Kahekümne esimene peatükk

Jehoova käsi on tõstetud kõrgele

Jesaja 25:1—27:13

1. Miks Jesaja hindab Jehoovat?

JESAJA armastab väga Jehoovat ja tunneb rõõmu tema kiitmisest. Ta hüüab: ”Jehoova, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita.” Mis aitab prohvetil oma Loojat nii väga hinnata? Peamiselt see, et ta tunneb Jehoovat ja tema tegusid. See tundmine ilmneb Jesaja järgmistest sõnadest: ”Sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad!” (Jesaja 25:1). Nagu Joosua enne teda, nii teab ka Jesaja, et Jehoova on ustav ja usaldusväärne ning kõik tema ”otsused” — see, mille ta eesmärgiks seab — saavad teoks (Joosua 23:14).

2. Millise Jehoova otsuse teeb Jesaja nüüd teatavaks ja mille vastu võib see suunatud olla?

² Jehoova otsuste hulka kuuluvad ka tema kohtusõnumid Iisraeli vaenlaste vastu. Nüüd annab Jesaja teada neist ühe: ”Sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks! Jultunute kants ei olegi enam linn, seda ei ehitata iialgi üles!” (Jesaja 25:2). Mis linn see on, mille nime pole mainitud? Jesaja võib viidata Moabi Aarile — Moab on juba kaua Jumala rahvaga vaenujalal olnud. * Ta võib viidata ka teisele tugevamale linnale — Babülonile (Jesaja 15:1; Sefanja 2:8, 9).

3. Kuidas austavad Jehoovat tema vaenlased?

 ³ Kuidas Jehoova vaenlased sellele reageerivad, kui tema otsus nende tugeva linna kohta teoks saab? ”Seepärast austab sind vägev rahvas, kardab julmade paganate linn!” (Jesaja 25:3.) On arusaadav, et kõikvõimsa Jumala vaenlased kardavad teda. Ent kuidas nad teda austavad? Kas nad hülgavad oma ebajumalad ja võtavad omaks puhta jumalateenistuse? Vaevalt küll! Sarnaselt vaarao ja Nebukadnetsariga austavad nad Jehoovat hoopis sellega, et nad on sunnitud tunnustama tema tohutut üleolekut (2. Moosese 10:16, 17; 12:30—33; Taaniel 4:34).

4. Milline ”julmade paganate linn” on olemas tänapäeval ja mil viisil peab isegi tema austama Jehoovat?

⁴ Tänapäeval on ”julmade paganate linn” see ”suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle”, nimelt ”Suur Baabülon”, ülemaailmne valereligiooni impeerium (Ilmutuse 17:5, 18). Selle impeeriumi põhiosa moodustab ristiusu kirik. Kuidas austavad ristiusu kiriku juhid Jehoovat? Nad tunnistavad kibestunult neid imelisi asju, mida Jehoova on oma tunnistajate heaks korda saatnud. Need juhid ”lõid kartma ja andsid taeva Jumalale austust” eriti aastal 1919, mil Jehoova taastas oma teenijate jõulise tegevuse pärast nende vabanemist Suure Baabüloni vaimsest vangistusest (Ilmutuse 11:13). *

5. Kuidas kaitseb Jehoova neid, kes loodavad täiesti kindlalt temale?

⁵ Kuigi vaenlastele paistab Jehoova hirmuäratavana, on ta pelgupaigaks tasastele ja alandlikele, kes tahavad teda teenida. Religioossed ja poliitilised türannid võivad küll üritada igal viisil hävitada tõeliste jumalateenijate usku, kuid see ei õnnestu, sest need loodavad täiesti kindlalt Jehoovale. Lõpuks vaigistab ta kerge vaevaga oma vastased,  otsekui kataks ta põletava kõrbepäikese pilvega kinni või tõkestaks seinaga rajuvihma jõu. (Loe Jesaja 25:4, 5.)

Võõruspidu kõigile rahvaile

6., 7. a) Millise peo Jehoova korraldab ja kellele? b) Mida kujutab ettetähenduslikult Jesaja ennustatud pidu?

⁶ Jehoova on nagu armastav isa, kes kaitseb oma lapsi, kuid peale selle ka toidab neid, ja seda eriti vaimselt. Olles vabastanud oma rahva aastal 1919, korraldas ta neile võidupeo rikkaliku vaimse toiduga: ”Vägede Jehoova valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega!” (Jesaja 25:6).

