

21. Millised patud mõistetakse hukka Jesaja teises hädahüüus?

²¹ Järgmisena tuleb Jesaja teine hädakuulutus: ”Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et vägijooki taga ajada, kes viidavad aega hilja ööni, kuni viin paneb nad õhetama! Kandled ja naablid, trummid ja viled, ja viin on nende joominguil, aga Jehoova tegusid nad ei märka ja tema kätetööd nad ei näe!” (Jesaja 5:11, 12).

22. Milline ohjeldamatus ilmneb Iisraelis ja milliseid tagajärgi toob see rahvale?

²² Jehoova on ”õnnelik Jumal” ja ta ei pane pahaks, kui tema teenijad mõistlikult lõõgastuvad (1. Timoteosele 1:11, UM). Kuid need naudinguotsijad lähevad üle igasuguse piiri! ”Kes joobnud on, need on öösel joobnud,” ütleb Piibel (1. Tessalooniklastele 5:7). Kuid prohvetiennustuses mainitud pidutsejad alustavad oma joominguid koidu ajal ja joovad õhtuni välja! Nad käituvad nii, nagu poleks Jumalat olemaski ja nagu ei peaks ta neid vastutavaks nende tegude eest. Jesaja ennustab sellistele tumedat tulevikku: ”Sellepärast läheb mu rahvas ootamatult [”teadmise puudumise tõttu”, UM] vangi, tema auväärsed mehed näevad nälga ja ta rahvahulgad närbuvad janust!” (Jesaja 5:13). Keeldudes tegutsemast kooskõlas õigete teadmistega, läheb Jumala lepingurahvas — nii  tähtsad kui tähtsusetud — alla surmavalda ehk Šeoli. (Loe Jesaja 5:14—17.)

23., 24. Milles kutsutakse kristlasi üles ilmutama enesevalitsemist ja mõõdukust?

²³ ”Prassimised” ehk ”metsikud peod” olid probleemiks ka mõningate 1. sajandi kristlaste seas (Galaatlastele 5:21, EP 97, Byington; 2. Peetruse 2:13). Seega pole üllatav, et ka tänapäeval jääb mõnel pühendunud kristlasel puudu heast otsustusvõimest, kui tegemist on seltskondlike koosviibimistega. Ohjeldamatu alkohoolsete jookide pruukimise tõttu on mõni hakanud lärmama ja mürgeldama (Õpetussõnad 20:1). On isegi neid, kes on liigse alkoholi mõjul käitunud ebamoraalselt, ja mõningatel koosviibimistel on lastud kesta peaaegu kogu öö, mistõttu on häiritud kristlik tegevus järgmisel päeval.

²⁴ Tasakaalukad kristlased aga kannavad jumalikku vilja ning ilmutavad meelelahutust valides enesevalitsemist ja mõõdukust. Nad järgivad Pauluse nõuannet, mis on kirjas Roomlastele 13:13: ”Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis.”

Patu vihkamine ja tõe armastamine

25., 26. Millise iisraellaste kurja mõtteviisi paljastab Jesaja oma kolmandas ja neljandas hädakuulutuses?

²⁵ Kuula nüüd Jesaja kolmandat ja neljandat hädahüüdu: ”Häda neile, kes tõmbavad härjanööridega süüd ja otse vankriköitega pattu, kes ütlevad: ”Tõtaku tema, rutaku tegema [”tehku kiiresti”, EP 97], et me saaksime näha, ja liginegu ning tulgu Iisraeli Püha nõu, et me saaksime teada!” Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!” (Jesaja 5:18—20).

 ²⁶ Kui selge ettekujutuse annab see neist, kellel on harjumuseks pattu teha! Nad on patu küljes kinni otsekui vankri ette rakendatud koormaloomad. Need patustajad ei karda mingit tulevast kohtupäeva. Nad ütlevad pilkavalt: ”Tehku [Jumal] kiiresti!” Selle asemel et alistuda Jumala Seadusele, väänavad nad tõde, nimetades ”kurja heaks ja head kurjaks”. (Võrdle Jeremija 6:15; 2. Peetruse 3:3—7.)

27. Kuidas võivad kristlased vältida sellist hoiakut, nagu oli iisraellastel?

²⁷ Tänapäeval peavad kristlased sellist hoiakut iga hinna eest vältima. Näiteks keelduvad nad omaks võtmast maailma suhtumist hoorusesse ja homoseksualismi, milles polevat midagi taunimisväärset (Efeslastele 4:18, 19). Tõsi küll, kristlane võib ’sattuda eksitusse’, mille tagajärjeks  võib olla raske patt (Galaatlastele 6:1). Kogudusevanemad on valmis aitama neid, kes on komistanud ja vajavad abi (Jakoobuse 5:14, 15). Palvete ja Piiblil põhinevate nõuannete abiga on võimalik vaimsust taastada. Ilma selleta on aga oht saada ”patu orjaks” (Johannese 8:34). Selle asemel et pilgata Jumalat ja minetada teadlikkus tulevasest kohtupäevast, püüavad kristlased jääda Jehoova ees ”veatuiks ja laitmatuiks” (2. Peetruse 3:14; Galaatlastele 6:7, 8).

