Isa ja tema mässulised lapsed
Teine peatükk
Isa ja tema mässulised lapsed
1., 2. Selgita, kuidas on Jehoova saanud endale mässulised lapsed.
TA HOOLITSES oma laste eest hästi, nagu seda oleks teinud iga teinegi armastav lapsevanem. Paljude aastate jooksul kandis ta hoolt, et neil oleks olemas toit, riided ja peavari. Vajaduse korral ta ka distsiplineeris neid. Kuid ta ei karistanud neid kunagi ülemäära — ta tegi seda alati ”õiglaselt” (Jeremija 30:11). Seepärast võime vaid kujutleda, millist südamevalu see armastav isa tunneb, kui ta peab lausuma: ”Mina kasvatasin lapsi ja lasksin sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu!” (Jesaja 1:2b).
2 Mässulised lapsed, kellele siin viidatakse, on Juuda rahvas, ja nördinud isa on Jehoova Jumal. Kui traagiline! Jehoova on Juudamaa elanikke toitnud ja tõstnud nad rahvaste hulgas kõrgele positsioonile. ”Ma riietasin sind kirjatud riidesse, sidusin sulle jalga merilehmanahksed sandaalid, mähkisin sulle linase peakatte ja katsin sind siidiga,” tuletab ta neile hiljem meelde prohvet Hesekieli kaudu (Hesekiel 16:10). Kuid enamasti ei hinda Juuda elanikud seda, mida Jehoova on nende heaks teinud. Selle asemel nad hoopis tõstavad mässu ehk astuvad tema vastu üles.
3. Miks kutsub Jehoova taevad ja maa Juuda vastuhaku tunnistajaiks?
3 Jehooval on selleks mõjuv põhjus, kui ta ütleb enne oma mässuliste laste kohta käivaid sõnu sissejuhatuseks: ”Kuulge, taevad, ja maa, pane tähele, sest Jehoova kõneleb” (Jesaja 1:2a). Sajandeid varem taevad ja maa nii-öelda kuulsid, kui iisraellased said selgeid hoiatusi sõnakuulmatuse tagajärgede kohta. Mooses ütles: ”Ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani” (5. Moosese 4:26). Nüüd, Jesaja päevil kutsub Jehoova Juuda vastuhaku tunnistajaiks nähtamatud taevad ja nähtava maa.
4. Kellena otsustab Jehoova Juuda poole pöörduda?
4 Selle olukorra tõsidus nõuab otsest tegutsemist. Kuid väärib märkimist — ja on südantsoojendav —, et isegi sellises äärmuslikus olukorras pöördub Jehoova Juuda elanike poole kui armastav lapsevanem, mitte vaid kui omanik, kes on nad ostnud. Sisuliselt palub Jehoova oma rahval mõelda sellele olukorrale isa seisukohast, kes on ahastuses oma isepäiste laste pärast. Võib-olla on mõni Juuda lapsevanem sellist täbarat olukorda ise tunda saanud ja see analoogia puudutab teda. Igal juhul on Jehoova valmis esitama oma süüdistust Juuda vastu.
Mõistuseta loomad teavad paremini
5. Kuidas ilmutavad härg ja eesel ustavust erinevalt Iisraelist?
5 Jehoova ütleb Jesaja kaudu: ”Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista!” (Jesaja 1:3). * Härg ja eesel on Lähis-Ida elanikele tuttavad veoloomad. Tõepoolest, juudalased ei hakkaks eitama, et isegi need alamad loomad ilmutavad ustavust, selget teadlikkust sellest, et nad kuuluvad isandale. Seoses sellega pane tähele, mille tunnistajaks oli üks Piibli uurija õhtuhakul ühes Lähis-Ida linnas: ”Kari oli vaevalt müüride vahele jõudnud, kui loomad hakkasid kohe laiali minema. Iga härg tundis väga hästi oma peremeest ja teed tema koju ega sattunud kitsaste ja kõverate tänavate rägastikus hetkekski segadusse. Mis puutub eeslisse, siis tema läks otsejoones õige ukseni ja ”oma isanda sõime” juurde.”