⁷ Seda pidu peetakse Jehoova ”mäel”. Mis mägi see on? See on ”Jehoova koja mägi”, kuhu kõik rahvad voolavad ”viimseil päevil”. See on Jehoova ”püha mägi”, kus tema ustavad kummardajad ei tee kellelegi halba ega kahju (Jesaja 2:2; 11:9). Selles ülevas kummardamispaigas korraldab Jehoova oma ustavatele rikkaliku peo. Need head vaimsed asjad, mida praegu nii ohtralt jagatakse, kujutavad ettetähenduslikult neid häid füüsilisi asju, mida hakatakse andma siis, kui Jumala Kuningriik saab inimkonna ainsaks valitsuseks. Siis pole enam nälga. ”Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead.” (Laul 72:8, 16.)

8., 9. a) Millised kaks suurt inimkonna vaenlast kõrvaldatakse? Selgita. b) Mida teeb Jumal selleks, et kõrvaldada oma rahva teotus?

⁸ Neil, kes sellest Jumala pakutavast vaimsest pidusöögist praegu osa võtavad, on hiilgav tulevikuväljavaade. Kuula Jesaja järgmisi sõnu. Võrreldes pattu ja surma lämmatava ”katte” ehk ”looriga”, ütleb ta: ”[Jehoova]  hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid! Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt” (Jesaja 25:7, 8a).

⁹ Jah, enam pole pattu ega surma! (Ilmutuse 21:3, 4.) Peale selle kõrvaldatakse ka laim ja teotus, mida Jehoova teenijad on pidanud taluma tuhandeid aastaid. ”[Jehoova] kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!” (Jesaja 25:8b.) Kuidas see juhtub? Jehoova kõrvaldab selle teotuse allika, Saatana ja tema seemne (Ilmutuse 20:1—3). Pole midagi imestada, et see kutsub Jumala rahva seas esile hüüde: ”Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest” (Jesaja 25:9).

Suurelised alandatakse

10., 11. Kui karmilt kavatseb Jehoova kohelda Moabi?

¹⁰ Jehoova päästab oma rahva hulgast need, kes ilmutavad alandlikkust. Kuid Iisraeli naaber Moab on uhke, Jehoova aga põlgab uhkust (Õpetussõnad 16:18). Seetõttu Moabi alandatakse. ”Jehoova käsi viibib sellel mäel! Aga Moab tallatakse ta omas paigas, otsekui tallataks õlekubu virtsalompi! Ja kui ta selle sees laotab oma käsi, otsekui ujuja laotab ujudes, siis alandatakse tema suurelisus hoolimata ta käte kunstist! Jah, kindel linn, ta laseb langeda su kaitsvad müürid, alandab, paiskab maha põrmuks!” (Jesaja 25:10—12.)

¹¹ Jehoova käsi ”viibib” kaitsvalt oma pühal mäel. Suureline Moab saab aga hoope ja ta tallatakse maha otsekui ”virtsalompi”. Jesaja ajal sõtkutakse õled väetise  saamiseks sõnnikuga segamini — seega ennustab Jesaja Moabile alandust, vaatamata tema kõrgetele ja näiliselt turvalistele müüridele.

12. Miks esitab Jehoova just Moabile oma kohtusõnumi?

¹² Miks teeb Jehoova just Moabi kohta sellise karmi otsuse? Moabiidid põlvnevad Aabrahami vennapojast Lotist, kes oli Jehoova kummardaja. Seega pole nad lihtsalt Jumala lepingurahva naabrid, vaid ka sugulased. Sellele vaatamata on nad hakanud teenima väärjumalaid ja ilmutanud Iisraeli vastu kalki vaenulikkust. Nad on oma õnnetu lõpu ära teeninud. Selle poolest sarnaneb Moab Jehoova teenijate nüüdisaegsete vaenlastega. Eriti sarnane on ta ristiusu kirikuga, kes väidab end olevat saanud alguse 1. sajandi kristlikust kogudusest, kuid kes, nagu nägime varem, moodustab Suure Baabüloni põhiosa.

Päästelaul

13., 14. Milline ”tugev linn” on Jumala rahval praegu ja kellel lubatakse sellesse siseneda?

