Neljas peatükk

Jehoova koda tõuseb kõrgele

Jesaja 2:1—5

1., 2. Millised sõnad on raiutud müürile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väljakul ja kust need pärit on?

”NAD taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” Need sõnad on raiutud müürile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väljaku ääres New Yorgis. Aastakümneid polnud selle tsitaadi juurde märgitud allikat. Kuna ÜRO siht on teha tööd ülemaailmse rahu saavutamiseks, võis kergesti jääda mulje, et see tsitaat pärineb ÜRO asutajatelt aastast 1945.

2 Ent aastal 1975 raiuti sellele müürile tsitaadi alla nimi Jesaja. Siis sai selgeks, et need sõnad ei ole nüüdisaegse algupäraga. Tegelikult pandi nad kirja prohvetiennustusena üle 2700 aasta tagasi ja praegu võime neid lugeda Jesaja raamatu 2. peatükist. Aastatuhandeid on rahuarmastajad mõtisklenud selle üle, kuidas ja millal toimuvad need Jesaja ennustatud asjad. Nüüd pole enam vähimatki vajadust selle üle pead murda. Tänapäeval me näeme oma silmaga selle muistse ettekuulutuse tähelepanuväärset täitumist.

3. Kes on need rahvad, kes taovad oma mõõgad sahkadeks?

3 Kes on need rahvad, kes taovad oma mõõgad sahkadeks? Kindlasti pole need praegusaegsed poliitilised rahvad ega valitsused. Praeguse ajani on need rahvad arendanud mõõkade ehk relvade tootmist nii sõdimise tarbeks kui ka jõu abil ”rahu” tagamiseks. Tegelikult on rahvastel  kogu aeg olnud hoopis kalduvus taguda oma sahkasid mõõkadeks! Jesaja ennustus on täitumas inimeste puhul, kes on esindatud kõigi rahvaste seast ja kummardavad Jehoovat, ”rahu Jumalat” (Filiplastele 4:9).

Rahvad, kes voolavad puhta jumalateenistuse juurde

4., 5. Mida ennustatakse Jesaja 2. peatüki esimestes salmides ja mis toonitab nende sõnade usaldusväärsust?

4 Jesaja 2. peatükk algab järgmiste sõnadega: ”Kõne Jesaja, Aamotsi poja nägemusest Juuda ja Jeruusalemma kohta: ”Aga viimseil päevil sünnib [”peab see sündima”, Piibli Raamat], et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde!” (Jesaja 2:1, 2).

5 Pane tähele, et see, mida Jesaja ennustab, pole vaid oletus. Jesajat juhitakse panema kirja sündmusi, mis ’peavad sündima’ — ilmtingimata. Kõik, mille Jehoova eesmärgiks seab, läheb korda (Jesaja 55:11). Ilmselt selleks, et rõhutada oma tõotuse usaldusväärsust, inspireeris Jumal Jesaja kaasaegset prohvetit Miikat panema kirja tema raamatusse sellesama prohvetiennustuse, mis leidub tekstis Jesaja 2:2—4 (Miika 4:1—3).

6. Millal täitub Jesaja prohvetikuulutus?

6 Millal peab Jesaja prohvetikuulutus täituma? ”Viimseil päevil.” Kristlikud Kreeka Kirjad kuulutavad ette tunnusjooni, mille järgi võib selle perioodi ära tunda. Nende hulka kuuluvad sõjad, maavärisemised, taudid, näljahädad ja ”rasked ajad”. * (2. Timoteosele 3:1—5; Luuka 21:10, 11.)  Taoliste prohvetiennustuste täitumine annab külluslikult tõendeid selle kohta, et me elame praeguse maailmakorralduse ”viimseil päevil”. Seega on meil loogiline oodata, et Jesaja ennustatud sündmused peaksid toimuma meie silme all.