6. Mis mõttes on Juuda rahva tegevuses jäänud puudu mõistlikkusest?
6 Kuna taolised vaatepildid on Jesaja päevil kahtlemata tavalised, on Jehoova sõnumi tuum selge: kui isegi mõistuseta loom tunneb ära oma isanda ja enda sõime, mida saab siis vabanduseks tuua Juuda rahvas, kes on jätnud maha Jehoova? Tõesti, nad ei ole toiminud mõistlikult. Nad justkui poleks teadlikud tõsiasjast, et nende heaolu ja koguni nende olemasolu sõltub Jehoovast. See on tõepoolest kindel märk Jehoova halastusest, et ta nimetab juudalasi ikka veel oma rahvaks!
7. Millised on mõned viisid, kuidas me saame näidata, et hindame seda, mida Jehoova on meile andnud?
7 Meie ei taha mitte kunagi käituda mõistmatult, ilmutamata hindamist kõige vastu, mida Jehoova on meie heaks teinud! Selle asemel me peaksime jäljendama laulik Taavetit, kes ütles: ”Ma tänan Jehoovat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid!” (Laul 9:2). Pidevalt Jehoova kohta teadmiste omandamine ergutab meid seda tegema, sest Piibel ütleb, et ”Kõigepühama tundmine on mõistus” (Õpetussõnad 9:10). Kui mõtiskleme iga päev Jehoova õnnistuste üle, aitab see meil tänulikud olla ja mitte võtta oma taevast Isa endastmõistetavana (Koloslastele 3:15). ”Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au,” ütleb Jehoova, ”ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!” (Laul 50:23).
”Iisraeli Püha” šokeeriv solvamine
8. Miks võib Juuda rahvast nimetada ”patuseks rahvaks”?
8 Jesaja jätkab oma teadaannet jõuliste sõnadega Juuda rahvale: ”Häda patusele rahvale, süüga koormatud rahvale, kurjategijate soole, kõlvatuile lastele! Nad on jätnud maha Jehoova, nad on põlanud Iisraeli Püha, nad on pööranud selja!” (Jesaja 1:4). Kurjad teod võivad koguneda sel määral, et muutuvad lausa rõhuvaks raskuseks. Aabrahami päevil nimetas Jehoova Soodoma ja Gomorra patte ”väga rasketeks” (1. Moosese 18:20). Midagi sarnast on nüüd ilmnemas ka Juuda elanike puhul, sest Jesaja ütleb, et nad on ”süüga koormatud”. Lisaks sellele nimetab ta neid ”kurjategijate sooks, kõlvatuiks lasteks”. Jah, juudalased on otsekui sõnakuulmatud lapsed. Nad on ”pööranud selja” või nagu ütleb New Revised Standard Version, nad on oma Isast ”täielikult võõrdunud”.
9. Milline tähendus on fraasil ”Iisraeli Püha”?
9 Oma isepäise teguviisiga ilmutab Juuda rahvas äärmist lugupidamatust ”Iisraeli Püha” vastu. Mida tähendab see fraas, mis esineb Jesaja raamatus 25 korda? Olla püha tähendab olla puhas ja rikkumatu. Jehoova on ülimalt püha (Ilmutuse 4:8). Seda tõsiasja tuletatakse iisraellastele meelde iga kord, kui nad näevad sõnu, mis on graveeritud ülempreestri turbanile kinnitatud säravale kuldplaadile: ”Pühadus kuulub Jehoovale” (2. Moosese 39:30, UM). Niisiis, viidates Jehoovale kui ”Iisraeli Pühale”, toonitab Jesaja seda, kui raske on Juuda patt. Need mässajad ju rikuvad otseselt seda käsku, mis anti nende esiisadele: ”Pühitsege siis endid ja olge pühad, sest mina olen püha!” (3. Moosese 11:44).
10. Kuidas me võime hoiduda ilmutamast lugupidamatust ”Iisraeli Püha” vastu?
10 Tänapäeval peavad kristlased iga hinna eest hoiduma järgimast Juuda elanike eeskuju, kes olid lugupidamatud ”Iisraeli Püha” vastu. Nad peavad jäljendama Jehoovat, kes on püha (1. Peetruse 1:15, 16). Ja neil tuleb ’vihata kurja’ (Laul 97:10). Taolised ebapuhtad tegevused nagu seksuaalne ebamoraalsus, ebajumalakummardamine, varastamine ja purjutamine võivad rikkuda kristliku koguduse. See on põhjus, miks need, kes keelduvad lõpetamast selliste asjadega tegelemist, eemaldatakse kogudusest. Lõpuks need, kes kahetsematult jätkavad ebapuhast eluviisi, jäetakse Jumala Kuningriigi valitsuse pakutavatest õnnistustest ilma. Tõesti, kõik sellised kurjad teod on ”Iisraeli Pühale” kohutavalt solvavad (Roomlastele 1:26, 27; 1. Korintlastele 5:6—11; 6:9, 10).