¹³ Mis saab Jumala rahvast? Olles vaimustatud Jehoova soosingust ja kaitsest, võtavad nad üles lauluhääle. ”Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu: ”Meil on tugev linn, õnnistus on pandud müürideks ja kaitsevalliks! Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus!”” (Jesaja 26:1, 2.) Kuigi need sõnad täitusid korra kahtlemata juba vanal ajal, on neil üks selge täitumine ka tänapäeval. Jehoova ”õigele rahvale”, vaimsele Iisraelile, on kaitseks tugev linnasarnane organisatsioon. Milline põhjus rõõmustamiseks ja laulmiseks!

¹⁴ Millised inimesed tulevad sellesse ”linna”? Laul annab vastuse: ”Hästi toetatud kalduvust sa hoiad kestvas rahus, sest sinule pannakse inimene lootma. Lootke  Jehoovale kõigil aegadel, sest Jaah Jehoova on Kalju määramata aegadeni” (Jesaja 26:3, 4, UM). ”Kalduvus”, mida Jehoova toetab, on soov järgida tema õiglasi põhimõtteid ja loota temale, mitte maailma kõikuvatele majanduslikele, poliitilistele ja religioossetele süsteemidele. ”Jaah Jehoova” on ainus usaldusväärne Kalju, kes pakub turvatunnet. Need, kes usaldavad kindlalt Jehoovat, leiavad temalt kaitset ja elavad ”kestvas rahus”. (Õpetussõnad 3:5, 6; Filiplastele 4:6, 7.)

15. Kuidas on ”ligipääsmatut linna” tänapäeval alandatud ja mil viisil ”õnnetute jalad” seda tallavad?

¹⁵ Milliseks kontrastiks on see küll sellele, mis juhtub Jumala rahva vaenlastega! ”Tema langetab need, kes elavad kõrgel, ligipääsmatu linna; ta alandab seda, alandab maani, paiskab põrmu! Seda tallab jalg, õnnetute jalad, viletsate sammud!” (Jesaja 26:5, 6.) Siin võib Jesaja jälle viidata Moabi ”ligipääsmatule linnale” või mõelda mõnda muud linna, näiteks Babüloni, mis on kindlasti kõrk oma upsakuses. Igal juhul on Jehoova pööranud olukorra selle ”ligipääsmatu linna” vastu ning tema ’õnnetud ja viletsad’ tallavad seda. Praegusel ajal käib see ennustus tabavalt Suure Baabüloni, eriti just ristiusu kiriku kohta. Aastal 1919 oli see ”ligipääsmatu linn” sunnitud Jehoova rahva vabastama — see oli tema alandav langus —, see  rahvas on aga asunud tallama oma endist vangistajat (Ilmutuse 14:8). Kuidas? Ta kuulutab avalikult, et seda tabab Jehoova lähenev kättemaks (Ilmutuse 8:7—12; 9:14—19).

Igatsus õigluse ja Jehoova ”mälestuse” järele

16. Millist head eeskuju annab Jesaja Jumalale andumuses?

¹⁶ Pärast seda võidukat laulu osutab Jesaja omaenda andumuse sügavusele ja tasule, mida on toonud Jumala teenimine õigluses. (Loe Jesaja 26:7—9.) Prohvet annab Jehoovale lootmises ning tema ”nime” ja ”mälestuse” igatsemises head eeskuju. Mis on Jehoova mälestus? 2. Moosese 3:15 ütleb: ”Jehoova .. on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve [”se on mo mällestus põlwest põlweni”, PR 1739]!” Jesaja peab kalliks Jehoova nime ja kõike, mis sellega on seotud, kaasa arvatud Tema õiglased mõõdupuud ja teguviisid. Need, kes arendavad endas samasugust armastust Jehoova vastu, võivad tema õnnistuses kindlad olla (Laul 5:9; 25:4, 5; 135:13; Hoosea 12:6).

17. Millistest eesõigustest jäetakse kurjad ilma?

¹⁷ Kuid mitte kõik ei armasta Jehoovat ja tema ülevaid mõõdupuid. (Loe Jesaja 26:10.) Isegi kui kurje kutsutakse, keelduvad nad ikkagi kangekaelselt õppimast õiglust, mida on tarvis selleks, et jõuda ”õigusemaale” — maale, kus elavad Jehoova moraalselt ja vaimselt sirgjoonelised teenijad. Seega kurjad ei ”näe Jehoova kõrgust”. Nad ei püsi elus ajani, mil nad võiksid kogeda õnnistusi, mis saavad inimkonnale osaks pärast Jehoova nime pühitsemist. Isegi uues maailmas, kui kogu maailm saab ”õigusemaaks”, võivad mõned suhtuda ükskõikselt Jehoova  heldusse. Nende nimesid ei kirjutata eluraamatusse (Jesaja 65:20; Ilmutuse 20:12, 15).

