Jehoova alandab need, kes end ise ülendavad
Viies peatükk
Jehoova alandab need, kes end ise ülendavad
1., 2. Miks pakub meile huvi Jesaja prohvetlik sõnum temaaegsetele juutidele?
TUNDES vastikust Jeruusalemma ja Juuda olukorra pärast, pöördub prohvet nüüd Jehoova Jumala poole ja kuulutab: ”Sa oled hüljanud oma rahva, Jaakobi soo” (Jesaja 2:6a). Mille tõttu on Jumal pidanud hülgama rahva, kelle ta ise on valinud endale ”omandrahvaks”? (5. Moosese 14:2.)
2 Jesaja hukkamõistuväljendus temaaegsete juutide vastu pakub meile suurt huvi. Miks? Sest ristiusumaailma olukord tänapäeval on väga sarnane Jesaja rahva omaga, ja seda on ka kohtuotsus, mille Jehoova teatavaks teeb. Kui paneme tähele Jesaja kuulutatud sõnumit, saame selge ettekujutuse asjadest, mille Jumal hukka mõistab, ja see aitab meil hoiduda teguviisidest, mida ta heaks ei kiida. Vaadelgem siis terase tähelepanuga Jehoova prohvetlikku sõna, mis on kirjas Jesaja 2:6—4:1.
Uhkuses nad kummarduvad
3. Millist oma rahva eksimust Jesaja tunnistab?
3 Tunnistades oma rahva eksimust, ütleb Jesaja: ”Nad on täis idamaa kombeid ja nõiuvad vilistide sarnaselt, nad löövad kätt võõramaa lastega [”nende hulgas on kubinal võõramaa lapsi”, UM]!” (Jesaja 2:6b). Umbes 800 aastat varem käskis Jehoova oma valitud rahvast: ”Ärge roojastage endid mitte ühegagi neist asjust, [millega] on endid roojastanud need paganad, kelle ma ajan ära teie eest” (3. Moosese 18:24). Nende kohta, kelle Jehoova oli valinud oma eriliseks omandiks, pani ta Bileami ütlema: ”Ma näen teda kaljude tipust ja vaatan küngastelt: ennäe rahvast, kes elab eraldi ega arva ennast paganate hulka!” (4. Moosese 23:9, 12). Kuid Jesaja päeviks on Jehoova valitud võtnud omaks ümbritsevate rahvaste jälestusväärsed tavad ja nad on ”täis idamaa kombeid”. Selle asemel et uskuda Jehoovat ja tema sõna, tegelevad nad nõidusega nagu vilistid. Kaugel sellest et hoiduda eraldi teistest rahvastest, nende maa lausa ’kubiseb võõramaa lastest’ — kahtlemata võõramaalastest, kes tutvustavad Jumala rahvale jumalakartmatuid kombeid.
4. Kuidas mõjutab juute rikkus ja sõjaline jõud, selle asemel et panna neid tänama Jehoovat?
4 Mainides Juuda majanduslikku edu ja sõjalist tugevust parajasti valitseva kuninga Ussija ajal, ütleb Jesaja: ”Nende maa on täis hõbedat ja kulda, nende varandustel ei ole lõppu; nende maa on täis hobuseid ja nende sõjavankreid on otsatult!” (Jesaja 2:7). Kas rahvas tänab selle jõukuse ja sõjalise tugevuse eest Jehoovat? (2. Ajaraamat 26:1, 6—15.) Kaugel sellest! Juudid panevad oma lootuse hoopis rikkusele endale ja pöörduvad ära selle Allikast Jehoova Jumalast. Mis on selle tagajärg? ”Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, seda, mis nende sõrmed on teinud! Aga inimene painutatakse [”kummardub”, UM] ja mees heidetakse maha [”saab madalaks”, UM]! Ära anna neile andeks!” (Jesaja 2:8, 9). Nad pööravad oma näod eemale elavast Jumalast ja kummarduvad elutute iidolite ette.
5. Miks pole kujude ette kummardumine alandlik tegu?
5 Kummardumine võib olla alandlikkuse märk. Kuid elutute asjade ette kummardumine on mõttetu, mistõttu kujude kummardaja ”saab madalaks”, mandub. Kuidas võib Jehoova sellise patu andeks anda? Mida teevad need ebajumalakummardajad siis, kui Jehoova neilt aru nõuab?
”Suurelised silmad alandatakse”
6., 7. a) Mis saab Jehoova kohtupäeval neist, kes ennast ise ülendavad? b) Mille ja kelle peale Jehoova oma viha välja valab ning miks?