Haige pealaest jalatallani
11., 12. a) Kirjelda Juuda halba olukorda. b) Miks ei peaks me Juudale kaasa tundma?
11 Järgnevalt püüab Jesaja Juuda rahvaga arutleda, osutades nende haiglasele seisundile. Ta ütleb: ”Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes?” Sisuliselt küsib Jesaja neilt: kas pole te juba küllalt kannatanud? Miks peaksite endale jätkuva mässamisega veel rohkem halba tegema? Jesaja jätkab: ”Pea on päris haige ja süda täiesti põdur! Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet” (Jesaja 1:5, 6a). Juuda on jälestusväärses, haigusest vaevatud seisundis — vaimses mõttes pealaest jalatallani haige. Tõesti masendav diagnoos!
12 Kas me peaksime Juudale kaasa tundma? Vaevalt küll! Juba sajandeid varem sai kogu Iisraeli rahvas tarviliku hoiatuse sõnakuulmatuse tagajärgede kohta. Osaliselt kõlas see nii: ”Jehoova lööb sind kurjade paisetega su põlvedel ja reitel, millest sa ei parane, jalatallast pealaeni!” (5. Moosese 28:35). Piltlikus mõttes on Juudale nüüd osaks saanud just need tema kangekaelse käitumise tagajärjed. Ja seda kõike oleks võinud vältida, kui Juuda rahvas oleks vaid kuuletunud Jehoovale.
13., 14. a) Milliseid vigastusi on saanud Juuda? b) Kas Juuda kannatused panevad ta järele mõtlema oma mässulise teguviisi üle?
13 Jesaja jätkab Juuda kahetsusväärse olukorra kirjeldamist: ”Aina haavad, muhud ja värsked vorbid, mis ei ole välja pigistatud ja seotud ega õliga leevendatud!” (Jesaja 1:6b). Sellega viitab prohvet kolme liiki vigastustele: haavadele (sisselõigetele, mida tekitab näiteks mõõk või nuga), muhkudele (mida põhjustab peksmine) ja värsketele vorpidele või vermetele (hiljuti tekkinud lahtistele haavadele, mis ei paista paranevat). Siin väljendatav mõte loob pildi mehest, keda on karmilt karistatud kõikmõeldavatel viisidel, nii et ükski koht tema kehast pole terveks jäänud. Juuda on tõesti meeleheitlikus olukorras.
14 Kas ajendab see armetu seisund Juudat Jehoova juurde tagasi pöörduma? Ei! Juuda on otsekui mässaja, kellest räägitakse tekstis Õpetussõnad 29:1: ”Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole!” See rahvas paistab olevat parandamatu. Nagu ütleb Jesaja, pole rahva haavu ”välja pigistatud ja seotud ega õliga leevendatud”. * Mõnes mõttes sarnaneb Juuda lahtise, sidumata, kõikjale laienenud haavandiga.
15. Kuidas me saame ennast kaitsta vaimse haigestumise eest?
15 See Juuda õppetund näitab, et meil tuleb olla valvel vaimses mõttes haigestumise suhtes. Nii nagu füüsiline haigus, võib ka see mõjutada meid kõiki. Pealegi, kellel meist poleks lihalikke kalduvusi? Meie südames võib hakata juuri ajama ahnus ja soov liigsete naudingute järele. Seetõttu tuleb meil ennast treenida ’jälestama kurja’ ja ’soosida head’ (Roomlastele 12:9, Uus Testament, 1989). Samuti tuleb meil oma igapäevases elus Jumala vaimu vilja arendada (Galaatlastele 5:22, 23). Sellega me väldime olukorda, mis tabas Juudat, kes oli vaimses mõttes haige pealaest jalatallani.
Laastatud maa
16. a) Kuidas kirjeldab Jesaja Juuda maa-ala olukorda? b) Miks ütlevad mõned, et need sõnad lausuti tõenäoliselt Ahase valitsusajal, ent kuidas me võime neid sõnu mõista?