18. Mis mõttes on mõned Jesaja ajal omal soovil pimedad, ja millal sunnitakse neid ’nägema’ Jehoovat?

¹⁸ ”Jehoova, sinu käsi on tõstetud kõrgele aga nad ei näe seda! Nähku nad siis su püha viha rahva pärast ja häbenegu! Jah, su vaenlastena neelaku neid tuli!” (Jesaja 26:11.) Jesaja päevil on Jehoova käsi ülendatud sellega, kui Jehoova kaitseb oma rahvast ja asub tegutsema selle vaenlaste vastu. Kuid enamik pole sellest välja teinud. Neid, kes omal soovil on vaimselt pimedad, sunnitakse lõpuks ’nägema’ ehk tunnustama Jehoovat, kui neid neelab tema viha tuli (Sefanja 1:18). Hiljem ütleb Jumal Hesekielile: ”Nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!” (Hesekiel 38:23).

Keda Jehoova armastab, seda ta karistab

19., 20. Miks ja kuidas on Jehoova oma rahvast distsiplineerinud ning kellele on see distsiplineerimine kasuks tulnud?

¹⁹ Jesaja teab, et rahu ja küllus, mida tema kaasmaalased naudivad, sõltub Jehoova õnnistusest. ”Jehoova, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud!” (Jesaja 26:12.) Sellest hoolimata ja vaatamata sellele, et Jehoova on andnud oma rahvale võimaluse saada ”preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks”, on Juuda ajalugu üpris segane (2. Moosese 19:6). Korduvalt on see rahvas asunud kummardama väärjumalaid. Seetõttu on juute ikka ja jälle distsiplineeritud. See distsiplineerimine aga on tõend Jehoova armastuse kohta, sest ”keda Issand armastab, seda ta karistab” (Heebrealastele 12:6).

²⁰ Sageli distsiplineerib Jehoova oma rahvast sel teel, et laseb juutide üle valitseda teistel rahvastel, kes on ”muud isandad”. (Loe Jesaja 26:13.) Aastal 607 e.m.a. laseb ta  babüloonlastel nad vangi viia. Kas see tuleb neile kasuks? Kannatused iseenesest inimesele head ei tee. Ent kui kannataja juhtunust õppust võtab, kahetseb ja osutab Jehoovale jagamatut andumust, siis saab ta sellest kasu (5. Moosese 4:25—31). Kas leidub üldse juute, kes ilmutavad jumalikku kahetsust? Jah! Jesaja ütleb prohvetlikult: ”Me kiidame üksnes sind, sinu nime!” Pärast pagendusest naasmist aastal 537 e.m.a. vajavad juudid oma pattude pärast sageli distsiplineerimist, kuid mitte kunagi ei satu nad enam kivijumalate kummardamise lõksu.

21. Mis saab neist, kes on rõhunud Jumala rahvast?

²¹ Mis saab Juuda vangistajatest? ”Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles! Seepärast sa siis nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse!” (Jesaja 26:14.) Babülon saab kannatada selle julmuse eest, millega ta on kohelnud Jehoova väljavalitud rahvast. Meedlaste ja pärslaste kaudu kukutab Jehoova uhke Babüloni ja vabastab oma pagendatud rahva. See suur linn Babülon muutub jõuetuks, sama hästi kui surnuks. Lõpuks lakkab ta olemast.

22. Kuidas on Jumal oma rahvast nüüdsel ajal õnnistanud?

²² Seoses selle ennustuse nüüdisaegse täitumisega vabastati puhastatud vaimne Iisrael Suurest Baabülonist ja see hakkas aastal 1919 taas Jehoovat teenima. Taaselustatud võitud kristlased alustasid hoogsalt kuulutustööd (Matteuse 24:14). Jehoova omalt poolt on neid õnnistanud juurdekasvuga ja toonud kokku suure hulga ”teisi lambaid”, kes teenivad koos nendega (Johannese 10:16). ”Sina oled lisanud rahvast, Jehoova, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa rajad! Jehoova, nad otsisid sind kitsikuses, võristasid salapalveid, kui sina neid karistasid!” (Jesaja 26:15, 16.)

 Nad ”tõusevad üles”

23. a) Kui tähelepanuväärselt avaldus Jehoova vägi aastal 537 e.m.a.? b) Kuidas ilmnes see sarnaselt ka aastal 1919?