Mägi, millel teenida Jumalat

7. Millise prohvetliku pildi maalib Jesaja?

7 Vaid väheste sõnadega maalib Jesaja ereda prohvetliku pildi. Me näeme kõrget mäge, mille tippu kaunistab suurejooneline ehitis, Jehoova tempel. See mägi ulatub kõrgemale ümberkaudsetest mägedest ja küngastest. Kuid selle välimus ei ole kurjakuulutav ega hirmutav — see on ligitõmbav. Kõigist rahvustest inimesed ihkavad minna üles Jehoova koja mäele, nad voolavad sinna. Seda on kerge kujutleda, kuid mida see tähendab?

8. a) Millega seostatakse künkaid ja mägesid Jesaja päevil? b) Mida kujutab rahvaste voolamine ”Jehoova koja mäele”?

8 Jesaja päevil seostatakse künkaid ja mägesid sageli religioosse teenistusega. Näiteks kasutatakse neid kohti ebajumalate kummardamiseks ja nende pühamutena (5. Moosese 12:2; Jeremija 3:6). Jehoova koda ehk tempel kaunistab aga Morija mäe tippu Jeruusalemmas. Ustavad iisraellased rändavad kolm korda aastas Jeruusalemma ja tõusevad Morija mäele, et kummardada tõelist Jumalat (5. Moosese 16:16). Seega kujutab rahvaste voolamine ”Jehoova koja mäele” paljude rahvaste kogunemist õige jumalateenistuse juurde.

9. Mida kujutab ”Jehoova koja mägi”?

9 Tänapäeval ei kogune Jumala rahvas muidugi mitte sõnasõnalisel mäel asuvasse kivist templisse. Jehoova templi Jeruusalemmas hävitasid Rooma väed aastal 70 m.a.j.  Pealegi tegi apostel Paulus selgeks, et Jeruusalemma tempel ja sellele eelnenud kogudusetelk olid piltliku tähendusega. Need kujutasid midagi suuremat, vaimset reaalsust — ’tõelist telki, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene’ (Heebrealastele 8:2). See vaimne telk on Jehoovale lähenemise korraldus tema teenimise kaudu, mis rajaneb Jeesuse Kristuse lunastusohvril (Heebrealastele 9:2—10, 23). Kooskõlas sellega kujutab Jesaja 2:2 mainitud ”Jehoova koja mägi” ülevat ja puhast Jehoova teenistust meie ajal. Need, kes võtavad omaks puhta jumalateenistuse, ei kogune mingisse kindlasse geograafilisse paika, nad tulevad kokku kummardamisühtsuses.

 Puhta jumalateenistuse ülendamine

10., 11. Mis mõttes on Jehoova oma teenistust meie päevil ülendanud?

10 Prohvet ütleb, et ”Jehoova koja mägi” ehk puhas jumalateenistus ”seisab kindlana kui mägede tipp” ja ”tõuseb kõrgemale küngastest”. Juba kaua enne Jesaja päevi tõi kuningas Taavet seaduselaeka Jeruusalemma Siioni mäele, mis asus 760 meetrit üle merepinna. Seal asus laegas seni, kuni ta paigutati ümber valminud templisse Morija mäel (2. Saamueli 5:7; 6:14—19; 2. Ajaraamat 3:1; 5:1—10). Niisiis oli püha laegas Jesaja päeviks füüsiliselt kõrgele tõstetud ja asetatud templisse, mis asus kõrgemal  kui paljud ümberkaudsed mäed, millel kummardati väärjumalaid.

11 Muidugi on Jehoova kummardamine vaimses mõttes alati olnud ülevam nende religioossetest tavadest, kes teenivad väärjumalaid. Ent meie päevil on Jehoova ülendanud oma teenistuse taevani, üle kõigi ebapuhaste religioosse teenistuse vormide, jah, kõrgele üle ”küngaste” ja ”mägede tipu”. Kuidas? Suurel määral selle kaudu, et ta on toonud kokku need, kes tahavad kummardada teda ”vaimus ja tões” (Johannese 4:23).

12. Kes on ”kuningriigi lapsed” ja millist kogumistööd on tehtud?

12 Kristus Jeesus viitas ”maailma-ajastu lõpule” kui lõikusajale, mil inglid koguvad kokku ”kuningriigi lapsed” — need, kellel on lootus valitseda koos Jeesusega taevases auhiilguses (Matteuse 13:36—43). Alates aastast 1919 on Jehoova volitanud neist lastest järelejäänuid osalema koos inglitega lõikustöös (Ilmutuse 12:17). Seega on ”kuningriigi lapsed” — Jeesuse võitud vennad — need, kes kogutakse kõigepealt. Seejärel osalevad nad edasises kogumistöös.