6 Jesaja jätkab: ”Poe kalju sisse ja peida ennast põrmu Jehoova kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest!” (Jesaja 2:10). Kuid ükski kalju pole piisavalt suur, et neid kaitsta, ega ükski kate piisavalt paks, et neid varjata Jehoova, Kõigeväelise eest. Kui ta oma kohtuotsust täide saatma tuleb, siis ”inimeste suurelised silmad alandatakse ja meeste kõrkus painutatakse! Jah, sel päeval on Jehoova üksinda kõrge” (Jesaja 2:11).
7 ”Vägede Jehooval on päev”, mis läheneb. See aeg, mil Jumal valab välja oma viha, on ”kõigi suureliste ja kõrkide jaoks, kõigi jaoks, kes kõrgele on tõusnud, et neid alandada, kõigi Liibanoni kõrgete ja uhkete seedrite jaoks ja kõigi Baasani tammede jaoks, kõigi kõrgete mägede jaoks ja kõigi kõrgemate küngaste jaoks, kõigi kõrgete tornide jaoks ja kõigi tugevate müüride jaoks, kõigi Tarsise laevade jaoks, kõigi toredate laevade jaoks” (Jesaja 2:12—16). Jah, Jehoova pöörab oma vihapäeval tähelepanu kõigile organisatsioonidele, mille inimene on püstitanud oma uhkuse sümboliks, ja igale jumalakartmatule isikule. Sellega ”painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus! Jah, sel päeval on Jehoova üksinda kõrge” (Jesaja 2:17).
8. Kuidas tabab ettekuulutatud kohtupäev Jeruusalemma aastal 607 e.m.a.?
8 See ennustatud kohtupäev tuleb juutide peale aastal 607 e.m.a., mil Babüloonia kuningas Nebukadnetsar hävitab Jeruusalemma. Selle elanikud näevad oma armastatud linna leekides, selle uhkeid hooneid lõhutuna, selle vägevat müüri purustatuna. Jehoova templist on järel vaid rusuhunnik. Ei nende varandusest ega sõjavankritest ole mingit abi ’vägede Jehoova päeval’. Ja kuidas on lugu nende jumalakujudega? Juhtub täpselt nii, nagu ennustab Jesaja: ”Ebajumalad aga kaovad täiesti!” (Jesaja 2:18). Juudid — kaasa arvatud vürstid ja vägevad mehed — küüditatakse Babüloni. Jeruusalemm peab olema laastatud 70 aastat.
9. Mille poolest sarnaneb ristiusu kiriku olukord sellega, mis valitses Jeruusalemmas ja Juudas Jesaja päevil?
9 Kuidas küll sarnaneb ristiusu kiriku olukord sellega, mis valitses Jeruusalemmas ja Juudas Jesaja päevil! Vaieldamatult on ristiusu kirik arendanud lähedasi suhteid selle maailma riikidega. Ta toetab entusiastlikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning on täitnud oma koja ebajumalate ja Piiblil mittepõhinevate kommetega. Tema toetajad on materialistlikud ja panevad oma lootuse sõjalisele jõule. Ja kas ei pea nad oma vaimulikke suure au väärilisteks, andes neile tiitleid ja aunimetusi? Ristiusu kiriku eneseülendamisele tuleb kindel lõpp. Aga millal?
Lähenev Jehoova päev
10. Millisele ”Jehoova päevale” osutavad apostlid Paulus ja Peetrus?
10 Pühakiri osutab tulevasele ”Jehoova päevale”, mis on hoopis tähendusrikkam kui kohtupäev, mis tabas muistset Jeruusalemma ja Juudat. Inspiratsiooni all olles seostas apostel Paulus eelseisva ’Jehoova päeva’ kroonitud Kuninga Jeesuse Kristuse juuresolekuga (2. Tessalooniklastele 2:1, 2). Peetrus rääkis sellest päevast seoses saabuvate ”uute taevaste ja uue maaga, kus õigus elab” (2. Peetruse 3:10—13). See on päev, mil Jehoova viib täide oma kohtuotsuse kogu kurja maailma, kaasa arvatud ristiusu kiriku üle.
11. a) Kes ’suudab taluda’ lähenevat ”Jehoova päeva”? b) Kuidas me võime Jehoova oma varjupaigaks teha?