²³ Jesaja tuleb tagasi olukorra juurde, mis seisab Juuda ees ajal, mil see on alles Babüloonia vangipõlves. Ta võrdleb seda rahvast sünnivaludes naisega, kes pole ilma abita võimeline sünnitama. (Loe Jesaja 26:17, 18.) See abi saabub aastal 537 e.m.a., ja Jehoova rahvas pöördub tagasi kodumaale, olles innukalt valmis ehitama uuesti üles templi ja taastama õige jumalateenistuse. Sisuliselt on see rahvas surnuist üles äratatud. ”Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.” (Jesaja 26:19, EP 97.) Kui võimas Jehoova väe ilming! Ja kui suurepäraselt see avaldus veel siis, kui need sõnad täitusid vaimses mõttes aastal 1919! (Ilmutuse 11:7—11.) Ja kuidas me küll ootame seda aega, mil need sõnad täituvad uues maailmas sõna-sõnalt ning kadunud ’kuulevad Jeesuse häält ning tulevad välja’ mälestushaudadest! (Johannese 5:28, 29.)

24., 25. a) Kuidas võisid juudid aastal 539 e.m.a. kuuletuda Jehoova käsule ennast ära peita? b) Millele võivad ”kambrid” osutada nüüdisajal ja millist suhtumist neisse tuleb meil arendada?

²⁴ Ent kui ustavad soovivad kogeda neid vaimseid õnnistusi, mida Jesaja kaudu tõotati, peavad nad täitma Jehoova käske: ”Tule, mu rahvas, mine oma kambritesse ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha möödub! Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast! Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud!” (Jesaja 26:20, 21; võrdle Sefanja 1:14.) See ennustus võis esmakordselt täituda siis, kui meedlased ja pärslased, keda juhtis kuningas  Kyros, vallutasid Babüloni aastal 539 e.m.a. Kreeka ajaloolane Xenophon teatab, et kui Kyros sisenes Babüloni, käskis ta kõigil oma majja jääda, kuna tema ratsaväel oli ”kästud raiuda maha kõik, keda leitakse väljast”. Tänapäeval võib selles ettekuulutuses mainitud ”kambreid” tihedalt seostada Jehoova rahva kümnete tuhandete kogudustega terves maailmas. Need kogudused täidavad meie elus jätkuvalt võtmerolli, seda isegi ”suure viletsuse” ajal (Ilmutuse 7:14). Kui tähtis see küll on, et me säilitaksime õige suhtumise kogudusse ja käiksime sellega korrapäraselt läbi! (Heebrealastele 10:24, 25.)

²⁵ Peagi saabub Saatana maailma lõpp. Me ei tea veel, kuidas Jehoova kaitseb oma rahvast sel hirmuärataval ajal (Sefanja 2:3). Kuid me teame, et meie ellujäämine sõltub usust Jehoovasse ning lojaalsusest ja kuuletumisest talle.

26. Mis on ”Leviatan” Jesaja päevil ja meie ajal, ning mis saab sellest ”meres olevast lohest”?

²⁶ Seda aega silmas pidades ennustab Jesaja: ”Sel päeval nuhtleb Jehoova oma ränga, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe!” (Jesaja 27:1). Esmase täitumise korral viitab ”Leviatan” maadele, kuhu Iisrael on laiali pillutatud, näiteks Babülooniale, Egiptusele ja Assüüriale. Need maad ei suuda takistada Jehoova rahva tagasipöördumist kodumaale õigel ajal. Kuid kes on Leviatan tänapäeval? See paistab olevat Saatan — ”vana madu” — ja tema kuri asjade süsteem siin maa peal, vahend, mille abil ta sõdib vaimse Iisraeli vastu (Ilmutuse 12:9, 10; 13:14, 16, 17; 18:24). ”Leviatan” kaotas kontrolli Jumala rahva üle aastal 1919 ja varsti kaob ta täielikult, kui Jehoova ”tapab meres oleva lohe”. Seni aga ei suuda  ”Leviatan” kõigile oma pingutustele vaatamata saavutada tõelist edu Jehoova rahva vastu (Jesaja 54:17).

”Vahutava veini viinamägi”

27., 28. a) Millega on Jehoova viinamägi täitnud kogu maa? b) Kuidas kaitseb Jehoova oma viinamäge?