13. Kuidas on Jehoova võitud jäänust õnnistanud?

13 Selle lõikusaja jooksul on Jehoova aidanud võitud jäänusel oma Sõna Piiblit üha täpsemalt mõista ja rakendada. Ka see on andnud panuse puhta jumalateenistuse ülendamiseks. Kuigi ”pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid”, säravad võitud ”otsekui taevatähed” inimkonna hulgas, kuna Jehoova on neid puhastanud ja selitanud (Jesaja 60:2; Filiplastele 2:15). Olles ”täidet[ud] tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises”, säravad need võitud ”nagu päike oma Isa kuningriigis”. (Koloslastele 1:9; Matteuse 13:43.)

14., 15. Millist kogumistööd on tehtud lisaks ”kuningriigi laste” kogumisele, ja kuidas ennustas seda Haggai?

 14 Lisaks on veel teisedki voolanud ”Jehoova koja mäe” juurde. Neil, keda Jeesus nimetas oma ”teisteks lammasteks”, on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal (Johannese 10:16; Ilmutuse 21:3, 4). Alates 1930-ndatest aastatest on neid ilmunud tuhandeid, seejärel sadu tuhandeid ja nüüd miljoneid! Apostel Johannesele antud nägemuses on neid kirjeldatud kui ”suurt hulka rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilmutuse 7:9).

15 Prohvet Haggai kuulutas ette selle suure rahvahulga ilmumise. Ta kirjutas: ”Sest nõnda ütleb vägede Jehoova: veel pisut aega, ja ma panen värisema taeva ja maa, mere ja kuiva maa! Ja ma panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused [need, kes ühinevad võitud kristlastega puhtas jumalateenistuses] tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega, ütleb vägede Jehoova!” (Haggai 2:6, 7). Selle pidevalt kasvava ’suure rahvahulga’ ja tema võitud kaaslaste olemasolu ülendab, jah, muudab auliseks puhta jumalateenistuse Jehoova kojas. Ei leidu ülestähendusi, et kunagi varem oleks tõelise Jumala kummardamine ühendanud nii paljusid inimesi, ning see toob au Jehoovale ja tema troonileseatud Kuningale Jeesusele Kristusele. Kuningas Saalomon kirjutas: ”Rahva rohkus on kuninga uhkus” (Õpetussõnad 14:28).

Ülendatud jumalateenistus inimeste elus

16.—18. Milliseid muudatusi on mõned teinud, et kummardada Jehoovat talle meelepärasel viisil?

16 Jehoova väärib kogu au selle eest, et ta on ülendanud oma puhast teenistust meie ajal. Kuid ka neil, kes tema poole pöörduvad, on eesõigus sellest tööst osa võtta. Nagu  mäe otsa ronimiseks tuleb pingutada, nii nõuab pingutusi ka Jumala õiglaste mõõdupuude tundmaõppimine ja nende järgi elamine. Sarnaselt 1. sajandil elanud kristlastega on Jumala teenijad ka tänapäeval jätnud maha sellised eluviisid ja tavad, mis õige jumalateenistusega kokku ei sobi. Hoorajad, ebajumalakummardajad, abielurikkujad, vargad, ahned, joodikud ja teised on muutnud oma eluviise ja on Jumala silmis ”puhtaks pestud” (1. Korintlastele 6:9—11).

17 Üsna tavaline on kogemus, millest kirjutas üks noor naine: ”Kunagi olin ma lootusetult kadunud. Ma elasin ebamoraalset elu ja jõin. Ma põdesin suguhaigusi. Müüsin ka narkootikume ega hoolinud millestki.” Pärast seda, kui ta hakkas Piiblit uurima, tegi ta oma elus suuri muudatusi, et viia see kooskõlla Jumala mõõdupuudega. Nüüd ütleb ta: ”Mul on meelerahu, enesest lugupidamine, tulevikulootus, tõeline perekond, ja mis kõige parem, suhted meie Isa Jehoovaga.”