11 ”Oh seda päeva,” ütleb prohvet Joel, ”sest Jehoova päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt!” Pidades silmas selle ”päeva” ähvardavat lähedust, kas ei peaks igaüks tundma huvi, kuidas sel hirmuärataval päeval kaitset leida? ”Kes suudaks seda taluda?” küsib Joel. Ta vastab: ”Jehoova on varjupaigaks oma rahvale” (Joel 1:15; 2:11; 4:16). Kas Jehoova Jumal on varjupaigaks neile, kes on upsaka vaimuga ning panevad oma lootuse rikkusele, sõjalisele jõule ja inimeste valmistatud jumalatele? See on võimatu! Jumal hülgas isegi oma valitud rahva, kui see niiviisi käitus. Kui tähtis on siis, et kõik Jumala teenijad ’otsiksid õiglust, otsiksid alandlikkust’ ja uuriksid tõsiselt, millisel kohal on Jehoova kummardamine nende elus! (Sefanja 2:2, 3.)
”Karihiirtele ja nahkhiirtele”
12., 13. Miks on kohane, et kujude kummardajad viskavad Jehoova päeval oma jumalad ”karihiirtele ja nahkhiirtele”?
12 Mida arvavad ebajumalakummardajad oma iidolitest Jehoova suurel päeval? Jesaja vastab: ”Siis poetakse kaljulõhedesse ja mullakoobastesse Jehoova kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama! Sel päeval viskavad inimesed oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad .. muttidele [”karihiirtele”, UM] ja nahkhiirtele, et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivivahedesse Jehoova kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama! Seepärast öelge endid lahti inimestest, kellel on ainult hingeõhk ninas, sest neid ei saa ju panna mikski!” (Jesaja 2:19—22).
13 Karihiired elavad maa sees urgudes ning nahkhiired ripuvad pimedates ja kõledates koobastes. Kohtades, kus viibib palju nahkhiiri ühes kohas koos, on eemaletõukav hais ja sinna koguneb paks kiht väljaheiteid. Sellistesse kohtadesse on sobilik visata jumalakujud. Pime ja roojane koht on ainus, mida need väärivad. Mis puutub inimestesse, siis nemad otsivad Jehoova kohtupäeval pelgupaika koobastest ja kaljulõhedest. Seega on nii ebajumalatel kui ka nende kummardajatel sama saatus. Nagu Jesaja oli prohvetlikult kuulutanud, ei päästnud elutud ebajumalad aastal 607 e.m.a. Nebukadnetsari käest ei oma kummardajaid ega Jeruusalemma.
14. Mida hakkavad ilmaliku meelelaadiga inimesed tegema läheneva Jehoova päeva ajal, mil ta mõistab kohut ülemaailmse valereligiooni impeeriumi üle?
14 Mida teevad inimesed eelseisval Jehoova päeval, mil ta mõistab kohut ristiusu kiriku ja teiste ülemaailmse valereligiooni impeeriumi osade üle? Sattudes silmitsi kogu maailmas halvenevate tingimustega, hakkab arvatavasti enamik mõistma, et nende ebajumalad on väärtusetud. Nende asemel võivad nad kergesti hakata otsima pelgupaika ja kaitset mittevaimulikest, maistest organisatsioonidest, võib-olla ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist, mis on Ilmutusraamatu 17. peatüki ”helkjaspunane metsaline”. Selle sümboolse metsalise ”kümme sarve” hävitavad Suure Baabüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi, millest ristiusu kirik moodustab märkimisväärse osa (Ilmutuse 17:3, 8—12, 16, 17).
15. Kuidas ’ülendatakse’ üksnes Jehoova tema kohtupäeval?
15 Kuigi Suure Baabüloni laastamine ja põletamine võib olla nende kümne sümboolse sarve otsene töö, viiakse sellega tegelikult täide Jehoova kohtuotsus. Ilmutuse 18:8 ütleb Suure Baabüloni kohta: ”Sellepärast tulevad ühel päeval tema nuhtlused: surm ja lein ja nälg, ja ta põletatakse ära tulega, sest vägev on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle!” Au inimkonna vabastamise eest valereligiooni võimu alt kuulub seega Kõigeväelisele Jehoova Jumalale. Nagu ütleb Jesaja: ”Sel päeval peab Jehoova üksi olema ülendatud. Sest see on vägede Jehoova päev” (Jesaja 2:11b, 12a, UM).
”Su juhid on eksitajad”
16. a) Millest moodustub inimühiskonna ”tugi ja toetus”? b) Kuidas saab Jesaja rahvas kannatada, kui kaob selle ühiskonna ”tugi ja toetus”?