²⁷ Järgmise lauluga ilmestab Jesaja kaunilt Jehoova vabastatud rahva viljarikkust: ”Selsamal päeval öeldakse:  ”Tore [”vahutava veini”, UM] viinamägi, laulge sellest vastastikku!” Mina, Jehoova, olen selle valvur, ma kastan seda üha, ma valvan öösel ja päeval, et sellega ei juhtuks midagi!” (Jesaja 27:2, 3). Vaimse Iisraeli jäänus ja selle kaaslased, kes teevad kõvasti tööd, on tõesti täitnud  kogu maa vaimse viljasaagiga. Milline suurepärane põhjus rõõmustamiseks, laulmiseks! Kogu au selle eest läheb Jehoovale, kes armastavalt hoolitseb oma viinamäe eest. (Võrdle Johannese 15:1—8.)

²⁸ Jehoova varasem viha on tõepoolest asendunud rõõmuga! ”Viha mul enam ei ole. Ent oleks mul tarvis võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema. Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu — jah, minuga tehakse rahu.” (Jesaja 27:4, 5, EP 97.) Hoolitsedes selle eest, et tema viinapuud annaksid alati külluslikult ”vahutavat veini”, purustab Jehoova ja hävitab otsekui tulega igasuguse ohakase mõju, mis võib rikkuda tema viinamäge. Ärgu siis keegi seadku ohtu kristliku koguduse heaolu! Vastupidi, kõik ’haaraku kinni Jehoova kaitsest’, otsides temalt soosingut ja varjupaika. Sel viisil nad teevad Jumalaga rahu, mis on niivõrd tähtis, et Jesaja mainib seda kaks korda. Mis on selle tulemus? ”Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja!” (Jesaja 27:6.) * Millise imelise tõendi Jehoova väe kohta annab selle salmi täitumine! Alates aastast 1919 on võitud kristlased täitnud maad ”viljaga”, toitva vaimse roaga. Selle tulemusel on nendega liitunud miljonid lojaalsed teised lambad, kes koos nendega ”teenivad [Jumalat] ööd ja päevad” (Ilmutuse 7:15). Keset pahelist maailma hoiavad nad rõõmsalt kinni oma kõrgetest mõõdupuudest. Ja Jehoova õnnistab neid jätkuvalt kasvuga. Ärgem mitte kunagi kaotagem silmist suurepärast eesõigust saada osa ”viljast” ja jagada seda teistega oma kiitushüüu kaudu!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kast lk 285]

 ”Suur sarv” kuulutab vabadust

Aastal 607 e.m.a. ägenevad Juuda valud, kui Jehoova distsiplineerib oma isepäist rahvast pagenduse löögiga. (Loe Jesaja 27:7—11.) Rahva süü on liiga suur, et seda saaks loomohvritega lepitada. Seega, otsekui keegi võib ”hirmutushüüuga” (UM) lambaid ja kitsi hirmutada või ”tugeva tuulega” lehti laiali ajada, nii ajab Jehoova Iisraeli ära oma maalt. Seejärel suudavad isegi nõrgad rahvad, keda sümboliseerib naissugu, kasutada enda heaks seda, mis sel maal veel järele on jäänud.

Ent saabub aeg, mil Jehoova päästab oma rahva vangistusest. Ta vabastab nad, otsekui aednik võib vabastada puu küljes nii-öelda vangis olevad oliivid. ”Sel päeval sünnib, et Jehoova rabab viljapäid [”raputab puuvilja”, UM] Frati jõest Egiptuseojani, ja teid, Iisraeli lapsed, korjatakse kokku ükshaaval! Sel päeval puhutakse suurt sarve ja niihästi need, kes olid kadunud Assurimaale, kui ka need, kes olid pillutatud Egiptusemaale, tulevad ja kummardavad Jehoovat Jeruusalemmas pühal mäel!” (Jesaja 27:12, 13.) Pärast seda, kui Kyros on aastal 539 e.m.a. võidu saavutanud, annab ta välja määruse, mis vabastab kõik tema impeeriumis elavad juudid, sealhulgas need, kes on Assüürias ja Egiptuses (Esra 1:1—4). See on otsekui ”suure sarve” hääl, mis kõlab vabaduse hümnina Jumala rahvale.

 [Pildid lk 275]

”Võõruspidu rasvaste roogadega”

[Pilt lk 277]

Babülon tallatakse endiste vangide jalge alla

 [Pilt lk 278]

”Mine oma kambritesse”