18 Ent ka pärast heakskiidetud seisundi saavutamist Jehoova ees peavad kõik jätkama puhta jumalateenistuse ülendamist, pannes selle oma elus esikohale. Tuhandeid aastaid tagasi väljendas Jehoova Jesaja kaudu oma kindlat veendumust, et tänapäeval saab olema hulgaliselt neid, kes on innukalt valmis tegema tema teenimise kõige tähtsamaks asjaks oma elus. Kas sina oled nende hulgas?

Rahvas, kellele on õpetatud Jehoova teed

19., 20. Mida õpetatakse Jumala rahvale ja kus?

19 Jesaja räägib meile rohkemgi neist, kes tänapäeval puhta jumalateenistuse vastu võtavad. Ta ütleb: ”Paljud rahvad lähevad ning ütlevad: ”Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid  ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist väljub käsuõpetus ja Jeruusalemmast Jehoova sõna!”” (Jesaja 2:3).

20 Jehoova ei lase oma rahval ringi ekselda nagu kadunud lammastel. Piibli ja sellel põhinevate väljaannete kaudu annab ta neile teada oma ”käsuõpetuse” ja oma ”sõna”, et nad võiksid õppida tema teid. See teadmine teeb nad võimeliseks ’käima tema radu’. Tänutundega täidetud südamest ja kooskõlas jumaliku juhtimisega räägivad nad üksteisele Jehoova teedest. Nad kogunevad suurtele konventidele ja ka väiksemate gruppidena — kuningriigisaalidesse ja kodudesse —, et kuulata ja õppida Jumala teid (5. Moosese 31:12, 13). Sellega järgivad nad eeskuju, mille jätsid algkristlased, kes tulid kokku selleks, et üksteist julgustada ja innustada rohkele ”armastusele ja headele tegudele” (Heebrealastele 10:24, 25).

21. Millist tööd teevad Jehoova teenijad?

21 Nad kutsuvad teisigi ’minema üles’ Jehoova Jumala üleva kummardamise juurde. Kui hästi on see küll kooskõlas käsuga, mille Jeesus andis oma jüngritele vahetult enne taevasseminekut! Ta ütles neile: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Jumala toetusel tegutsevad Jehoova tunnistajad kuulekalt kogu maa peal, õpetades inimesi ja tehes neid jüngriteks ristimise kaudu.

Mõõgad sahkadeks

22., 23. Mida ennustab Jesaja 2:4 ja mida ütles selle kohta üks ÜRO ametnik?

22 Nüüd me jõuame järgmise salmi juurde, millest osa on kirjutatud müürile ÜRO väljakul. Jesaja kirjutab: ”Tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid [”seab asjad korda paljudel rahvastel”, UM]: siis nad  taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” (Jesaja 2:4).

23 Seda pole sugugi kerge saavutada. Federico Mayor, Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor, ütles kord: ”Paistab, et kõik need sõjakoledused, mis meile tänapäeval audiovisuaalsete vahendite kaudu koju kätte tuuakse, ei suuda peatada paljude sajandite jooksul ülesehitatud ja alalhoitud hiiglasliku sõjamasina pealetungi. Praegustel põlvkondadel on täita peaaegu võimatu piibliline ülesanne: ’taguda oma mõõgad sahkadeks’ ja kujundada sõdimisinstinkt — mida on arendatud juba igivanast ajast peale — ümber rahusooviks. Selle saavutamine oleks parim ja üllaim tegu, mida ”globaalne küla” võiks saavutada, ja parim pärand meie järglastele.”

24., 25. Kelle kaudu täituvad Jesaja sõnad ja mil viisil?

24 Rahvad tervikuna ei saavuta seda üllast eesmärki kunagi. See jääb lihtsalt kaugemale nende haardeulatusest. Jesaja sõnad täituvad paljudest rahvustest üksikisikute puhul, keda ühendab puhas jumalateenistus. Jehoova on nende hulgas ’asjad korda seadnud’. Ta on õpetanud oma rahva  elama üksteisega rahus. Tõesti, nad on lahkmeelses ja vaenutsemisest haaratud maailmas piltlikult tagunud oma ”mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks”. Kuidas?