28. Millised patud mõistetakse hukka Jesaja viimastes hädakuulutustes ja kuidas võivad kristlased tänapäeval neid patte vältida?

²⁸ Sobivalt lisab Jesaja need viimased hädateated: ”Häda neile, kes iseenese silmis on targad ja iseenese ees arukad! Häda neile, kes on vägevad viina jooma ja vahvad mehed vägijooki segama, kes meelehea eest annavad õiguse süüdlastele ja võtavad õiguse õigetelt!” (Jesaja 5:21—23). Need sõnad olid arvatavasti suunatud neile, kes tegutsesid maal kohtumõistjatena. Tänapäeval hoiduvad kogudusevanemad jätmast muljet, nagu oleksid nad ’iseenese silmis targad’. Nad võtavad alandlikult vastu nõuandeid kaasvanematelt ja järgivad täpselt organisatsiooni juhendeid (Õpetussõnad 1:5; 1. Korintlastele 14:33). Nad tarvitavad alkohoolseid jooke mõõdukalt ja ei pruugi neid mitte kunagi enne koguduse kohustuste täitmist (Hoosea 4:11). Samuti väldivad vanemad isegi sellise mulje jätmist, nagu ’soosiksid nad ühte rohkem kui teist’ (Jakoobuse 2:9, EP 97). Kui erinev on see küll ristiusu vaimulike teguviisidest! Paljud neist varjavad endi hulgas olevate mõjukate ja jõukate patustajate süüd, mis on otseses vastuolus apostel Pauluse hoiatustega tekstides Roomlastele 1:18, 26, 27; 1. Korintlastele 6:9, 10 ja Efeslastele 5:3—5.

29. Milline õnnetu lõpp ootab iisraellastest koosnevat Jehoova viinamäge?

²⁹ Jesaja lõpetab selle prohvetliku sõnumi, kirjeldades  nende õnnetut lõppu, kes ”on hüljanud vägede Jehoova käsuõpetuse” ja pole kandnud õigluse vilja (Jesaja 5:24, 25; Hoosea 9:16; Malakia 3:19). Ta kuulutab: ”[Jehoova] tõstab lipu kaugele rahvale, vilistab teda maa äärest, ja vaata, see tuleb kiiresti tõtates!” (Jesaja 5:26; 5. Moosese 28:49; Jeremija 5:15).

30. Kes kutsub kokku selle ”rahva” Jehoova rahva vastu ja millised on selle tagajärjed?

³⁰ Vanadel aegadel võis kõrgele kohale pandud teivas olla rahvale või sõjaväele kogunemiskohta tähistavaks ”lipuks” ehk märgiks. (Võrdle Jesaja 18:3; Jeremija 51:27.) Nüüd kutsub Jehoova ise seda nimetut ”rahvast”, et see viiks täide tema kohtuotsuse. * Ta ”vilistab teda”, see tähendab, et ta juhib tema tähelepanu oma isepäisele rahvale, kes on väärt, et ta vallutataks. Järgnevalt kirjeldab prohvet nende lõvisarnaste vallutajate kiiret ja kohutavat pealetungi, kes ”haaravad saagi” ehk Jumala rahva ja ”viivad [selle] oma teed” vangistusse. (Loe Jesaja 5:27—30a.) Ja kui kurvad tagajärjed on sellel Jehoova rahva maale! ”Kui vaadata maale, ennäe, siis on seal ahastuse pimedus ja valgus pimeneb uttu!” (Jesaja 5:30b.)

31. Kuidas võivad tõelised kristlased vältida seda karistust, mille Jehoova lasi osaks saada Iisraeli viinamäele?

³¹ Jah, see viinamägi, mille Jumal nii armastavalt istutas, osutus viljatuks — see kõlbab ainult hävitamiseks. Milline jõuline õppetund leidub Jesaja sõnades kõigile, kes teenivad Jehoovat tänapäeval! Püüdku nad kanda ei midagi muud kui vaid õigluse vilja, mis toob Jehoovale kiitust ja on neile endile päästeks!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 83]

Patustaja on patu küljes kinni otsekui vankri ette rakendatud koormaloom

 [Lehekülje suurune pilt lk 85]