16 Nüüd jätab Jesaja meditsiinilised võrdlused ja pöörab tähelepanu Juuda maa-alale. Otsekui silmitsedes tasandikku, millest on lahing üle käinud, ütleb ta: ”Teie maa on laastatud, linnad tulega põletatud, võõrad söövad teie põllud otse teie silme ees! Laastatud — otsekui segipaisatud Soodom!” (Jesaja 1:7). Mõned õpetlased ütlevad, et kuigi need sõnad on kirjas üsna Jesaja raamatu alguses, olevat need arvatavasti lausutud prohveti hilisema tegevuse ajal, võib-olla kurja kuninga Ahase valitsusajal. Nad väidavad, et Ussija valitsusajal oli olukord liiga hea, õigustamaks sellist masendavat kirjeldust. Muidugi ei saa kindlalt väita, kas Jesaja raamat on koostatud kronoloogilises järjekorras või mitte. Kuid arvatavasti on Jesaja sõnad laastatuse kohta prohvetlikud. Tuues kuuldavale eeltoodud ütluse, kasutab Jesaja kõige tõenäolisemalt võtet, mida esineb mujalgi Piiblis — ta kirjeldab tulevast sündmust, nagu oleks see juba aset leidnud, rõhutades sellega ettekuulutuse kindlat täitumist. (Võrdle Ilmutuse 11:15.)
17. Miks ei peaks prohvetlik kirjeldus laastamisest tulema Juuda rahvale üllatusena?
17 Igatahes ei tohiks prohvetlik kirjeldus Juuda laastamisest tulla sellele kangekaelsele ja sõnakuulmatule rahvale üllatusena. Sajandeid varem hoiatas Jehoova neid selle eest, mis juhtub siis, kui nad hakkavad mässama. Ta ütles: ”Mina ise hävitan maa, nõnda et teie vaenlased, kes seal elavad, pööraselt kohkuvad! Teid ma aga pillutan rahvaste sekka ja paljastan mõõga teie taga! Teie maa laastatakse ja teie linnad muutuvad varemeiks!” (3. Moosese 26:32, 33; 1. Kuningate 9:6—8).
18.—20. Millal täituvad Jesaja 1:7, 8 sõnad ja kuidas Jehoova ’jätab pisut pääsenuid’ sel ajal alles?
18 Sõnad, mis on kirjas Jesaja 1:7, 8, täituvad ilmselt Assüüria sissetungide ajal, mille käigus hävitatakse Iisrael ning mis põhjustab Juudale ulatuslikku hävingut ja kannatusi (2. Kuningate 17:5, 18; 18:11, 13; 2. Ajaraamat 29:8, 9). Ent Juudale ei tehta täielikku lõppu. Jesaja ütleb: ”Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn viinamäel, otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud linn!” (Jesaja 1:8).
19 Kogu selle hävingu keskel jääb ”Siioni tütar”, Jeruusalemm, püsima. Kuid ta paistab sama kaitsetu nagu osmik viinamäel või valvuri onn kurgipõllul. Niilust mööda reisides meenusid ühele 19. sajandil elanud õpetlasele Jesaja sõnad, kui ta nägi sarnaseid onne, mille kohta ta ütleb, et need pakkusid vaid ”natuke rohkem kaitset kui tara põhjatuule eest”. Kui Juudas lõikusaeg läbi oli, lasti neil onnidel laguneda ja kokku kukkuda. Kuigi Jeruusalemm võib võiduka Assüüria armee ees vilets näida, jääb ta sellegipoolest püsima.
20 Jesaja lõpetab selle prohvetliku teadaande: ”Kui mitte vägede Jehoova ei oleks meile jätnud pääsenuid, olgugi pisut, oleksime olnud nagu Soodom, Gomorra sarnased!” (Jesaja 1:9). * Võimsa Assüüria vastu tuleb Jehoova lõpuks Juudale appi. Erinevalt Soodomast ja Gomorrast ei hävitata Juudat täielikult. Ta elab edasi.