25 Üks asi on see, et rahvaste sõdades ei toeta nad kumbagi vaenupoolt. Veidi enne Jeesuse surma tulid relvastatud mehed teda arreteerima. Kui Peetrus oma Isanda kaitseks mõõgaga virutas, ütles Jeesus talle: ”Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” (Matteuse 26:52). Sellest ajast alates on Jeesuse järelkäijad oma mõõgad sahkadeks tagunud ja keeldunud haaramast relvi oma kaasinimeste tapmiseks ja toetamast sõjapidamist muul viisil. Nad ’nõuavad rahu kõikidega’ (Heebrealastele 12:14).

Taotlevad rahu teid

26., 27. Kuidas Jumala rahvas ’otsib rahu ja nõuab seda taga’? Too näide.

26 Jumala rahva rahu ei piirdu kaugeltki vaid sõdimisest keeldumisega. Kuigi selle liikmeid võib leida rohkem kui 230 maal ning nad esindavad loendamatuid keeli ja kultuure, elavad nad üksteisega rahus. Nende hulgas on tänapäeval täitunud sõnad, mis Jeesus ütles oma jüngritele 1. sajandil: ”Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Kristlased on tänapäeval ”rahutegijad” (Matteuse 5:9, EP 97). Nad ’otsivad rahu ja nõuavad seda taga’ (1. Peetruse 3:11). Neid toetab selles ”rahu Jumal” Jehoova (Roomlastele 15:33).

27 Võib tuua rabavaid näiteid neist, kes on õppinud olema rahutegijad. Üks noor mees kirjutab oma varasemast elust: ”Karmid kogemused õpetasid mind ennast kaitsma. Need tegid mind õelaks ja ma hakkasin elu vihkama. Ma sattusin alati kaklustesse. Iga päev kaklesin ma mõne  ümbruskonna lapsega, mõnikord rusikatega, teinekord kivide või pudelitega. Ma kasvasin üles väga vägivaldsena.” Kuid lõpuks võttis ta vastu kutse tulla ”Jehoova koja mäele”. Ta õppis Jumala teid ja sai Jumala rahumeelseks teenijaks.

28. Mida saavad kristlased teha, et taotleda rahu?

28 Enamik Jehoova tunnistajaid pole nii vägivaldse minevikuga. Kuid isegi suhteliselt väikestes asjades — lahketes tegudes, andestuses ja empaatias — püüavad nad teistega rahu edendada. Kuigi nad on ebatäiuslikud, üritavad nad rakendada Piibli nõuannet ”sallid[a] üksteist ja andeks and[a] üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale” (Koloslastele 3:13).

Rahurikas tulevik

29., 30. Milline tulevikuväljavaade on maakeral?

29 Jehoova on neil ”viimseil päevil” midagi imelist teinud. Ta on kogunud kõigi rahvaste hulgast kokku inimesi, kes tahavad teda teenida. Ta on õpetanud nad käima oma teedel, rahuteedel. Need on inimesed, kes jäävad ellu tulevases ”suures viletsuses” ja jõuavad rahuküllasesse uude maailma, kust sõda on kaotatud igaveseks (Ilmutuse 7:14).

30 Mõõkasid — relvastust — ei ole siis enam. Laulik kirjutas selle aja kohta: ”Tulge ja vaadake Jehoova tegusid, kes saadab jubedused [”hämmastavad sündmused”, UM] maa peale, kes lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega!” (Laul 46:9, 10). Sellist väljavaadet silmas pidades on Jesaja järgmine üleskutse tänapäeval sama kohane kui ajal, mil ta selle kirja pani: ”Jaakobi sugu, tulge, käigem Jehoova valguses!” (Jesaja 2:5). Jah, säragu Jehoova valgus praegu meie teel, siis võime käia tema rajal kogu igaviku (Miika 4:5).

[Allmärkus]

[Küsimused]