16 Et inimühiskond võiks stabiilne olla, peab sellel olema ”tugi ja toetus” — sellised hädavajalikud asjad nagu toit ja vesi ning, mis veelgi tähtsam, usaldusväärsed juhid, kes suudavad rahvast juhtida ja ühiskonnas korda hoida. Kuid muistse Iisraeli kohta ennustab Jesaja: ”Vaata, Issand, vägede Jehoova, võtab Jeruusalemmalt ja Juudalt toe ja toetuse, kõik leiva- ja veetoed, sangari ja sõjamehe, kohtumõistja ja prohveti, ennustaja ja vanema, viiekümnepealiku ja lugupeetud mehe, nõuniku, osava võluri ja lausuda oskaja!” (Jesaja 3:1—3). Vürstideks saavad need, kes on alles poisid, kes valitsevad kapriisselt. Rahvast ei rõhu mitte üksnes valitsejad, vaid ”siis hakkab rahvas isekeskis rõhuma, .. noor ründab vana ja põlatu austatut” (Jesaja 3:4, 5). Lapsed ’ründavad’ endast vanemaid, kuna neil puudub lugupidamine nende vastu. Elamistingimused muutuvad nii kehvaks, et üks ütleb teisele, kes valitsejaks üldse ei kõlba: ”Sul on kuub, ole meile juhiks ja võta see laostumine oma käe alla” (Jesaja 3:6). Kuid need, keda sel viisil kutsutakse, keelduvad sellest, väites, et nad pole suutelised ravima haavatud maad ja neil puudub jõukus selle kohustusega toimetulekuks. Nad vastavad: ”Ei ole minust haavasidujat, mu kojas ei ole leiba ega kuube: ärge pange mind rahva juhiks!” (Jesaja 3:7).
17. a) Mis mõttes oli Jeruusalemma ja Juuda patt ”otsekui Soodoma” oma? b) Keda süüdistab Jesaja oma rahva olukorras?
17 Jesaja jätkab: ”Jeruusalemm komistab ja Juuda langeb, kuna nende keel ja teod on Jehoova vastu, et trotsida selle Aulise silme ees! Nende näoilme tunnistab nende endi vastu, nad kuulutavad oma pattu salgamata otsekui Soodom! Häda nende hingedele! Sest nad teevad iseendile kurja!” (Jesaja 3:8, 9). Jumala rahvas on mässanud tõelise Jumala vastu nii sõnades kui tegudes. Isegi nende häbitu ja kahetsematu näoilme paljastab nende patud, mis on sama jälestusväärsed kui Soodoma omad. Nad on Jehoova Jumalaga lepingusuhetes, kuid tema oma mõõdupuid nende pärast ei muuda. ”Öelge õigele, et tema käsi käib hästi, sest nad saavad süüa oma tegude vilja! Häda õelale! Tema käsi käib halvasti, sest ta kätetöö tasutakse talle! Mu rahva sundijaks on laps [”sundijad tegutsevad karmilt”, UM] ja teda valitsevad naised! Mu rahvas! Su juhid on eksitajad, nad muudavad valeks su radade suuna!” (Jesaja 3:10—12.)
18. a) Millist hukkamõistu väljendab Jehoova seoses Jesaja ajal elanud vanemate ja vürstidega? b) Mida me võime õppida sellest, et Jehoova vanemaid ja vürste hukka mõistis?
18 Jehoova ’mõistab kohut’ Juuda vanematele ja vürstidele ning ”läheb kohtusse” nendega, öeldes: ”Te olete põletanud viinamäed ja teie kodades on vaestelt röövitu! Mida te ometi mõtlete tallates mu rahvast ja rutjudes vaeste nägu?” (Jesaja 3:13—15). Selle asemel et teha tööd rahva heaolu tagamiseks, tegelevad juhid pettusega. Nad kuritarvitavad oma võimupositsiooni sellega, et koguvad endale rikkusi ning teevad seda vaeste ja puudusekannatajate arvel. Kuid need juhid peavad vägede Jehoovale vastust andma selle eest, et nad rõhuvad kannatajaid. See on hoiatuseks neile, kes on tänapäeval vastutavas ametis! Olgu nad alati hoolikad, et oma positsiooni mitte kunagi kuritarvitada.
19. Millises rõhumises ja tagakiusamises on ristiusu kirik süüdi?
19 Ristiusu kirik — eelkõige selle vaimulikud ja eestvedajad — on pettuse abil omandanud palju sellist, mis peaks kuuluma lihtrahvale, keda ta on rõhunud ja veelgi rõhub. Ta on ka Jumala rahvast peksnud, taga kiusanud ja kurjasti kohelnud ning toonud suurt teotust Jehoova nimele. Oma määratud ajal hakkab Jehoova kindlasti tema üle kohut mõistma.