21. Miks Jehoova ’jättis pisut pääsenuid’ pärast seda, kui Babüloonia oli hävitanud Jeruusalemma?
21 Rohkem kui 100 aastat hiljem ähvardas Juudat jälle oht. Rahvas ei võtnud õppust sellest distsiplineerimisest, mis sai talle osaks Assüüria kaudu. ”Nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega.” Seetõttu ”Jehoova viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi” (2. Ajaraamat 36:16). Babüloonia monarh Nebukadnetsar vallutas Juuda ja sel korral ei jäänud alles midagi, mis oleks sarnanenud ”vahionniga viinamäel”. Isegi Jeruusalemm hävitati (2. Ajaraamat 36:17—21). Siiski, Jehoova ’jättis pisut pääsenuid’ alles. Kuigi Juuda viibis 70 aastat pagenduses, kandis Jehoova hoolt selle eest, et säiliks see rahvas ja eelkõige Taaveti sugu, millest pidi tulema tõotatud Messias.
22., 23. Miks Jehoova ’jättis pisut pääsenuid’ 1. sajandil alles?
22 Esimesel sajandil tabas Iisraeli kui Jumala lepingurahvast lõplik kriis. Kui Jeesus tuli tõotatud Messiana, tõukas rahvas ta ära, mistõttu Jehoova hülgas selle rahva (Matteuse 21:43; 23:37—39; Johannese 1:11). Kas sellega lakkaski Jehooval olemast eriline rahvas maa peal? Ei. Apostel Paulus näitas, et Jesaja 1:9 pidi veel kord täituma. Tsiteerides Septuaginta tõlget, kirjutas ta: ”Nõnda nagu Jesaja on ette öelnud: ”Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!”” (Roomlastele 9:29).
23 Seekord olid ellujääjateks võitud kristlased, kes uskusid Jeesusse Kristusse. Need olid kõige esmalt usklikud juudid. Hiljem ühinesid nendega ka usklikud mittejuudid. Üheskoos moodustasid nad uue Iisraeli, ”Jumala Iisraeli” (Galaatlastele 6:16; Roomlastele 2:29). See ”seeme” jäi ellu juudi asjadekorralduse hävingus aastal 70 m.a.j. Tõepoolest, ”Jumala Iisrael” on veel tänapäevalgi koos meiega. Nüüd on liitunud sellega rahvaste hulgast miljonid usklikud inimesed, kes moodustavad ”suure hulga rahvast, keda ükski ei [või] ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilmutuse 7:9).
24. Mida peaksid kõik tähele panema, kui nad soovivad jääda ellu inimkonna suurimas kriisis?
24 Varsti näeb see maailm Harmagedooni lahingut (Ilmutuse 16:14, 16). Kuigi see tulevane kriis on suurem kui Assüüria või Babüloonia sissetung Juudasse, suurem isegi sellest, kui roomlased laastasid Juudamaa aastal 70 m.a.j., on selles siiski ellujääjaid (Ilmutuse 7:14). Kui elutähtis on seega, et kõik paneksid hoolega tähele Jesaja sõnu Juudale! Need tähendasid ustavatele ellujäämist tol ajal. Ja need võivad tähendada ellujäämist ka neile, kel on usku tänapäeval.
[Allmärkused]
^ par. 5 Selles kontekstis viitab ”Iisrael” kahest suguharust koosnevale Juuda kuningriigile.
^ par. 14 Jesaja sõnad peegeldavad temaaegseid ravivõtteid. Piibliuurija E. H. Plumptre märgib: ”Mädaneva haava ”pigistamine” oli toiming, millega üritati kõigepealt vabaneda mädaeritisest; siis, nagu Hiskija puhul (ptk. 38:21), ”seoti” see puderhautisega, seejärel kasutati haavandi puhastamiseks mingit ergutavat õli või salvi, arvatavasti nii, nagu teksti Luuka 10:34 kohaselt tehti seda õli ja veiniga.”
^ par. 20 Teoses ”Commentary on the Old Testament”, mille autorid on C. F. Keil ja F. Delitzsch, öeldakse: ”Sellega on prohveti pöördumine pausini jõudnud. Fakt, et siin on tekst jagatud kaheks osaks, ilmneb sellest, et 9. ja 10. salmi vahele on jäetud vahe. Sel viisil suuremate ja väiksemate osade eraldamine vahede jätmise või pooliku reaga on vanem kui vokaali- ja rõhumärgid ning tugineb väga iidsele traditsioonile.”
[Küsimused]
[Pilt lk 20]
Erinevalt Soodomast ja Gomorrast ei jää Juuda igavesti asustamata