”Ilu asemel põletusmärk”
20. Miks laidab Jehoova ”Siioni tütreid”?
20 Olles mõistnud hukka rahva juhtide väärteod, pöörab Jehoova järgmisena tähelepanu Siioni ehk Jeruusalemma naistele. ”Siioni tütred” kannavad ilmselt moe pärast ”sammuahelakesi” — pahkluude ümber kinnitatud ketikesi —, mis teevad meloodilist helinat. Naised piiravad oma sammu pikkust ja ”astuvad tippamisi”, mida võiks pidada peenutsevalt naiselikuks kõnnakuks. Mis selles siis halba on, kui üldse on? See on nende naiste hoiak. Jehoova ütleb: ”Siioni tütred on upsakad, käivad kange kaelaga ja pööritavad silmi” (Jesaja 3:16). Selline upsakus ei jää tasumata.
21. Kuidas mõjutab juudi naisi Jehoova kohtumõistmine Jeruusalemma üle?
21 Niisiis, kui Jehoova kohtumõistmine maad tabab, jäävad need upsakad ”Siioni tütred” ilma kõigest — koguni ilust, mille üle nad nii uhked on. Jehoova kuulutab prohvetlikult: ”Issand [teeb] Siioni tütarde pealae kärnaseks ja Jehoova paljastab nende häbeme! Sel päeval võtab Issand ära toredad jalarõngad, lauba- ja kaelaehted, kõrvarõngad, käevõrud ja loorid, peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid, sõrmused ja ninarõngad, riided, pealisrüüd, suurrätikud ja kukrud, peeglid, särgid, peakatted ja hõlstid!” (Jesaja 3:17—23). Kui rabav muutus!
22. Millest jäävad Jeruusalemma naised ilma lisaks oma ehetele?
22 Prohvetlik sõnum jätkub: ”Palsamilõhna asemel on kõdunemise lehk, vöö asemel nöör, palmitud juuste asemel paljas pea, peene lõuendi asemel kotiriidest kate, ilu asemel põletusmärk!” (Jesaja 3:24). Aastal 607 e.m.a. langevad Jeruusalemma uhked naised jõukalt järjelt vaesusse. Nad kaotavad oma vabaduse ja saavad orja ”põletusmärgi”.
Ta tehakse tühjaks
23. Mida kuulutab Jehoova Jeruusalemma kohta?
23 Pöördudes nüüd Jeruusalemma linna poole, kuulutab Jehoova: ”Su mehed langevad mõõga läbi ja su sangarid sõjas! Siis kurvastuvad ja leinavad ta väravad, ta istub maa peal tühjaks tehtuna!” (Jesaja 3:25, 26). Jeruusalemma mehed, koguni sangarid, tapetakse lahingus. Linn tehakse maatasa. Tema ”väravatel” on siis aeg ’kurvastuda ja leinata’. Jeruusalemm ’tehakse tühjaks’ ja laastatakse.
24. Millised rängad tagajärjed toob Jeruusalemma naistele kaasa meeste hukkumine mõõga läbi?
24 Meeste hukkumine mõõga läbi toob kaasa rängad tagajärjed Jeruusalemma naistele. Oma prohvetiraamatu selle osa lõpetuseks ennustab Jesaja: ”Sel päeval haaravad seitse naist kinni ühest mehest, öeldes: ”Me sööme omaenese leiba ja kanname omaenese riideid, kui meid ainult hüütaks sinu nime järgi! Võta ära meie teotus!”” (Jesaja 4:1). Abieluealiste meeste puudus muutub nii tõsiseks, et mitu naist haarab kinni ühest mehest, et neid kutsutaks tema nimega — teisisõnu, et neid tuntaks tema naistena —, ja seega nad pääseksid põlastusest, mis saab osaks neile, kellel pole meest. Moosese Seadus nõudis, et mees peab hankima oma naisele elatise ja riietuse (2. Moosese 21:10). Kuid olles nõus ’sööma omaenese leiba ja kandma omaenese riideid’, on need naised valmis vabastama meest tema seaduslikest kohustustest. Millises meeleheitlikus olukorras on need kunagi nii uhked ”Siioni tütred”!
25. Mis seisab varsti ees neil, kes ennast ise ülendavad?
25 Jehoova alandab need, kes ennast ise ülendavad. Aastal 607 e.m.a. ’painutab’ ta tõepoolest oma valitud rahva ülbuse ja ’alandab nende kõrkuse’. Ärgu tõelised kristlased mitte kunagi unustagu, et ”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu” (Jakoobuse 4:6).
[Küsimused]
[Pilt lk 50]
Ebajumalad, rikkus ja sõjaline tugevus ei päästa Jeruusalemma Jehoova kohtupäeval
[Pilt lk 55]
”Jehoova päeval” laastatakse ülemaailmne valereligiooni impeerium
